Marcos 11
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH
1 Obu Yesu na beeghesebuwa be baaneebingagha Yelusaalemu, baaki̱dha mu mu̱bhi̱li̱ ghwa Bbetaniya na ghwa Bbeti̱faage, haa mwena Oli̱va. Niibuwo aatu̱mi̱ye babili mu beeghesebuwa be,
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, foram até o monte das Oliveiras, que fica perto dos povoados de Betfagé e Betânia. Então Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 aabaghila ati, “Mughende mu mu̱bhi̱li̱ oghu tuli haai ku̱ki̱dhamu oghu, mukuba makaghu̱ki̱dhamu du̱mbi̱ mukusanga kyana kya ndogooi̱ eki muntu atakani̱i̱naghʼo, mukisambuule, mukindeetele.
2 com a seguinte ordem:
3 Muntu naababu̱u̱i̱ye ati, ‘Mukukisambuula nangaaki?’ Mumughile muti, ‘Mukama wakiyo akukibbala, ti̱ aku̱ki̱ku̱u̱ki̱ya bwangu.’ ”
3 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele, mas o devolverá logo.
4 Beeghesebuwa babili aba baaghenda, baasanga kyana kya ndogooi̱ baki̱bohi̱ye haai-haai nʼelembo, haakpengbu̱ ya luguudhe. Mbanakisambuula,
4 Eles foram e acharam o jumentinho na rua, amarrado perto da porta de uma casa. Quando estavam desamarrando o animal,
5 bamui mu bantu abaabaagha baamiliiyʼo baababu̱u̱li̱ya bati, “Mukusambuula kyana kya ndogooi̱ eki nangaaki?”
5 algumas pessoas que estavam ali perguntaram: — O que é que vocês estão fazendo? Por que estão desamarrando o jumentinho?
6 Baabaghambila ebi Yesu aabaghambiiye, niibuwo bantu aba baasi̱i̱mi̱lani̱i̱ye beeghesebuwa aba kukitwala.
6 Eles responderam como Jesus havia mandado, e então aquelas pessoas deixaram que os dois discípulos levassem o animal.
7 Obu baaki̱ki̱dhi̱i̱ye hambali Yesu ali, baala bimui haa bi̱lu̱walo byabo haa mughongo ghwakiyo, aani̱i̱na, aasitamʼo.
7 Eles levaram o jumentinho a Jesus e puseram as suas capas sobre o animal. Em seguida, Jesus o montou.
8 Bantu bakani̱ye beehiyamu bimui haa bi̱lu̱walo byabo, na banji baajomba bi̱kongu̱bho mu misili mu maahaai-haai, baabyala hansi mu luguudhe hambali akusaalila.
8 Muitas pessoas estenderam as suas capas no caminho, e outras espalharam no caminho ramos que tinham cortado nos campos.
9 Bantu abaaghendi̱ye hamui naye banji bamuhikiiye, banji bamu̱ti̱ghaaye enu̱ma, baatandika kugola bati, “Ooyee! Ali na mu̱gi̱sa oni oghu aasi̱ye mu li̱i̱na lya Mukama!
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!
10 Luhanga aahaaye mu̱gi̱sa bukama bwa taata waatu Dhau̱dhi̱ obulimatodha kubʼo! Ooyee! Asi̱i̱mu̱we Mukama wa eghulu munu!”
10 Que Deus abençoe o Reino de Davi, o nosso pai, o Reino que está vindo! Hosana a Deus nas alturas do céu!
11 Obu Yesu aataahi̱ye mu kibugha kya Yelusaalemu, aaghenda mu Numba ya Luhanga, aalola ngoku bintu bili. Bhaatu ngoku bwali mbwahi̱ki̱ye lwagholo, aaghenda Bbetaniya na beeghesebuwa be eku̱mi̱ na babili.
11 Jesus entrou em Jerusalém, foi até o Templo e olhou tudo em redor. Mas, como já era tarde, foi para o povoado de Betânia com os doze discípulos.
12 Nkyambisi ya kilo ekyalabhi̱yo, obu baanalu̱ghagha mu mu̱bhi̱li̱ ghwa Bbetaniya, njala yaamukwata.
12 No dia seguinte, quando eles estavam voltando de Betânia, Jesus teve fome.
13 Makakuba ati li̱i̱so, aabona haakpengbu̱ nga hali̱ bibabi bya kiti mu̱ti̱i̱ni̱. Aakyebinga kulola kilakaba kyani̱yʼo bi̱ghu̱ma. Bhaatu obu aahi̱ki̱ye mu nti̱na yakiyo, aasanga haa kiti eki haliyo bibabi byonkaha, nanga bukaba butali bwile bwa biti mi̱ti̱i̱ni̱ kwana bi̱ghu̱ma.
13 Viu de longe uma figueira cheia de folhas e foi até lá para ver se havia figos. Quando chegou perto, encontrou somente folhas porque não era tempo de figos.
14 Niibuwo aaghi̱li̱ye kiti eki ati, “Muntu atalitodha kukuliyʼo ki̱ghu̱ma na kimui.” Beeghesebuwa be baaghu̱wa bighambo ebi.
14 Então disse à figueira: E os seus discípulos ouviram isso.
15 Obu Yesu na beeghesebuwa be baatodhi̱ye ku̱ki̱dha mu kibugha kya Yelusaalemu, aaghenda mu Numba ya Luhanga. Aatandika kubhingamu abaaghu̱li̱li̱yaghamu nʼabaaghulilaghamu. Aatu̱li̱kanga meeja syʼabaahi̱ngi̱i̱si̱yagha sente. Kandi aakubakaka ntebe syʼabaaghu̱li̱yagha bi̱i̱bbi̱mbo bya kuhonga.
15 Quando Jesus e os discípulos chegaram a Jerusalém, ele entrou no pátio do Templo e começou a expulsar todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
16 Taasi̱i̱mi̱lani̱i̱ye muntu nʼomui oghu aheeki̱ye kintu kyona kusaalila nakiyo mu Numba ya Luhanga.
16 E não deixava ninguém atravessar o pátio do Templo carregando coisas.
17 Niibuwo aabeegheeseei̱ye ati, “Kihandi̱i̱ku̱u̱we ngu, ‘Numba yanje balaghighilaghamu numba ya kusabilamu ya bantu baa mahanga ghoona,’ bhaatu enu̱we mwaghifooye ki̱i̱kalo kya basuma.”
17 E ele ensinava a todos assim:
18 Obu bakulu baa bahongi̱ na beegheesi̱ya baa bilaghilo baaghu̱u̱ye eki aakoli̱ye eki, baatandika kubbala mulingo ghwa kumwitilamu. Bhaatu boobaha kukikola nanga ki̱bbu̱la kya bantu aba boona bakaba badheedheeu̱we haabwa kwegheesi̱ya kuwe.
18 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ouviram isso e começaram a procurar um jeito de matar Jesus. Mas tinham medo dele porque o povo admirava os seus ensinamentos.
19 Obu bwahi̱ki̱ye lwagholo Yesu na beeghesebuwa be baalu̱gha mu kibugha eki.
19 De tardinha, Jesus e os discípulos saíram da cidade.
20 Nkyambisi ya kilo ekyalabhi̱yʼo obu baatodhagha kukuukayo, baasaalila haai-haai na kiti eki. Baabona nkyomeeye kimui na mi̱li̱ yakiyo yoona.
20 No dia seguinte, de manhã cedo, Jesus e os discípulos passaram perto da figueira e viram que ela estava seca desde a raiz.
21 Niibuwo Peetelo aasu̱ki̱ye, aaghila ati, “Mwegheesi̱ya, olole! Kiti eki eso waaki̱i̱ni̱ye, kyona kyomeeye kimui!”
21 Então Pedro lembrou do que havia acontecido e disse a Jesus: — Olhe, Mestre! A figueira que o senhor amaldiçoou ficou seca.
22 Yesu aaghila beeghesebuwa be aba ati, “Mu̱hi̱ki̱li̱je Luhanga!
22 Jesus respondeu:
23 Mbaghambiiye majima, muntu naaghi̱li̱ye mwena oghu ati, ‘Odhuulike haala weesimbe mu nanja,’ ataakughuluka-ghu̱lu̱ki̱ya mu mutima ghuwe, bhaatu ahi̱ki̱li̱ja ngu eki aasabi̱ye kikubʼo, niikuwo kikumukoleluwa.
23 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês poderão dizer a este monte: “Levante-se e jogue-se no mar.” Se não duvidarem no seu coração, mas crerem que vai acontecer o que disseram, então isso será feito.
24 Nahabweki mbaghambiiye, kintu kyona eki olasabagha Luhanga mu nsaala, ohi̱ki̱li̱jaghe ngu okukitunga kandi kilabaagha kyawe.
24 Por isso eu afirmo a vocês: quando vocês orarem e pedirem alguma coisa, creiam que já a receberam, e assim tudo lhes será dado.
25 Ti̱ bwile bwona obu mulabaagha nimusaba Luhanga, nimwabaaye musaaluuwe haabwa eki muunakyanu abasobeleei̱ye, mumughanilaghe, niikuwo naanu Eseenu̱we wʼomu eghulu abaghanilaghe ebi mu̱sobeei̱ye. [
25 E, quando estiverem orando, perdoem os que os ofenderam, para que o Pai de vocês, que está no céu, perdoe as ofensas de vocês.
26 Bhaatu mutaaghaniiye baanakyanu, naanu Eseenu̱we wʼomu eghulu taalabaghanilagha ebi mu̱sobeei̱ye.”]
26 [Se não perdoarem os outros, o Pai de vocês, que está no céu, também não perdoará as ofensas de vocês.]
27 Yesu na beeghesebuwa be baatodha baaki̱dha Yelusaalemu. Obu aanabungilagha mu Numba ya Luhanga, bakulu baa bahongi̱, beegheesi̱ya baa bilaghilo, na bengei̱ baa Bayu̱daaya, baamwisʼo.
27 Depois voltaram para Jerusalém. Quando Jesus estava andando pelo pátio do Templo, chegaram perto dele os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes dos judeus que estavam ali
28 Baamu̱bu̱u̱li̱ya bati, “Ni ani̱ aakuhaaye bu̱toki̱ bwa kukola ebi byona?”
28 e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu autoridade para fazer isso?
29 Yesu aabaghila ati, “Ndimababu̱u̱li̱ya ki̱bu̱u̱li̱yo kimui, mukinkuukemu niikuwo nanje mbaghambile oghu ampaaye bu̱toki̱ bwa kukola bintu ebi nkwete kukola.
29 Jesus respondeu:
30 Yohaana Mubati̱ji̱ akaaya haa bu̱toki̱ bwa kubati̱ja? Bukalu̱gha mu eghulu kedha mu bantu? Munkuukemu.”
30 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas?
31 Niibuwo baatandi̱ki̱ye ku̱bu̱u̱lani̱ya bati, “Tumukuukemu tu̱ti̱ya? Ntwamu̱ku̱u̱ki̱yemu tuti ‘Luhanga niiye akamuha buwo,’ akutughila ati, ‘Ti̱ ekyaleki̱ye mutaahi̱ki̱li̱ja Yohaana oghu nkiki?’
31 Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
32 Kandi ntwaghi̱li̱ye tuti, ‘Bantu niibo baamuhaaye buwo,’ bantu bakani̱ye bakutusaalililuwa.” (Bakulu baa di̱i̱ni̱ aba boobaha nanga bantu boona bakaba bamani̱ye ngoku Yohaana Mubati̱ji̱ aabaagha mulangi̱ kwonini.)
32 Mas, se dissermos que foram pessoas, ai de nós! Eles estavam com medo do povo, pois todos achavam que, de fato, João era
33 Niibuwo baamu̱ku̱u̱ki̱yemu bati, “Tatumani̱ye.” Yesu naye aabaghila ati, “Kwesi̱i̱ni̱ nanje tankubaghambila oghu ampaaye bu̱toki̱ bwa kukola ebi nkwete kukola.”
33 Por isso responderam: — Não sabemos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.