Mateus 25

YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Tu Yesu yana yewaꞋela faꞋina gigahetalahobuhobu gigayo, “Kaliva Yaubada yana itaveꞋavina againe himimiyami be aseꞋasediya givehivehimeya yadi ihuluhuluva hidede amine. Ulaulatana teni himiyami tu yadi lamufa hivaidi ada hilowoga be hina, tonagi yana kwamayoku tamana yana manuweya ginavegaꞋaulena-ma hinabodabodana.
1 Então, o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas lâmpadas, saíram a encontrar-se com o noivo.
2 Vevine faifi kwavakwavadiyao tu faifi nuwanuwahuyadiyao.
2 Cinco dentre elas eram néscias, e cinco, prudentes.
3 Badi kwavakwavadiyao yadi lamufa hinauwena tu keke gufa yadi abaꞋaihiwaga againe hidanauweni.
3 As néscias, ao tomarem as suas lâmpadas, não levaram azeite consigo;
4 Badi nuwanuwahuyadiyao ma yadi lamufa kadu gufa yadi abaꞋaihiwaga againe hinauwena.
4 no entanto, as prudentes, além das lâmpadas, levaram azeite nas vasilhas.
5 Tonagi givekwalu lakahina faꞋina vevine edeya hibodaboda tu matadi gineganega ada au hiꞋenonuwaulu.
5 E, tardando o noivo, foram todas tomadas de sono e adormeceram.
6 Hidauda tu bogi nafone kaliva agodi hikovadona higayo, Tonagi giyemuyemu. WaꞋela be wamadubodebodeni.
6 Mas, à meia-noite, ouviu-se um grito: Eis o noivo! Saí ao seu encontro!
7 Au ulaulatana himidi yadi lamufa hikilakahidi.
7 Então, se levantaram todas aquelas virgens e prepararam as suas lâmpadas.
8 Badi kwavakwavadiyao tobohiyadiyao nuwanuwahuyadiyao higahedi higayo, Ali maꞋi gufa yama lamufa gikweꞋukweꞋu.
8 E as néscias disseram às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão-se apagando.
9 Badi higayo, Keke. KaꞋi hima omiꞋiyao imeꞋeyao keke adafata. Au wanana sitowa againe yami gufa wanakimonena.
9 Mas as prudentes responderam: Não, para que não nos falte a nós e a vós outras! Ide, antes, aos que o vendem e comprai-o.
10 Badi hinauna yadi gufa hinakimonena tu tonagi a giyemu. Ulaulatana ahe hikidewadewa-ma bana buye hiluku be avemwamwala hinaꞋana. Ada au wana hifalina.
10 E, saindo elas para comprar, chegou o noivo, e as que estavam apercebidas entraram com ele para as bodas; e fechou-se a porta.
11 Muliya velugadiyao hilakayemu hikova higayo, Kauveya, Kauveya, wanafali uyau ime ayemu.
11 Mais tarde, chegaram as virgens néscias, clamando: Senhor, senhor, abre-nos a porta!
12 Tu bana gigayo, Gagahe velemoꞋena keke gadahalamanemi.”
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo que não vos conheço.
13 Ada au Yesu yana gahe giluyabuna gigayo, “Wanogali! Yaku yewaꞋela ana tova o kaꞋi ana kauwana keke wadahalamaneni faꞋina wanalulauboda.”
13 Vigiai, pois, porque não sabeis o dia nem a hora.
14 Kadu Yesu gigahetalahobuhobu gigayo, “Kaliva Yaubada yana itaveꞋavina againe himimiyami be aseꞋasediya givehivehimeya-ma yadi ihuluhuluva ganalukahihiyena. Kaliva lakahina mali fafali againe ginana faꞋina, yana tofaisewa giyowanidi be yana lokoloko nimadiya gisena higa hinaꞋitaveꞋavina.
14 Pois será como um homem que, ausentando-se do país, chamou os seus servos e lhes confiou os seus bens.
15 Kaliva saꞋeyana K5,000 amine givelena, kadu saꞋeyana K2,000 amine givelena, kadu saꞋeyana K1,000 amine givelena. Gavaimi gavaimi adifaiweya hinafaisewa, medemi giveledi. Gifolaka gilowoga be gina.
15 A um deu cinco talentos, a outro, dois e a outro, um, a cada um segundo a sua própria capacidade; e, então, partiu.
16 Gina tu tofaisewa K5,000 givelena-ma gififaisewa gififaisewa tu yana veꞋatutamoꞋai kadu K5,000 ginuhagana.
16 O que recebera cinco talentos saiu imediatamente a negociar com eles e ganhou outros cinco.
17 Meda anafaiweya tofaisewa anavelu K2,000 givelena-ma yana faisewa againe kadu K2,000 giveꞋatutamoꞋaina.
17 Do mesmo modo, o que recebera dois ganhou outros dois.
18 Atu tofaisewa K1,000 givelena-ma gina kahu giyalana be yana taubada yana mani gikumulina.
18 Mas o que recebera um, saindo, abriu uma cova e escondeu o dinheiro do seu senhor.
19 Himiyami lauva tunugina tu mena tofaisewai-dina yadi taubada giyewana ada giyowanidi be yadi faisewa faꞋina hinavenuwaꞋatana.
19 Depois de muito tempo, voltou o senhor daqueles servos e ajustou contas com eles.
20 Bana kaliva K5,000 givelena-ma kadu yana veꞋatutamoꞋaina buye giꞋaliyena K5,000. Gigayo, Kauveya, K5,000 uveleku be gaꞋitaveꞋavina. UꞋita, yaku veꞋatutamoꞋaina kadu K5,000 ganuhagana.
20 Então, aproximando-se o que recebera cinco talentos, entregou outros cinco, dizendo: Senhor, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco talentos que ganhei.
21 Yana kauveya gigayo, O tofaisewa hagihagi, bonaku gavele-ma uꞋabina. Gaitoma kabikabiꞋona ufaisewa-hagihagiyena faꞋina abavehimeya moyaꞋaina nimaniya ganasena. Agaikuya uꞋela buye kanavemwamwala.
21 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
22 Kadu bana kaliva K2,000 givelena-ma giꞋela gigayo, Kauveya, K2,000 uveleku be gaꞋitaveꞋavina. UꞋita, yaku veꞋatutamoꞋaina kadu K2,000 ganuhagana.
22 E, aproximando-se também o que recebera dois talentos, disse: Senhor, dois talentos me confiaste; aqui tens outros dois que ganhei.
23 Yana kauveya gigayo, O tofaisewa hagihagi, bonaku gavele-ma uꞋabina. Gaitoma kabikabiꞋona ufaisewa-hagihagiyena faꞋina abavehimeya moyaꞋaina nimaniya ganasena. Agaikuya uꞋela buye kanavemwamwala.
23 Disse-lhe o senhor: Muito bem, servo bom e fiel; foste fiel no pouco, sobre o muito te colocarei; entra no gozo do teu senhor.
24 Au bana kaliva K1,000 givelena-ma giꞋela gigayo, Kauveya, a gahalamane. O kaliva nuwa koyona. Keke udafahafaha tu uꞋiꞋaiyala-kawowo. Keke udafifaisewa tu uyauyaudi-kawowo.
24 Chegando, por fim, o que recebera um talento, disse: Senhor, sabendo que és homem severo, que ceifas onde não semeaste e ajuntas onde não espalhaste,
25 Medema faꞋina gamatauta. Gana ya mani kahuya gasevauyena. UꞋita, hidei ya lokoloko.
25 receoso, escondi na terra o teu talento; aqui tens o que é teu.
26 Au yana taubada gigayo, O tofaisewa koyo, dibu toyogina. O ugahe vaita udahalamaneku. Iya keke gadafahafaha tu gaꞋiꞋaiyala-kawowo kadu keke gadafifaisewa tu gayauyaudi-kawowo.
26 Respondeu-lhe, porém, o senhor: Servo mau e negligente, sabias que ceifo onde não semeei e ajunto onde não espalhei?
27 Hidede amine iya faꞋikuya unuwanuwa faꞋina, vaita udana yaku mani banika againe udaseni be higa iya gayewaꞋela againe, yaku mani ana veꞋatutamoꞋaina buye gadavaina.
27 Cumpria, portanto, que entregasses o meu dinheiro aos banqueiros, e eu, ao voltar, receberia com juros o que é meu.
28 Yaku mani K1,000 gavelena-ma wanavaiyewena be kaliva againe K10,000 gidadauda-ma wanavelena.
28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai-o ao que tem dez.
29 Hai kaliva yana halamana o kaꞋi yana faisewa Yaubada givelena-ma giꞋitaꞋitaveꞋavina, medema yana halamana o yana abavehimeya ginaveꞋatutamoꞋaina be ginatubuga-moꞋa. Atu hai kaliva yana gavaꞋadi Yaubada givelena-ma keke gidaꞋitaveꞋavini, medema yana halamana kabiꞋona Yaubada ginavaihegena be ginamiya-kawowo.
29 Porque a todo o que tem se lhe dará, e terá em abundância; mas ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
30 Ada au wama kaliva koyona keke gidadibudibumuhiga amanadi, melaleya wanahegehobuyena be umalovaneya ginamiyami. Medede againe kaliva hinatagitagi lakahina kumidi hinahobeꞋuwana nuwadi ginavekubokubo.” Au hidedemi Yesu gigahetalahobuhobu.
30 E o servo inútil, lançai-o para fora, nas trevas. Ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Kadu Yesu gigayo, “Aimo tova mulina Iya TohobuꞋela yaku wamahalina veꞋakinamanamalina ganayewaꞋela. Lobama ana tovenuwaꞋata Iya buye anaꞋela vedewayauga ana abavetogeya yaku wakikaiwabu ganavetoga.
31 Quando vier o Filho do Homem na sua majestade e todos os anjos com ele, então, se assentará no trono da sua glória;
32 Tomiyababi yami yoꞋo tulina tulina Iya agaikuya wanavagaꞋauta. Ada yomuyomu adi toꞋitaveꞋavina yana yomuyomu sifi fafaline kadu manugose fafaline ginasevehailedi amine, meda Iya tomiyababi yoꞋo luhei amine ganasevehailemi.
32 e todas as nações serão reunidas em sua presença, e ele separará uns dos outros, como o pastor separa dos cabritos as ovelhas;
33 Yaku sifi iꞋatagikuya ganasedi tu badi manugose ma iꞋimawakuya ganasedi.
33 e porá as ovelhas à sua direita, mas os cabritos, à esquerda;
34 Au Iya Tokaiwabu badi iꞋatagikuya hinamiyami-ma ganagahedi ganagayo, Omi Kamaku ginuwakabubuyemi-ma waꞋela yami abaga kikaiwabuna againe wanaluku be yami wavemwamwala wanamiyami. Boi tuwai-moꞋena aimo babi keke gidabubuni againe, mena abagai-nadi omi faꞋimiya gikidewedewena.
34 então, dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai! Entrai na posse do reino que vos está preparado desde a fundação do mundo.
35 FaꞋina mafu gilauku-yo aꞋa waveleku, agoku gitaina-yo bwai waveleku, Iya gavekwanahawahawala-yo yami manuweya walukuweku.
35 Porque tive fome, e me destes de comer; tive sede, e me destes de beber; era forasteiro, e me hospedastes;
36 Aku aikeva keke-yo aikeva waveleku, gaꞋaulolo-yo waꞋitaveꞋaviku, deliya gamiyami-yo waꞋela wamadubodaku.
36 estava nu, e me vestistes; enfermo, e me visitastes; preso, e fostes ver-me.
37 Hidede amine kaliva yegayegadiyao ganagahedi tu badi hinagayo, Kauveya, gava tova aꞋita mafu gilau-yo aꞋa avele, o kaꞋi ago gitaina-yo bwai avele?
37 Então, perguntarão os justos: Senhor, quando foi que te vimos com fome e te demos de comer? Ou com sede e te demos de beber?
38 Gava tova aꞋita O uvekwanahawahawala-yo yama manuweya alukuwe, o kaꞋi a aikeva keke-yo a aikeva avele?
38 E quando te vimos forasteiro e te hospedamos? Ou nu e te vestimos?
39 Gava tova aꞋita uꞋaulolo-yo aꞋitaveꞋavi o kaꞋi deliya umiyami-yo aꞋela amaduboda?
39 E quando te vimos enfermo ou preso e te fomos visitar?
40 Iya Tokaiwabu ganagayo, Gagahe velemoꞋena gavadi gavadi hida kwamana kabiꞋona tobohiyakweyao agaidiya wavelugana, medema vaita Iya wadavelugaku.
40 O Rei, respondendo, lhes dirá: Em verdade vos afirmo que, sempre que o fizestes a um destes meus pequeninos irmãos, a mim o fizestes.
41 Tu badi iꞋimawakuya hinamiyami-ma ganagahedi ganagayo, Wana, omi Yaubada giꞋalatabutabuyemi amanadi wana. Ai giꞋalata-vagata againe wanaluku, Yaubada Setani yana yoꞋo tomiyalobama buye faꞋidiya gikidewedewena amanadi.
41 Então, o Rei dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Apartai-vos de mim, malditos, para o fogo eterno, preparado para o diabo e seus anjos.
42 FaꞋina mafu gilauku-yo keke aꞋa wadaveleku, agoku gitaina-yo keke bwai wadaveleku.
42 Porque tive fome, e não me destes de comer; tive sede, e não me destes de beber;
43 Kadu Iya gavekwanahawahawala-yo keke yami manuweya wadalukuweku, aku aikeva keke-yo aku aikeva keke wadaveleku, gaꞋaulolo be deliya gamiyami-yo keke wadaꞋitaveꞋaviku.
43 sendo forasteiro, não me hospedastes; estando nu, não me vestistes; achando-me enfermo e preso, não fostes ver-me.
44 Hidedemi ganagahedi tu kadu badi hinagayo, Kauveya, gava tova aꞋita mafu gilau o ago gitaina o uvekwanahawahawala o a aikeva keke o uꞋaulolo o kaꞋi deliya umiyami-yo keke adaveluga?
44 E eles lhe perguntarão: Senhor, quando foi que te vimos com fome, com sede, forasteiro, nu, enfermo ou preso e não te assistimos?
45 Ada au Iya ganagahedi ganagayo, Gagahe velemoꞋena gavadi gavadi hida kwamana kabiꞋona tobohiyakweyao agaidiya keke wadavelugani, medema vaita Iya keke wadavelugaku.
45 Então, lhes responderá: Em verdade vos digo que, sempre que o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer.
46 Au badi hinana matahiwadi ana abageya hinamiyamiya-vagata, tu badi yegayegadiyao hinana yawai-vagata ana abageya hinamiyamiya-vagata.” Hidede amine Yesu gigahe.
46 E irão estes para o castigo eterno, porém os justos, para a vida eterna.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.