Marcos 6
Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NVT
1 Torãjĩrã mae, kika wãrũrimajaᵽitiyika Jesúre a'rika, kime'rãrĩ kimaeka wejearã.
1 Jesus deixou essa região e voltou com seus discípulos para Nazaré, cidade onde tinha morado.
2 Torã eyatirã jẽrĩtarirĩmi simaeka ᵽoto ᵽo'imajare kiwãrõũ'mueka judíorãkare rẽrĩriwi'iarã. Kire ã'mitiritirã, “Jiitakaja õñuka kime”, ãrĩwa'ri marãkã'ã narĩwãrũberika, i'suᵽaka jaikite ã'mitirikoriberikarã imarĩ. I'suᵽaka kibaamaka ikuᵽaka ᵽo'imajare kireka ãrĩka: —¿Marãkã'ã baatirã jiitakaja ĩ'ĩre õrĩᵽũayu? ¿Maki kire wãrõekaki ruku? Maikoribeyua ᵽariji ritaja baabeaiki kime,— narĩka.
2 No sábado seguinte, começou a ensinar na sinagoga, e muitos dos que o ouviam se admiraram e perguntavam: “De onde vem tanta sabedoria e poder para realizar esses milagres?
3 Suᵽabatirã ikuᵽaka narĩka aᵽea: —María maki, õ'õrã yaᵽua yi'yerimaji kime. Suᵽabatirã Santiago, José, Judas, Simónᵽitiyika nama'miji kimema. Iki kima simamaka kibe'erõ'õkarã rõmijãoka õ'õrã makaja imarã,— torã imaekarãte ãrĩka. I'suᵽaka simamaka “Yija uᵽakaja imaki imarĩ imatiyabeyuka kime”, ãrĩwa'ri kire na'mitiriᵽẽariyaᵽaberika.
3 Não é esse o carpinteiro, filho de Maria e irmão de Tiago, José, Judas e Simão? Suas irmãs moram aqui, entre nós”. E sentiam-se muito ofendidos.
4 I'suᵽaka naᵽuᵽajoamaka, ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Tuᵽarãro'si bojaĩjirimajire “Jiitaka mare kibojayu”, ritaja ᵽo'imajare kireka ãñuka kime. I'suᵽaka simako'omakaja kiᵽo'ijirika wejeareka, kitã'omajataka ᵽuri i'suᵽaka ãrĩbeyurã,— kẽrĩka.
4 Então Jesus lhes disse: “Um profeta recebe honra em toda parte, menos em sua cidade e entre seus parentes e sua própria família”.
5 Suᵽa imarĩ jia kire nayi'ribeᵽakã'ã, maikoribeyua nare kibeawãrũberika. I'suᵽaka imariᵽotojo ĩ'rãrimarãre takaja kiᵽitaka ja'aᵽeatirã wãmarĩa nimaeka nareka kijieka.
5 Por isso, não pôde realizar milagres ali, exceto pôr as mãos sobre alguns enfermos e curá-los.
6 Kitã'omajare kire ã'mitiriᵽẽabeᵽakã'ã marãkã'ã ãrĩwãrũberijĩka Jesúre jarika. I'suᵽaka imariᵽotojo aᵽea wejearã ᵽo'imajare wãrõtaᵽarĩ ke'rika mae.
6 E ficou admirado com a incredulidade daquele povo. Então Jesus percorreu diversos povoados, ensinando a seus moradores.
7 Ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarã kika wãrũrimaja imaekarãte Jesúre akaeka. Suᵽabatirã kirika nare ja'ajiyetirã, —Satanárika ima ᵽo'imajareka ña'rĩjãikarãte mija ᵽoatabe mijaro'sioka,— nare kẽrĩka. I'suᵽaka nare ãrĩweatirã ĩ'ᵽarimaki oyiaja Jesúre nare ᵽũataeka aᵽea wejeareka imaekarãte wãrõtaᵽaokaro'si.
7 Reuniu os Doze e começou a enviá-los de dois em dois, dando-lhes autoridade para expulsar espíritos impuros.
8 —Torã mija a'rirãka ᵽoto ᵽan, yaiᵽi'ia, niñerũoka mija e'ewa'ria'si. I'suᵽaka simako'omakaja mija tu'ua takaja mija e'ewa'ᵽe.
8 Instruiu-os a não levar coisa alguma na viagem, exceto um cajado. Não poderiam levar alimento, nem bolsa de viagem, nem dinheiro.
9 Suᵽabatirãoka ũ'ᵽuko'a, jariroaka mija jããika takaᵽiji mija a'ᵽe,— nare kẽrĩka.
9 Poderiam calçar sandálias, mas não levar uma muda de roupa extra.
10 Ikuᵽakaoka ate nare kẽrĩka: —Wejearã yirika bojarĩ mija eyaũ'murãñu, wi'itakarãja mija imabe, aᵽe wi'i, aᵽe wi'irã baabekaja. Aᵽea wejearã mija a'rirãka ᵽoto takaja toᵽi mija ᵽoᵽe.
10 Disse ele: “Onde quer que forem, fiquem na mesma casa até partirem da cidade.
11 Mija eyarijarirãka wejerakakaja mijare e'etoriberiwa'ri, Tuᵽarãrika ã'mitiriᵽẽarika nayaᵽabesarãkareka, jãjiaᵽi nare jaika ka'wisijũabekaja nare mija ja'atabe. Toᵽi a'rirãka ᵽoto, ikuᵽaka mija baabe: Mija ũ'ᵽuko'arã ka'ia uyua eika mija ᵽajeᵽatebe “Yijare mija ã'mitiriᵽẽabeyua simamaka, Tuᵽarãte mijare ba'iaja mijare baarãñu”,— ãrĩwa'ri kika wãrũekarãte kẽrĩka.
11 Mas, se algum povoado se recusar a recebê-los ou a ouvi-los, ao saírem, sacudam a poeira dos pés como sinal de reprovação”.
12 I'suᵽaka nare kẽrĩka be'erõ'õ ᵽo'imajare wãrõrĩ na'rika mae. Suᵽa imarĩ naᵽõ'irã eyatirã ikuᵽaka nare narĩka: “Ba'iaja mija baaika ja'atatirã Tuᵽarãte mija ã'mitiriᵽẽabe”, neyaekarõ'õrã imaekarãte nabojarijarika.
12 Então eles partiram, dizendo a todos que encontravam que se arrependessem.
13 I'suᵽakajaoka Satanárika ima ña'rĩjãika imaekarãte nareka sanajieroyika. I'suᵽakajaoka rĩkimarãja wãmarĩa imaekarãte iyebakaᵽi yo'yebaraka, narisirika nareka ima no'ataroyika.
13 Expulsaram muitos demônios e curaram muitos enfermos, ungindo-os com óleo.
14 Ritaja maikoribeyua Jesúre baabearoyika ã'mitiritirã ᵽo'imajare sabojaᵽibaeka. Ᵽo'imajare i'suᵽaka ãñua ĩᵽi Herodesoka sõrĩkaki. I'suᵽaka ᵽo'imajare ãñua ã'mitiritirã ikuᵽaka ĩ'rãrimarãre ãrĩka: —Juan, ᵽo'imajare ruᵽuko'a jũjerimajiji kime je'e aᵽeyari. Reyariᵽotojo ate õñia jarijĩki imarĩ, maikoribeyua kibeayu je'e aᵽeyari,— narĩka.
14 Logo o rei Herodes ouviu falar de Jesus, pois todos comentavam a seu respeito. Alguns diziam: “João Batista ressuscitou dos mortos. Por isso tem poder para fazer esses milagres”.
15 Aᵽerã ikuᵽaka ãrĩkarã: —Tuᵽarãro'si bojaĩjirimaji imaroyikaki Elías kime je'e aᵽeyari,— narĩka. I'suᵽaka narĩko'omakaja aᵽerimarã ᵽuri ikuᵽaka ãrĩkarã: —Bikija Tuᵽarãro'si bojaĩjirimaja imaroyikarã uᵽaka kime je'e aᵽeyari,— narĩka.
15 Outros diziam: “É Elias”. Ainda outros diziam: “É um profeta, como os profetas de antigamente”.
16 I'suᵽaka najaimaka ã'mitiritirã, ikuᵽaka Herodete ãrĩka kiro'si: —Juan bikija kiruᵽuko'a yita'terũjekaki imariᵽotojo õñia jariᵽe'ritirã i'suᵽaka kibaabearijayu je'e aᵽeyari ate,— kẽrĩka.
16 Quando Herodes ouviu falar de Jesus, disse: “João, o homem a quem decapitei, voltou dos mortos!”.
17 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, Juanre najããerã baaeka ruᵽu, kirĩ'ĩ Feliᵽe rũmu Herodías wãmeikore ẽ'matirã Herodete koka imaeka. I'suᵽaka kibaamaka, ikuᵽaka Juanre kire ãrĩka: —Herodías mirĩ'ĩ rũmure me'maeka ba'iaja mibaayu, Tuᵽarãte jã'meika yi'riberiwa'ri,— ãrĩwa'ri kire kibojakoᵽeroyika. I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, koka jia imarika yaᵽawa'ri Herodete kire ñi'arũjeka kisurararãkare. Kire ñi'atirã ᵽerumijiaᵽi ᵽi'ᵽetirã, wẽkomaka imariwi'iarã kire natarika.
17 O rei havia mandado prender e encarcerar João para agradar Herodias. Ela era esposa de seu irmão, Filipe, mas Herodes tinha se casado com ela.
18 — ausente —
18 João dizia a Herodes: “É contra a lei que o senhor viva com a esposa de seu irmão”.
19 “I'suᵽaka kijaika waᵽa kire jããrika sime”, ãrĩᵽuᵽajoaekako imarĩ, Herodíare kire jããrũjerika yaᵽaeka. I'suᵽaka koᵽuᵽajoako'omakaja, Herodes ᵽuri “Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja jia wãjia baaiki Juanre ime”, ãrĩwa'ri jia jiyiᵽuᵽaka kireka õrĩkaki. Suᵽa imarĩ Juanre kojããrũjeriyaᵽako'omakaja kiyaᵽaberikoᵽeka. I'suᵽakajaoka Juanre bojaroyika jĩjimakaᵽi ã'mitirikaki imariᵽotojo “Kibojaika uᵽakaja yiyi'riye'e”, ãrĩriᵽotojo, sareka ña'rĩyaarĩ kimawãrũberika.
19 Por isso Herodias guardava rancor de João e queria matá-lo, mas não podia fazê-lo,
20 — ausente —
20 pois Herodes o respeitava e o protegia, sabendo que ele era um homem justo e santo. Herodes ficava muito perturbado sempre que falava com João, mas mesmo assim gostava de ouvi-lo.
21 I'suᵽaka Juanka kimako'omakaja “Ikuᵽaka yibaajĩkareka, yiᵽuᵽajoaika kitá'tewãrũberijĩñu je'e”, Herodíasre ãrĩᵽuᵽajoaekarĩmi seyaeka. I'suᵽaka kõrĩᵽuᵽajoaekarĩmi Herodete ᵽo'ijirika wejejẽ'rãka sarãkutorika. Suᵽa imarĩ kiro'si ba'irabeĩjirimaja ĩᵽarimarãre, suᵽabatirã surararãka ĩᵽarimarãreoka, Galilea ka'iakarã imatiyarimajareoka kiakaeka, “Mabayaarirã”, ãrĩwa'ri.
21 Finalmente, no aniversário de Herodes, Herodias teve a oportunidade que procurava. Ele deu uma festa para os membros do alto escalão do governo, para seus oficiais militares e para os cidadãos mais importantes da Galileia.
22 Ritaja kiakaekarãte rẽrĩkarõ'õrã kãkatirã Herodías makore nare bayatããbeaeka jĩjimaka nimaokaro'si. “Jiitaka mare kobaabeayu”, Herodes kijeyomarãᵽitiyika ãrĩᵽuᵽajoaekarã. I'suᵽaka imawa'ri ikuᵽaka kore kẽrĩka: —¿Dakoa mire ñijirika miyaᵽayu maekaka jiitakaja mibaaika waᵽa? Miyaᵽaikaja mire ĩjirã i'suᵽaka ñañu.
22 Sua filha, também chamada Herodias, entrou e apresentou uma dança que agradou muito Herodes e seus convidados. “Peça-me qualquer coisa que deseje, e eu lhe darei”, disse o rei à moça.
23 Mire ᵽakibeyuka yi'i, ika ka'iakaki ĩᵽi imarĩ, ritaja yiba'irĩjia waᵽajã'rĩakaka ñe'metãjirõ'õjĩrã mire ĩjijĩki imarĩ suᵽa mire ñañu,— Herodías makore kẽrĩka.
23 E prometeu, sob juramento: “Eu lhe darei o que pedir, até metade do meu reino!”.
24 I'suᵽaka kore kẽᵽakã'ã, koᵽakore jẽrĩarĩ ko'rika mae. —¿Dakoa kire yijẽñerãñu ruku, ma'i?— kore kõrĩka. I'suᵽaka kõᵽakã'ã, —“Juan ᵽo'imajare ruᵽuko'a jũjerimaji ruᵽuko'a yiyaᵽayu”, kire meᵽe,— kore kõrĩka.
24 Ela saiu e perguntou à mãe: “O que devo pedir?”. A mãe lhe disse: “Peça a cabeça de João Batista!”.
25 I'suᵽaka kore kõᵽakã'ã, jajuaja a'ritirã koĩᵽamaki Herodes ᵽõ'irã koeyaeka. Kiᵽõ'irã eyatirã ikuᵽaka kire kõrĩka: —Juan ruᵽuko'a yiyaᵽayu. I'suᵽaka simamaka kimarõ'õrã a'ritirã, sata'tetirã, seroarã saᵽeatatirã yire samijibe maekakaja,— kire kõrĩka.
25 A moça voltou depressa ao rei e disse: “Quero a cabeça de João Batista agora mesmo num prato!”.
26 I'suᵽaka kõᵽakã'ã jimarĩa Herodete ba'iaja ᵽuᵽarika. Juanre jããrika yaᵽabeririᵽotojo, mamarĩji kore kẽrĩka kijaita'ariyaᵽaberika. Ᵽo'imajare ã'mitirika wãjitãji, “Miyaᵽaikaja mire ñijirãñu”, kẽrĩtika simamaka, kojẽñeikaja kore kĩjirã baaeka.
26 O rei muito se entristeceu com isso, mas, por causa do juramento que havia feito na frente dos convidados, não pôde negar o pedido.
27 I'suᵽaka simamaka ñojimarĩji ĩ'rĩka kisurarate Juan ruᵽuko'a ta'terĩ kiᵽũataeka.
27 Assim, enviou no mesmo instante um carrasco com ordens de cortar a cabeça de João e trazê-la. Ele decapitou João na prisão,
28 Torã eyatirã Juan ruᵽuko'a ta'tetirã, seroᵽemarã saᵽeatatirã sake'era'aeka. I'suᵽaka baarĩ ke'rikarõ'õᵽi ᵽe'rietatirã Herodías makore sakĩjika. Suᵽa imarĩ iko mae koᵽakore sĩjikako.
28 trouxe a cabeça num prato e a entregou à moça, que a levou à sua mãe.
29 I'suᵽaka Juanre nabaaeka ã'mitiritirã, kika wãrũeka mirãrãte kiᵽo'imirãka e'erĩ etaeka sayayeokaro'si.
29 Quando os discípulos de João souberam o que havia acontecido, foram buscar o corpo e o colocaram numa sepultura.
30 I'suᵽaka simaeka be'erõ'õ Jesúka wãrũrimaja kirika bojataᵽarĩ turikarãte ᵽe'rietaeka. Suᵽa imarĩ kiᵽõ'irã etatirã nawãrõtaᵽaeka majaroka kire nabojaeka.
30 Os apóstolos voltaram de sua missão e contaram a Jesus tudo que tinham feito e ensinado.
31 I'suᵽaka simaeka ᵽoto torã rĩkimarãja ᵽo'imaja i'tarijayurã, ᵽe'ririjayurãoka imaekarã. I'suᵽaka simamaka kika wãrũrimajaka no'ojĩteoka maba'awãrũberijĩka Jesúro'si simaeka. Suᵽa imarĩ ikuᵽaka kika imaekarãte kẽrĩka: —Dajoa, ᵽo'imajamatorã kũᵽajĩ majẽrĩtaerã,— nare kẽrĩka.
31 Jesus lhes disse: “Vamos sozinhos até um lugar tranquilo para descansar um pouco”, pois tanta gente ia e vinha que eles não tinham tempo nem para comer.
32 I'suᵽaka nare kẽrĩka be'erõ'õ, kũmuaᵽi ᵽo'imajamatorã naka ke'rika mae.
32 Então saíram de barco para um lugar isolado, a fim de ficarem a sós.
33 Na'rirã baaeka ruᵽu rĩkimarãja ĩawãrũekarã. I'suᵽaka nabaamaka ĩatirã, ritaja wejeakarãre rĩrĩwa'rika Jesúre a'rikarõ'õrã. I'suᵽaka baaekarã imarĩ, kijeyomarãᵽitiyika torã keyabeyukajiji torã neyaweitika jãjia rĩrĩwa'rikarã imarĩ.
33 Contudo, muitos os reconheceram e os viram partir, e pessoas de várias cidades correram e chegaram antes deles.
34 I'suᵽaka nabaaeka simamaka waata'rieyatirã marĩwa'rikõrĩ rĩkimarãja ᵽo'imajare imamaka Jesúre ĩaeka. Torã eyatirã, ovejawẽkoa nare ĩarĩrĩrimajire imabeyurã uᵽaka ᵽo'imajare imamaka kĩaeka. I'suᵽaka nimaeka Tuᵽarãrika nare wãrõrimajire imaberika simamaka. I'suᵽaka imaekarã nimamaka “Jia õrĩwãrũbeyurã nime. Suᵽa imarĩ marãkã'ã baawãrũberijĩñurã nime”, ãrĩwa'ri wayuĩaekaki imarĩ, ritajakaka nare kiwãrõũ'mueka mae.
34 Quando Jesus saiu do barco, viu a grande multidão e teve compaixão dela, pois eram como ovelhas sem pastor. Então começou a lhes ensinar muitas coisas.
35 Aiyate ka'rawa'rirã baaeka ᵽoto kika wãrũrimajare kika jairĩ etaeka. Ikuᵽaka kire narĩka: —Na'irã sajaritiyu mae. Ᵽõ'imamato sime õ'õ. Suᵽa imarĩ ba'arika imabeyua.
35 Ao entardecer, os discípulos foram até ele e disseram: “Este lugar é isolado, e já está tarde.
36 Suᵽa imarĩ wejekoyikurirã ba'arika waruaᵽaraka ᵽo'imajare imarõ'õrã sawaᵽaĩjiba'arĩ na'rirũ,— kire narĩka.
36 Mande as multidões embora, para que possam ir aos campos e povoados vizinhos e comprar algo para comer”.
37 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Mijaja ba'arika nare mija ji'abe.— I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ikuᵽaka kire narĩka: —¿Ᵽan yija waᵽaĩjirãñu bai je'e waᵽajã'rĩtaka simako'omakaja? Rĩkimarãja ᵽo'imajare imamaka, dosciento rakato denario sawaᵽa simarãñu,— kire narĩka.
37 Jesus, porém, disse: “Providenciem vocês mesmos alimento para eles”. “Precisaríamos de muito dinheiro
38 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka nare kẽrĩka: —¿No'ojĩrãrakato ᵽan mija rikayu je'e? Mija ĩabe ruᵽu.— I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, —Ĩ'rãᵽitarakatojĩkaja sime. Suᵽabatirã wa'iaoka ĩ'ᵽarãjĩkaja ima,— kire narĩka.
38 “Quantos pães vocês têm?”, perguntou ele. “Vão verificar.” Eles voltaram e informaram: “Cinco pães e dois peixes”.
39 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —“Ritario'ro jia taya imarõ'õrã mija ruᵽabe”, ᵽo'imajare mija ãᵽe.—
39 Então Jesus ordenou que fizessem a multidão sentar-se em grupos na grama verde.
40 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, kẽrĩka uᵽakaja ᵽo'imajare nabaarũjeka. Suᵽa imarĩ nare najã'meka uᵽakaja nimaekarõ'õrã ĩ'rão'roreka cincuenta, aᵽerio'roreka cien rakamarã nimaeka.
40 Assim, eles se sentaram em grupos de cinquenta e de cem.
41 Suᵽa imarĩ ᵽan ĩ'rãᵽitarakato imaeka, wa'ia ĩ'ᵽarã imaekaoka Jesúre e'erikaeka. Suᵽabatirã wejeᵽemarã yu'ayoitirã, “Jia mibaayu a'bi”, ãrĩweatirã, ᵽan kiña'kata'ruika mae. Suᵽabatirã “Ᵽo'imajare samija ᵽibabe”, ãrĩwa'ri kika wãrũrimajare sakĩjika mae. I'suᵽakajaoka kibaaeka ĩ'ᵽarã wa'ia imaeka ritaja ᵽo'imajaka sanaᵽibaba'aerã.
41 Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e os abençoou. Então, à medida que ia partindo os pães, entregava-os aos discípulos para que os distribuíssem ao povo. Também dividiu os peixes para que todos recebessem uma porção.
42 I'suᵽaka kibaamaka ritaja ᵽo'imajare ba'aeka, jia ña'ᵽirika najarikarõ'õjĩrã.
42 Todos comeram à vontade,
43 Sabe'erõ'õ, ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakaᵽi'i ᵽururika kika wãrũrimajare rẽaeka naña'ᵽika ᵽiyia.
43 e os discípulos recolheram doze cestos com os pães e peixes que sobraram.
44 Cinco mil rakamarã ĩmirĩja nimaeka saba'aekarã.
44 Os que comeram foram cinco mil homens.
45 I'suᵽaka baaweatirã kika wãrũrimajare ikuᵽaka Jesúre ãrĩka: —Kũmuarã jãitirã i'siᵽẽ'rõtorã mija waata'riwa'ᵽe. Suᵽabatirã Betsaida wejearã yire mija ta'abe.— Kika wãrũrimajare waata'riwa'rika ᵽoto ᵽo'imajare a'yaokaro'si kimajaroka bojabaraka kimaeka ruᵽu.
45 Logo em seguida, Jesus insistiu com seus discípulos que voltassem ao barco e atravessassem o mar até Betsaida, enquanto ele mandava o povo para casa.
46 I'suᵽaka baaweatirã, ĩmimakarã kimarĩwa'rika, Tuᵽarãka jairĩ.
46 Depois de se despedir de todos, subiu sozinho ao monte para orar.
47 Aiyate ka'raeka be'erõ'õ Galilea ᵽa'wa ñe'metãjirãja kũmua eyawa'rika, sarijeᵽi rĩkamaritirã Jesúre ĩamaka.
47 Durante a noite, os discípulos estavam no barco, no meio do mar, e Jesus, sozinho em terra.
48 Wĩrõa jãjia baemaka jãjia nawẽ'ãko'omakaja sa'ribeᵽakã'ã kĩaeka. Suᵽa imarĩ bikitojo ñamiji okoᵽemaᵽi turitirã nakoyikurirã keyaeka. Nare kio'riwa'rirã baatikarã kire niatõᵽoeka.
48 Ele viu que estavam em apuros, remando com força e lutando contra o vento e as ondas. Por volta das três da madrugada, Jesus foi até eles caminhando sobre o mar. Sua intenção era passar por eles,
49 Okoᵽemaᵽi kituᵽakã'ã ĩatirã, jimarĩa nakasereka, “Ᵽo'imaja oᵽirekoa sime je'e”, ãrĩᵽuᵽajoawa'ri. I'suᵽaka nimaeka jẽrãko'atirã, ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Rikitubaka mija jaᵽe, kĩkibekaja. Yi'iji ñime,— kẽrĩka.
49 mas, quando o avistaram caminhando sobre as águas, gritaram de pavor, pensando que fosse um fantasma.
50 — ausente —
50 Ficaram todos aterrorizados ao vê-lo. Imediatamente, porém, Jesus lhes disse: “Não tenham medo! Coragem, sou eu!”.
51 Suᵽa nare ãrĩtirã naᵽõ'i kũmuarã kijãika mae. Sarã kijãika ᵽoto wĩrõa o'rika mae. Suᵽa imarĩ i'suᵽaka kibaamaka ĩatirã marãkã'ã ãrĩwãrũberijĩka najarika, i'suᵽaka ĩakoriberikarã imarĩ.
51 Em seguida, subiu no barco e o vento parou. Os discípulos ficaram admirados,
52 Saruᵽubaji, ᵽan kũᵽajĩ imako'aᵽi ᵽo'imajare Jesúre ji'amaka ĩako'omakaja, “Tẽrĩwa'ribaji imaki Jesúre ime”, ãrĩbeyukajirã nimaeka, õrĩwãrũberikarã imarĩ.
52 pois ainda não tinham entendido o milagre dos pães. O coração deles estava endurecido.
53 Ᵽa'wa waata'riwa'ritirã Genesaret wãmeika ka'iarã neyaeka.
53 Depois de atravessarem o mar, chegaram a Genesaré. Levaram o barco até a margem
54 Waata'rieyatirã nakũmua ji'aᵽããtirã namarĩwa'rika ᵽotojĩteje torã imaekarãte Jesúre ĩawãrũeka.
54 e desceram. As pessoas reconheceram Jesus assim que o viram.
55 Kire ĩatirã jajuaja na'rika aᵽerãte bojarĩ. Sã'mitiritirã wãmarĩa imaekarãte naᵽeyurũkiaᵽi ne'era'aeka kiᵽõ'irã.
55 Quando ouviam que Jesus estava em algum lugar, corriam por toda a região, levando os enfermos em macas para onde sabiam que ele estava.
56 Ke'riroyikarõ'õrãja kũᵽajĩriwejerã, jo'bariwejerã, wi'imatorãoka, kiᵽõ'irã neyaroyika. Suᵽabatirã rĩkimarãja ba'irĩjia ĩjibaraka ᵽo'imajare imaekarõ'õrã, jĩñurãte naᵽããjiyeroyika nare kitããokaro'si. Kijariroaka kũᵽajĩji nare kiraberũjerika yaᵽawa'ri jimarĩa jĩñurãte kire akaeka. Kijariroaka rabekarakamarãreje narisirika o'riᵽataeka mae.
56 Aonde quer que ele fosse — aos povoados, às cidades ou aos campos ao redor —, levavam os enfermos para as praças. Suplicavam que ele os deixasse pelo menos tocar na borda de seu manto, e todos que o tocavam eram curados.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.