Marcos 10
Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs ARC
1 Caᵽernaúm wejeaᵽi imatirã Judea ka'iarã Jesúre a'rika. A'ririjarikõrĩ, torã eyatirã Jordán wãmeiria kiwaata'rika. Aᵽeᵽẽ'rõtorã keyaeka ᵽoto, rĩkimarãja ᵽo'imajare kiᵽõ'irã rẽrĩka ate. Neyairõ'õrãja, nare kiwãrõrijariroyika uᵽakaja nare kiwãrõeka.
1 E, levantando-se dali, foi para o território da Judeia, além do Jordão, e a multidão se reuniu em torno dele; e tornou a ensiná-los, como tinha por costume.
2 Ᵽo'imajare wãrõbaraka kimaeka ᵽoto fariseokaka ᵽuᵽajoairãte kiᵽõ'irã etaeka. “Jia kiyi'riwãrũberirũ”, ãrĩwa'ri ikuᵽaka kire najẽrĩaeka: —¿Ĩmirĩji kirũmure kija'ataika, ba'iaja baarika sime bai?— kire narĩka.
2 E, aproximando-se dele os fariseus, perguntaram-lhe, tentando-o: É lícito ao homem repudiar sua mulher?
3 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã ikuᵽaka nare kiyi'rika: —¿Marãkã'ã Moiséte mijare jã'meka je'e?—
3 Mas ele, respondendo, disse-lhes: Que vos mandou Moisés?
4 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka kire nayi'rika: —Ikuᵽaka simaeka Moisés imaroyikakite bojaeka: “Ĩ'rĩkate kirũmure taarika yaᵽajĩka, ᵽaᵽera kio'ojĩñu. ‘Mire yitaaerã baayu’, ãrĩwa'ri ᵽaᵽera o'oeka kore ĩjiweatirã naja'atabu'ajĩñu”, Moisés imaekakite ãrĩka,— fariseokaka ᵽuᵽajoairãte ãrĩka.
4 E eles disseram: Moisés permitiu escrever carta de divórcio e repudiar.
5 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Tuᵽarãte ã'mitiriᵽẽarika yaᵽaberikarã mija ñekiarãte imamaka i'suᵽaka Moiséte naro'si so'oeka. I'suᵽakajaoka sime mijaro'si.
5 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Pela dureza do vosso coração vos deixou ele escrito esse mandamento;
6 I'suᵽaka kibaaeka simako'omakaja ᵽo'imajare kiᵽo'ijiaeka ᵽotorãja “Ĩmirĩji suᵽabatirã rõmoreoka Tuᵽarãte ᵽo'ijiaeka. Suᵽa imarĩ rõmie'etirã kiro'siji ĩmirĩjite imarãñu koka. I'suᵽaka simamaka kiᵽakiarãre kõrõtaᵽatirã kiᵽuᵽayariji kimarãñu koka mae.
6 porém, desde o princípio da criação, Deus os fez macho e fêmea.
7 — ausente —
7 Por isso, deixará o homem a seu pai e a sua mãe e unir-se-á a sua mulher.
8 I'suᵽaka imaki imarĩ kirũmuka ᵽuri rakakaja ᵽuᵽajoabeyurã najayu mae. Ĩ'ᵽarã imariᵽotojo ĩ'rĩka uᵽakaja sime naᵽuᵽaka”, ãrĩwa'ri sabojayu Tuᵽarãrika o'oeka ᵽaᵽera ᵽũñurã.
8 E serão os dois uma só carne e, assim,
9 “I'suᵽaka nimarũ”, Tuᵽarãte ãñua simamaka, mija rõmia taabekaja mija imabe,— nare kẽrĩka.
9 Portanto, o que Deus ajuntou, não o separe o homem.
10 Wi'iarã kãkawa'ritirã kijaikakaka kika wãrũrimajare kire jẽrĩaeka.
10 E em casa tornaram os discípulos a interrogá-lo acerca disso mesmo.
11 I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kiyi'rika: —Mamarĩ kirũmu imaekakote ja'atatirã aᵽeko ke'ekoᵽeiko kirũmumarĩko koime Tuᵽarã ñakoareka. Kirũmumarĩkoteje kiwã'imañua mamarĩkako kirũmutakore ba'iuᵽakaja baawa'ri i'suᵽaka kibaayu.
11 E ele lhes disse: Qualquer que deixar a sua mulher e casar com outra adultera contra ela.
12 I'suᵽakajaoka sime rõmo kotĩmite ja'atatirã aᵽikaka kotĩmiarikoᵽeiki kotĩmimarĩka kime Tuᵽarã ñakoareka. Kotĩmitakimarĩkaka kowã'imañua simamaka mamarĩkaki kotĩmitakire ba'iuᵽakaja baawa'ri i'suᵽaka kobaayu,— Jesúre nare ãrĩka.
12 E, se a mulher deixar a seu marido e casar com outro, adultera.
13 Jesús ᵽõ'irã me'rãka ᵽo'imajare e'era'aeka. “Nare rabebaraka ‘Jia nare mibaabe, Tuᵽarã’, ãᵽaraka naro'si kijẽñerũ”, ãrĩᵽuᵽajoawa'ri kiᵽõ'irã me'rãka ne'ewa'rika. I'suᵽaka nabaamaka ĩatirã, ikuᵽaka Jesúka wãrũrimajare nare ãrĩka: —Jesúre najo'akoreka, kiᵽõ'irã nare mija e'era'a'si,— ᵽo'imajare narĩka.
13 E traziam-lhe crianças para que lhes tocasse, mas os discípulos repreendiam aos que lhas traziam.
14 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã Jesúre boebarika. I'suᵽaka imawa'ri kika wãrũrimajare ikuᵽaka kibojaeka: —Yiᵽõ'irã me'rãka etarika mija jãjibaa'si. Jiiᵽuᵽarãte jia ã'mitiriᵽẽairã nime me'rãka. Nimauᵽaka yire ã'mitiriᵽẽairãte jia Tuᵽarãte imaruᵽutarãñu.
14 Jesus, porém, vendo isso, indignou-se e disse-lhes: Deixai vir os pequeninos a mim e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
15 Rita mijare yibojayu. Me'rãrĩjaka jia yi'yuakaka ᵽuᵽajoatirã Tuᵽarãte jia mija yi'ririjarijĩñu. I'suᵽaka yi'ribeyurãte ᵽuri Tuᵽarãte e'etoribesarãñu kijã'merũkirãro'si imarãñurãte,— kika wãrũrimajare kẽrĩka.
15 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança de maneira nenhuma entrará nele.
16 I'suᵽaka nare ãrĩweatirã me'rĩre ke'erikaeka. Ke'erikaeka rakamarãre naruᵽuko'arã kiᵽitaka ja'aᵽeatirã ikuᵽaka kẽrĩka: “Jia nare mibaabe”, ãᵽaraka Tuᵽarãte naro'si kijẽñeka.
16 E, tomando-as nos seus braços e impondo-lhes as mãos, as abençoou.
17 Toᵽi Jesúre a'rirã baaeka ᵽoto kiᵽõ'irã ĩ'rĩka ĩmirĩjite rĩrĩeyaeka. Jesús wãjitãji ñukuruᵽatirã ikuᵽaka kire kẽrĩka: —Jiitaki mime wãrõrimaji. Tuᵽarãka õñia ñimajiᵽariyaᵽayu. I'suᵽaka imaokaro'si ¿marãkã'ã yibaajĩñu ruku?— kire kẽrĩka.
17 E, pondo-se a caminho, correu para ele um homem, o qual se ajoelhou diante dele e lhe perguntou: Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
18 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka kire kẽrĩka: —¿Dako baaerã, “Jiitaki mime”, yire meñu je'e? Tuᵽarã ĩ'rĩkaja imaki jiika.
18 E Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém
19 Tuᵽarãka õñia imajiᵽarika miyaᵽarãkareka kijã'meika uᵽakaja miyi'ririjaᵽe. Ã'mitirikõrĩ je'e: “Ᵽo'imaja jããbekaja. Rõmika imako'omakaja, aᵽekoka wã'imarĩbekaja. Karee'erimarĩa sime. ‘Ba'iaja kibaaraᵽe’, ãᵽaraka waᵽuju aᵽerãte bojaᵽakibekaja. Ᵽo'imajare ba'iaᵽiji ᵽakitirã naniñerũ mija ẽ'ma'si. Miᵽaki, miᵽakoreoka jia mija ã'mitiriᵽẽabe”, ãᵽaraka sabojayu Tuᵽarã majaroᵽũñurã o'oeka. I'sia õñuka mime,— kire kẽrĩka.
19 Tu sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falsos testemunhos; não defraudarás alguém; honra a teu pai e a
20 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽakã'ã kire kẽrĩka: —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Tuᵽarãte jã'meika õrĩwa'ri yime'rãrĩrãja jia sayi'ririjarikaki ñime,— kire kẽrĩka.
20 Ele, porém, respondendo, lhe disse: Mestre, tudo isso guardei desde a minha mocidade.
21 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiriwa'ri, Jesúre kire wayuĩaeka mae. Suᵽa imarĩ ikuᵽaka kire kẽrĩka: —Ĩ'rãba'ikaka mibaarika jariwa'yua ruᵽu. Miba'irĩjia aᵽerãte mijiᵽatabe sawaᵽa tõᵽoerã. Suᵽabatirã wayuoka baairãte samijibe. Suᵽa mibaarãkareka Tuᵽarã ᵽõ'irã eyatirã rĩkimabaji sawaᵽa mitõᵽorãñu. Suᵽa imarĩ ñañu uᵽakaja miyi'rirãka be'erõ'õᵽi yika wãrũrimaji imaokaro'si mi'tabe,— kire kẽrĩka.
21 E Jesus, olhando para ele, o amou e lhe disse: Falta-te uma e terás
22 I'suᵽaka kire kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, rĩkimakaja ba'irĩjika imaki imarĩ, ba'iaja kiᵽuᵽariwa'rika.
22 Mas ele, contrariado com essa palavra, retirou-se triste, porque possuía muitas propriedades.
23 Ke'rika be'erõ'õ kika wãrũrimajare ĩatirã ikuᵽaka Jesúre ãrĩka: —Rĩkimakaja ba'irĩjia rikairãro'si “Tuᵽarãte takaja yi'riwa'ri kiyaᵽaika uᵽakaja yibaarãñu”, ãrĩᵽuᵽajoarika ka'wisika sime,— nare kẽrĩka.
23 Então, Jesus, olhando ao redor, disse aos seus discípulos: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
24 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, marãkã'ã marĩwãrũberijĩka naro'si simaeka. I'suᵽaka nimamaka ikuᵽaka nare kibojaeka ate: —Mija ã'mitiᵽe yijeyomarã. “Ritaja Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja yibaaye'e”, ãrĩtirã kirirã najayaokaro'si ka'wisitaka sime ᵽo'imajaro'si. Ã'mitirikõrĩ je'e: Camello jo'baki imarĩ, ᵽeruᵽota koᵽea kiwaᵽu'ribeyu. I'suᵽakajaoka “Ñiᵽamaki kimamaka, Tuᵽarãte takaja yaᵽaika uᵽaka yibaarãñu”, rĩkimaka ba'irĩjia rikairãte ãrĩwãrũbesarãñu,— kẽrĩka.
24 E os discípulos se admiraram destas suas palavras; mas Jesus, tornando a falar, disse-lhes: Filhos, quão difícil é, para os que confiam nas riquezas, entrar no Reino de Deus!
25 — ausente —
25 É mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitirikoriberikarã imarĩ, natiyiaja jaibu'abaraka ikuᵽaka narĩka: —I'suᵽaka simarãkareka maki Tuᵽarãka õñia imajiᵽarũkika imabeyuka mirãkiyu,— narĩka.
26 E eles se admiravam ainda mais, dizendo entre si: Quem poderá, pois, salvar-se?
27 I'suᵽaka nimamaka ĩatirã ikuᵽaka Jesúre nare bojaeka: —Naᵽuᵽayariji tãrĩbeyurã ᵽo'imaja. I'suᵽaka simako'omakaja kire yi'yurãte Tuᵽarã ᵽõ'irã a'rirũkia, ritaja baawãrũiki kimamaka,— nare kẽrĩka.
27 Jesus, porém, olhando para eles, disse: Para os homens todas
28 Suᵽa kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka Ᵽedrote kire yi'rika: —Jia mia'mitiᵽe. Yija ba'irĩjia ja'ataraᵽarã imarĩ, mika yija imarijayu,— kire kẽrĩka.
28 E Pedro começou a dizer-lhe: Eis que nós tudo deixamos e te seguimos.
29 Toᵽi ikuᵽaka kire kiyi'rika: —Rita mijare yibojayu. Aᵽerãte Tuᵽarãrika bojarĩ a'yurã, narĩrãre ja'atawa'rirãñurã. Nabe'erõ'õkarã, naᵽaki, naᵽako, namakarã, nawi'ia suᵽabatirã narioaoka naja'atawa'ririjarirãñu, yirika bojariroka bojarĩ na'ririjarirãka ᵽoto. Yirirã imarĩ yirika bojaokaro'si narĩrãre ja'atawa'yurãte, jia Tuᵽarãte baarãñu. Maekaka ritaja rikabaraka nima rĩkimabaji Tuᵽarãte nare ĩjirãñu. Wi'ia, rioa, nabe'erõ'õkarã, naᵽakoarã suᵽabatirã rĩkimarãja makarãritiirã nimaerã Tuᵽarãte nare ja'atarãñu. I'suᵽaka simako'omakaja yire na'mitiriᵽẽaika simamaka ba'iaja aᵽerãte nare baarãñu. I'suᵽaka naro'si simarãka simako'omakaja õñia imajiᵽarika Tuᵽarãte nare ja'atarãñu.
29 E Jesus, respondendo, disse: Em verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa,
30 — ausente —
30 que não receba cem vezes tanto, já neste tempo, em casas, e irmãos, e irmãs, e mães, e filhos, e campos, com perseguições, e, no século futuro, a vida eterna.
31 Rĩkimarãja maekaka imatiyarimaja imakoᵽeirã, Tuᵽarã ᵽõ'irã neyarãka ᵽoto imatiyabeyurã najarirãñu. Aᵽerã rĩkimarãjaoka maekaka imatiyarimajamarĩrã imarã, Tuᵽarã ᵽõ'irã neyarãka ᵽoto imatiyairã najarirãñu,— nare kẽrĩka.
31 Porém muitos primeiros serão derradeiros, e
32 I'suᵽaka nare kẽrĩka be'erõ'õ Jerusalénrã eyairõ'õrã imaeka ma'aᵽi na'rika. Torã a'ririjaᵽaraka kika wãrũrimajare kiruᵽutawa'rika. Kibe'erõ'õᵽi a'ᵽaraka ikuᵽaka najaibu'arijarika: “¿Dako baaerã kiruᵽu wayuᵽi'ribekaja Jerusalénrã ke'yu?”, narĩka. Kibe'erõ'õᵽi i'tarijarikarã ᵽo'imaja ᵽuri jimarĩa ba'iaja ᵽuᵽarikoᵽekarã. I'suᵽaka nimamaka ĩatirã, kika wãrũrimajaka takaja jaiokaro'si, ᵽo'imajamatorã nare ke'ewa'rika. Torã eyatirã “Ikuᵽaka simarãñu”, ãrĩwa'ri nare kibojaeka ba'iaja kire nabaariwã'imarĩrã baaekakaka.
32 E iam no caminho, subindo para Jerusalém; e Jesus ia adiante deles. E eles maravilhavam-se e seguiam-no atemorizados. E, tornando a tomar consigo os doze, começou a dizer-lhes as coisas que lhe deviam sobrevir,
33 —Jia mija ã'mitiᵽe. Jerusalénrã ma'rirã baayu. Torã ĩ'rĩka imaki Ᵽo'imaja Ma'mire bojajããrũkika. I'suᵽaka kibaamaka kurarãka ĩᵽarimarã ᵽõ'irã, suᵽabatirã Moiséte jã'meka wãrõrimaja ᵽõ'irãoka yire ne'ewa'rirãñu. Suᵽa imarĩ yire ne'etorirãka ᵽoto “Majããrũkika kimarũ”, yireka narĩrãñu. Suᵽabatirã “Ãja'a, kire mija jããbe”, ãrĩwa'ri judíotatamarĩrãte yire nijirãñu.
33 dizendo: Eis que nós subimos a Jerusalém, e o Filho do Homem será entregue aos príncipes dos sacerdotes e aos escribas, e o condenarão à morte, e o entregarão aos gentios,
34 Suᵽabatirã ba'iaja yire naᵽo'imajĩ'ĩrãñu. I'suᵽakajaoka yire narijo'kaᵽaterãñu. Ajeaᵽi yire naᵽajerãka be'erõ'õ yire najããrãñu. I'suᵽaka nabaako'omakaja, maekarakarĩmi be'erõ'õ õñia yijariᵽe'rirãñu,— nare kẽrĩka.
34 e o escarnecerão, e açoitarão, e cuspirão nele, e o matarão; mas, ao terceiro dia, ressuscitará.
35 Toᵽi Zebedeo makarã Santiago, Juanᵽitiyika Jesús ᵽõ'irã eyatirã, ikuᵽaka kire narĩka: —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Mire yija jẽñeika miyi'ririka yija yaᵽayu,— kire narĩka.
35 E aproximaram-se dele Tiago e João, filhos de Zebedeu, dizendo: Mestre, queremos que nos faças o que pedirmos.
36 I'suᵽaka kire naᵽakã'ã, ikuᵽaka kiyi'rika: —¿Marãkã'ã mijaro'si yibaarika mija yaᵽayu?—
36 E ele lhes disse: Que quereis que vos faça?
37 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ikuᵽaka kire narĩka: —Ᵽemawa'ribaji wejeareka ritaja ᵽo'imajare mijã'merãñurĩmi seyarãka ᵽoto ikuᵽaka yijare mibaarika yija yaᵽayu: Ĩ'rĩkate ritaᵽẽ'rõto, aᵽikate kãkoᵽẽ'rõtoᵽi yijare miruᵽarũjebe mire jeyobaabaraka yija imaokaro'si,— kire narĩka.
37 E eles lhe disseram: Concede-nos que, na tua glória, nos assentemos, um à tua direita, e outro à tua esquerda.
38 I'suᵽaka naᵽakã'ã, ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Yire mija jẽñekoᵽeikakaka jia õrĩwãrũbeyurã mija ime. Ba'iaja ᵽo'imajare yire jũarũjerãñu. Yijũarãka uᵽakaja jũaokaro'si ¿yaje mija rakajeᵽããwãrũjĩñu je'e mijaro'sioka?— nare kẽrĩka.
38 Mas Jesus lhes disse: Não sabeis o que pedis; podeis vós beber o cálice que eu bebo e ser batizados com o batismo com que eu sou batizado?
39 —Ã'ã, rakajeᵽããwãrũjĩñurã yija,— kire narĩka. I'suᵽaka naᵽakã'ã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Rita mijare yibojayu. Ba'iaja yijũarãka uᵽakaja ba'iaja mija jũarãñu mijaro'sioka.
39 E eles lhe disseram: Podemos. Jesus, porém, disse-lhes: Em verdade vós bebereis o cálice que eu beber e sereis batizados com o batismo com que eu sou batizado,
40 I'suᵽaka simako'omakaja mija yaᵽaika uᵽaka mijare ñimarũjewãrũbeyu. Ritaᵽẽ'rõto, kãkoᵽẽ'rõtorã yika ruᵽarũkirãte Yiᵽaki Tuᵽarãte wã'marãñu,— nare kẽrĩka.
40 mas o assentar-se à minha direita ou à minha esquerda não me pertence a mim concedê-lo, mas isso é para aqueles a quem está reservado.
41 I'suᵽaka kire narĩka, aᵽerã Jesúka wãrũrimaja ĩ'ᵽaᵽitarakamarã imaekarãte ã'mitirika. Suᵽa imarĩ Santiago, Juanre ã'mitiritirã, “ ‘Aᵽerãte tẽrĩwa'ribaji yija ime’, noñu ruku”, ãrĩwa'ri naboebarika.
41 E os dez, tendo ouvido isso, começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 I'suᵽaka nimamaka ĩatirã, nare akatirã ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka: —Ritaja wejeakarã ĩᵽarimarã naᵽo'imajare jãjiaᵽi jã'merijayurã, nayaᵽaika uᵽakaja nare baawã'imaᵽaraka. I'suᵽaka nare nabaaika õñurã mija ime.
42 Mas Jesus, chamando-os a si, disse-lhes: Sabeis que os que julgam ser príncipes das gentes delas se assenhoreiam, e os seus grandes usam de autoridade sobre elas;
43 Mija ᵽuri, nuᵽaka imabekaja. Yirirã imarãro'si ikuᵽaka sime: Mija watoᵽekarã ĩᵽi imariyaᵽaiki, “Ikuᵽaka ᵽo'imajare yaᵽayu”, ãrĩwa'ri nayaᵽaika uᵽakaja aᵽerãte jia kibaajĩkareka jia sime.
43 mas entre vós não será assim; antes, qualquer que, entre vós, quiser ser grande será vosso serviçal.
44 Imatiyarimaji imarika yaᵽaiki ᵽuri, aᵽerãte kijeyobaajĩkareka jia sime. I'suᵽaka imawa'ri naro'si ba'irabeĩjirimaji uᵽakaja kiba'iraberijarijĩkareka jia sime.
44 E qualquer que, dentre vós, quiser ser o primeiro será servo de todos.
45 I'suᵽaka simamaka, Ᵽo'imaja Ma'mi ñimako'omakaja “Yiro'si ᵽo'imajare ba'irabeĩjirũ”, ãrĩwa'rimarĩa õ'õrã yi'taeka. I'suᵽaka imabekaja ᵽo'imajare jeyobaarimaji imaokaro'si õ'õrã yi'taeka. Suᵽa imarĩ ba'iaja nabaaika waᵽa naro'si reyarĩ õ'õrã yi'taeka,— nare kẽrĩka.
45 Porque o Filho do Homem também não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em resgate de muitos.
46 Jesús kika wãrũrimajaᵽitiyika Jericó wejearã nimaeka be'erõ'õ, toᵽi na'rika rĩkimarãja aᵽerãᵽitiyika. Naka ke'rika ma'arijerã ĩabeyuka Timeomaki, Bartimeore ruᵽaeka. Wayuoka baaiki imarĩ, niñerũ aᵽerãte kijẽñeroyika.
46 Depois, foram para Jericó. E, saindo ele de Jericó com seus discípulos e uma grande multidão, Bartimeu, o cego, filho de Timeu, estava assentado junto ao caminho, mendigando.
47 “Jesús Nazaretkaki o'yuka”, naᵽakã'ã ã'mitiritirã jãjia akasererikaᵽi ĩabeyukate kire akaeka. —Mia'mitiᵽe Jesús. Ĩᵽi David imaekaki riᵽarãmi mime. Ritaja ᵽo'imajare mijã'meokaro'si Tuᵽarãte wã'maekaki, yire miwayuĩabe,— ĩabeyukate kire ãrĩka.
47 E, ouvindo que era Jesus de Nazaré, começou a clamar e a dizer: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
48 I'suᵽaka kiakaseremaka ã'mitiriwa'ri, rĩkimarãja ᵽo'imajare kire waᵽeka “Miakaserea'si”, ãᵽaraka. I'suᵽaka narĩkoᵽeko'omakaja jãjibaji kiakasereka. —Mia'mitiᵽe David riᵽarãmi. Yire miwayuĩabe,— kire kẽrĩka.
48 E muitos o repreendiam, para que se calasse; mas ele clamava cada vez mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
49 I'suᵽaka kiakasereka ã'mitiritirã, Jesúre tuirĩkaeka mae. —Kire mija akabe yiᵽõ'irã ki'taokaro'si,— ᵽo'imajare kẽrĩka. Suᵽa kẽᵽakã'ã ĩabeyukate nakaeka. —Okajãjia mijaᵽe. Suᵽabatirã mimi'mirĩkabe. Jesúre mire akayu,— ᵽo'imajare kire ãrĩka.
49 E Jesus, parando, disse que o chamassem; e chamaram o cego, dizendo-lhe: Tem bom ânimo; levanta-te, que ele te chama.
50 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, ᵽemakato kijariroaka e'etatirã, mi'maari ñojimarĩji Jesús ᵽõ'irã ke'rika.
50 E ele, lançando de si a sua capa, levantou-se e foi ter com Jesus.
51 Kiᵽõ'irã keyaeka ᵽoto, ikuᵽaka Jesúre kire ãrĩka: —¿Marãkã'ã mire yibaarika miyaᵽayu?— —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Jia ĩaiki yire mijariᵽe'rirũjerika yiyaᵽayu ate,— kire kẽrĩka.
51 E Jesus, falando, disse-lhe: Que queres E o cego lhe disse: Mestre, que eu tenha vista.
52 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka kire kiyi'rika: —Yire ã'mitiriᵽẽawa'ri “Jesúre yire jierãñu”, merĩᵽuᵽajoamaka, mire yijieyu mae,— kire kẽrĩka. I'suᵽaka kẽrĩka ᵽotojo ĩabeyukate yoiki jarika mae. Suᵽa imarĩ, —Miᵽe'ririyaᵽaye'e, miᵽe'ᵽe mae,— Jesúre kire ãrĩka. I'suᵽaka kẽrĩko'omakaja Jesús be'erõ'õ ĩabeyuka imakoᵽekakite a'rika.
52 E Jesus lhe disse: Vai, a tua fé te salvou. E logo viu, e seguiu a Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.