Mateus 25

YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Tu Yesu yana yewaꞋela faꞋina gigahetalahobuhobu gigayo, “Kaliva Yaubada yana itaveꞋavina againe himimiyami be aseꞋasediya givehivehimeya yadi ihuluhuluva hidede amine. Ulaulatana teni himiyami tu yadi lamufa hivaidi ada hilowoga be hina, tonagi yana kwamayoku tamana yana manuweya ginavegaꞋaulena-ma hinabodabodana.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Vevine faifi kwavakwavadiyao tu faifi nuwanuwahuyadiyao.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Badi kwavakwavadiyao yadi lamufa hinauwena tu keke gufa yadi abaꞋaihiwaga againe hidanauweni.
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 Badi nuwanuwahuyadiyao ma yadi lamufa kadu gufa yadi abaꞋaihiwaga againe hinauwena.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Tonagi givekwalu lakahina faꞋina vevine edeya hibodaboda tu matadi gineganega ada au hiꞋenonuwaulu.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 Hidauda tu bogi nafone kaliva agodi hikovadona higayo, Tonagi giyemuyemu. WaꞋela be wamadubodebodeni.
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Au ulaulatana himidi yadi lamufa hikilakahidi.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Badi kwavakwavadiyao tobohiyadiyao nuwanuwahuyadiyao higahedi higayo, Ali maꞋi gufa yama lamufa gikweꞋukweꞋu.
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 Badi higayo, Keke. KaꞋi hima omiꞋiyao imeꞋeyao keke adafata. Au wanana sitowa againe yami gufa wanakimonena.
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Badi hinauna yadi gufa hinakimonena tu tonagi a giyemu. Ulaulatana ahe hikidewadewa-ma bana buye hiluku be avemwamwala hinaꞋana. Ada au wana hifalina.
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 Muliya velugadiyao hilakayemu hikova higayo, Kauveya, Kauveya, wanafali uyau ime ayemu.
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Tu bana gigayo, Gagahe velemoꞋena keke gadahalamanemi.”
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 Ada au Yesu yana gahe giluyabuna gigayo, “Wanogali! Yaku yewaꞋela ana tova o kaꞋi ana kauwana keke wadahalamaneni faꞋina wanalulauboda.”
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Kadu Yesu gigahetalahobuhobu gigayo, “Kaliva Yaubada yana itaveꞋavina againe himimiyami be aseꞋasediya givehivehimeya-ma yadi ihuluhuluva ganalukahihiyena. Kaliva lakahina mali fafali againe ginana faꞋina, yana tofaisewa giyowanidi be yana lokoloko nimadiya gisena higa hinaꞋitaveꞋavina.
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Kaliva saꞋeyana K5,000 amine givelena, kadu saꞋeyana K2,000 amine givelena, kadu saꞋeyana K1,000 amine givelena. Gavaimi gavaimi adifaiweya hinafaisewa, medemi giveledi. Gifolaka gilowoga be gina.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Gina tu tofaisewa K5,000 givelena-ma gififaisewa gififaisewa tu yana veꞋatutamoꞋai kadu K5,000 ginuhagana.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Meda anafaiweya tofaisewa anavelu K2,000 givelena-ma yana faisewa againe kadu K2,000 giveꞋatutamoꞋaina.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Atu tofaisewa K1,000 givelena-ma gina kahu giyalana be yana taubada yana mani gikumulina.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 Himiyami lauva tunugina tu mena tofaisewai-dina yadi taubada giyewana ada giyowanidi be yadi faisewa faꞋina hinavenuwaꞋatana.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Bana kaliva K5,000 givelena-ma kadu yana veꞋatutamoꞋaina buye giꞋaliyena K5,000. Gigayo, Kauveya, K5,000 uveleku be gaꞋitaveꞋavina. UꞋita, yaku veꞋatutamoꞋaina kadu K5,000 ganuhagana.
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 Yana kauveya gigayo, O tofaisewa hagihagi, bonaku gavele-ma uꞋabina. Gaitoma kabikabiꞋona ufaisewa-hagihagiyena faꞋina abavehimeya moyaꞋaina nimaniya ganasena. Agaikuya uꞋela buye kanavemwamwala.
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Kadu bana kaliva K2,000 givelena-ma giꞋela gigayo, Kauveya, K2,000 uveleku be gaꞋitaveꞋavina. UꞋita, yaku veꞋatutamoꞋaina kadu K2,000 ganuhagana.
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 Yana kauveya gigayo, O tofaisewa hagihagi, bonaku gavele-ma uꞋabina. Gaitoma kabikabiꞋona ufaisewa-hagihagiyena faꞋina abavehimeya moyaꞋaina nimaniya ganasena. Agaikuya uꞋela buye kanavemwamwala.
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 Au bana kaliva K1,000 givelena-ma giꞋela gigayo, Kauveya, a gahalamane. O kaliva nuwa koyona. Keke udafahafaha tu uꞋiꞋaiyala-kawowo. Keke udafifaisewa tu uyauyaudi-kawowo.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 Medema faꞋina gamatauta. Gana ya mani kahuya gasevauyena. UꞋita, hidei ya lokoloko.
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 Au yana taubada gigayo, O tofaisewa koyo, dibu toyogina. O ugahe vaita udahalamaneku. Iya keke gadafahafaha tu gaꞋiꞋaiyala-kawowo kadu keke gadafifaisewa tu gayauyaudi-kawowo.
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 Hidede amine iya faꞋikuya unuwanuwa faꞋina, vaita udana yaku mani banika againe udaseni be higa iya gayewaꞋela againe, yaku mani ana veꞋatutamoꞋaina buye gadavaina.
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 Yaku mani K1,000 gavelena-ma wanavaiyewena be kaliva againe K10,000 gidadauda-ma wanavelena.
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 Hai kaliva yana halamana o kaꞋi yana faisewa Yaubada givelena-ma giꞋitaꞋitaveꞋavina, medema yana halamana o yana abavehimeya ginaveꞋatutamoꞋaina be ginatubuga-moꞋa. Atu hai kaliva yana gavaꞋadi Yaubada givelena-ma keke gidaꞋitaveꞋavini, medema yana halamana kabiꞋona Yaubada ginavaihegena be ginamiya-kawowo.
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Ada au wama kaliva koyona keke gidadibudibumuhiga amanadi, melaleya wanahegehobuyena be umalovaneya ginamiyami. Medede againe kaliva hinatagitagi lakahina kumidi hinahobeꞋuwana nuwadi ginavekubokubo.” Au hidedemi Yesu gigahetalahobuhobu.
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Kadu Yesu gigayo, “Aimo tova mulina Iya TohobuꞋela yaku wamahalina veꞋakinamanamalina ganayewaꞋela. Lobama ana tovenuwaꞋata Iya buye anaꞋela vedewayauga ana abavetogeya yaku wakikaiwabu ganavetoga.
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 Tomiyababi yami yoꞋo tulina tulina Iya agaikuya wanavagaꞋauta. Ada yomuyomu adi toꞋitaveꞋavina yana yomuyomu sifi fafaline kadu manugose fafaline ginasevehailedi amine, meda Iya tomiyababi yoꞋo luhei amine ganasevehailemi.
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 Yaku sifi iꞋatagikuya ganasedi tu badi manugose ma iꞋimawakuya ganasedi.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Au Iya Tokaiwabu badi iꞋatagikuya hinamiyami-ma ganagahedi ganagayo, Omi Kamaku ginuwakabubuyemi-ma waꞋela yami abaga kikaiwabuna againe wanaluku be yami wavemwamwala wanamiyami. Boi tuwai-moꞋena aimo babi keke gidabubuni againe, mena abagai-nadi omi faꞋimiya gikidewedewena.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 FaꞋina mafu gilauku-yo aꞋa waveleku, agoku gitaina-yo bwai waveleku, Iya gavekwanahawahawala-yo yami manuweya walukuweku.
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 Aku aikeva keke-yo aikeva waveleku, gaꞋaulolo-yo waꞋitaveꞋaviku, deliya gamiyami-yo waꞋela wamadubodaku.
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 Hidede amine kaliva yegayegadiyao ganagahedi tu badi hinagayo, Kauveya, gava tova aꞋita mafu gilau-yo aꞋa avele, o kaꞋi ago gitaina-yo bwai avele?
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 Gava tova aꞋita O uvekwanahawahawala-yo yama manuweya alukuwe, o kaꞋi a aikeva keke-yo a aikeva avele?
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 Gava tova aꞋita uꞋaulolo-yo aꞋitaveꞋavi o kaꞋi deliya umiyami-yo aꞋela amaduboda?
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 Iya Tokaiwabu ganagayo, Gagahe velemoꞋena gavadi gavadi hida kwamana kabiꞋona tobohiyakweyao agaidiya wavelugana, medema vaita Iya wadavelugaku.
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 Tu badi iꞋimawakuya hinamiyami-ma ganagahedi ganagayo, Wana, omi Yaubada giꞋalatabutabuyemi amanadi wana. Ai giꞋalata-vagata againe wanaluku, Yaubada Setani yana yoꞋo tomiyalobama buye faꞋidiya gikidewedewena amanadi.
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 FaꞋina mafu gilauku-yo keke aꞋa wadaveleku, agoku gitaina-yo keke bwai wadaveleku.
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 Kadu Iya gavekwanahawahawala-yo keke yami manuweya wadalukuweku, aku aikeva keke-yo aku aikeva keke wadaveleku, gaꞋaulolo be deliya gamiyami-yo keke wadaꞋitaveꞋaviku.
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 Hidedemi ganagahedi tu kadu badi hinagayo, Kauveya, gava tova aꞋita mafu gilau o ago gitaina o uvekwanahawahawala o a aikeva keke o uꞋaulolo o kaꞋi deliya umiyami-yo keke adaveluga?
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 Ada au Iya ganagahedi ganagayo, Gagahe velemoꞋena gavadi gavadi hida kwamana kabiꞋona tobohiyakweyao agaidiya keke wadavelugani, medema vaita Iya keke wadavelugaku.
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 Au badi hinana matahiwadi ana abageya hinamiyamiya-vagata, tu badi yegayegadiyao hinana yawai-vagata ana abageya hinamiyamiya-vagata.” Hidede amine Yesu gigahe.
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.