Marcos 3
Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NVT
1 I'sia be'erõ'õ narẽrĩriwi'iarã Jesúre kãkaeka ate. Torã ĩ'rĩka kiᵽitaka baikõkotaekakite imaeka.
1 Em outra ocasião, Jesus entrou na sinagoga e notou que havia ali um homem com uma das mãos deformada.
2 Jesúre torã kãkamaka ĩatirã ikuᵽaka fariseokaka ᵽuᵽajoairãte ikuᵽaka ᵽuᵽajoaeka: “Jẽrĩtarirĩmi ba'irabebeyurã maima simako'omakaja, ¿kiᵽitaka baikõkotaekakite Jesúre jierãñu ruku?”, kireka narĩᵽuᵽajoaeka. “I'sirĩmi i'suᵽaka kibaarãkareka, kire mokabaarãñu. ‘Tuᵽarãte Moisés imaekakite o'orũjeka yi'riberiwa'ri ba'iaja kibaayu’, marĩrãñu”, narĩᵽuᵽajoaeka.
2 Os inimigos de Jesus o observavam atentamente. Se ele curasse a mão do homem, planejavam acusá-lo, pois era sábado.
3 I'suᵽaka naᵽuᵽajoako'omakaja ikuᵽaka Jesúre ãrĩka kiᵽitaka baikõkotaekakite: —Ᵽo'imaja wãjitãji mimi'mirĩkabe.—
3 Jesus disse ao homem com a mão deformada: “Venha e fique diante de todos”.
4 I'suᵽaka kire ãrĩweatirã, ikuᵽaka Jesúre ãrĩka torã imaekarãte: —¿Marãkã'ã jẽrĩtarirĩmi nimarijarirũ ãrĩwa'ri Tuᵽarãte i'sirĩmi maro'si ᵽo'ijiaeka je'e? ¿Jía, ba'ia, suᵽabatirã ᵽo'imajare tããrika, nare jããrika, diba'i jiibaji ima je'e?— nare kẽrĩka. I'suᵽaka nare kẽrĩko'omakaja okamarĩaja kire na'mitirika.
4 Em seguida, voltou-se para seus críticos e perguntou: “O que a lei permite fazer no sábado? O bem ou o mal? Salvar uma vida ou destruí-la?”. Eles ficaram em silêncio.
5 I'suᵽaka nimamaka boebakaᵽi nare ĩabaraka, ba'iaja kiᵽuᵽarika simauᵽakaja kiᵽitaka baikõkotaekakite nawayuĩabeᵽakã'ã. I'suᵽaka imariᵽotojo mae ikuᵽaka kire kẽrĩka: —Miᵽitaka mitĩᵽatabe.— I'suᵽaka kire kẽrĩka ᵽotojo kiᵽitaka tĩᵽatatirã jia kijarika mae.
5 Jesus olhou para os que estavam ao seu redor, irado e muito triste pelo coração endurecido deles. Então disse ao homem: “Estenda a mão”. O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada.
6 I'sia kibaamaka ĩatirã fariseokaka ᵽuᵽajoairãte ᵽoriwa'rika Herodes ᵽo'imajaᵽitiyika jaiokaro'si. “¿Marãkã'ã baatirã Jesúre majããjĩñu?”, ãrĩokaika naka najaibu'aeka.
6 No mesmo instante, os fariseus saíram e se reuniram com os membros do partido de Herodes para tramar um modo de matá-lo.
7 I'sia be'erõ'õ kimaekarõ'õᵽi ᵽoriwa'ritirã Galilea ᵽa'warijerã Jesúre a'rika kika wãrũrimajaᵽitiyika. Torã ke'rika ᵽoto tokarã ᵽariji rĩkimarãja ᵽo'imajare kika a'rika.
7 Jesus saiu para o mar com seus discípulos, e uma grande multidão os seguiu. Vinham de todas as partes da Galileia, da Judeia,
8 Torãjĩrã mae, “Jiitaka Jesúre baabearijayu”, ᵽo'imajare ãᵽakã'ã ã'mitiriwa'ri, rĩkimarãja ᵽo'imajare kiᵽõ'irã etaeka. Judea, Jerusalén, Idumea, Jordánria i'siᵽẽ'rõtorã, Tiro suᵽabatirã Sidónkarã nimaeka. I'siaraka wejekarã ñoakurirã imarã imariᵽotojo kire ĩarĩ netaeka.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do leste do rio Jordão e até de lugares distantes ao norte, como Tiro e Sidom. A notícia de seus milagres havia se espalhado para longe, e um grande número de pessoas vinha vê-lo.
9 I'suᵽaka netaeka imarĩ, rĩkimarãja jĩñurãte tããrijayuka kimamaka, “Kire yija rabejĩkareka, jia yija jarijĩñu”, ãrĩᵽuᵽajoawa'ri kire naraberiyaᵽaeka. I'suᵽaka simamaka kika wãrũrimajare ikuᵽakã'ã kẽrĩka: “Kũmua mija mo'abe, ᵽo'imajare rĩkimarãja yire rabewã'imarĩrijitoika simamaka. Yire natẽrĩtajĩkareka kũmuarã yijãijĩñu”, nare kẽrĩka.
9 Jesus instruiu seus discípulos a prepararem um barco para evitar que a multidão o esmagasse.
10 — ausente —
10 Havia curado muitos naquele dia, e os enfermos se empurravam para chegar até ele e tocá-lo.
11 Suᵽabatirã Jesúre ĩatirã Satanárika ima ña'rĩjãikarã ĩ'rĩka uᵽakaja kiwãjitãji ñukuruᵽatirã ikuᵽaka nakasereroyika: —Tuᵽarã Makitakiji mime,— kire narĩka.
11 E, sempre que o viam, os espíritos impuros se atiravam no chão na frente dele e gritavam: “Você é o Filho de Deus!”.
12 I'suᵽaka naᵽakã'ã, —Ᵽo'imajare samija bojaᵽiba'si,— jãjirokaᵽi nare kẽrĩroyika.
12 Jesus, porém, lhes dava ordens severas para que não revelassem quem ele era.
13 I'sia be'erõ'õ ĩmimaᵽemarã mirĩwa'rirã kibaaeka ᵽoto, kire jiyuekarakamakire kiakaeka. Ĩmimaᵽemarã kika neyaeka ᵽoto ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarãre kiwã'maeka kijeyomarãro'si. I'suᵽaka nare baatirã, “Yirika ᵽo'imajare wãrõtaᵽarĩ mijare yiᵽũatarãñu. Suᵽabatirã Satanárika ima ña'rĩjãirãte ᵽo'imajareka ‘Mija ᵽoᵽe’, mija ãrĩrãka uᵽakaja naᵽorirãñu”, nare kẽrĩka.
13 Depois, Jesus subiu a um monte e chamou aqueles que ele desejava que o acompanhassem, e eles foram.
14 — ausente —
14 Escolheu doze e os chamou seus apóstolos, para que o seguissem e fossem enviados para anunciar sua mensagem,
15 — ausente —
15 e lhes deu autoridade para expulsar demônios.
16 Ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarã kiwã'maekarã ikuᵽaka nawãmea imaeka: Simón wãmeikiteje ĩ'ᵽaroka wãmeiki kimarika yaᵽawa'ri, Ᵽedro Jesúre kire wãmejĩ'aeka.
16 Estes foram os doze que ele escolheu: Simão, a quem ele chamou Pedro,
17 Aᵽerã kijeyomarã wãmea ikuᵽaka imaeka: Santiago, kibe'erõ'õkaki Juanᵽitiyika, Zebedeo makarã nimaeka. Ĩ'rã ĩ'ᵽarãte Boanerges Jesúre wãmeyeeka. Nokaᵽi samarĩjĩkareka, “Wĩᵽo makarã”, ãrĩrika simaeka.
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu, aos quais deu o nome de Boanerges, que significa “filhos do trovão”,
18 Aᵽerã imaekarã: Andrés, Feliᵽe, Bartolomé, Mateo, Tomás, Alfeo maki Santiago, Tadeo, suᵽabatirã imaekaki, Simón, Celotekaka ᵽuᵽajoaeka mirãki.
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu, Simão, o cananeu,
19 Suᵽabatirã Judas Iscariote. Iki imaerã baaekaki Jesúre bojajããrimaji.
19 Judas Iscariotes, que depois o traiu.
20 Nare e'eweatirã, kika wãrũrimajaka wi'iarã ate Jesúre ᵽe'rika. Torã neyaeka ᵽoto rĩkimarãja ᵽo'imajare naᵽõ'irã rẽrĩka ate. Suᵽa imarĩ no'ojĩteoka maba'awãrũberijĩka naro'si simaeka.
20 Certo dia, Jesus entrou numa casa, e as multidões começaram a se juntar outra vez. Logo, ele e seus discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 I'suᵽaka kire nabaaika ã'mitiriwa'ri, “Jiamarĩa ᵽuᵽajoaiki kime je'e mae”, kirĩrãre kireka ãrĩka. Suᵽa imarĩ kire akarĩ netaeka nawi'iarã kire e'ewa'yaokaro'si.
21 Quando os familiares de Jesus souberam o que estava acontecendo, tentaram impedi-lo de continuar. “Está fora de si”, diziam.
22 Moiséte jã'meka wãrõrimaja Jerusalénᵽi etaekarã ikuᵽaka Jesúreka ãrĩkarã: —Satanárika ima ĩᵽamaki Beelzebú kiᵽuᵽakarã ña'rĩjãikaki kime. Suᵽa imarĩ Beelzeburikaᵽi ba'iaja nareka ña'rĩjãikarãte kiᵽoatayu,— ãrĩwa'ri ba'iaja kireka najaika.
22 Então os mestres da lei, que tinham vindo de Jerusalém, disseram: “Está possuído por Belzebu, príncipe dos demônios. É dele que recebe poder para expulsar demônios”.
23 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, “I'suᵽakamarĩa sime”, ãrĩwa'ri nare bojaokaro'si Jesúre nare akaeka: —¿Yaje ikuᵽaka kirikaja Satanáre baajĩñu ruku? “Ᵽo'imajire ba'iaja jũaerã kireka miña'rĩjãibe”, ãrĩriᵽotojo ¿marãkã'ã baatirã “Kireka miᵽoᵽe”, ãrĩwa'ri kirikaja kẽrĩwãrũjĩñu ruku? I'suᵽakamarĩa sime.
23 Jesus os chamou e respondeu com uma comparação: “Como é possível Satanás expulsar Satanás?”, perguntou.
24 Ikuᵽaka sime aᵽea: Ĩ'rãtata imariᵽotojo najããribu'atirã, jia ĩ'rãtiji ᵽuᵽaritiirã nimawãrũberijĩñu.
24 “Um reino dividido internamente será destruído.
25 I'suᵽakajaoka simajĩñu ĩ'rãwi'irekaja imarãro'si.
25 Da mesma forma, uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 I'suᵽakajaoka simajĩñu Satanáro'si. Kirika imaka kijĩrĩjĩka jãjimarĩka jariwa'ri dakoa kibaawãrũberijĩñu,— Jesúre nare ãrĩka.
26 E, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, não pode se manter de pé; está acabado.
27 Ikuᵽaka aᵽeroka nare kibojaeka ate: —Ĩ'rĩka o'yiokaki wi'iarã kiba'irĩjia ẽ'marĩ eyajĩkire, “Ãja'a, miro'si simarũ”, ãrĩwa'ri kire ĩjiberijĩki. I'suᵽaka baabeyuka kimamaka, o'yiokakire werika baatirã, kire kiᵽi'ᵽejĩka be'erõ'õᵽi ᵽuri kiba'irĩjia kẽ'majĩñu. I'suᵽakajaoka sime yiro'si. Satanáre tẽrĩwa'ribaji imaki imarĩ, Satanárika ima ña'rĩjãikarãreka yiᵽoatarijayu. I'suᵽaka baawa'ri kijã'mekoᵽeirãte kiro'si yikũmuriarijayu. Suᵽa imarĩ i'suᵽaka yibaaokaro'si yire jeyobaabeyuka kime Satanás,— Jesúre nare ãrĩka.
27 Quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
28 Ikuᵽaka nare kibojañujuka: —Rita mijare ñañu. Ᵽo'imajare ritaja ba'iaja baarijayua, suᵽabatirã ritaja ba'iaja Tuᵽarãreka najaika, i'yoᵽi'riwa'ri kire sanaye'kariarũjemaka, ye'kariawãrũiki kime Tuᵽarã.
28 “Eu lhes digo a verdade: todo pecado e toda blasfêmia podem ser perdoados,
29 I'suᵽaka simako'omakaja Esᵽíritu Santorikaᵽi Satanárika ima ña'rĩjãikarãre yijiemaka ĩatirã, “Beelzeburikaᵽi nare kijieyu”, ãñurãte, ba'iaja nabaaika ye'kariaberijĩki kime Tuᵽarã,— Jesúre nare ãrĩka.
29 mas quem blasfemar contra o Espírito Santo jamais será perdoado. Esse é um pecado com consequências eternas.”
30 “Beelzebú kiᵽuᵽakarã ña'rĩjãikaki imarĩ, i'suᵽaka Jesúre baawãrũyu”, kireka ĩ'rãrimakire ãrĩka ã'mitiritirã, i'suᵽaka Jesúre nare ãrĩka.
30 Ele disse isso porque afirmavam: “Está possuído por um espírito impuro”.
31 Torã ᵽo'imajaka jaibaraka Jesúre imaeka ᵽoto kiᵽakore etaeka, kibe'erõ'õkarãᵽitiyika. Torã eyatirã ᵽẽterãja natuika. Ᵽẽteᵽi imatirã kire nakarũjeka.
31 Então a mãe e os irmãos de Jesus foram vê-lo. Ficaram do lado de fora e mandaram alguém avisá-lo para sair e falar com eles.
32 I'suᵽaka naᵽakã'ã Jesús wã'tarã ruᵽataekarãte ikuᵽaka kire ãrĩka: —Miᵽako, mibe'erõ'õkarãᵽitiyika ᵽẽterã imarã. Mire niariyaᵽayu nañu,— kire narĩka.
32 Havia muitas pessoas sentadas ao seu redor, e alguém disse: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e o procuram”.
33 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —¿Mako koime yiᵽako? ¿Nirã nime yibe'erõ'õkarã? Mae mijare yibojaerã baayu.—
33 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
34 Suᵽa nare ãrĩtirã kiᵽõ'irã ruᵽaekarãte ĩabaraka ikuᵽaka kẽrĩka: —Yibe'erõ'õkarã, suᵽabatirã yiᵽakoarãjaoka mija ime yika imarã.
34 Então olhou para aqueles que estavam ao seu redor e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
35 Mia je'e, ikuᵽaka sime: Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽaka yi'yurã imarã yibe'erõ'õkarã, suᵽabatirã yiᵽakoarã,— nare kẽrĩka.
35 Quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.