Lucas 22
North Tanna New Testament (TNN_WBT) vs AAI
1 Kən nian rəha lafet rəha Pret U Is Tɨkə Lan tɨnatuwa iuəhkɨr, kən in tɨnətuoun e lafet rəha Nuhagego-inən.
1 Faraw Wanawanan Yeast en ana hiyuw wabin Tar Nowaten aa isan ana veya i na kabom.
2 Kən pris asol mɨn ne iəgətun mɨn rəha Lou koateam-in anion suatɨp məmə okotohamnu Iesu lan. Koateam-in anion suatɨp məto-inu ilat koatəgin netəmim məmə, kətah nɨmanin netəmim okotəmou okəmə kotɨtun məmə kəmotohamnu Iesu.
2 Naatu nati ana veya’amaim firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah wa’iwa’iramaim ef hinunuwet mi’itube Jesu hitab hitarab tamorob isan, anayabin bebeyanamaim sinafumih sabuw hibiruwih.
3 “Kən Setan təmos nɨki Jutas, u nərgɨn kit mɨn u Iskariot, in e netəm tuelef rəha Iesu.
3 Nati ana veya’amaim, Jesu ana bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot Judas wabin ta Iscariot Satan dogoron wanawanan run.
4 Kən in təmuwɨn matəghat kəm pris asol mɨn ne netəm-iasol mɨn rəha mopael rəha Nimə Rəha Uhgɨn, mateam-in suatɨp məmə otegəhan-in Iesu tuwɨn e nelmɨlat.
4 Basit na firis ukwarih naatu Tafaror Bar ma’utenayah hai orot ukwarih biyah tit, Jesu mi’itube nab nabitih isan bairi hiyakitifuw.
5 Kən nɨkilat təmagien, kən kəmotən-iəkɨs məmə okotos-ipən məni kit kəm in.
5 Naatu orot ukwarih hiyasisir Judas kabay baitinin isan hio’matan.
6 Kən Jutas təmegəhan lan məmə in otol, kən mateam-in suatɨp məmə otegəhan-in Iesu tuwɨn e nelmɨlat nian netəmim okotɨkə lan.
6 Judas ibasit naatu ef ana gewasin wa’iwa’iramaim nuwet, mi’itube Jesu tab tabitih, sabuw men hitaso’ob.
7 Kən nian rəha lafet rəha Pret U Is Tɨkə Lan tɨnuwa, kən e nian əh, netəmim okotəkəike motoh nətɨ sipsip rəha lafet rəha Nuhagego-inən.
7 Faraw Wanawanan Yeast en hiyuw ana veya natit, nati ana veya’amaim i Tar Nowaten isan sheep natunatuh lamb terouw sibor teya’aya.
8 Kən Iesu təmaun-in Pita ne Jon, kən mən-ipən kəm ilau məmə, “Ian kən mioal əpen-əpenə nagwənən rəha lafet rəha Nuhagego-inən məmə okotuwɨn motagwən ikɨn.”
8 Imih Peter, John hairi Jesu eobaimanih iyafarih eo, “Kwanan Tar Nowaten ana hiyuw kwanabogaigiwas tanaa.”
9 Kən kəmuən-ipən kəm in məmə, “?Nakolkeike məmə itɨmlau oekian hiə mioal əpen-əpenə e nagwənən ikɨn?”
9 Hibatiy hio, “Menamaim kukokok boro ana bogaigiwas?”
10 Kən təmən-ipən kəm ilau məmə, “Uətəlɨg wɨr-tu. Nian itəmlau onakuet-arəpən e taon, kən onakuehm suah kit tatəhun pətəl asol kəmətu-pən nəhau lan. Kən nəkiauarisɨg-in məhaluwɨn e nimə kit itəm otuwɨn ikɨn.
10 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem kwanatitit auman orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nanan bairi kwanitar, naatu kwani’ufunun bairi kwanan bar erurumaim kwanarun.
11 Kən nəkuən-ipən kəm etəm-iasol rəha nimə məmə, ‘?Iəgətun təmahl-ipa itɨmlau məmə ekuea muətapəh ron ik məmə noan u in hiə itəm in ne rəhan mɨn netəmim okotuwa motol nagwənən ikɨn rəha lafet rəha Nuhagego-inən?’
11 Naatu bar matuwan orot kwanibatiy, ‘Bai’obaiyenayan,’ o isa iti na’atube eo. ‘Ayu au bai’ufununayah bairi nanawan bar awan menatan boro imaim Tar Nowaten ana bay anaa?’
12 Kən in otit itəmlau nakian əpəh e noan ilɨs ikɨn itəm kɨnəlɨn wɨr rəkɨs natɨmnat rafin rəha nagwənən əh-ikɨn. Kən nakioal əpen-əpenə nagwənən əh-ikɨn.”
12 Naatu i boro bar awan gagamin yate tafan ni’obaiyi kwana’itin, nati’imaim sawar etei hirereb hiyabuna inu’in, imaim kwanabogaigiwas.”
13 Kən kəmian muehm natɨmnat rafin tahmen əm məmə inu Iesu təmən mihin ne. Kən kəmioal əpen-əpenə e nagwənən ikɨn rəha lafet rəha Nuhagego-inən.
13 Orot rou’ab hitit hinan sawar etei Jesu eo na’atube hi’itah, basit Tar Nowaten hiyuw hibogaigiwas.
14 Kən e nian rəha nagwənən, Iesu təmuwɨn məpələh e tepɨl ilat rəhan aposol mɨn.
14 Bay aa isan ana veya tit, naatu Jesu ana tur abarayah bairi bay aa ana efanamaim himare.
15 Kən təmən-ipən kəm ilat məmə, “Otəsuwəhən, okol nahməən kəm io. Məto nɨkik tɨnolkeike pɨk məmə okotaupən kun nagwənən rəha lafet rəha Nuhagego-inən.
15 Baise iuwih eo, “Ayu akokok kwanekwan iti Tar Nowaten ana bay kwa bairit tanaa, imaibo ani’akir biyau nababan.
16 Iakolkeike pɨk məmə kitat okotagwən min-nulan məto-inu, okol esagwən mɨnən e nagwənən rəha Nuhagego-inən mətoarus nɨpətɨ lafet u tuwa mol nɨpahrienən lan e nərəmərəən rəha Uhgɨn.”
16 Anayabin a tur ao’owen, ayu i boro men kafa’imo iti bay anaa maiye, ana veya’amaim iti sawar yabin anababatun niturobe God ana aiwob wanawananamaim.”
17 Kən Iesu təmos kap wain mən tagkiu ron kəm Uhgɨn, kən mən məmə, “Otos itəmat rafin, kən motənɨm,
17 Imaibo Jesu kerowas bai, God ana merar yi, naatu ana bai’ufununayah itih eo, “Kerowas iti kwabai etei’imak kwafaram kwatom.
18 məto-inu roiu iatən kəm itəmat məmə esənɨmən wain mətoarus-pən nian natɨmnat rafin kotatɨg ahgin nərəmərəən rəha Uhgɨn.”
18 A tur ao’owen, veya iti boun ebubusuruf ayu iti wine boro men anatom, ayu boro iti na’atube ana ma nan God ana aiwob nan natit.”
19 Kən təmos pɨret mən tagkiu ron kəm Uhgɨn, kən məmkas mos-ipən kəm rəhan mɨn netəmim, kən mən məmə, “Inu nɨpətɨk itəm iakatos-ipɨnə otəmat. Nian rafin onəkotəkəike motol nat u məmə nɨkitəmat tatəht io.”
19 Naatu rafiy bai God ana merar yi sawar, imasib ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyou, kwa abit, iti na’atube kwanasinaf saise imaim ayu kwananuhu.”
20 Kən e nolən kitiəh əm, nian kəmotagwən rəkɨs, Iesu təmos kap wain kən təmən məmə, “Kap wain u in nɨtak itəm otaiu otəmat, kən tatəgətun nəniəkɨsən wi rəha nasituən rəha Uhgɨn kəm netəmim.
20 Naatu kerowas isan i na’atube sinaf, bay hi’aa ufunamaim bai itih eo. “Iti kerowas i God ana Obaibasit Boubun ayu au rara’amaim ibour kwa etei isa ebisuwai.
21 Məto onəkotətəlɨg wɨr-tu. Suah kit ukɨn-u kotagwən kitat min e tepɨl, kən in otəpanegəhan-in-pən io e nelmɨ rəhak mɨn tɨkɨmɨr.
21 Baise kwanaso’ob orot yait ayu morobomih babau eo, i iti gemamaim airi ama’am.
22 Io Nətɨ Etəmim oekəkəike mɨmɨs məmə inu Uhgɨn təmən mihin ne. !Məto awe, nahməən asol tatuwɨn o etəm tategəhan-in-pən io e nelmɨ tɨkɨmɨr mɨn!”
22 Orot Natun i boro namorob God isan yayakitifuw na’atube, baise orot yait baban eo emomorob i boro baimakiy gagamin na’in nab.”
23 Kən kɨnoatətapəh-ətapəh olat mɨn məmə, “?Kitat pah otol nat əh?”
23 Basit bai’ufununayah taiyuwi hibabatiyih hio, “Iti kou’ay wanawanamaim o yait iti na’atube sinafumih iyakitifuw ima kunotanot?”
24 Kən nat kit mɨn, ilat kɨnoatol nɨkilat mɨn məmə pah u in ilɨs pɨk taprəkɨs-in ilat.
24 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim gamin matar hai kokok hitaso’ob yait i orot gagamin.
25 Kən Iesu təmən-ipən kəm ilat məmə, “Kig mɨn rəha nətueintən u koatərəmərə e netəmim e rəhalat nəsanənən, kən koataun-in atɨp ilat məmə ilat ‘Netəm rəha Nasituən.’
25 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan Eteni Sabuw hai aiwob ana sabuw kaifih isan i hai fair ema’am imih sabuw tekakaifih, naatu sabuw iyab onowaten hibai sabuw tebobonawiyih, i tekokok wabih nara’at Bonawiyenayah hinarouw.
26 Məto itəmat onəkəsotolən min-nəhlan. Okəmə itəmat kit in ilɨs, in otɨləs-iəhau in tahmen-pən e suakəku. Kən okəmə itəmat kit tatətul aupən, kən in otuwa iolwək əm kit.
26 Baise kwa wanawanamaim i men na’atube nama, o yait orot gagamin mataramih taiyuw inayare inikek, naatu o yait bonawiyenayan mataramih taituwa isah ini’akir inabow.
27 ?Pah u in ilɨs pɨk, etəmim itəm tətagwən e tepɨl, o iolwək itəm tatos nagwənən matuwa? Nəkotɨtun məmə etəm tətagwən e tepɨl in ilɨs taprəkɨs. Məto io, etəm-iasol rəhatəmat, nian emətaliwək kitat min itəmat, emahmen-pən e iolwək əm kit.
27 Yait i orot gagamin, orot bay aayan o orot bay semorayan? Orot mare ma bay eaau i turobe orot gagamin. Baise ayu kwa wanawanamaim i akir wairafin na’atube ama kwa isa abowabow.
28 “Itəmat u, nian rafin nəkotatɨg iuəhkɨr ron io e nian ekətatɨg e nian əskasɨk mɨn.
28 Au routobon fokarih wanawananamaim men kwaihamiyu, baise sisibu’umaim mar etei bairi tama’am.
29 Kən tahmen-pən əm məmə Tata rəhak tatɨləs-ipər io məmə ekuwa kig, kən io mɨn iatɨləs-ipər itəmat məmə nakotuwa kig mɨn,
29 Tamai aiwob ana fair itu abi’aiwob na’atube nati fair ta’imon kwa abit kwani’aiwob
30 məmə nakotuwa kəpələh kitat min io, kotagwən kələh e nian ekuwa mol kig lan. Kən e nian əh, itəmat mɨn onəkotəpələh e jea mɨn rəha kig, kən itəmat onəkotuwa motətul aupən e noanol mɨn tuelef rəha Isrel moatakil ilat moatərəmərə elat.”
30 Kwa boro au aiwob wanawananamaim kwanaa, kwanatom yasisir kwanab, aiwob hai ura ma’ama’amaim kwanamare Israel sabuw hai big etei 12 kwanakaifih.”
31 Kən Iesu təmən-ipən kəm Saimon Pita məmə, “Kəsi. Saimon. Ətəlɨg-in-tu io. Setan tɨnətapəh rəkɨs o Uhgɨn məmə otegəhan-in məmə in otuwa mos-ipən-os-ipən kəm itəmat mol nəratən kəm itəmat məmə otəgətun rəhatəmat nahatətəən in təskasɨk lak o kəp.
31 Jesu eo, “Simon, Simon! Satan i baibasit God biyanane bai, kwa routobon nit nakubaituturimih. Orot masaw bowayan ana rice erab erububunai ani’aanin nabin eyai, naatu kanabin nabin eya’iyai na’atube.
32 Məto enəfak rəkɨs ron ik məmə rəham nahatətəən otəsatiteən. Kən nian nakatəuhlin rəham nətəlɨgən tatɨtəlɨg-pa mɨn, ik onakəkəike mol nətəlɨgən rəha piam mɨn okotəskasɨk.”
32 Baise Simon, ayu o isa ayoyoyoban, saise a baitumatum men nara’iy, naatu ayu isou inamamatabir ana veya, taituwa koufair initih hinabatkikin.”
33 Məto Saimon Pita təmən-ipən kəm in məmə, “Iərəmərə. Iatətul matɨp məmə ekɨmnə kilau min ik e kalapus, kən mɨmɨs kilau min ik.”
33 Baise Peter iya’afut eo, “Regah ayu airit na dibur run naatu na morob isan abobuna ama’am.”
34 Kən Iesu təmən-ipən kəm in məmə, “Pita, ekatən kəm ik məmə, o lapɨn huə, nian mənɨg otəsɨmnənən əh, kən ik onakən mau kɨsɨl məmə nəkəruru io.”
34 Jesu eo, “Peter, boun gugumin o boro mar tounu inayoub inao, ‘Ayu orot nati men aso’ob,’ i ufunamaim kokorere boro nao inanowar.”
35 Kən Iesu təmən-ipən kəm ilat məmə, “Aupən, emətahl-iarəp itəmat, nəməsotosən məni e paos, ne kətɨm, ne put. ?Tahro? ?Rəhatəmat natɨmnat təsahmenən, o kəp?” Kən ilat kəmotən məmə, “Kəp.”
35 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih eo, “Kwanotanot ayu ai yuni aur kaukut, hafoy naatu a baibiyon en kwatit kwanan ana veya’amaim, sawar afa isah kwaiyababan.” Hiya’afut hio,
36 Kən təmən-ipən kəm ilat məmə, “Məto roiu, okəmə suah kit tatos rəhan məni e paos o kətɨm, otəkəike mos. Kən etəm təsosən naip rəha nəluagɨnən, pəs otol-salɨm-in rəhan kot mos-nəmtɨ rəhan kit.
36 Jesu iuwih eo, “Baise a tur ao’owen, o yait aur kaukut, o hafoy ema’am inab, naatu o yait aur kaiy en, a biya baibiyon inab inan hinatubun naatu kabay inab kaiy inatubun uma inisinfafar.
37 Iatən kəm itəmat məmə nəghatən u e Naoa Rəha Uhgɨn tatəghat-in io, kən in otəkəike mol nɨpahrienən. In tatən məmə, ‘Netəmim nɨkilat təht məmə in etəmim kit itəm tatərəkɨn Lou.’ Əwəh, nəghatən u tatol nɨpahrienən əh-roiu.”
37 Anayabin a tur ao’owen, Buk Atamaninamaim iti na’atube hio hikirum, ‘Hi’i’itin i bainowan mowanabe,’ naatu nati tur i ayu isou hikirum, naatu boro anasinaf nan yabin namatar’’”
38 Kən ilat kəmotən məmə, “Iərəmərə, əplan-tu. Naip rəha nəluagɨnən kəiu əpəh.” Kən in təmən kəm ilat məmə, “Ah, nahmen. Otapəs-ta.”
38 Bai’ufununayah hio, “Regah kaiy rou’ab iti abobotanen kui’itan.” Jesu iyafutih eo, “Nati ana fofonin.”
39 Kən Iesu təmiet e taon muwɨn əpəh e Nɨtot Rəha Nɨg U Olif tahmen-pən əm məmə in tatol mihin e nian rafin, kən rəhan mɨn netəmim koatətəu-pən.
39 Jesu ana bai’ufununayah bairi matan fufur tisisinaf na’atube Jerusalem hihamiy hiyen hin Olive Oyawemaim hitit.
40 Kən nian in təmuwɨn mətoarus-pən əh-ikɨn əh, təmən-ipən kəm ilat məmə, “Onəkotəkəike moatəfak məmə nat kit otəsos-ipən-os-ipənən kəm itəmat motol rəhatəmat nahatətəən otatite lak.”
40 Jesu na nati efanamaim titit ana veya, basit ana bai’ufununayan iuwih eo, “Kwanayoyoban saise routobon nanan boro kwanarukouw.”
41 Kən in təmaliwək mapəs ilat muwɨn məsɨn, kən mɨsin nulan matəfak matən məmə,
41 Imaibo in fotafot wan ana fofonin na’atube, sun yowen yoyoban
42 “Tata, okəmə nɨkim tagien, awi, os-irəkɨs nahməən mɨn u itəm okəpanotuwa. Məto əsolən rəhak nətəlɨgən, məto ol nat naka itəm ik əm nakolkeike.”
42 eo, “Tamai inakokok na’at, basit iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok, baise abisa o kukokok na’atube namatar.”
43 Kən nagelo kit təmɨsɨ-pən e neai muwa mos-ipən nəsanənən kəm Iesu.
43 — ausente —
44 Kən məto-inu nɨkin tɨtahmə pɨk, kən rəhan nətəlɨgən tɨnatol wək pɨk, kən təməfak əskasɨk pɨk, kən noəh təmaiu lan məhl matəht nɨsɨp tahmen e nɨta.
44 — ausente —
45 Nian təməfak rəkɨs, in təmətul mɨtəlɨg-pən məmə otehm rəhan mɨn netəmim, kən təməplan ilat kɨnotapɨl rəkɨs. Kɨnotəpou məto-inu nɨkilat tɨtahmə.
45 Yoyoban sawar misir inan, ana bai’ufununayah matah fot hi’inu’in itih, hai yababan ra’at kwanekwan easbunih hi’inu’in.
46 Kən təmən-ipən kəm ilat məmə, “?Tahro nakotapɨl? Otaiir motəfak məmə nat kit otəsos-ipən-os-ipənən kəm itəmat motol rəhatəmat nahatətəən otatite lak.”
46 Iuwih eo, “Aisim kwa’inu’in? Kwamisir kwayoyoban saise men routobon kwanab.”
47 Nian Iesu təmatəghat əh, nɨmanin netəmim kəmotiet-arəpa ikɨn əh, kən suah əh Jutas, u in etəmim kit e netəm tuelef rəha Iesu, in təmit ilat motuwa, kən təmuwa iuəhkɨr məmə otatuilɨm e Iesu.
47 Jesu iti na’atube bat eo auman, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta wabin Judas sabuw rou’ay gagamin na’in nawiyih hina hitit. Naatu Judas mutufor in Jesu biyan tit bai mamay. Judas baiyowayah naatu Jews bairi hina Jesu emamamay|alt="Judas kissing Jesus; with soldiers and Jews" src="cn01812B.tif" size="col" loc="Luk 22.47" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="22.47-48"
48 Məto Iesu təmən-ipən kəm in məmə, “?Jutas, io Nətɨ Etəmim, məto tahro nəmuwa məmə onəkatuilɨm-pa lak kən e nolən əh megəhan-in-pən io e nelmɨ rəhak tɨkɨmɨr mɨn?”
48 Baise Jesu iu, “Judas o iti mamayenamaim Orot Natun ibai rakit sabuw kubitih?”
49 Kən nian netəmim mɨn rəha Iesu kɨnotehm natɨmnat mɨn əh mɨnotɨtun məmə naka əh okol, kəmotən-ipən kəm in məmə, “?Iərəmərə, oekotahro? ?Ekotəte ilat e naip, o?”
49 Bai’ufununayah bairi hibatabat Jesu isan abisa mamatar hi’itin, basit hibatiy, “Regah karam boro kaiyomaim bairi aniyow?”
50 Kən ilat kit təmoahin naip təte-rəkɨs matəlgɨn matɨp rəha slef rəha pris asol agɨn.
50 Naatu ana bai’ufununayah orot ta ana kaiy bora’ah, Firis Gagamin ana akir wairafin ta tainin asukwafune buru’um.
51 Məto Iesu təmə, “!Ei! !Nahmen, otapəs əm!” Kən in təmələhəu-pən nelmɨn e matəlgɨ suah u, kən mol-wɨr mɨn.
51 Baise Jesu eo, “Men inasinaf maiye kunutanub!” Naatu Jesu orot tainin butubun efanin matar maiye.
52 Kən Iesu təməghat kəm pris asol mɨn, ne netəm-iasol mɨn rəha mopael rəha Nimə Rəha Uhgɨn, ne etəm-iasol mɨn rəha noanol rəha Isrel, u kəmotuwa məmə okotaskəlɨm Iesu. In təmən məmə, “?Tahro, nəman? ?Nɨkitəmat təht məmə io emit netəmim muwɨn kotəluagɨn o kapman, o kəm-naka io iohamnu itəm kit, kən nakotəmɨk naip asol mɨn rəha nəluagɨnən ne nəlnal mɨn moatuwa məmə onəkotaskəlɨm?
52 Imaibo Jesu firis ukwarih, Tafaror Bar ana firis ukwarin, furisiman, naatu regaregah ai’in Jesu bain fatuminamih hinan iuwih eo, “Kwa iti kaiy, kefat yuwu rabu’umih kwabow kwanan ana itinin i ayu orot kakafu bainowan na’atube?
53 ?Nian rafin etan əm kitat min itəmat e Nimə Rəha Uhgɨn, məto tahro nəsotaskəlɨmən io? Məto roiu əh, in nian ətuatɨp rəhatəmat, kən nəsanənən rəha napinəpən in tatərəmərə.”
53 Ayu mar etei Tafaror Bar gagamin wanawanan bairit tama’am, men kwakok boro imaim ayu kwatafatumu? Baise iti boun i kwa a veya, imih abisa kwakokok na’atube kwasinaf. Anayabin gugumin ana orot ebobonawiyi.”
54 Kən kəmotuwa motaskəlɨm Iesu motɨləs motuwɨn e latuənu rəha pris asol agɨn. Kən Pita tuarisɨg-in ilat məto təsuwɨnən iuəhkɨr olat.
54 Jesu hibai hifatum hibai hin Firis Gagamin ana bar hitit, naatu Peter nabineika bat i’uf nunih bairi hin hitit.
55 Netəm mɨn əh kəmotahl nɨgəm kit əpəh e iat rəha pris asol agɨn, kən motəpələh kɨtəlau e nɨgəm. Kən Pita tuwa matəpələh ilat min.
55 Wairaf merar yan foun hi’asir himare hima rararih, Peter na wanawanah mare bairi hima rararih,
56 Kən pətan əkəku kit u slef rəha pris asol agɨn, təmuwa mehm Pita tatəpələh, kən nəhag-əhagən rəha nɨgəm tətasiəgəpɨn in, kən nɨganəmtɨ pətan əh təmətul lan, kən təmən-ipən kəm ilat məmə, “Suah u, in mɨn ilau Iesu kəmatuan.”
56 basit akir wairafin babitai ta nuw Peter ma wairaf rarar itin, naatu matan kubar itinbunai sawar imaibo eo, “Iti orot auman i Jesu hairi hima hireremor.”
57 Məto Pita təmən-ipən kəm pətan un məmə, “Esɨtunən suah un nakatən.”
57 Baise Peter yaub eo, “Babitai, ayu nati orot i men kafa’i aso’ob.”
58 Kən uarisɨg lan təsuwəhən, suah kit mɨn tuwa mən-ipən kəm Pita məmə, “Ei, ik mɨn, ik etəmim kit rəhan.” Məto Pita təmə, “Ei, sənəmə io etəmim rəhan.”
58 Hima kafa’imo, orot ta itin maiye eo, “O i ni’i orot ana bai’ufununayan ta.” Baise Peter iya’afut eo, “Aro, ayu men nati orot ana bai’ufununayan ta’amih.”
59 Uarisɨg lan, aua kit tɨnuwa mɨnuwɨn rəkɨs, kən suah kit təməghat əskasɨk kəm ilat məmə, “!Nɨpahrienən məmə suah u təmatuarisɨg-in Iesu, məto-inu in etəm Kalili!”
59 Hima one hour na’atube sawar, basit orot tabo iban eo maiye “Tur anababatun iti orot i Galilee matuwan Jesu hairi hima hireremor men kasikasiy ta’amih.”
60 Məto Pita təmə, “!Ei! !Esɨtun agɨn-əhən nəghatən u nakatən!” Kən nian Pita təmatəghat əh, kən mənɨg təmɨmnən.
60 Baise Peter orot iya’afut eo, “Aro ayu men kafa’i aso’ob o abisa kuo.” Iti na’at eo auman kokorere eo.
61 Kən Iərəmərə təməuhlin masɨpən ətuatɨp matehm Pita. Kən Pita, nɨkin təməht nəghatən rəha Iərəmərə itəm təmən lan məmə, “O lapɨn əm u, nian mənɨg otəsɨmnənən əh, ik onakən mau kɨsɨl məmə nəkəruru io.”
61 Regah tatabir mutufor nuw Peter itin, naatu Regah abisa eo i not, “Boun gugumin o boro mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro nao.”
62 Kən Pita təmiet muwɨn ihluə, təmasək təmasək.
62 Basit Peter misir tit in ufun re rerey i gagagamat.
63 Kən e nian əh, netəmim itəm kəmotaskəlɨm Iesu kəmotəghat əsan lan, kən moatoh.
63 Orot afa Jesu hima’uh hima’am himisir faifuw ta hibai matan hisum,
64 Kən kəmotəlis ətain nɨganəmtɨn kən motoh, moatən-ipən məmə, “!Ei, ien! ?Ən-tu məmə pah tatoh ik?”
64 imaibo hi’i’iyab naatu hiborabirab hio, “Kuo anowar, yait o rabi?”
65 Kən kəmoatən nəghatən rat tepət moatərəkɨn in lan.
65 Naatu tur kakafih moumurih maiyow hiu kwanikwaniy hi’i’iyab.
66 Kən laulaugɨn agɨn, netəm-iasol rəha noanol rəha Isrel, ne pris asol mɨn, ne iəgətun mɨn rəha Lou kəmotuwa kuəfɨmɨn e kaonsel rəhalat, kən netəmim kəmotɨləs Iesu motuwa tətul e nɨganəmtɨ kaonsel əh. Kən netəm rəha kaonsel kəmotətapəh ron məmə,
66 Mar sibisib auman sabuw hai regaregah ai’in, firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei hiru’ay hita’imon, imaibo Jesu hinawiy hina Kaniser nahimaim bat
67 “Okəmə ik Kristo itəm Uhgɨn təmən məmə otahl-ipa, ən kəm itɨmat.” Məto Iesu təmən-ipən kəm ilat məmə, “Okəmə ekən kəm itəmat, kən nəsotənən nɨpahrienən lak.
67 naatu hibatiy, “Kuo anowar o i Keriso?” Jesu iyafutih eo, “A tur ana’owen boro men kwanitutumu’umih,
68 Kən okəmə ekətapəh otəmat, kən okol nəkəsotuhalpɨnən.
68 naatu ana bibatiyi auman boro men kwaniyafutu’umih.
69 Məto tətuoun roiu, io Nətɨ Etəmim, io oekuwɨn məpələh əh-ikɨn rəha nəsanənən ne nɨsiaiiən, inəh e nɨkalɨ Uhgɨn matɨp, Uhgɨn u itəm rəhan nəsanənən iahgin.”
69 Baise mar enan Orot Natun boro God fairin uman asukwafune namare nama’am kwana’itin.”
70 Kən ilat rafin kəmotətapəh ron məmə, “?Tahro? ?Ik Nətɨ Uhgɨn?” Kən Iesu təmən-ipən məmə, “Nakoatən məmə io u inu.”
70 Naatu etei’imak hibatiy hio, “Bo o God Natun?” Jesu iyafutih eo, “Ayu God Natun kwarouw kwao i tur anababatun kwao.”
71 Kən kotən məmə, “?Tahro kitat koateam-in nəghatən kit mɨn məmə otasitu e rəhatat nəghatən? Kɨnotəto ətuatɨp nəghatən əh e nohlɨn.”
71 Imaibo sabuw hio, “Men takokok koubuna’ayah sabuw afa tanabow, anayabin tur awanamaim titit i tainitamaim tanowar!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.