João 7
YAUBADA BONANA VEYAO IVAGUNA Bona Iduna (VIV) vs NAA
1 Au Yesu hidede amine gilukahihi gihavaina, Galili ana fafali againe gimiyami be ginunudadana. MiYuda yama tonagona nuwanuwadi hinaluveꞋalikana faꞋina, Yesu keke nuwanuwana Yudiya ana fafali againe ginanunaudadana.
1 Passadas essas coisas, Jesus andava pela Galileia, porque não desejava andar pela Judeia, visto que os judeus queriam matá-lo.
2 Tu miYuda yama tafalolo saꞋeyana giluveꞋedaꞋufo, ana egana AꞋa-Ꞌaiyala ana vesiule.
2 E a festa dos judeus, chamada de Festa dos Tabernáculos, estava próxima.
3 Ada Yesu taineyao higahena higayo, “Hida Galili ana fafali unahegeni tu unana Yudiya ana fafaliya be kadu badi ya kalivamomo wesede againe ya aituha fifiwalana ufifaisewadi-ma hinaꞋitadi.
3 Então os irmãos de Jesus se dirigiram a ele e disseram: — Deixe este lugar e vá para a Judeia, para que também os seus discípulos vejam as obras que você faz.
4 KaꞋi kaliva nuwanuwana moyaꞋaidi tauna hinahalamanena be hinavetumaganena, au keke ginafaisewakau, faꞋina Tauni unaꞋivemogatale yoꞋo matadiya.”
4 Porque, se alguém quer ser conhecido, não pode realizar os seus feitos em segredo. Já que você faz essas coisas, manifeste-se ao mundo.
5 Hidemi higahe faꞋina badi taineyao nonogana keke hidavetumaganeni.
5 Acontece que nem mesmo os irmãos de Jesus criam nele.
6 Badi higahe tu Yesu gigahedi gigayo, “Yaku ivemogatala ana tova aimo keke gidalakayemu tu omiꞋiyao ma gava tova nuwanuwami wanana, au wanana. Keke tamo gavadi faꞋina wadabodaboda.
6 Então Jesus lhes disse:
7 Tomiyababi keke omi agaimiya hinanuwakoyo tu IyaꞋeku ma yadi dewa koyona gahawavemogatalena faꞋina, Iya agaikuya hinuwanuwakoyo.
7 O mundo não pode odiar vocês, mas a mim ele odeia, porque eu dou testemunho a respeito dele, dizendo que as suas obras são más.
8 Au tafalolo Yelusalema againe omi wanana tu yaku ivemogatala ana tova aimo keke gidalakayemu faꞋina, adamoya hida tafalolo againe Iya keke ganana.”
8 Vão vocês para a festa. Eu não vou, porque o meu tempo ainda não se cumpriu.
9 Ada au hidede amine gigahedi-yo au Galili againe gimiya.
9 Tendo dito isso, Jesus continuou na Galileia.
10 Tu Yesu taineyao tafalolo againe ahe hilowoga be hina, tu muliya Bana Tauna kadu gina. Au keke yoꞋo buye hidana, anakaibe gina.
10 Depois que seus irmãos tinham ido à festa, Jesus também foi, não publicamente, mas em segredo.
11 Ada au miYuda yama tonagona yoꞋo agaidiya Yesu hilelelena kaliva hitoliluveluvedi higayo, “Yesu hai gimimiyami?”
11 Ora, os judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde estará ele?
12 Ada moyaꞋaidi yoꞋo saꞋeyana saꞋeyana agaidiya Bana Yesu faꞋine hiꞋalawoluwolu. Tufoidi higayo, “Bana kaliva hagihagina.” Tu tufoidi higayo, “Keke, Bana keke kaliva yamumuna faꞋina yoꞋo ginuwaꞋabiyedi, gigahe vaita Tauna kaliva kikaiwabuna.”
12 E havia grande murmuração a respeito de Jesus entre as multidões. Uns diziam: — Ele é bom. E outros afirmavam: — Não, não é! Ele engana o povo.
13 Hidemi hiveꞋagahegahe tu miYuda yama tonagona himatausedi faꞋina, keke yoꞋo matadiya hidalukahihiyeni.
13 Entretanto, ninguém falava dele abertamente, por ter medo dos judeus.
14 Tu tafalolo ana tova hinafane Yesu manuwa-tafalolo againe giluku givebutu givehawala.
14 Quando a festa já estava na metade, Jesus foi ao templo e começou a ensinar.
15 Ada badi miYuda hinogalini-yo nuwadi givegafoꞋuyaꞋuya higayo, “Gavadi-yo hida kaliva tonagona yadi sikulu againe keke gidasikulu tu ginuwahuya?”
15 Então os judeus se maravilhavam e diziam: — Como é que ele pode ser letrado, se não chegou a estudar?
16 Au Yesu gigahedi gigayo, “Keke Tauku yaku nuwanuwa gadavehawalemi tu au Bana giꞋiveniniseku amanadi yana nuwanuwa gavehavehawalemi.
16 Jesus lhes respondeu:
17 Gava kaliva nuwanuwana velemona Yaubada yana vehimeya ginaꞋitaveꞋavina, medema ginahalamane-moꞋena kaꞋi Bana Yaubada yana nuwanuwa gavehavehawala, o kaꞋi au Tauku yaku nuwanuwagaga gavehavehawala.
17 Se alguém quiser fazer a vontade de Deus, conhecerá a respeito da doutrina, se ela é de Deus ou se eu falo por mim mesmo.
18 Bana kaliva kaꞋi tauna yana nuwanuwa ginalukahihiyena digo, au nuwanuwana tauna ginakilakahina, tu Iya nuwanuwaku Bana giꞋiveniniseku-ma ganakilakahina, faꞋina keke tamo gadafwaya, au yaku gahe velemoꞋena.
18 Quem fala por si mesmo está buscando a sua própria glória; mas o que busca a glória de quem o enviou, esse é verdadeiro, e nele não há falsidade.
19 Mosese Yaubada yana vehimeya givehawalemi tu keke tamo hakwadi agaimiya vehimeyai-nadi gidaꞋitaveꞋavini. Au gavana faꞋina nuwanuwami wanaluveꞋalikaku?”
19 Não é fato que Moisés deu a Lei para vocês? Contudo, nenhum de vocês a cumpre. Por que estão querendo me matar?
20 Hidedemi Yesu gigahe-yo yoꞋo higahena higayo, “A! OꞋeni wayafune, faꞋina ugahegahe vaita kabakabaleya. Hakwadi nuwanuwana ginaluveꞋalika?”
20 A multidão respondeu: — Você tem demônio. Quem é que está querendo matá-lo?
21 Bana Yesu gigahedi gigayo, “Gugai fifiwalana saꞋeyanaga sabati againe gafaisewana faꞋina, omi moyaꞋaimi nuwami givegafoꞋuyaꞋuya.
21 Jesus respondeu:
22 Boi Mosese givehimeya be fwefweya kaliva moyaꞋaidi wowodiya Yaubada yana iyaꞋiyaya wanatomogolohina, tu hida dewa inubana keke Mosese againe, au tuwai-moꞋena bwanenemiyao hidedemi hihuluva. Ada au Mosese givehimeya faꞋina, kaꞋi fwefweya kaliva ana aiyeta eita sabati againe ginaluvefosena, au sabati nonogana wowone iyaꞋiyaya wanatomogolohina.
22 Moisés lhes deu a circuncisão — se bem que ela não vem de Moisés, mas dos patriarcas —, e vocês fazem a circuncisão de um menino até mesmo no sábado.
23 Ada sabati nonogana mena iyaꞋiyaya ana tomogolota againe wafaisewa be Mosese yana vehimeya wanaꞋitaveꞋavina faꞋina. KaꞋi sabati againe hidede amine omi wafaisewa digo, gavadi-yo Iya agaikuya wanuwakoyo sabati againe gafaisewa yamumuna be kaliva yana aulolo matatabuna gavaihegena faꞋina?
23 E, se um menino pode ser circuncidado em dia de sábado, para que a Lei de Moisés não seja desrespeitada, por que vocês ficam indignados contra mim, pelo fato de eu ter curado por completo um homem num sábado?
24 Keke kiholiholi amine kaliva wanahawavekoyoyeni. Nagona wanalele wananuwanuwa, kaꞋi velemoꞋena bana gihuluva koyona o kaꞋi keke. Wanahalamane-hagihagiyena, au wanagahe.” Hidemi Yesu gigahe.
24 Não julguem segundo a aparência, mas julguem pela reta justiça.
25 Tu Yesu yoꞋo agaidiya hidedemi gigahe-yo au miYelusalema tufoidi hiveꞋatolitoli higayo, “Bana miYuda yama tonagona nuwanuwadi hinaluveꞋalikana-ma kaꞋi hidevama BanaꞋe?
25 Alguns de Jerusalém diziam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Atu waꞋita, kaliva moyaꞋaidi matadiya gilulukahihi tu yada tonagona hiveꞋamata, keke tamo bana againe hidagahe. KaꞋi velemona hinuwanuwa vaita hida kaliva Yaubada yana Tovegida Keliso?
26 Eis que ele fala abertamente, e ninguém lhe diz nada. Será que as autoridades reconhecem de fato que este é o Cristo?
27 Atu aimo Yaubada yana Tovegida Keliso ginalakayemu ana toveya, keke tamo hakwadi yana tauya ginahalamaneni tu hida kalivai-nadi ma yana melala moyaꞋaida kahalamanena.” Hidemi miYelusalema higahe.
27 Mas nós sabemos de onde este homem vem. Quando, porém, o Cristo vier, ninguém saberá de onde ele é.
28 Tu Yesu aimo manuwa-tafalolo againe givehavehawala. Atu miYelusalema yadi gahe ginogalini-yo gikovadona gigayo, “Omi wagagahegahe vaita wadahalamaneku kadu yaku melala wadahalamaneni tu keke Tauku yaku nuwanuwa faꞋina omi agaimiya gadaꞋela. Bana giꞋiveniniseku-ma au velemona tu BanaꞋe keke wadahalamaneni.
28 Enquanto ensinava no templo, Jesus disse em voz alta:
29 Au BanaꞋe Iya gahalamanena, faꞋina Bana buye amiyami ada giꞋiveniniseku be gahobuꞋela.”
29 Eu o conheço, porque venho da parte dele e ele me enviou.
30 Hidede amine Yesu gigahe faꞋina, badi tonagona nuwanuwadi Yesu hinakiveꞋavina tu yana tova aimo keke gidalakayemu faꞋina, ana kiveꞋavina higa-wayoga.
30 Então quiseram prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos, porque a sua hora ainda não havia chegado.
31 Tu moyaꞋaidi yoꞋo agaidiya hivetumaganena ada hiveꞋagahegahe higayo, “Ide kahalamanena Yaubada yana Tovegida Keliso ginalakayemu againe, nimana ana iyaꞋiyaya ginafifaisewana. Hida hima Yesu au makewa Yaubada yana Tovegida, faꞋina Yesu nimana ana iyaꞋiyaya moyaꞋaina gififaisewana, ada bana vaita aimo ginalakayemu-ma keke-moꞋa hida kaliva anafaiweya ginafaiwalahegeni.”
31 Porém muitos dentre a multidão creram nele e diziam: — Quando o Cristo vier, será que vai fazer maiores sinais do que este homem tem feito?
32 Atu Falisi yoꞋoyoꞋo yadi veꞋagahegahe vaita Yesu Bana Keliso Yaubada yana Tovegida ma hinogalina. Hinogalini-yo badiꞋiyao kadu abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao badi tuilala hiꞋiveninisedi be hinakiveꞋavina.
32 Os fariseus, ouvindo a multidão murmurar essas coisas a respeito de Jesus, juntamente com os principais sacerdotes enviaram guardas para o prender.
33 Au Yesu gigahe gigayo, “Aimo tova kabisonaga Iya omi buye kanamiyami. Kanamiya kabisona tu Bana giꞋiveniniseku-ma againe ganayewaku.
33 Jesus disse:
34 Aimo wanaleleku tu keke wananuhagaku, ada Iya ganana againe omi keke amifaiweya wanaꞋela.”
34 Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou.
35 Yesu hidedemi gigahe ada miYuda hinogalini-yo hiveꞋagahegahe higayo, “Bana hima kaliva hai ginana-yo keke adafaiweya kanahagani? KaꞋi yada yoꞋo miGilika hiꞋabinauna-ma agaidiya ginana be miGilika ginavehawaledi, kaꞋi keke?
35 Então os judeus disseram uns aos outros: — Para onde ele irá que não o possamos achar? Será que pretende ir para a diáspora entre os gregos, a fim de ensinar os gregos?
36 Gavadi-yo gigahe gigayo, Aimo wanaleleku tu keke wananuhagaku, ada Iya ganana againe keke amifaiweya wanaꞋela? Hidema gavaimi ana nuwanuwa?” Hidemi hiveꞋagahegahe.
36 Que significa isso que ele diz: “Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou?”
37 Tu tafalolo ana egana AꞋa-Ꞌaiyala ana vesiule ana lauyabu gilakayemu. Medema aiyetai-nadi tova lakahina, ada au Yesu yoꞋo hinafadiya gitowamidi gikovadona gigayo, “Gava kaliva aseꞋase agona gitaina, medema Iya agaikuya udaꞋela yaku gufa udayuna.
37 No último dia, o grande dia da festa, Jesus se levantou e disse em voz alta:
38 KaꞋi unavetumaganeku, gufa miyamiya-vagahina gava nuwahinageniya ginaguwaguwalena be ginanauna. Hidede amine Veyao Tuwaina ana buki gigahe.”
38 Quem crer em mim, como diz a Escritura, do seu interior fluirão rios de água viva.
39 Yesu hidedemi gigahe higa badi hinavetumaganena-ma AluꞋaluwa Mahalina aseꞋasediya ginaluku. Tu Yesu aimo keke gidaꞋalika-yo yana wakaiwabu gidalaka lobameya faꞋina, kadu Yaubada AluꞋaluwana kaliva aseꞋasediya aimo keke gidaꞋiveniniseni.
39 Isso ele disse a respeito do Espírito que os que nele cressem haviam de receber; pois o Espírito até aquele momento não tinha sido dado, porque Jesus ainda não havia sido glorificado.
40 Tu kaliva tufoidi yoꞋo agaidiya Yesu yana lukahihi gufa miyamiya-vagahina faꞋina hinogalini-yo higayo, “Bana hidevama wona velemona Yaubada bonana ana ToꞋawatalatalaina lakahina, bana kabodabodana-ma.”
40 Quando ouviram essas palavras, alguns do meio do povo diziam: — Este é verdadeiramente o profeta.
41 Kadu tufoidi higayo, “Bana makewa Yaubada yana Tovegida Keliso, yada yoꞋo ginanagoyeda.”
41 Outros diziam: — Ele é o Cristo. Outros, porém, perguntavam: — Por acaso o Cristo virá da Galileia?
42 FaꞋina Veyao Tuwaina ana buki gigahe vaita Yaubada yana Tovegida bana Devida ana yoꞋo kalivana. Bedelihema againe ginatubuyemu, medema Devida yana melala.”
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e da aldeia de Belém, de onde era Davi?
43 Ada au Yesu faꞋine hinuwanuwaluga.
43 Assim, houve divisão entre o povo por causa dele.
44 Ada kaliva tufoidi nuwanuwadi hinakiveꞋavina tu ana kiveꞋavina higa-wayoga.
44 Alguns queriam prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Atu badi tuilala hiꞋela vaita Yesu hidakiveꞋavini amanadi abaveyao ana tofaisewa kikaiwabudiyao be Falisi agaidiya hiyewadi, ada hiyemu-yo badi Falisi hitoliluveluvedi higayo, “Gavana faꞋina keke wadaꞋaliyeni?”
45 Os guardas voltaram à presença dos principais sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: — Por que vocês não o trouxeram?
46 Badi tuilala higayo, “Bana hima yana gahe au keke tamo hakwadi Bana amine boi gidalukahihi.”
46 Eles responderam: — Jamais alguém falou como este homem.
47 Ma badi Falisi hihawavelaigedi higayo, “Ha! Kadu omiꞋiyao ma yana veꞋalololo nuwami giꞋabina.
47 Os fariseus disseram aos guardas: — Será que também vocês foram enganados?
48 Keke tamo hakwadi yami tovehimeya agaidiya kadu ime Falisi agaimeya Bana againe gidavetumagana, keke-moꞋa.
48 Por acaso alguma das autoridades ou algum dos fariseus creu nele?
49 Tu hida hima yoꞋoyoꞋo kaliva-kawowo Bana himuliyena amanadi, Yaubada yana vehimeya Mosese givelena-ma keke hidahalamaneni faꞋina au Yaubada yana alatabutabu dibune himimiyami.”
49 Mas esse povo que nada sabe da lei é maldito.
50 — ausente —
50 Nicodemos, um deles, que antes tinha ido conversar com Jesus, perguntou-lhes:
51 — ausente —
51 — Será que a nossa lei condena um homem sem primeiro ouvi-lo e saber o que ele fez?
52 Au badi Falisi higahena higayo, “Ha! KaꞋi o kadu kwanaGalili Yesu amine? Au Yaubada bonana againe unalele be halamana unavaina. Keke tamo Yaubada bonana ana toꞋawatalatalaina Galili againe ginatubuyemu, keke-moꞋa.” [
52 Eles responderam: — Por acaso também você é da Galileia? Examine e verá que da Galileia não se levanta profeta.
53 Ada au higahe-yo moyaꞋaidi hiꞋabinauna yadi manuweya.
53 E cada um foi para a sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.