Marcos 10
Vanuvei Eo e sepinien Vatlongos na mol-Vatimol xil niutestamen e rute te oltestamen (TVK) vs NTLH
1 Melele xa Iesu misepin mi moletin nan xil bus, xi be reling provins te hal Kaleli del moletin nan xil. E labe rute tei xa mili Oeisal Sodan e provins te hal Sudea. Vanut moletin xil holu lamei visal Iesu e, nggusil sexien metu nan, xi pispisi mi xil.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 E melele nen ak, rut Farasi xil lamei visali tengan lasak pisi. Misak ni, lasisi labit, “?Uhit pisi mi xamem, rae nar xil di maen ni tengan moletin tei istokovein atou nan?”
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 E Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “?Midep? ?Mosis tesa rae eah mi xamim?”
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Xil labiteni mini labit, “Mosis temaen ni tengan tiramue tei istokovein atou nan tehit, ‘Moletin xa bit vastokovein atou nan, isa Setifiket te Silaen mini. Ti, mikila istokovein ni sung.’” (Dut 24:1)
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 E Iesu bit rilomun ni bit, “Mosis tetis rae ak ve xamim vengan xa vatumim nggeih pupu.
5 Então Jesus disse:
6 E sexien ak tehe tovuol e melele xa Hi tepol kokot ni holesok xil e ut etan. Ralonge xa, ‘Hi pol ni moletin, tei be malohos, e tei mun be atou.’ (Sen 1:27)
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 E biteni mun bit, ‘Ve rin ak, tiramue imea reling tamen xal ninen, e ihisti itel atou nan,
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 e xalu mei lalihe tei takes.’ (Sen 2:24) Misak ni xalu lutave lu ti mu, e mei lube tei takes.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Ma naha xa Hi tehistin ni, moletin ti mun naseti.”
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Dutou sung, melele xa ladilomun labe tim, moletin nan xil lasisi usil rin ak.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Ma, biteni mi xil bit, “Xosxa moletin tei mistokovein atou nan e, di, miteli del atou sav tei, pe met Hi nggoni ngan taxa di pol misa dela e di purun atou nan xa diamu.
11 E Jesus respondeu:
12 E nggo suse nen tak, atou xa mistokovein tiramue nan e ba miteli del tiramue sav, pe met Hi nggoni ngan xa xi pol misa dela.”
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Di, moletin xil laleh tutut horamue nae xil lamei visal Iesu tengan xi valing hen e xil e vasa tuxolxatien mi xil. E melele xa moletin nan xil lapus xil, labul xat xil.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 E melele xa Iesu pus kil naha xa di lapol ni, ien mikat e misepin mi xil bit, “Mumaen tutut horamue xil ak lamei visal nou, e munasikoe xol xil ti. Vengan xa Hi be suv toto na hisit moletin xil xa langgoni xil tang.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Reitin li nabiteni mi xamim, ngan xil xa lataling xil ti pe lelaxatien na Hi vaxoni tutut horamue tei, Hi nave suv toto te meulien nae ti.”
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Di, miso hen nggaxol horamue xil ak, miling hen e xil, e misa tuxolxatien ba mi xil kekes.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Melele xa Iesu di nggusil suse ba, moletin tei miloh bemei visali, mitingeiril mini e misisi bit, “?Titsa hos, nipol ni naha tengan nikila nihur meulien sal?”
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Iesu bit rilomun ni mini bit, “?Veneh ma okes inou obit nabos? Moletin tovuol vahos, Hi kestang bos.
18 Jesus respondeu:
19 Xouk okil naha xa rae xil labiteni.
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 E tiram maxoe ak bit rilomun ni mi Iesu bit, “Inou di nanggusil xat rae xil vus ak melele xa natehe tutut horamue tamu mei duxoh xosali ak.”
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Di, Iesu miketeh momal ni tiram maxoe ak e eheien nan di en. Ma, biteni mini bit, “Neta tei takes iaxa otapol ni ti mu. Uha, upos ni holesok xil vus nam e usa mani nen mi ngan xil xa holesok nae tovuol. E xosxa upol ni imak, ma holesok nam xil e ut nesao ihe holu. Ti, utilomun e uhusil xat inou.”
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 E melele xa tiram maxoe ak milong sepinien nan, xi milonge misa e be reling Iesu, vengan xa holesok nan xil labe holu e ien ti tavei tengan vastokovein ni.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Iesu miketeh mikapis e moletin nan xil e biteni mi xil bit, “Nggeih tova tang tengan moletin xa holesok nan holu vamaen Hi mei vahe suv toto e meulien nan.”
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Moletin nan xil latemanin ni sepinien nan. E Iesu biteni mun mi xil bit, “Reitin li, nggeih tova tang tengan moletin xil lamaen Hi mei vahe suv toto e meulien nae.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 ?Munemi xa kamel tei xa be mahulong mikila vakital vaxo met nitil tei xa hokorong xa hokorong pupu? E‑e, misakras. E moletin tei xa holesok nan xil holu, nggeih mak mu mili ngan ak tengan imaen Hi mei ihe suv toto e meulien nan.”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Melele xa moletin xil na Iesu lalonge mak, latemanin pupu e lasis xil mun tang labit, “?Imak, ma Hi mikila vateh meulien e visi vari?”
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Iesu miketeh mikapis e xil e bit, “!Iaxai vari! Moletin misakras vapol ni, e Hi kestang mikila ipol ni, vengan xi mikila vapol ni holesok xil vus.”
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Di, Pita biteni mini bit, “?Imak, ma itep mi xamem? Xamem matestokovein holesok xil vus namem tengan mavusiluk.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 E Iesu bit rilomun ni bit, “Reitin li nabiteni mi xamim, moletin xil vus xa di lastokovein tim sae, mu tua nae xil, mu hinexil, mu tamexil, mu ninexil, mu horamue nae xil, mu naho sae xil venou e ve longeongen hos,
29 Jesus respondeu:
30 ma, e ut etan ak, Hi isa rilomun ni mi xil huite teni xa ihe handred tei (100) ili ngan xa latestokovein ni. Reitin, lihur rilomun ni nim xil, tua xil, hinexil, ninexil, horamue xil, naho xil, itel sakpurunien xil mun. E, e ut nesao, xil lihur meulien sal.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 E moletin holu xa labe eilep xil xosali ak, xil mei lihe neta sav tang. E holu xa labe movotei xil xosali ak, xil mei lihe eilep xil sung.”
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Melengien vahis mei mitavi, e Iesu del moletin nan xil laduxoh suse xa be Serusalem. Di, Iesu ba di mikakao diamu ni xil. E melele xa moletin nan xil lapusi mak, latemanin holu, e ngan tesav xil xa ladutou, ulixil di mikan pupu. Vatei mun, Iesu mileh eloheoh nan xil laka se xil vuteili, e bit lelen naha xa mei istal mini mi xil.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Xi biteni bit, “?Mupusi? Taxeak di raba ve Serusalem xiak. E rute ak, xil limaen nou, Nat Moletin, ha nihe he vat xil na pris xil e titsa xil te rae na Mosis. Ivus ti, xil lihur nou nihe kot e limaen rat meulien navan tengan ha nimat. Ti, lisa rat nou ha nihe he moletin xil xa latave Siu ti.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Xil lipol pepamen ni nou, likusah iha xat inou, limeas pangas nou ni ao te xeih xil xa sanute di en, e lihas vin nou. E melele xa melengien tol mei itavi, inou nimea rilomun ra maten.”
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Di, Temis xal Sion, nat Sepeti xalu, lumei lupus Iesu, e lusisi lubit, “Titsa, xamel iemel bei tengan opol ni neta tei e rin namel.”
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Iesu misis xalu bit, “?Naha vari?”
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Ma lubit rilomun ni lubit, “Melele xa mei uhe suv toto e uhur xeihen nam, ma umaen xamel tengan malitotan visaluk, tei ite rim metu, e tei ite rim meil.”
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 E Iesu miketeh pus xalu e misis xalu bit, “Xamil mutakil ti naha xa di musis nou ni. ?Midep? ?Xamil mukila tamak mulihur hisit sakpurunien xil e longpangasien xil ixoni ngan taxa inou ha nihuri?”
38 Jesus respondeu:
39 E lubit rilomun ni mini lubit, “!Io, makila!”
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 E tave ti neta xa imak, nave nou ti xa nihosei visi iaxa mei itotan e riuk metu mu e riuk meil. Von xeihen xalu ak be na ngan xalu xa Tata navan bosei xalu ngamu tengan lalihuri.”
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 E melele xa moletin sav xil na Iesu xa labe he xalu (10) lalongeong usili, iexil nggat Temis xal Sion.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Ma Iesu mikes viton xil vus lamei visali e biteni mi xil bit, “Mukila xa suv na ngan xil xa latave Siu ti di lapet rat xil tang mei labe nesao mili ngan xil xa di lalaxat xil, e vat nae xil mun di pol ni nggeih mi ngan xil xa ladi pe he xil.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 E xamim, sexien namim namak ti. Xosxa tei e xamim ihit mei ihe eilep mak mu ili xamim, xi mei ipol mi xamim ixoni moletin te polien tei namim.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 E xosxa tei e xamim ien bei tengan vatiamu ni xamim, xi mei ihe moletin te tutouen namim ixoni slev tei.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Vengan inou mun xa nabe Nat Moletin, natamei ti tengan moletin xil ti latutou ni nou. !E‑e! Inou namei tengan nitutou ni mosav xil e nisa meulien navan tengan nixal rat moletin xil holu mei limeluv ra pangasien te tesaen nae xil.”
45 Porque até o
46 Iesu del moletin nan xil ba laka pas taon te hal Seriko, e vanut moletin tei xa eilep di langgusili. E melele xa di labe reling Seriko, e seri suse ak, moletin tei xa meten bar di dotan, hisen Batimeas, nat Timaes. Xi di miram ni moletin xil ve mani.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 E melele xa milongeong ni xa be Iesu te hal Nasaret iaxa di mikakao mei mitavi ba, mikei ba ni bit, “!Iesu! !Xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae li e nou!”
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Moletin xil holu labul xati tengan vatat votei. E tave ti neta xa mak, xi mikei nggeih pilei sung bit, “!Xouk xa ostal onggo vatimol na suv toto Deved! !Iem isae li e nou!”
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Melele xa Iesu milonge, misoh kat e mikesi tengan imei visali. Ma, rut moletin xil lakes moletin xa meten bar labit, “Uhesi xouk. Mea soh. Xi di mikesuk.”
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Ma xi mistokovein kot nan, mitamea, e bemei visal Iesu.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Di, Iesu misisi bit, “?Xouk iem bei tengan napol ni naha minuk?”
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Ma, Iesu biteni mini bit, “Neketen nam pol ni metom mei bos rilomun. Ha mun tim.” E vatakes, moletin ak miketeh rilomun e nggusil Iesu e suse nan luba.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.