Marcos 14

Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Toᵽi mae, ĩ'ᵽarĩmi sajariwa'rika Ᵽascua baya ruᵽu. Levadura rukeberika ᵽan naba'aribaya simaeka. I'sia ᵽoto ᵽo'imajare õrĩbeyuju Jesúre ñi'arika kurarãka ĩᵽarimarãre ᵽakatarikoᵽeka, Moiséte jã'meka wãrõrimajaᵽitiyika. “¿Dikaᵽi kire okabaatirã kire majããrũjejĩñu?”, ãᵽaraka najaibu'aeka.
1 Dali a dois dias, era a Páscoa e a Festa dos Pães Asmos; e os principais sacerdotes e os escribas procuravam como o prenderiam, à traição, e o matariam.
2 Ikuᵽaka ĩ'rãrimakire ãrĩka: —Ᵽascua baya simarãka ᵽoto Jesúre mañi'ajĩkareka, jimarĩa ᵽo'imajare boebarijĩñu. Boebariwa'ri ba'iaja nabaajĩkareka, marãkã'ã baatirã nare mokajããwãrũberijĩñu. Suᵽa imarĩ Ᵽascua baya simarãka ᵽoto, kire mañi'aberijĩñu ruᵽu,— narĩka.
2 Pois diziam: Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo.
3 I'sia ruᵽubaji ᵽañaka Betania wejearã kimaeka ᵽotojĩ, Simón kãmia rabaeka mirãki wi'iarã Jesúre imaeka. Torã ba'abaraka nimaeka ᵽoto ĩ'rãko rõmore naᵽõ'irã eyaeka, ãta alabastro wãmeikakaka jotoa baaeka rikatirã. Satõsiareka nardo wãmeika iyebaka imaeka jia jiijĩsiakaka. Suᵽabatirãoka waᵽajã'rĩtakakaka simaeka. Alabastrojotoku'rea ᵽeᵽaru'atatirã Jesús ruᵽuko'arã iyebaka koyo'yeka kire jiyiᵽuᵽayeewa'ri.
3 Estando ele em Betânia, reclinado à mesa, em casa de Simão, o leproso, veio uma mulher trazendo um vaso de alabastro com preciosíssimo perfume de nardo puro; e, quebrando o alabastro, derramou o bálsamo sobre a cabeça de Jesus.
4 I'suᵽaka kire kobaamaka ĩatirã, jimarĩa ĩ'rãrimarãre kore boebarika. I'suᵽaka imawa'ri, —¿Dako baaerã kiruᵽuko'arã iyebaka koyo'yeyu? Waᵽuju sakowe'weᵽateyu.
4 Indignaram-se alguns entre si e diziam: Para que este desperdício de bálsamo?
5 I'sia iyebaka trescientos denario rõ'õjĩrã waᵽajã'rĩa sime. Sawaᵽa tõᵽotirã wayuoka baairãte koĩjirĩ imakoᵽeyu,— ãᵽaraka ĩ'rãrimarãre jaibu'aeka natiyiaja. I'suᵽaka ãᵽaraka kore najaiyuyeka.
5 Porque este perfume poderia ser vendido por mais de trezentos denários e dar-se aos pobres. E murmuravam contra ela.
6 I'suᵽaka naᵽakã'ã, ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka: —Koimaᵽarũ. Jia yire baawa'ri i'suᵽaka kobaayu.
6 Mas Jesus disse: Deixai-a; por que a molestais? Ela praticou boa ação para comigo.
7 Mija watoᵽekarã imajiᵽarũkirã nime wayuoka baairã. Suᵽa imarĩ mija yaᵽarãka ᵽotojo nare mija jeyobaarijarijĩñu. Yi'i ᵽuri mijaka imajiᵽabesarãki.
7 Porque os pobres, sempre os tendes convosco e, quando quiserdes, podeis fazer-lhes bem, mas a mim nem sempre me tendes.
8 Iko ᵽuri koᵽuᵽaka kore jiyuika uᵽakaja jia yire baaiko. Yireyarũki ruᵽu iyebaka jia jiijĩsia yire koyo'yeyu. Yire nayayerũkia ᵽuᵽajoaweiko uᵽaka i'suᵽaka yire kobaayu.
8 Ela fez o que pôde: antecipou-se a ungir-me para a sepultura.
9 Rita ika mijare yibojayu. Ritaja wejeareka Tuᵽarãrika wãrõbaraka, jia yire kobaaeka mirãka ᵽo'imajare bojarijarirãñu. Suᵽa imarĩ jia kobaaeka ᵽuᵽajoabaraka, kore naye'kariribesarãñu,— nare kẽrĩka.
9 Em verdade vos digo: onde for pregado em todo o mundo o evangelho, será também contado o que ela fez, para memória sua.
10 Torãjĩrã mae kurarãka ĩᵽarimarãka jairĩ Judas Iscariotere a'rika. Jesúka wãrũrimaja ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarãkaki imaki kimaeka. “Jesúre mija ñi'aokaro'si, kimarõ'õrã mijare ye'ewa'rirãñu”, nare kẽrĩka.
10 E Judas Iscariotes, um dos doze, foi ter com os principais sacerdotes, para lhes entregar Jesus.
11 I'suᵽaka nare kibojamaka ã'mitiritirã, jĩjimaka najarika. I'suᵽaka jariwa'ri, —Niñerũ mire yija ĩjirãñu,— kire narĩka. Suᵽa imarĩ “Ᵽo'imajamatorã Jesúre nañi'aerã, ¿marãkã'ã nare yibaarũjerãñu ruku?”, Judare ãrĩᵽuᵽajoaũ'mueka.
11 Eles, ouvindo-o, alegraram-se e lhe prometeram dinheiro; nesse meio tempo, buscava ele uma boa ocasião para o entregar.
12 Ᵽascua baya ũ'muroyikarĩmi levadura rukeberika ᵽan naba'aribaya seyaeka. I'sirĩmi oveja makarãka jããtirã naba'aroyika. Egiᵽtoka'iarã nañekiarãte imaeka ᵽoto Tuᵽarãte nare tããeka ᵽuᵽajoabaraka i'suᵽaka nabaaroyika. Suᵽa imarĩ kika wãrũrimajare ikuᵽaka kire jẽrĩaeka: —¿No'orã ba'arika baaweirĩ yija a'ririka miyaᵽayu, Ᵽascua baya ᵽoto maba'arũkia?— kire narĩka.
12 E, no primeiro dia da Festa dos Pães Asmos, quando se fazia o sacrifício do cordeiro pascal, disseram-lhe seus discípulos: Onde queres que vamos fazer os preparativos para comeres a Páscoa?
13 Toᵽi ĩ'ᵽarã kika wãrũrimajare ᵽũataweibaraka ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Wejearã mija eyarãka ᵽoto torã ĩ'rĩka jotoaᵽi okoa kõkewa'yukate mija ĩatõᵽorãñu. Kibe'erõ'õ mija a'ᵽe.
13 Então, enviou dois dos seus discípulos, dizendo-lhes: Ide à cidade, e vos sairá ao encontro um homem trazendo um cântaro de água;
14 Kibe'erõ'õ a'ritirã, wi'iarã kikãkarãñurõ'õ ĩatirã, ikuᵽaka ãᵽaraka saba'iᵽite mija jẽrĩabe: “Yijare wãrõrimaji ikuᵽaka ãrĩko'oka: ‘¿No'orã sime yika wãrũrimajaka, Ᵽascua baya ᵽoto ba'arũkia nabaaweirũkirõ'õ?’, kẽrĩko'o”, mija ãᵽe.
14 segui-o e dizei ao dono da casa onde ele entrar que o Mestre pergunta: Onde é o meu aposento no qual hei de comer a Páscoa com os meus discípulos?
15 I'suᵽaka mija ãᵽakã'ã ã'mitiritirã, ĩmiᵽẽ'rõtorã ima kuraraka jo'barõ'õjĩte mijare kibearãñu. Koᵽakaja najietikarõ'õ simarãñu. Suᵽa imarĩ i'sia kurarakarã maba'arũkia mija baaweibe,— nare kẽrĩka.
15 E ele vos mostrará um espaçoso cenáculo mobilado e pronto; ali fazei os preparativos.
16 I'suᵽaka nare kẽrĩka be'erõ'õ, torã na'rika. Torã eyatirã Jesúre nare bojaeka uᵽakaja simamaka niaeka. Torã Ᵽascua bayarĩmi naba'arũkia nabaaeka mae.
16 Saíram, pois, os discípulos, foram à cidade e, achando tudo como Jesus lhes tinha dito, prepararam a Páscoa.
17 Rã'iwa'ri neiᵽuᵽurõ'õ sajarika ᵽoto Jesúre torã eyaeka kika wãrũrimaja, ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarã kika imaroyikarãᵽitiyika.
17 Ao cair da tarde, foi com os doze.
18 Naka ba'abaraka ikuᵽaka nare kibojaeka: —Mija ã'mitiᵽe. Rita mijare yibojayu mae. Mawatoᵽekarã ĩ'rĩka imaki maka ba'ariᵽotojo, yimajãmarãre yire ñi'aokaro'si yire bojajããrũkika,— nare kẽrĩka.
18 Quando estavam à mesa e comiam, disse Jesus: Em verdade vos digo que um dentre vós, o que come comigo, me trairá.
19 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ba'iaja naᵽuᵽarika. Toᵽi mae nimarakamakiji ikuᵽaka kire ãᵽaraka najẽrĩaũ'mueka: —¿Yi'imarĩka i'suᵽaka baarãki ruku?— ãᵽaraka kire najẽrĩaeka.
19 E eles começaram a entristecer-se e a dizer-lhe, um após outro: Porventura, sou eu?
20 Toᵽi mae ikuᵽaka nare kiyi'rika: —Ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamaki seroarã yika ᵽan ñu'aba'airãkaki kime.
20 Respondeu-lhes: É um dos doze, o que mete comigo a mão no prato.
21 Tuᵽarã majaroᵽũñurã sabojaika uᵽakaja simaerã baayu yiro'si. Ᵽo'imaja Ma'mi ñime. Yire ñi'atirã ᵽo'imajare yire jããrãñu. “Aᵽerãte kire ñi'arũ”, ãrĩwa'ri yire bojajããrãki ᵽuri, jimarĩa ba'iaja jũarãki. I'suᵽaka simamaka imaberiri kimakoᵽeka,— nare kẽrĩka.
21 Pois o Filho do Homem vai, como está escrito a seu respeito; mas ai daquele por intermédio de quem o Filho do Homem está sendo traído! Melhor lhe fora não haver nascido!
22 Ba'abaraka nimekã'ãja ᵽan Jesúre e'eka. Sarikatirã, “Jia mibaayu Tuᵽarã”, kẽrĩka. I'suᵽaka ãrĩtirã sañakatarutirã nare sakĩjika. —Ãja'a, samija ba'abe. Ika ᵽan koᵽakaja yiᵽo'ia sime,— nare kẽrĩka.
22 E, enquanto comiam, tomou Jesus um pão e, abençoando-o, o partiu e lhes deu, dizendo: Tomai, isto é o meu corpo.
23 Toᵽi ate ko'a ke'eka. Sarikatirã, “Jia mibaayu Tuᵽarã”, kẽrĩka. I'suᵽaka ãrĩtirã nare sakĩjika. Suᵽa imarĩ nimarakamakiji sanukueka be'erõ'õ ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Ika iyaokoa koᵽakaja yiriwea sime. Riweajurubaraka yireyarãkaᵽi ãrĩwa'ri rĩkimarãre Tuᵽarãte tããrãñu. I'suᵽaka yireyamaka ĩatirã, “Ba'iaja nabaaika yijũjerãñu”, Tuᵽarãte ãrĩka uᵽakaja kibaarãñu mae.
23 A seguir, tomou Jesus um cálice e, tendo dado graças, o deu aos seus discípulos; e todos beberam dele.
24 — ausente —
24 Então, lhes disse: Isto é o meu sangue, o sangue da [nova] aliança, derramado em favor de muitos.
25 Rita mijare ñañu mae, Tuᵽarãte yire jã'merũjerũkia seyabeyukaji iyaokoa mijaka ukuokaro'simarĩa ñime. Yijã'meũ'murãñurĩmi seyarãka ᵽoto ᵽuri, aᵽeuᵽaka, mamaka iyaokoa yukurãñu mae,— nare kẽrĩka.
25 Em verdade vos digo que jamais beberei do fruto da videira, até àquele dia em que o hei de beber, novo, no reino de Deus.
26 Suᵽa imarĩ Tuᵽarã baya koyaweatirã Olivos wãmeika ᵽusiarã na'rika.
26 Tendo cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
27 Torã na'rika ᵽoto ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Yire ã'mitiriᵽẽairã imariᵽotojo yire mija ja'atarãñu. Suᵽa imarĩ yire ja'atawa'ri rakakaja mija ᵽibiᵽaterãñu. Tuᵽarã majaroᵽũñurã ãñu uᵽakaja simarãñu. Ã'mitirikõrĩ je'e: “Oveja ĩarĩrĩrimajire yijããrãñu. I'suᵽaka yibaamaka kioveja ru'riᵽatarãka”, ãrĩwa'ri sabojayu.
27 Então, lhes disse Jesus: Todos vós vos escandalizareis, porque está escrito:
28 Suᵽa imarĩ yire najããko'omakaja õñia yijariᵽe'rirãñu. I'suᵽaka imatirã mija ruᵽubaji Galileaka'iarã yeyarãñu. Suᵽabatirã torã mijare ye'etorirãñu,— nare kẽrĩka.
28 Mas, depois da minha ressurreição, irei adiante de vós para a Galileia.
29 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka Ᵽedrote kire ãrĩka: —Aᵽerã ᵽuri nimarakamakiji mire ja'atarãñurã je'e. Yi'i ᵽuri mire ja'atabesarãki,— kire kẽrĩka.
29 Disse-lhe Pedro: Ainda que todos se escandalizem, eu, jamais!
30 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka Jesúre kire ãrĩka: —Rita mire ñañu. Ire ñamiji karaka ĩ'ᵽakuri akaerã baarãka ruᵽubaji, maekarakakuri, “Jesúre õrĩbeyuka yi'i”, nare merĩrãñu,— Ᵽedrote kẽrĩka.
30 Respondeu-lhe Jesus: Em verdade te digo que hoje, nesta noite, antes que duas vezes cante o galo, tu me negarás três vezes.
31 I'suᵽaka Jesúre kire ãrĩko'omakaja, ikuᵽaka Ᵽedrote kire ãrĩka: —Jẽno'otaka, “Mire ñorĩbeyu”, ãrĩbesarãki yi'i. Mikaja reyarũkika ᵽariji ñima simamaka, “Jesúre õrĩbeyuka yi'i”, ñarĩbesarãñu,— Ᵽedrote kire ãrĩka. Ᵽedrote ãrĩka uᵽaka oyiaja ĩ'rĩka uᵽakaja narĩka aᵽerãoka.
31 Mas ele insistia com mais veemência: Ainda que me seja necessário morrer contigo, de nenhum modo te negarei. Assim disseram todos.
32 Toᵽi mae Getsemaní wãmeirõ'õrã na'rika. Torã eyatirã kika imaekarãre ikuᵽaka kẽrĩka: —I'torã Tuᵽarãka jairĩ ya'yu. Õ'õrãja mija ruᵽabe ruᵽu,— nare kẽrĩka.
32 Então, foram a um lugar chamado Getsêmani; ali chegados, disse Jesus a seus discípulos: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou orar.
33 Torãjĩrã Ᵽedro, Santiago suᵽabatirã Juanre, kika ke'ewa'rika. Torã na'ririjayukã'ãja jimarĩ kiwayuᵽi'riũ'mueka.
33 E, levando consigo a Pedro, Tiago e João, começou a sentir-se tomado de pavor e de angústia.
34 I'suᵽaka imawa'ri ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Yiᵽuᵽakaᵽi yiwayuᵽi'ritiyayu “Reyatiyaerã yibaayu”, ãñurõ'õjĩrã. Õ'õrã mija tuibe ruᵽu. Kãᵽekaja yire mija ta'abe,— nare kẽrĩka.
34 E lhes disse: A minha alma está profundamente triste até à morte; ficai aqui e vigiai.
35 Suᵽabatirã ñoakuriᵽañakarã ke'rika. Torã eyatirã ka'iarã mo'iᵽãñatirã, Tuᵽarãka kijaika ba'iaja ã'mika jũarika yaᵽaberikoᵽewa'ri.
35 E, adiantando-se um pouco, prostrou-se em terra; e orava para que, se possível, lhe fosse poupada aquela hora.
36 Kika jaibaraka ikuᵽaka kire kẽrĩka: —A'bi, ritaja baawãrũiki mime. Suᵽa imarĩ yire najããkoreka, yire mijeyobaarika yiyaᵽayu. I'suᵽaka mire yijẽñeko'omakaja yiyaᵽaika uᵽakamarĩa mibaakoᵽejĩkaoka marã imabeyua. Miyaᵽaika uᵽakaja simarũ,— Tuᵽarãte kẽrĩka.
36 E dizia: Aba, Pai, tudo te é possível; passa de mim este cálice; contudo, não seja o que eu quero, e sim o que tu queres.
37 Tuᵽarãka jaiweatirã kiᵽe'riwa'rika maekarakamarãte imaekarõ'õrã. Kãrĩrikarekaja nosika ᵽotojĩ naᵽõ'irã keyaeka. I'suᵽaka nimamaka ĩatirã, ikuᵽaka Ᵽedrore kẽrĩka: —¿Simón, dako baaerã mikãñu? ¿Ĩ'rãkuri aiyajẽrã rõ'õjĩrãjĩkaja kãᵽekaja imaberijĩka mime bai je'e?
37 Voltando, achou-os dormindo; e disse a Pedro: Simão, tu dormes? Não pudeste vigiar nem uma hora?
38 Rakajekaja Tuᵽarãte jẽñebaraka mija imabe, ba'iaja mija baakoreka. “Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja yija baarãñu”, ãñurã imariᵽotojo, mija ᵽo'iaᵽi ᵽuri samija rakajeᵽããwãrũbeyu. Suᵽa imarĩ Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja mija baawãrũbeyu,— nare kẽrĩka.
38 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação; o espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca.
39 I'suᵽaka nare ãrĩweatirã Tuᵽarãka jairĩ ke'rika ate. Mamarĩ kire kijẽñeka uᵽakajaoka kire kẽrĩka ate.
39 Retirando-se de novo, orou repetindo as mesmas palavras.
40 I'suᵽaka baaweatirã kijeyomarã ᵽõ'irã kiᵽe'riwa'rika. Jimarĩa õõmaka nare baaeka simamaka kãrĩkarã nimaeka. I'suᵽaka nimaekarõ'õrã naᵽõ'irã keyamaka, tũrũtirã kiruᵽu ni'yoᵽi'rika. Suᵽa imarĩ marãkã'ã kire ãrĩwãrũberijĩñurã nimaeka.
40 Voltando, achou-os outra vez dormindo, porque os seus olhos estavam pesados; e não sabiam o que lhe responder.
41 Suᵽa nimekã'ãja Tuᵽarãka jairĩ ke'rika ate. I'sia be'erõ'õ naᵽõ'irã etatirã, —¿I'suᵽakaja kãᵽarakaja mija imañuju ruᵽu? Koᵽakaja yire nañi'arijẽ'rãka seyayu mae. Ᵽo'imaja Ma'mite nañi'aokaro'si bojajããrimajire koᵽakaja etayuju mae. Ba'iaja baarimajare yire kiñi'arũjerã baayu.
41 E veio pela terceira vez e disse-lhes: Ainda dormis e repousais! Basta! Chegou a hora; o Filho do Homem está sendo entregue nas mãos dos pecadores.
42 Mija mi'mibe. Dajoa kire matoyari,— kika wãrũrimajare kẽrĩka.
42 Levantai-vos, vamos! Eis que o traidor se aproxima.
43 I'suᵽaka Jesúre jaiyuju Judare etaeka. Jesúka wãrũrimaji ĩ'ᵽoũ'ᵽuarãe'earirakamarãkaki Judare imaeka. Rĩkimarãja ᵽo'imajare i'taeka kika. Sara, yaᵽua rikabaraka Jesúre ñi'arĩ ni'taeka. Kurarãka ĩᵽarimarã, Moiséte jã'meka wãrõrimaja, suᵽabatirã judíorãka ĩᵽarimarãre ᵽũataekarã nimaeka.
43 E logo, falava ele ainda, quando chegou Judas, um dos doze, e com ele, vinda da parte dos principais sacerdotes, escribas e anciãos, uma turba com espadas e porretes.
44 “Ikuᵽaka kire yibaarãñu”, ãrĩwa'ri Judare nare bojatikarã nimaeka. —Jesúre mija ĩawãrũokaro'si u'surikaᵽi kire yijẽñerãñu. I'suᵽaka yibaarãka be'erõ'õ kire ñi'atirã jia kire mija ĩarĩrĩwa'ᵽe,— nare kẽrĩka.
44 Ora, o traidor tinha-lhes dado esta senha: Aquele a quem eu beijar, é esse; prendei-o e levai-o com segurança.
45 I'suᵽaka nare kẽrĩweaeka be'erõ'õ Jesús ᵽõ'irã eyatirã ikuᵽaka kire kẽrĩka: —¿Yaje mime wãrõrimaji?— I'suᵽaka kire ãrĩtirã kire kiu'sueka.
45 E, logo que chegou, aproximando-se, disse-lhe: Mestre! E o beijou.
46 I'suᵽaka kibaamaka ĩatirã, Jesúre nañi'aeka.
46 Então, lhe deitaram as mãos e o prenderam.
47 I'suᵽaka kire nabaamaka ĩatirã, Jesús wã'tarã rĩkamarikaki sara baiwararĩ ke'etaeka. Saᵽi kurarãka ĩᵽamaki imatiyaiki ba'irabeĩjirimaji ã'mua kitoakõrõtaeka.
47 Nisto, um dos circunstantes, sacando da espada, feriu o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha.
48 —¿Dako baaerã sara, yaᵽuaᵽitiyika yire ñi'arĩ mija i'tayu? ¿Karee'erimajire ñi'arirokaᵽi yire mija ñi'ariᵽakatayu bai?
48 Disse-lhes Jesus: Saístes com espadas e porretes para prender-me, como a um salteador?
49 Ĩ'rãrĩmi jariwa'ririmarĩaja mija watoᵽekarã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iareka mijare wãrõbaraka ñimaroyi. Torã ñimarijaraᵽaka ᵽoto yire ñi'arĩ mija etaberaᵽe ruᵽu. Yire mija ñi'aika, Tuᵽarã majaroᵽũñurã sabojaika uᵽakaja sime yiro'si,— Jesúre nare ãrĩka.
49 Todos os dias eu estava convosco no templo, ensinando, e não me prendestes; contudo, é para que se cumpram as Escrituras.
50 Suᵽa imarĩ kire nañi'amaka ĩatirã, kika wãrũrimajare nimauᵽatiji kire ru'ritaᵽawa'rika.
50 Então, deixando-o, todos fugiram.
51 Kire ne'ewa'rika ᵽoto ĩ'rĩka bikirimaji kibe'erõ'õᵽi a'ririjarikaki. Sayaᵽãijĩka takaja wã'ojĩ'atirã kimaeka. Kibe'erõ'õ ke'ririjarika ᵽoto torã imaekarãte kire ñi'aᵽe'rotaeka.
51 Seguia-o um jovem, coberto unicamente com um lençol, e lançaram-lhe a mão.
52 I'suᵽaka kire baakoᵽewa'ri kisayaᵽãitakaja kireka naba'itatamaka, dakomarĩaja kiru'riwa'rika.
52 Mas ele, largando o lençol, fugiu desnudo.
53 Suᵽabatirã kurarãka ĩᵽamaki imatiyaiki imaekaki wi'iarã Jesúre ne'ewa'rika. Kire ne'eeyaeka ᵽoto kurarãka ĩᵽarimarãre nimauᵽatiji torã rẽrĩka. Moiséte jã'meka wãrõrimaja, suᵽabatirã judíorãka ĩᵽarimarãoka rẽrĩkarã.
53 E levaram Jesus ao sumo sacerdote, e reuniram-se todos os principais sacerdotes, os anciãos e os escribas.
54 I'suᵽaka nabaaeka ᵽoto Ᵽedrore ñoakuriᵽi a'ririjaᵽaraka kurarãka ĩᵽamaki imatiyaiki wi'i ᵽẽteta'teka imaekarõ'õrã keyaeka. Torã kãkatirã Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'ia tuerimajaka kiᵽekajũrĩruᵽaeka.
54 Pedro seguira-o de longe até ao interior do pátio do sumo sacerdote e estava assentado entre os serventuários, aquentando-se ao fogo.
55 I'suᵽaka simaeka ᵽoto kurarãka ĩᵽarimarã, suᵽabatirã judíotatarã ĩᵽarimarã imatiyaitataoka “¿Dakoaᵽi Jesúre majããrũjejĩñu?”, ãrĩwa'ri jaibu'abaraka nimaeka. Suᵽa imarĩ “Ikuᵽaka ba'iaja Jesúre baaraᵽe”, ãrĩwa'ri bojarũkirãte nayaᵽakoᵽeka. I'suᵽaka nayaᵽaeka simako'omakaja ba'iaja oka kireka imaeka natõᵽoberika.
55 E os principais sacerdotes e todo o Sinédrio procuravam algum testemunho contra Jesus para o condenar à morte e não achavam.
56 “Ika ba'iaja Jesúre baaraᵽe”, rĩkimarãja narĩᵽakiko'omakaja ĩ'rĩkate bojaeka uᵽakamarĩa nabojakoᵽeka.
56 Pois muitos testemunhavam falsamente contra Jesus, mas os depoimentos não eram coerentes.
57 Ĩ'rãrimarã mi'mirĩkatirã imabeyuaᵽiji ikuᵽaka ãᵽaraka kire nokabaaeka: —“Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'ia ᵽo'imajare baaeka yiᵽoaᵽaterãñu. I'suᵽaka simako'omakaja maekarakarĩmi be'erõ'õjo ate sayibaarãñu, ᵽo'imajare baaekamarĩa”, Jesúre ãᵽakã'ã yija ã'mitiraᵽe,— narĩka.
57 E, levantando-se alguns, testificavam falsamente, dizendo:
58 — ausente —
58 Nós o ouvimos declarar: Eu destruirei este santuário edificado por mãos humanas e, em três dias, construirei outro, não por mãos humanas.
59 I'suᵽaka bojariᵽotojo ĩ'rĩka uᵽakamarĩa rukubaka oyiaja nabojaᵽakikoᵽeka ruᵽu.
59 Nem assim o testemunho deles era coerente.
60 Suᵽa imarĩ kurarãka ĩᵽamaki imatiyaiki nimauᵽati wãjitãji mi'mirĩkatirã ikuᵽaka Jesúre kijẽrĩaeka: —¿Dako baaerã nare miokae'eberitiyayu je'e? ¿Dakoaᵽi ãrĩwa'ri i'suᵽaka tĩmarĩtakaja mire nokabaayu je'e?— kurarãka ĩᵽamakire kire ãrĩka.
60 Levantando-se o sumo sacerdote, no meio, perguntou a Jesus: Nada respondes ao que estes depõem contra ti?
61 I'suᵽaka kẽrĩko'omakaja Jesúre kire okae'eberika. I'suᵽaka kimekã'ãja ikuᵽaka kurarãka ĩᵽamakite kire jẽrĩaeka ate: —¿Mi'iji bai mime Jã'merũkika Kiwã'maekaki,Tuᵽarã Maki?— kire kẽrĩka.
61 Ele, porém, guardou silêncio e nada respondeu. Tornou a interrogá-lo o sumo sacerdote e lhe disse: És tu o Cristo, o Filho do Deus Bendito?
62 I'suᵽaka kire kẽᵽakã'ã ikuᵽaka Jesúre kire yi'rika mae: —Ã'ã, yi'iji ñime. Suᵽabatirã ñamajĩ Tuᵽarã ᵽõ'i ritaᵽẽ'rõtorã Ᵽo'imaja Ma'mite ruᵽamaka mija ĩarãñu. Suᵽabatirã ĩmiᵽi oko ũmaka watoᵽekaᵽi yiruira'amakaoka mija ĩarãñu,— kire kẽrĩka.
62 Jesus respondeu: Eu sou, e vereis o Filho do Homem assentado à direita do Todo-Poderoso e vindo com as nuvens do céu.
63 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, boebariwa'ri kiõñu uᵽakaja kijariroaka ᵽemakato kurarãka ĩᵽamakire baibebataeka. “ ‘Tuᵽarã uᵽakaja ñime’, kẽñu ruku”, ãrĩwa'ri i'suᵽaka kibaaeka. I'suᵽaka baawa'ri ikuᵽaka aᵽerã ĩᵽarimarãre kẽrĩka: —Dika ba'iaja baaiki kime aᵽerãte ãrĩrũkia jariwa'ribeyua mae, koᵽakaja ritaja ba'iaja kẽñua morĩwãrũᵽatayu.
63 Então, o sumo sacerdote rasgou as suas vestes e disse: Que mais necessidade temos de testemunhas?
64 Mijaoka ã'mitiriko'orã ba'iaja Tuᵽarãreka kijaiko'a. Suᵽa imarĩ ¿marãkã'ã kire mabaarãñu je'e mijareka?— ãrĩwa'ri kijẽrĩaeka kĩᵽarimarã jeyomarã imaekarãte. I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, —Oka ba'iaja kiro'si ima simamaka jããrikaja sime kire,— nimarakamakiji narĩᵽataeka.
64 Ouvistes a blasfêmia; que vos parece? E todos o julgaram réu de morte.
65 Suᵽabatirã ĩ'rãrimarã Jesúre rijo'kataᵽatebaraka kiñakoa ᵽi'ᵽetãtetirã kire naᵽajeka. Kire ᵽajebaraka ikuᵽaka kire najẽrĩaroyika: —¿Maki mire ᵽajeiki? Karemarĩa Tuᵽarãte mire bojarãkareka, “Iki yire ᵽajeko'oka”, merĩrãñu,— kire narĩwã'imarĩka. Kire e'ewa'ᵽaraka Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'ia tuerimajaoka kiᵽema ᵽajerijarikarã.
65 Puseram-se alguns a cuspir nele, a cobrir-lhe o rosto, a dar-lhe murros e a dizer-lhe: Profetiza! E os guardas o tomaram a bofetadas.
66 I'suᵽaka ba'iaja Jesúre baabaraka wi'itõsiarã nimaeka ᵽoto ᵽẽterãja Ᵽedrote imaeka ruᵽu. Torã kimaeka ᵽoto kurarãka ĩᵽamaki imatiyaikiro'si ba'iraberirõmore kiᵽõ'irã etaeka.
66 Estando Pedro embaixo no pátio, veio uma das criadas do sumo sacerdote
67 Ᵽedrote ᵽekaõ'to wã'tarã jũrĩruᵽamaka ĩatirã, ñoaka kire koyoirĩkaeka. Toᵽi ikuᵽaka kire kõrĩka: —Mi'ioka Jesús Nazaretkakika turiroyiraᵽaki mime,— kire kõrĩka.
67 e, vendo a Pedro, que se aquentava, fixou-o e disse: Tu também estavas com Jesus, o Nazareno.
68 I'suᵽaka kire kõᵽakã'ã, ikuᵽaka kore kiyi'rika: —I'suᵽaka meñua õrĩbeyuka yi'i, mijaikaoka ã'mitiriwãrũbeyuka yi'i,— kore kẽrĩka. I'suᵽaka kore ãrĩweatirã, koᵽereka imaekarõ'õᵽi kiᵽoriwa'rika ᵽoto karaka akaeka.
68 Mas ele o negou, dizendo: Não o conheço, nem compreendo o que dizes. E saiu para o alpendre. [E o galo cantou.]
69 Toᵽi ate kire ĩatõᵽotirã ikuᵽaka torã imaekarãte kõrĩka: —Ĩ'ĩ imaki Jesúka wãrũrimajakakijioka kime,— nare kõrĩka.
69 E a criada, vendo-o, tornou a dizer aos circunstantes: Este é um deles.
70 I'suᵽaka kõᵽakã'ã “Kika wãrũrimajimarĩki yi'i”, Ᵽedrote ãrĩka ate. Ñoaᵽañaka imatirã ate torã imaekarãte ikuᵽaka kire ãrĩka: —Mi'ioka naka imaekaki, Galileakaki mime je'e aᵽeyari,— kire narĩka.
70 Mas ele outra vez o negou. E, pouco depois, os que ali estavam disseram a Pedro: Verdadeiramente, és um deles, porque também tu és galileu.
71 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kiyi'rika: —¡I'suᵽaka mija ãñukate õrĩberitiyaiki're yi'i! Waᵽuju yiᵽakijĩkareka ba'iaja Tuᵽarãte yire baajĩñu,— kẽrĩka.
71 Ele, porém, começou a praguejar e a jurar: Não conheço esse homem de quem falais!
72 I'suᵽaka kẽñukã'ãja ate karaka akaeka. Sakamaka ã'mitiritirã, Jesúre kire bojaeka kiᵽuᵽakarã kire ña'rĩjãirarika, “Ĩ'ᵽakuri karaka akaerã baarãka ruᵽu maekarakakuri, ‘Jesúre õrĩbeyuka yi'i’, merĩrãñu.” I'suᵽaka Jesúre ãrĩka kire ña'rĩjãiraᵽakã'ã, jimarĩa Ᵽedrote orika.
72 E logo cantou o galo pela segunda vez. Então, Pedro se lembrou da palavra que Jesus lhe dissera: Antes que duas vezes cante o galo, tu me negarás três vezes. E, caindo em si, desatou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.