Atos 9

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Bwile obu Saulo aakala naanabu̱gha ati akubona-boneli̱ya kimui kandi aate beeghesebuwa baa Mukama. Nahabweki aaghenda ewaa Mukulu wa bahongi̱ boona,
1 Saulo, respirando ainda ameaças e morte contra os discípulos do Senhor, dirigiu-se ao sumo sacerdote
2 aamusaba kumuha bbaluwa. Bbaluwa esi si̱mu̱si̱i̱mi̱lani̱ye kughenda mu malami̱li̱yo ghaa Bayu̱daaya aghali mu tau̱ni̱ ya Damasiko, kukwata na ki̱ku̱bha kandi kutwala Yelusaalemu, bakali̱ na basaasa abahi̱ki̱li̱i̱je Mukama, aba akusangayo.
2 e lhe pediu cartas para as sinagogas de Damasco, a fim de que, caso achasse alguns que eram do Caminho, tanto homens como mulheres, os levasse presos para Jerusalém.
3 Obu Saulo oghu aaneebingagha tau̱ni̱ ya Damasiko eghi, kyeleeli̱ kyamaani̱ kyalu̱gha eghulu, kyamwedungilisani̱ya, kyamubbyokela.
3 Enquanto seguia pelo caminho, ao aproximar-se de Damasco, subitamente uma luz do céu brilhou ao seu redor.
4 Du̱mbi̱ eegenga hansi, aaghu̱wa muntu naamughila ati, “Saulo! Saulo! Okwete kumbona-boni̱ya otiyo nangaaki?”
4 Ele caiu por terra e ouviu uma voz que lhe dizia:
5 Saulo aabu̱u̱li̱ya ati, “Nuuwe ani̱ Mukama wanje?” Muntu oghu aakuukamu ati, “Ni̱i̱si̱ye Yesu, oghu okwete kubona-boni̱ya.
5 Ele perguntou: — Senhor, quem é você? E a resposta foi:
6 Bhaatu oomuke oghende mu tau̱ni̱ ya Damasiko eghi, muntu akukughambilayo ebi nkubbala okole.”
6 Mas levante-se e entre na cidade, onde lhe dirão o que você deve fazer.
7 Aba Saulo aabaagha nabo beemilila baakala baholeei̱ye bhi̱i̱. Boobaha nanga bakaaghu̱wa elaka lya muntu, bhaatu bataamubona.
7 Os homens que viajavam com Saulo pararam emudecidos, ouvindo a voz, mas não vendo ninguém.
8 Haakumaliilila Saulo aamuka. Bhaatu obu aabhali̱i̱ye maaso ghaamuughala ataagubha kubona. Nahabweki abaabaagha naye aba, baamukwata haa mukono, baamutwala mu tau̱ni̱ ya Damasiko eghi.
8 Então Saulo se levantou do chão e, abrindo os olhos, nada podia ver. E, guiando-o pela mão, levaram-no para Damasco.
9 Ti̱ aamala bilo bisatu atakaboone kandi ataakuliya.
9 Esteve três dias sem ver, durante os quais nada comeu, nem bebeu.
10 Mu tau̱ni̱ ya Damasiko eghi, hakaba haliyo mweghesebuwa li̱i̱na liye Ananiya. Mukama aamubonekela, aamughila ati, “Ananiya!” Ananiya oghu aakuukamu ati, “Mukama wanje, ntegheleei̱ye eki oku̱bu̱gha.”
10 Havia em Damasco um discípulo chamado Ananias. O Senhor lhe apareceu numa visão e disse: Ao que ele respondeu: — Eis-me aqui, Senhor!
11 Kandi Mukama aamughila ati, “Oghende ewaa Yu̱da haa Luguudhe Lu̱si̱mi̱ye. Obu̱u̱li̱ye muntu kukwoleka musaasa oghu oghoneeyemu, alu̱ghi̱ye mu tau̱ni̱ ya Taluso li̱i̱na liye niiye Saulo kandi endindi niibuwo aasaba.
11 Então o Senhor lhe disse:
12 Abonekeeuwe uwe Ananiya nʼomwisʼo kandi noomutʼo mikono niikuwo agubhe kutodha kubona.”
12 e, numa visão, viu entrar um homem, chamado Ananias, e impor-lhe as mãos, para que recuperasse a vista.
13 Bhaatu Ananiya aakuukamu ati, “Mukama wanje, bantu bakani̱ye niibuwo baabu̱ghʼo musaasa oghu ngoku akwete kubona-boneli̱ya kimui bantu baawe abali Yelusaalemu.
13 Ananias, porém, respondeu: — Senhor, de muitos tenho ouvido a respeito desse homem, quanto mal tem feito aos teus santos em Jerusalém.
14 Ti̱ nʼendindi bakulu baa bahongi̱, baamu̱tu̱mi̱ye hani kukwata bantu boona abakukulami̱yagha, kubatwala Yelusaalemu kubata mu nkomo.”
14 E aqui em Damasco ele tem autorização dos principais sacerdotes para prender todos os que invocam o teu nome.
15 Bhaatu Mukama aaghila Ananiya ati, “Oghende, omu̱hi̱kʼo! Nanga naamu̱komi̱ye ku̱mpeeleli̱ya naaghambila bantu batali Bayu̱daaya, bakama baabo, hamui na Banai̱saaleeli̱ ebinkwetʼo.
15 Mas o Senhor disse a Ananias:
16 Si̱ye nkuleka eetegheeleli̱ye ngoku akubona-bona haabwa kuba mu̱heeleli̱ya wanje.”
16 Pois eu mesmo vou mostrar a ele quanto deve sofrer pelo meu nome.
17 Nahabweki Ananiya aaghenda hambali Saulo aghooneeye. Obu aamuboone du̱mbi̱ aamukwatʼo, aamughila ati, “Wamaaha Saulo, Mukama Yesu oghu waaboone mu luguudhe noonaasa hani niiye antu̱mi̱ye, niikuwo otodhe obone kandi Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye akwisʼo.”
17 Então Ananias foi e, entrando na casa, impôs as mãos sobre Saulo, dizendo: — Saulo, irmão, o Senhor Jesus, que apareceu a você no caminho para cá, me enviou para que você volte a ver e fique cheio do Espírito Santo.
18 Du̱mbi̱ bintu bi̱su̱si̱ye nga bi̱ku̱ku̱ bya nsu̱i̱ byamu̱lu̱gha mu maaso byalaghalika, du̱mbi̱ maaso ghaamuughulika. Aabona bbeni̱-bbeni̱. Aamuka, Ananiya aamubati̱ja.
18 Imediatamente caíram dos olhos de Saulo umas coisas parecidas com escamas, e ele voltou a ver. A seguir, levantou-se e foi batizado.
19 Saulo oghu aaliya, du̱mbi̱ aatodha aatunga maani̱.
19 E, depois de comer, sentiu-se fortalecido. Saulo permaneceu alguns dias com os discípulos em Damasco.
20 Du̱mbi̱ aatandika kughenda mu malami̱li̱yo ghaa Bayu̱daaya naatebeja bantu ati, “Yesu ni Mwana wa Luhanga.”
20 E logo, nas sinagogas, proclamava Jesus, afirmando que ele é o Filho de Deus.
21 Ti̱ boona abaaghu̱u̱ye naatebeja atiyo, baasweka, baaghilana bati, “Musaasa oghu bhaaba niiye aaboona-boneli̱yagha kimui bantu bʼomu Yelusaalemu abaalami̱yagha Yesu. Kandi bantu bakwete kughila bati kighendeleluwa ekyaleki̱ye aasa hani ni kukwata bantu abahi̱ki̱li̱i̱je Yesu kubatwala Yelusaalemu bali banyankomo, niikuwo bakulu baa bahongi̱ babatwi̱le musango.”
21 Todos os que ouviam Saulo estavam atônitos e diziam: — Não é este o que exterminava em Jerusalém os que invocam o nome de Jesus e veio para cá precisamente para prender e levá-los aos principais sacerdotes?
22 Bhaatu Saulo eeyongela kutebeja Bayu̱daaya abaabaagha mu Damasiko aba kandi kubooleka ngoku Yesu aaniiye Ki̱li̱si̱to. Nahabweki Bayu̱daaya abaabaagha mu Damasiko tabaagu̱bhi̱ye ku̱mu̱si̱nga mu mulingo ghwona.
22 Saulo, porém, mais e mais se fortalecia e confundia os judeus que moravam em Damasco, demonstrando que Jesus é o Cristo.
23 Haanu̱ma ya Saulo kumala bilo bikani̱ye mu Damasiko, Bayu̱daaya baayo baahanuula kumwita.
23 Decorridos muitos dias, os judeus resolveram matar Saulo,
24 Niibuwo bantu baaghambiiye Saulo ngoku Bayu̱daaya aba bakubbala kumwita. Ti̱ bu̱li̱ kilo Bayu̱daaya aba beesalagha kandi baalaalagha bali̱ndi̱ye haa maalembo ghaa tau̱ni̱ eghi, niikuwo mbaaboone Saulo oghu bamwite.
24 mas ele ficou sabendo do plano deles. Dia e noite guardavam também os portões da cidade, para o matar.
25 Haanu̱ma ya Saulo kughambila aba aakooneeye ku̱hi̱ki̱li̱ja Yesu, kilo kimui mukilo baamutwala haa lugho lwa mabaale lukangami̱ye olwabaagha lweli̱ghi̱li̱i̱ye tau̱ni̱ eghi. Baaboha mighuwo haa kighegha kiinamu̱li̱to, baamu̱koti̱yamu, baamukwami̱ya mu kihulu ekyabaagha haa lugho olu, baamu̱su̱ndu̱ki̱ya luhande lwʼeli̱ lwa lugho olu.
25 Mas os discípulos de Saulo tomaram-no de noite e, colocando-o num cesto, desceram-no pela muralha.
26 Obu Saulo aaki̱dhi̱ye e Yelusaalemu, aalengʼo kutandika kuukala na beeghesebuwa baayo. Bhaatu baakala banamwobahi̱ye bati akubakwata, nanga baakalagha mbaneeli̱li̱kana bati taahi̱ki̱li̱i̱je kwonini Yesu.
26 Quando chegou a Jerusalém, Saulo procurou juntar-se aos discípulos de Jesus. Porém todos tinham medo dele, não acreditando que ele fosse discípulo.
27 Niibuwo mu̱hi̱ki̱li̱ja omui li̱i̱na liye Balanaba aakooneeye Saulo oghu, aamwanjula mu bakwenda. Aabasoboolola ngoku Saulo aaboone Mukama Yesu obu Saulo oghu aaghendagha e Damasiko. Kandi ngoku Mukama oghu aabu̱ghi̱ye naye. Balanaba aatodha aabaghambila ngoku Saulo aatebi̱i̱je bantu bʼomu Damasiko ebikwetʼo Yesu atoobahi̱ye muntu nʼomui.
27 Mas Barnabé, tomando-o consigo, levou-o aos apóstolos. Contou-lhes como Saulo tinha visto o Senhor no caminho, e que o Senhor tinha falado com ele. Também contou como, em Damasco, Saulo tinha pregado ousadamente em nome de Jesus.
28 Niibuwo Saulo aatandi̱ki̱ye kuukala na bakwenda hamui na bahi̱ki̱li̱ja banji boona mu Yelusaalemu. Kandi aatandika kutebeja bantu ebikwetʼo Mukama atoobahi̱ye muntu nʼomui.
28 E Saulo ficou com eles em Jerusalém, entrando e saindo, pregando ousadamente em nome do Senhor.
29 Saulo oghu aakalagha nahakangana na Bayu̱daaya abaabu̱ghagha Lu̱gi̱li̱ki̱ haa ebikwetʼo Yesu kandi aahakanganagha nabo ku̱lu̱gha mu Ebyahandi̱i̱ku̱u̱we. Du̱mbi̱ baatandika kweli̱li̱kana mulingo ghwa kumwitilamu.
29 Falava e discutia com os helenistas, mas eles procuravam matá-lo.
30 Obu bahi̱ki̱li̱ja baamani̱ye ngu Bayu̱daaya niibuwo baategheka kwita Saulo, bamui mu bahi̱ki̱li̱ja aba baamutwala mu tau̱ni̱ ya Kai̱saali̱ya. Baamuteelʼo ntegheka, aani̱i̱na bwati̱ buunamu̱li̱to, aaghenda Taluso ewaabo.
30 Quando isto chegou ao conhecimento dos irmãos, levaram Saulo até Cesareia e dali o enviaram para Tarso.
31 Nahabweki Bayu̱daaya baaleka kuhiighani̱ja ki̱bbu̱la kya bahi̱ki̱li̱ja. Bi̱bbu̱la bya bahi̱ki̱li̱ja abaabaagha baakaaye mu byalo bya maadi̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Bu̱yu̱daaya, Galilaaya, na ya Samali̱ya dhaani baateekaana kandi beeyongela kukana. Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye aabagu̱mi̱ya mu ku̱hi̱ki̱li̱ja kwabo kandi aabeekambi̱i̱si̱ya kuukala banahu̱ti̱li̱i̱ye kimui Mukama.
31 Assim, a igreja tinha paz por toda a Judeia, Galileia e Samaria, edificando-se e caminhando no temor do Senhor; e, no consolo do Espírito Santo, crescia em número.
32 Obu Peetelo aanaghendagha mu bi̱i̱kalo bikani̱ye kubungila bahi̱ki̱li̱ja, aaghenda kubungila bahi̱ki̱li̱ja bʼomu tau̱ni̱ ya Liida.
32 Passando Pedro por toda parte, foi também visitar os santos que moravam em Lida.
33 Aasangayo musaasa li̱i̱na liye Aineeya. Musaasa oghu taagubhagha kulubhatanga nanga akaba alamaaye maghulu kandi akaba naamali̱ye myaka munaanaa ataakuumuka haa bulili.
33 Encontrou ali certo homem, chamado Eneias, que havia oito anos jazia de cama, pois era paralítico.
34 Peetelo aamughila ati, “Aineeya, Yesu Ki̱li̱si̱to aku̱ku̱ki̱li̱ya endindi! Oomuke, oku̱ne mukeka ghwawe.” Aineeya oghu aakililʼo du̱mbi̱ aamuka.
34 Pedro lhe disse: — Eneias, Jesus Cristo cura você! Levante-se e arrume a sua cama. Ele imediatamente se levantou.
35 Haanu̱ma ya Mukama Yesu ku̱ki̱li̱ya Aineeya oghu, bantu bakani̱ye bʼomu tau̱ni̱ ya Liida na kyalo kya Salooni̱, baamubona aki̱li̱ye kandi bahi̱ki̱li̱ja Mukama Yesu.
35 Todos os habitantes de Lida e da região de Sarom viram Eneias e se converteram ao Senhor.
36 Mu tau̱ni̱ ya Yopa akaba aliyo mweghesebuwa omui wa bukali̱ li̱i̱na liye Taabiita (eli mu Lu̱gi̱li̱ki̱ baaghilaghamu Dooli̱ka). Mukali̱ oghu aakalagha naakolela bantu bintu bilungi kandi aakoonelagha banaku abaha bintu.
36 Em Jope havia uma discípula chamada Tabita, nome este que, traduzido, é Dorcas. Ela era notável pelas boas obras e esmolas que fazia.
37 Obu Peetelo aanabaagha mu tau̱ni̱ ya Liida, mukali̱ oghu aalwala kandi aaku̱wa. Bamui mu bakali̱ bʼomu tau̱ni̱ eghi baanaabi̱ya mu̱ku̱ ghuwe kusighikila mu mi̱ghendi̱yo ya Ki̱yu̱daaya, niikuwo bantu baghujiike. Du̱mbi̱ bakali̱ aba baaghuboha mu si̱i̱ti̱, baaghuta haa di̱i̱lo mu kisiika kya kai̱na yaakabili.
37 Aconteceu que, naqueles dias, ela adoeceu e veio a morrer. Depois de a lavarem, puseram o corpo num quarto do andar superior.
38 Tau̱ni̱ ya Liida eghi ekaba eli haai na tau̱ni̱ ya Yopa. Nahabweki obu beeghesebuwa baaghu̱u̱ye ngoku Peetelo aliyeyo, baatuma babili mu baanakyabo, ku̱mwesengeleli̱ya bati, “Gutu wiise bwangu, tughende naawe ewaatu.”
38 Como Lida ficava perto de Jope, os discípulos, ouvindo que Pedro estava ali, enviaram-lhe dois homens com o seguinte pedido: — Não se demore em vir até nós.
39 Du̱mbi̱ Peetelo aaghenda nabo e Yopa. Obu baaki̱dhi̱yeyo, baamutwala mu kisiika kya kai̱na yaakabili. Bakwi̱si̱ya boona abaabaaghamu obu baaboone Peetelo, baamilila baamweli̱ghi̱i̱li̱li̱ya, baatandika kulilila kimui mbanamwoleka ngoye esi Dooli̱ka oghu aabasoneeye anaakaaye.
39 Pedro se aprontou e foi com eles. Quando chegou lá, eles o levaram ao quarto do andar superior. Todas as viúvas o cercaram, chorando e mostrando-lhe túnicas e vestidos que Dorcas tinha feito enquanto estava com elas.
40 Peetelo aabatwesi̱ya boona mu kisiika eki. Du̱mbi̱ aateeli̱ya, aatandika kusaba. Haanu̱ma yʼeki, aahinduka hambali mu̱ku̱ oghu ghuli, aaghila ati, “Taabiita, oomuke!” Du̱mbi̱ aabhali̱ya. Obu aaboone Peetelo, aamuka.
40 Mas Pedro mandou que todos saíssem, ajoelhou-se e orou; depois, voltando-se para o corpo, disse: — Tabita, levante-se! Ela abriu os olhos e, vendo Pedro, sentou-se.
41 Peetelo aamukwata haa mukono, aamu̱u̱mu̱ki̱ya. Du̱mbi̱ aabilikila bahi̱ki̱li̱ja hamui na bakwi̱si̱ya, aabooleka Taabiita aakaaye.
41 Ele, dando-lhe a mão, ajudou-a a ficar em pé; e, chamando os santos, especialmente as viúvas, apresentou-a viva.
42 Obu bantu bʼomu tau̱ni̱ ya Yopa baaghu̱u̱ye kyakuswekani̱ya ekyabaayo eki, bakani̱ye baahi̱ki̱li̱ja Mukama.
42 Isto se tornou conhecido em toda a cidade de Jope, e muitos creram no Senhor.
43 Ti̱ Peetelo aamala bilo bikani̱ye mu tau̱ni̱ ya Yopa, naanalaala mwa Si̱mooni̱ oghu oomeleli̱yagha mpu.
43 Pedro ficou em Jope muitos dias, na casa de um curtidor chamado Simão.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.