Lucas 11

Rote Tii Alkitab (TXQ) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Laꞌe esa, Yesus neu hule-haradoi. Hule-haradoi basa, boe ma Yesus ana nunin esa mai, de noke nae, “Papa! Yohanis Mana Saranik nanori ana nunin nara ena, de ara hule-haradoi ralela. Ai moke fo Papa oo manori ai hule-haradoi boe dei!”
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Boe ma Yesus nae, “Malole boe! Hule-haradoi pake netuduk leo iak:
2 Jesus respondeu:
3 Amak tulun fee ai nanaꞌak mana daik tungga faik.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Ai moke-hule fo Amak lilii heni ai sala-singgon nara,
4 Perdoa os nossos pecados,
5 — ausente —
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 — ausente —
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 Mete te o nonoom naa naselu nae, ‘Kaꞌa boe oo! Hatahori sunggu seli ena, tehuu kaꞌa mai fafae bali! Lelesur neni nggoe nisak kara ena, ma! Kakanak kara sunggu seli ena. Boso mamanasa, ee! Laꞌe esa bali dei kaꞌa!’
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Leo mae talo naa oo, tehuu masaneda matalolole boe. Leo mae hatahori naa ta nambadeik fo fee o, nahuu o, ndia nonoon, de mete ma o kada moke makandoo, neu ko ana nambadeik fo fee o.
8 Jesus disse:
9 Leo naak oo soa-neu hule-haradoik boe.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Basa hatahori mana noke nakandoo neu Manetualain, neu ko simbo. Mana sangga nakandoo, neu ko hambu. Mana nanggou nakandoo, neu ko Ana soi lelesu.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Hena ei duꞌa sudik kana! Hambu nai bee amak esa, mete ma anan noke iꞌak, na, ana feen mengge?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 Do, anan noke manu tolo, na, ana feen kurak? Ta bisa leo naak, hetu?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Hatahori dae-bafok, memak numa netehuun mai manggarauk. Tehuu ei Amam manai nusa tetuk do inggu temak naa, netehuun neulau ndoos. Dadi mete ma hatahori dae-bafok manggarauk matak leo kada ei ia, hii fee hata fo neulauk neu ei anam mara, hata-bali Amak! Ana ta fee kada hata fo ei toꞌa, tehuu lenak bali, Ana fee Ndia Dula-dale Malalaon neu hatahorir fo mana noke-hule neun.”
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Laꞌe esa, Yesus husi kalua heni nitu numa hatahori nggoak esa mai. Boe ma hatahori naa mulai kokolak nala nasafali. Hatahorir maruma naa, heran bali-bali.
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Tehuu hambu ketuk rae, “Memak, Ana bisa husi heni nitu! Te Ana hambu koasa numa nitur malanggan mai fo ndia Balsebul na.”
15 mas alguns disseram: — É
16 Hatahori laen nara rae sangga soba Yesus. Boe ma ara roken fo Ana tao tanda heran esa bali natudu neu sira nae, memak Ndia koasan numa Manetualain mai.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Tehuu Yesus bubuluk memak sira ute manggaraun nara. De Ana kokolak nae, “Mete ma nai nusak esa, rau-inggun nara rahuur-ratofak, neu ko nusak naa nakalulutu. Leo naak oo, mete ma nai uma esa dale, uma isin nara leo-laꞌo ro kada rareresi esa no esa, na, neu ko uma-loo naa, tetu-teman ta ena boe!
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 De mete ma nitur hii kada rahuur, ma esa husi esa, na, sira malanggan ta bisa toꞌu parenda nala dook ka ena bali! Dadi ta maso nai duduꞌak, mete ma ei mae, Au pake nitur koasan fo husi nitu bali!
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Masaneda, ee! Ei hatahorim mara oo, ralela husi nitu boe. Ara pake nitu koasan, do? Taa, hetu! Dadi ei boso kokolak sadi ndaa mae, Au pake nitu koasan fo husi-mbuu nitu. Dei fo ei hatahori heli-helim mara ndia raketu rae, hata fo ei makasasaꞌek salak naa, sala.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Tehuu mete ma tebe-tebe Au husi-mbuu nitu pake Manetualain koasan, na, natudu nae, Manetualain parenda-koasan nai ei idu-matam ena. Nai ia ena, tehuu nok bali ei ta bubuluk.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 Mete ma hatahori kalakak esa pake tee-tande kii-konak fo nanea natalolole ndia uman, neu ko basa ndia hata-heton, lino-lendek.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Tehuu neu ko hambu esa barakain lena heni ndia mai nasenggin, ma ndondo neni hatahori naa tee-tanden nara. Basa boe ma ana huru neni hatahori naa hata-heton nara fo ana babaꞌe neu ndia ana nunin nara. Doo basa ia ena, hatahori kalakak naa namahena neu ndia tee-tanden. Tehuu hatematak ia ana ta namahena neu tee-tandek kara ena bali.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 Masaneda matalolole! Hatahori fo ta mana mabua-aok esa no Au, ndia naa, Au musung. Ma hatahori fo ta mana tulun Au ue-osang, na, ndia naa, kada nakalulutu bua-aok.”
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 Yesus kokolak tamba bali nae, “Neu ita husi nitu kalua numa hatahori esa mai, na, ana neni mamana nees neu fo sangga mamana hahae aok. Huu ana ta hambu mamana mandaak, boe ma ana duꞌa nae, ‘Aweꞌ! Ta hambu mamanak talo ia, de malole lenak au fali uu leo nai hatahori bakahuluk naa.’
24 Jesus continuou:
25 Boe ma ana fali, de natonggo no mamanak naa, neni sapu-saa laok ma nefafaꞌu neulauk ena.
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 De nitu naa neu noke ndia nonoon hitu, manggaraun lena ndia bali. Boe ma basa sara reu leo rai hatahori naa, de ara nggafu feen. Dadi hatematak ia, hatahori naa masodan hambu sosoek lenak bali.”
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Neu Yesus bei kola-kola no hatahori noꞌuk kara raa, inak esa numa naa eki nae, “O inam mauan seli, nahuu ana ndia bonggi nala O, ma ana nasusu O!”
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Yesus naselu nae, “Tebe, mama! Tehuu mana mauan lenak bali, ndia hatahori mana pasa ndiꞌi doon fo nenene Manetualain Dedeꞌa-kokolan ma tao tunggan!”
28 Mas Jesus respondeu:
29 Neu Yesus bei kola-kola, rea rakarumbu reu eko-feo rala Yesus. Boe ma Ana mulai kokolak nae, “Hatahori tembo-tanak ia, soa tao kada manggarauk. Ara kada roke taa-taa fo Au tao tanda heran fee sara, fo ara bubuluk Au ia, tebe-tebe Lamatuak hatahorin. Naa te, lele uluk Lamatuak fee tanda heran neu sara tungga Ndia mana toꞌu dedeꞌan Yunus. Naa, dai ena.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Lele uluk Yunus nafada hatahorir marai kota Niniwe nae, ara muste sale dalen do tuke tein nara dei. Hata fo dadi neu Yunus ndia lele uluk, dadi tanda soa-neu sara nae, Manetualain ndia nadenun. Leo naak oo, soa-neu Au, Hatahori Dae-bafo Isi-isik boe. Au mai afada ei, fo ei muste sale dalem do tuke teim mara dei. Ma hata fo dadi nai Au, neu ko dadi neu tanda soa-neu hatahori tembo-tanak ia nae, memak Manetualain ndia nadenu Au.
30 Assim como o
31 Neu ko neu dae-bafok fai mateꞌen, Lamatuak nambariik dadi neu Mana Maketu-maladi Dedeꞌak, mete te mane inak numa kona mai, nasoda fali fo dadi neu sakasii. Ana dedeu liman fo nakasasaꞌek salak neu ei basa ngga mana masodak hatematak ia nae, ‘Ei basa ngga iar, nggoa bebek kara!’ Huu lele uluk mane inak naa numa dook ka mai, fo mete-nita no mata heli-helin manek Soleman malelan. Naa te hatematak ia, hambu Hatahori nai ei talada heom, ta neni babanggak lena heni manek Soleman. Tehuu ei ta nau tao matak neun faa boe na!
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Ma ta kada ndia mesa kana! Mete te hatahori ruma Niniwe mai, ara oo rambariik fo dedeu ei mana masodak hatematak ia boe rae, ‘Ei basa ngga, nggoa bebek kara!’ Ara kokolak talo naa, huu fai bakahulun neu Yunus neu nafada Manetualain hihii-nanaun neu sara, boe ma ara sale dalen do tuke tein nara memak kana. Naa te hatematak ia, Hatahori ta neni babanggak lena heni Yunus nai ei talada heom, tehuu ei ta nau sale dalem do tuke teim mara faa boe na!”
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 Yesus tuti kokolan bali nae, “Hatahori dede lambu tiꞌoek, boe ma ana mbedan neu mamana demak, mita fo ana tao manggaledo kama naa, soa-neu basa hatahori mana maso reni naa reu. Ta hambu hatahori dede lambu, boe ma tatanan pake ure dae fo nafuni nisan. Naa, sosoan taa!
33 Jesus continuou:
34 Ei matam oo sama leo lambu boe. Ana tao manggaledo ei dalem. Mete ma matak kiu-habu, na, hatahori mete hata a mesan no dale manggarauk. Tehuu mete ma matak manggaledo, na, hatahori mete hata a mesan no dale malole.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Tao tetebe fo manggaledok manai ei dalem naa, saꞌan lenak bali, sama leo ledo saꞌan. Manggaledok manai ei dalem naa, boso sama leo bulan saꞌan fo fee mete-tita kada saꞌon.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Mete ma ei dalem manggaledok, losa ta hambu makiuk nai buꞌuk faa boe na, neu ko ei masodam oo basa-basan manggaledok boe, nok bali hambu lambu moꞌok tao manggaledo ei masodam boe.”
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Yesus kokolak basa, boe ma hatahori esa numa partei anggama Farisi mai, noken fo neu naꞌa nai ndia uman. Losa naa, boe ma Yesus maso uma dale neu, de nanggatuuk neu mei nanaꞌak.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Tehuu tenu uma heran mete-nita Yesus naꞌa, ma ta nafui oe nakahuluk, tungga hatahori Farisi hohoro-lalanen.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Boe ma Yesus nafadan nae, “Ei hatahori Farisir, ta hohoꞌak kara! Ei toꞌu mahere ei anggaman hohoro-lalanen! Ei masaneda tao malalao pinggak ma nggalas dean losa nanggadilak, tehuu ei ta masaneda tao malalao ei dale manggenggeom naa, fo manggarauk ma bare-naꞌom seli!
39 Então o Senhor disse a ele:
40 Nggoa bebek kara ein, ee! Boso lilii-ndondou. Manetualain ndia adu manai dea. Ana oo, ndia adu manai dale boe.
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Tehuu malole lenak ei fee hatahori kasian nara numa hata fo ei maenam, mita fo ei bisa dadi miu lolo-laok nai Manetualain matan.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 Hatahori Farisir ein, ee! Neu ko ei hambu sosoek! Laꞌe-neu fee Manetualain babaꞌek esa numa salahunu mai, ei soa kada reke basa-basan, moꞌo-kadiꞌik. Losa ei bumbu-fani kadiꞌi anan numa osi mai oo, ei reke no lutuk boe! Tehuu ei ta hosek matak bee fo nenenin lenak. Laꞌe-neu dedeꞌa susuek neu Manetualain, ma dedeꞌa ta mbeu seserik, ei lilii heni sara! Memak ita muste fee takandoo Manetualain babaꞌen, tehuu boso lilii-ndondou hata fo manenenin lenak kara.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 Neu ko ei hambu sosoek! Ei soa sangga mamanak bee fo neulaun lenak nai uma huhule-haradoik dale, ma soa sangga hada-horomatak nai rea mamanan nara.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 Neu ko ei hambu sosoek! Ei nok bali rates fo daen natetu ena. Hatahorir laꞌok resik naa, tehuu ara ta bubuluk rae, nai naa hambu rates, nahuu rates bafon laok, naa te nai dale kabook. Tehuu tungga ita dala-hadan, na, hatahori mana tabu laꞌe rates tao nanggenggeo ndia ao heli-helin, de ta nandaa neni uma huhule-haradoik neu. Ei hatahori Farisir sama leo rates naa! Mete numa dea mai, na, nok bali ei lao ndoos sara ia. Tehuu nai ei dalem dale sofek no kaboo mburuk kara.”
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Hambu hatahori malela dedeꞌa hukun Yahudi esa numa naa, nggado laik Yesus kokolan nae, “Papa Meser! Papa kokolan bebeik kara ia, ndee laꞌe ai boe!”
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Boe ma Yesus balan nae, “Tebe! Ei mana malela dedeꞌa hukun Yahudir, naa fo ei oo, hambu sosoek boe! Ei ta tulu-fali hatahori ma ta tao mambadaku sira leleo-lalaꞌon nara, tehuu boe kada tao makasususak kasa no ei anggamam hohoro-lalanen kamaberan. Ma ei fee hatahori lemba-rasaa ei hohoro-lalanem mata-matak kara. Tehuu ei oo ta soba lemba sou mala berak naa no kada lima kukuk esa boe!
46 Jesus respondeu:
47 Neu ko ei hambu sosoek! Ei mbute-mue mia lutu tutuus fee Manetualain mana toꞌu deꞌan nara lele uluk fo fee hada-haromatak neu sara. Naa te ei bei-baꞌim mara mesa kasa ndia rakanisa mana toꞌu dedeꞌak kara raa!
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Ei oo, eik esa mia ei bei-baꞌim mara raa boe. Ara timba heni Manetualain mana toꞌu dedeꞌan nara ma rakanisa sara. Basa de, ei lutu tutuus fee mana toꞌu dedeꞌak kara raa, fo dadi tanda mae, ei oo mbeu tungga ei bei-baꞌim mara boe.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Huu naa de Manetualain fo mana bubuluk basa-basan, kokolak nita nae, ‘Neu ko adenu Au mana toꞌu dedeꞌang ma nedenuk laen nara, fo reni hatahori Israꞌel asa reu. Basa boe ma hatahorir raa tuni-ndeni rakamiminak ketuk ma rakanisa ketuk.’
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 — ausente —
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 — ausente —
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 Ei mana malela dedeꞌa hukun Yahudir ein, ee! Neu ko ei hambu sosoek! Ei toꞌu nggoek fo bisa soi lelesu fo hatahorir ralela no malole Manetualain hihii-nanaun. Tehuu ei ta maso naa miu. Manggaraun lenak bali, ei mamanggenggee hatahorir fo boso maso naa reu!”
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 — ausente —
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 — ausente —
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.