Marcos 7

Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Fariseokaka ᵽuᵽajoairã, suᵽabatirã judíotatarãte jã'meka wãrõrimajaoka Jesús ᵽõ'irã etaekarã, Jerusalénrõ'õᵽi i'tatirã.
1 Certo dia, alguns fariseus e mestres da lei chegaram de Jerusalém para ver Jesus.
2 Kiᵽõ'irã eyatirã ĩ'rãrimarã kika wãrũrimajare ᵽitajũjebekaja ba'amaka niaeka. I'suᵽaka nabaamaka ĩatirã “Mañekiarã ᵽitajũjetirã oyiaja mare ba'arũjekarã. Kika wãrũrimaja ᵽuri ba'iaja baawa'ri ᵽitajũjebekaja ba'airã”, narĩᵽuᵽajoaeka.
2 Observaram que alguns de seus discípulos comiam sua refeição com as mãos impuras, ou seja, sem lavá-las.
3 (Ikuᵽaka nime, fariseokaka ᵽuᵽajoairã, suᵽabatirã aᵽerã natã'omaja judíorãkaoka: Nañekiarãte baaroyika uᵽakaja yi'yurã imarĩ, “Tuᵽarãte jia yijare ĩajiyurũkiaro'si sime”, ãrĩwa'ri naba'aerã baaika ruᵽu naᵽuriakaja ᵽitajũjerioyiaja nabaayu. I'suᵽakajaoka nabaarijayu ba'arika waᵽaĩjiᵽe'rietatirã. Suᵽabatirã ko'a, jotoa, seroa ᵽeruakaka baaeka najũjerijayu.I'suᵽakajaoka nabaayu naba'awearijayu rakakaja ĩ'rãtiji naruᵽarikũmua jia najũjerijayu. “Mañekiarãte yijare wãrõeka yija yi'riberirika yaᵽabeyuka Tuᵽarã. Suᵽa imarĩ kĩaika wãjitãji ba'iaja baairã yija imakoreka nawãrõeka uᵽakaja yija baayu”, ãrĩᵽuᵽajoawa'ri, i'suᵽaka nabaakoᵽeyu).
3 (Pois todos os judeus, sobretudo os fariseus, não comem sem antes lavar cuidadosamente as mãos, como exige a tradição dos líderes religiosos.
4 — ausente —
4 Quando chegam do mercado, não comem coisa alguma sem antes mergulhar as mãos em água. Essa é apenas uma das muitas tradições às quais se apegam, como a lavagem de copos, jarras e panelas. )
5 Suᵽa imarĩ Jesúka wãrũirãte ᵽitajũjebekaja ba'amaka ĩatirã, —¿Dako baaerã mika wãrũrimaja ᵽuri mañekiarãte jã'meka yi'ribeyurã? Miabe, ᵽitajũjebekaja naba'ayu,— kire narĩka fariseokaka ᵽuᵽajoairã, suᵽabatirã judíorãkare jã'meka wãrõrimajaoka.
5 Então os fariseus e mestres da lei lhe perguntaram: “Por que seus discípulos não seguem a tradição dos líderes religiosos? Eles comem sem antes realizar a cerimônia de lavar as mãos!”.
6 Sã'mitiritirã ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka: —“Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja jia baairã yija ime”, ãrĩriᵽotojo mija ᵽuᵽajoaika uᵽakamarĩa mija ime. I'suᵽaka mija imakaka ᵽuᵽajoaweibaraka, Tuᵽarãro'si bojaĩjiokaro'si Isaías imaekakite o'oeka:
6 Jesus respondeu: “Hipócritas! Isaías tinha razão quando profetizou a seu respeito, pois escreveu: ‘Este povo me honra com os lábios, mas o coração está longe de mim.
7 — ausente —
7 Sua adoração é uma farsa, pois ensinam doutrinas humanas como se fossem mandamentos de Deus’.
8 Toᵽi mae, ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka ate: —Tuᵽarãte jã'meika ã'mitiriᵽẽabeyurã imarĩ, mañekiarãte mijare wãrõeka ᵽuri jia mija ã'mitiriᵽẽayu,— nare kẽrĩka.
8 Vocês desprezam a lei de Deus e a substituem por sua própria tradição”.
9 I'suᵽakajaoka ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Mañekiarãte wãrõeka takaja ã'mitiriᵽẽaokaro'si, Tuᵽarãte jã'meika ja'atarika ᵽuri jiitakaja õñurã mija imema.
9 Disse ainda: “Vocês se esquivam com habilidade da lei de Deus para se apegar à sua própria tradição.
10 Ikuᵽaka Moiséte ãrĩka mija ĩabe: “Miᵽakire, miᵽakoreoka yi'riwa'ri jia nare mibaabe”, ãrĩwa'ri kio'oeka. I'suᵽakajaoka, “Ĩ'rĩka kiᵽakire, kiᵽakoreoka ba'iaja baarijayukate majããkoᵽejĩñu”, ãrĩwa'ri kio'oeka.
10 Por exemplo, Moisés deu esta lei: ‘Honre seu pai e sua mãe’ e ‘Quem insultar seu pai ou sua mãe será executado’.
11 Mija ᵽuri “Mañekiarãte ikuᵽaka mare wãrõeka”, ãrĩwa'ri sayi'yurã imarĩ, ikuᵽakakakaᵽi jã'merijayurã: “Yiᵽakire, yiᵽakoreoka jeyobaaberijĩki yi'i. Ritaja yirikaika Tuᵽarãro'si oyiaja ima. Iki ĩ'rĩkateje saᵽi yijeyobaarãñu”, ãñurãteje, “Jia nabaayu”, mija ãñu.
11 Vocês, porém, ensinam que alguém pode dizer a seus pais: ‘Não posso ajudá-los. Jurei entregar como oferta a Deus aquilo que eu teria dado a vocês’.
12 “I'suᵽaka ᵽuᵽajoairãro'si, kiᵽakiarãte kĩarĩrĩberikoᵽejĩka marã imabeyua”, mija ãrĩrijayu.
12 Com isso, desobrigam as pessoas de cuidarem dos pais,
13 I'suᵽaka mija jaiyu, mañekiarãte baaroyiroka yi'yurã imarĩ, Tuᵽarãrika yi'ribeyurã mija jayu. Suᵽabatirãoka aᵽea rĩkimakaja ima i'suᵽaka mija baarijayua,— nare kẽrĩka.
13 anulando a palavra de Deus a fim de transmitir sua própria tradição. E esse é apenas um exemplo entre muitos outros”.
14 I'suᵽaka nare ãrĩtirã ᵽo'imajare kiakaeka ikuᵽaka nare ãñaokaro'si: —Mae mija imauᵽatiji yire ã'mitiritirã mija õrĩᵽũabe. Ba'arika mija ba'aikamarĩa sime ba'iaja mijare baarũjeika Tuᵽarã ñakoareka. Mija ᵽuᵽakaᵽi “Ikuᵽaka yibaaye'e”, ãrĩᵽuᵽajoatirã ba'iaja mija baariᵽarea Tuᵽarãte mijare ĩariᵽe'yoyu,— nare kẽrĩka.
14 Jesus chamou a multidão para perto de si e disse: “Ouçam, todos vocês, e procurem entender.
15 — ausente —
15 Não é o que entra no corpo que os contamina; vocês se contaminam com o que sai do coração.
16 — ausente —
16 Quem tem ouvidos para ouvir, ouça com atenção!”.
17 I'suᵽaka nare ãrĩweatirã wi'itõsiarã kika wãrũrimajaᵽitiyika Jesúre nare kãkataᵽawa'rika mae. Wi'itõsiarã kika kãkatirã, —Ᵽo'imajare miwãrõko'akaka yijare mibojajiibe,— kika wãrũrimajare kire ãrĩka.
17 Então Jesus entrou numa casa para se afastar da multidão, e seus discípulos lhe perguntaram o que ele queria dizer com a parábola que havia acabado de contar.
18 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —¿Yiwãrõko'a jia mija ã'mitiriwãrũberiko'o bai je'e mijaro'sioka? “Ᵽo'imajare ba'aikamarĩa ba'iaja nare baarũjeika Tuᵽarã ñakoareka”, ñarĩko'ojĩkaja ¿mija õrĩwãrũberiko'o bai je'e?
18 “Vocês também ainda não entendem?”, perguntou. “Não percebem que a comida que entra no corpo não pode contaminá-los?
19 Maba'aika maᵽuᵽaka ña'rĩjãibeyua. Maba'aika mañe'mearã takaja ña'rĩjãirijayua. Suᵽabatirãoka maᵽo'iaᵽi ᵽorirũkiaja sime,— nare kẽrĩka. (Suᵽa imarĩ “Ritaja maba'aika jãjibaarimajimarĩka Tuᵽarãte ime”, ãrĩwa'ri i'suᵽaka nare kẽrĩka).
19 O alimento não vai para o coração, mas apenas passa pelo estômago e vai parar no esgoto.” (Ao dizer isso, declarou que todo tipo de comida é aceitável.)
20 Ikuᵽakajaoka nare kibojajiika ate: —Ba'iaja ᵽuᵽajoairã imarã ba'iaja baarijayurã. I'suᵽaka imarã nimamaka, Tuᵽarã ñakoareka ba'iaja nare sabaarũjerijayu.
20 Em seguida, acrescentou: “Aquilo que vem de dentro é que os contamina.
21 I'suᵽaka imarã imarĩ, ba'iaja ᵽuᵽajoairã najayu. Suᵽabatirã “Yirũmumarĩko iko, yitĩmimarĩka ĩ'ĩ”, ãrĩrimarĩaja ba'iaja naka nabaawã'imarĩrijayu. Suᵽabatirã karee'erimaja, jããrimaja, rõmikirã imariᵽotojo aᵽerã rõmijãka ba'iaja baarijayurã, rõmijã tĩmiairã imakoᵽeirãoka i'suᵽakaja baarijayurã naro'si.
21 Pois, de dentro, do coração da pessoa, vêm maus pensamentos, imoralidade sexual, roubo, homicídio,
22 I'suᵽakajaoka aᵽikate ba'irĩjia rikaika oakiyurã, ritaja dika jariwa'ririmarĩaja ba'iaja baarijayurã, ᵽakirimaja, suᵽabatirã nayaᵽaika uᵽakaja i'yoᵽiᵽekaja ba'iaja baarijayurã, aᵽerã jia kiro'si imarijayurãte ã'mijĩairã imarã. Suᵽabatirã aᵽerãte ba'iaja jaijairibiyaokaro'si ᵽakirika nareka jairijayurã, “Aᵽerãte tẽrĩwa'ribaji imatiyairã yija ime”, ãñurã, i'suᵽakajaoka Tuᵽarãte yaᵽaikakaka ᵽuᵽajoabekaja, waᵽuju naᵽuᵽaka nare ãñu uᵽakaja baarijayurã nime.
22 adultério, cobiça, perversidade, engano, paixões carnais, inveja, calúnias, orgulho e insensatez.
23 Naᵽuᵽarõ'õᵽi ba'iaja ᵽuᵽajoairã imarĩ, i'suᵽaka ritaja nabaarijayu. I'suᵽaka imarã nimamaka Tuᵽarã ñakoareka ba'iaja nimarijayu,— nare kẽrĩka.
23 Todas essas coisas desprezíveis vêm de dentro; são elas que os contaminam”.
24 I'suᵽaka kibojaeka be'erõ'õ a'ritirã Tirowãmeika wejewã'tarã Jesúre eyaeka. Torã keyaeka ᵽoto kareaja wi'iarã keyariyaᵽakoᵽeka. I'suᵽaka kiᵽuᵽajoaeka imako'omakaja ᵽo'imajare sõrĩtika.
24 Então Jesus deixou a Galileia e se dirigiu para o norte, para a região de Tiro. Não queria que ninguém soubesse onde ele estava hospedado, mas não foi possível manter segredo.
25 I'suᵽaka simamaka sã'mitiritirã ikuᵽarõ'õᵽiji ĩ'rãkote kiᵽõ'irã etaeka. Satanárika ima ña'rĩjãikako ᵽako koimaeka. I'suᵽaka komakore imamaka, kore kiwayuĩarika yaᵽawa'ri kiwãjitãji koñukuruᵽaeka.
25 De imediato, uma mulher que tinha ouvido falar dele veio e caiu a seus pés. A filha dela estava possuída por um espírito impuro,
26 Sirofeniciaka'iakako, judíotatamarĩko koimaeka. Toᵽi mae ikuᵽaka kire kõrĩka: —Yire mijeyobaabe. Yimako Satanárika ima ña'rĩjãikako koime. I'suᵽaka simamaka koᵽuᵽakareka simakoᵽeika miᵽoatarika yiyaᵽayu mae,— kire kõrĩka.
26 e ela implorou que ele expulsasse o demônio que estava na menina. Sendo ela grega, nascida na região da Fenícia, na Síria,
27 I'suᵽaka kõᵽakã'ã ikuᵽaka kore kẽrĩka: —Mae judíotatarã, yika wãrũrimajaka takaja ñimarãñu ruᵽu. Suᵽa imarĩ mimakore jierĩ nare ya'ritaᵽajĩka, jiamarĩa naro'si simajĩñu. Ĩakõrĩ je'e: I'suᵽaka mire yibaajĩkareka ᵽuri me'rãka ña'ᵽibeyukajirã ba'arika ẽ'matirã nayaiwẽkorĩjãkayiji'aika uᵽaka nare yibaajĩñu,— kore kẽrĩka.
27 Jesus lhe disse: “Primeiro devem-se alimentar os filhos. Não é certo tirar comida das crianças e jogá-la aos cachorros”.
28 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka kire koyi'rika: —Rita meñu, ñiᵽamaki. I'suᵽaka simako'omakaja ba'arika ᵽeatarũkia rokarã me'rãka ba'aña'ruika saba'ayu yaiwẽkorĩjãka,— kõrĩka. (Ikuᵽaka ãrĩrika i'suᵽaka kire kõrĩka: “Mika wãrũrimajare wãrõbaraka mimako'omakaja, kũᵽajĩ yire mijeyobaarãka jia yiro'si simarãñu”).
28 “Senhor, é verdade”, disse a mulher. “No entanto, até os cachorros, debaixo da mesa, comem as migalhas dos pratos dos filhos.”
29 I'suᵽaka kõᵽakã'ã ikuᵽaka kore kẽrĩka: —Jia miᵽuᵽajoaika simamaka, i'suᵽaka yire miyi'yu. I'suᵽaka simamaka Satanárika imakoᵽeika ᵽoyua mimakoreka mae. Suᵽa imarĩ miwi'iarã miᵽe'riwa'ᵽe,— kore kẽrĩka.
29 “Boa resposta!”, disse Jesus. “Vá para casa, pois o demônio já deixou sua filha.”
30 Kowi'iarã ᵽe'rieyatirã koᵽeyurũkiᵽemarã jia jãjiko komakore ᵽeyumaka kõieyaeka. Koᵽakaja Satanárika ima koreka ᵽorikako.
30 E, quando ela chegou à sua casa, sua filha estava deitada na cama, e o demônio a havia deixado.
31 I'tojĩrã ate Tirowejeaᵽi Jesúre o'rika. Toᵽi o'riwa'ritirã Sidón wãmeika wejearã keyaeka. Toᵽi ke'rika, Decáᵽolisᵽi kio'rika. Suᵽabatirã toᵽi o'ritirã Galilea ᵽa'warã keyaeka.
31 Jesus saiu de Tiro e subiu para Sidom antes de voltar ao mar da Galileia e à região das Dez Cidades.
32 Torã kimaeka ᵽoto ã'mitiribeyuka, jaiwãrũbeyuka kiᵽõ'irã ᵽo'imajare e'eeyaeka. Kire e'eeyatirã “Miᵽitaka kiᵽo'iarã mija'aᵽeabe kijiiokaro'si”, kire narĩka.
32 Algumas pessoas lhe trouxeram um homem surdo e com dificuldade de fala, e lhe pediram que pusesse as mãos sobre ele e o curasse.
33 I'tojĩte ã'mitiribeyukate kire takaja aᵽerõ'õrã ke'ewa'rika. Torã mae kika takaja kimaekarõ'õrã ã'mitiribeyuka ã'mukoᵽea ĩ'ᵽaᵽẽ'rõtowã'tarãja kiᵽitawãjoa kikãkataeka. Suᵽabatirã kiᵽitawãjoaᵽi rijo'kaka e'etirã kirẽrõkakarã kirabeka.
33 Jesus o afastou da multidão para ficar a sós com ele. Pôs os dedos nos ouvidos do homem e, em seguida, cuspiu nos dedos e tocou a língua dele.
34 Suᵽabatirã wejeᵽemarã yoimiatatirã, kire wayuĩawa'ri Jesúre yiataeka. I'suᵽaka baatirã ikuᵽaka kire kẽrĩka mae: —Eᵽatá,— kire kẽrĩka. (Kiokaᵽi ᵽuri “Sawiritarũ”, ãrĩrika simaeka).
34 Olhando para o céu, suspirou e disse: “ Efatá! ”, que significa “Abra-se!”.
35 I'suᵽaka kẽrĩka ᵽotojo ã'mitiribeyuka imakoᵽekakite ã'mitiyuka jarika. I'suᵽakajaoka jia jaiwãrũbeyuka kimakoᵽekareka jia jaiki kijarika mae.
35 No mesmo instante, o homem passou a ouvir perfeitamente; sua língua ficou livre, e ele começou a falar com clareza.
36 I'suᵽaka kire baaweatirã, ᵽo'imaja ᵽõ'irã etatirã ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka: —Aᵽerãte samija bojaᵽiba'si.— I'suᵽaka nare kẽrĩrijarika simako'omakaja, jãjibaji aᵽerãte sanabojarijariroyika.
36 Jesus ordenou à multidão que não contasse a ninguém, mas, quanto mais ele os proibia, mais divulgavam o que havia acontecido.
37 I'suᵽaka kibaamaka jĩjimaka imawa'ri, ikuᵽaka narĩka: —Ã'mitiribeyurã, jaiwãrũbeyurãte ᵽariji jieiki kime. I'suᵽaka simamaka ritaja kibaaika jiitakaja sime,— narĩka.
37 Estavam muito admirados e diziam repetidamente: “Tudo que ele faz é maravilhoso! Ele até faz o surdo ouvir e o mudo falar!”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.