Atos 8

Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NVI

Sair da comparação
NVI Nova Versão Internacional
1 Saulo aasi̱i̱ma kwituwa kwa Siteefaano.
1 E Saulo estava ali, consentindo na morte de Estêvão. Naquela ocasião desencadeou-se grande perseguição contra a igreja em Jerusalém. Todos, exceto os apóstolos, foram dispersos pelas regiões da Judéia e de Samaria.
2 Bhaatu bantu abaali bataayʼo ku̱lu̱ na nkokolo kulami̱ya Luhanga baajiika Siteefaano oghu kandi baalilila kimui haabwa kwituwa kuwe.
2 Alguns homens piedosos sepultaram Estêvão e fizeram por ele grande lamentação.
3 Kandi Saulo aatandikilʼo kilo eki kyonini kulengʼo ku̱hwelekeeleli̱ya kimui ki̱bbu̱la kya bahi̱ki̱li̱ja boona. Aatandika kutaaha mu manumba ghaabo naakwata na ki̱ku̱bha bahi̱ki̱li̱ja bakali̱ na basaasa naabata mu nkomo.
3 Saulo, por sua vez, devastava a igreja. Indo de casa em casa, arrastava homens e mulheres e os lançava na prisão.
4 Bahi̱ki̱li̱ja baa Yesu abaalu̱ki̱ye mu Yelusaalemu aba, baatandika kutebeja Makulu Ghasemeeye mu mi̱bhi̱li̱ eghi baalukiiyemu.
4 Os que haviam sido dispersos pregavam a palavra por onde quer que fossem.
5 Omui mu bahi̱ki̱li̱ja aba li̱i̱na liye Fi̱li̱po, aalukila mu tau̱ni̱ ya di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya, aatandika kutebejayo bantu ngoku Yesu aaniiye Ki̱li̱si̱to.
5 Indo Filipe para uma cidade de Samaria, ali lhes anunciava o Cristo.
6 Obu bantu bakani̱ye bʼomu tau̱ni̱ eghi baaghu̱u̱ye ebi Fi̱li̱po akwete ku̱bu̱gha kandi mbaabona byakuswekani̱ya ebi akwete kukola, boona beekambila kimui kukwata ebi aabu̱ghagha.
6 Quando a multidão ouviu Filipe e viu os sinais miraculosos que ele realizava, deu unânime atenção ao que ele dizia.
7 Aabhingʼo bantu bakani̱ye bi̱li̱mu̱, ti̱ obu byabaagha mbibalu̱ghʼo byatakanganilanagha kimui. Aaki̱li̱yagha balema bakani̱ye abaabaagha banangi̱ye mikono kedha balamaaye maghulu.
7 Os espíritos imundos saíam de muitos, dando gritos, e muitos paralíticos e mancos foram curados.
8 Nahabweki bantu bʼomu Samali̱ya aba baadheedheluwa kimui.
8 Assim, houve grande alegria naquela cidade.
9 Bhaatu mu tau̱ni̱ eghi hakaba aliyo musaasa omui li̱i̱na liye Si̱mooni̱. Akaba naamali̱ye bwile bukani̱ye mu tau̱ni̱ ya Samali̱ya eghi, naanakola maaje. Kandi aaghilagha ati ali na bu̱toki̱ bwamaani̱.
9 Um homem chamado Simão vinha praticando feitiçaria durante algum tempo naquela cidade, impressionando todo o povo de Samaria. Ele se dizia muito importante,
10 Ti̱ bantu bʼomu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya eghi, boona mwana na mukulu, baamu̱tegheeleli̱yagha bhyani kandi banji baaghilagha bati, “Musaasa oghu ali na bu̱toki̱ bwa Luhanga obu bakughilaghamu ‘Bwamaani̱.’ ”
10 e todo o povo, do mais simples ao mais rico, dava-lhe atenção e exclamava: "Este homem é o poder divino conhecido como Grande Poder".
11 Bantu bakani̱ye baamu̱hu̱ti̱li̱ya kimui haabwa kumala bwile bukani̱ye naakola maaje.
11 Eles o seguiam, pois ele os havia iludido com sua mágica durante muito tempo.
12 Bhaatu obu Fi̱li̱po aatebi̱i̱je bantu aba Makulu Ghasemeeye ghaa bu̱lemi̱ bwa Luhanga kandi haa li̱i̱na lya Yesu Ki̱li̱si̱to, baahi̱ki̱li̱ja. Ti̱ abaahi̱ki̱li̱jagha boona, bakali̱ na basaasa, Fi̱li̱po aababati̱jagha.
12 No entanto, quando Filipe lhes pregou as boas novas do Reino de Deus e do nome de Jesus Cristo, creram nele, e foram batizados, tanto homens como mulheres.
13 Na Si̱mooni̱ oghu aakolagha maaje aahi̱ki̱li̱ja, du̱mbi̱ Fi̱li̱po aamubati̱ja. Ti̱ taatodhi̱ye aahila Fi̱li̱po oghu kaghele, nanga byakuswekani̱ya ebi Fi̱li̱po aakolagha byaswekani̱li̱yagha kimui Si̱mooni̱ oghu.
13 O próprio Simão também creu e foi batizado, e seguia a Filipe por toda parte, observando maravilhado os grandes sinais e milagres que eram realizados.
14 Niibuwo bantu baaghambiiye bakwenda abaati̱ghaaye Yelusaalemu ngoku bantu bakani̱ye bʼomu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya bakwete ku̱hi̱ki̱li̱ja kighambo kya Luhanga, nahabweki bakwenda aba baatumayo Peetelo na Yohaana.
14 Os apóstolos em Jerusalém, ouvindo que Samaria havia aceitado a palavra de Deus, enviaram para lá Pedro e João.
15 Obu bakwenda aba baaki̱dhi̱ye mu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya, baasabila bahi̱ki̱li̱ja bahyaka aba, niikuwo Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye abaasʼo.
15 Estes, ao chegarem, oraram para que eles recebessem o Espírito Santo,
16 Nanga Fi̱li̱po akaba naababati̱i̱je kwonkaha haabwa ku̱hi̱ki̱li̱ja Mukama Yesu, bhaatu taaliyo nʼomui oghu Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye aali naasi̱yʼo.
16 pois o Espírito ainda não havia descido sobre nenhum deles; tinham apenas sido batizados em nome do Senhor Jesus.
17 Nahabweki Peetelo na Yohaana baatʼo bu̱li̱ mu̱hi̱ki̱li̱ja mikono kandi aatunga Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye.
17 Então Pedro e João lhes impuseram as mãos, e eles receberam o Espírito Santo.
18 Obu Si̱mooni̱ aamani̱ye ngoku Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye akwete kwisʼo bantu aba haabwa bakwenda babili aba kubatʼo mikono, aabaleetela sente,
18 Vendo Simão que o Espírito era dado com a imposição das mãos dos apóstolos, ofereceu-lhes dinheiro
19 aabaghila ati, “Nanje mumpe dhee bu̱toki̱ obu, niikuwo oghu ndataaghʼo mikono atungaghe Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye.”
19 e disse: "Dêem-me também este poder, para que a pessoa sobre quem eu impuser as mãos receba o Espírito Santo".
20 Peetelo aamukuukamu ati, “Luhanga akukukuba mu mulilo ohwelekeelele na sente syawe esi. Nanga waasobeleei̱ye kimui kweli̱li̱kana oti okugubha kughula kisembo kya Luhanga na sente.
20 Pedro respondeu: "Pereça com você o seu dinheiro! Você pensa que pode comprar o dom de Deus com dinheiro?
21 Tootulimu kandi tooli ki̱twi̱ke kya bu̱heeleli̱ya buni, nanga Luhanga amani̱ye ngoku okwete kweli̱li̱kana bintu bibhihiiye kimui.
21 Você não tem parte nem direito algum neste ministério, porque o seu coração não é reto diante de Deus.
22 Nahabweki weekuukemu bintu bi̱bhi̱i̱hi̱ye ebi okwete kweli̱li̱kana ebi kandi osabe nuweesengeleli̱ya Mukama kukughanila, nanga naabbali̱ye akukughanila.
22 Arrependa-se dessa maldade e ore ao Senhor. Talvez ele lhe perdoe tal pensamento do seu coração,
23 Nkimani̱ye ngoku otukwatiluuwe etima lisaalukaane, nanga tooli na kintu kinji eki okukolagha, kuuyʼo ku̱si̱i̱sa kwonkaha.”
23 pois vejo que você está cheio de amargura e preso pelo pecado".
24 Si̱mooni̱ oghu aaghila Peetelo na Yohaana ati, “Gutu, munsabile ewaa Mukama mu̱mwesengeleli̱ye niikuwo atampa kifubilo mwaghambi̱ye eki.”
24 Simão, porém, respondeu: "Orem vocês ao Senhor por mim, para que não me aconteça nada do que vocês disseram".
25 Haanu̱ma ya Peetelo na Yohaana kughambila bantu baa Samali̱ya aba kighambo kya Mukama, baakuuka Yelusaalemu. Mbanaghenda, baasaalila mu mi̱bhi̱li̱ ekani̱ye yʼomu di̱si̱tu̱li̱ki̱ti̱ ya Samali̱ya eghi, mbanatebeja bantu Makulu Ghasemeeye ghaa Luhanga.
25 Tendo testemunhado e proclamado a palavra do Senhor, Pedro e João voltaram a Jerusalém, pregando o evangelho em muitos povoados samaritanos.
26 Kilo kimui malai̱ka wa Mukama aaghila Fi̱li̱po ati, “Weeteekani̱je ohone mu luguudhe olu̱honi̱ye ku̱lu̱gha Yelusaalemu kughenda Gaja.” (Luguudhe olu lukaba lusaaliiye mu elungu hambali bantu bakee baakaaye.)
26 Um anjo do Senhor disse a Filipe: "Vá para o sul, para a estrada deserta que desce de Jerusalém a Gaza".
27 Nahabweki Fi̱li̱po aaghenda mu luguudhe olu. Aasangaanamu musaasa oghu akaba alu̱ghi̱ye mu ehanga lya Eti̱yopi̱ya. Musaasa oghu akaba ali mu̱koli̱ bahu̱ti̱i̱ye mu ehanga eli. Niiye akaba aloleleeye buguudha bwona bwa mukama wabukali̱ wʼehanga eli, oghu mu mu̱bu̱ghe ghwabo baamulukagha ki̱ku̱ghi̱yo kya Kandake. Musaasa oghu akaba aghendi̱ye Yelusaalemu kulami̱ya Luhanga.
27 Ele se levantou e partiu. No caminho encontrou um eunuco etíope, um oficial importante, encarregado de todos os tesouros de Candace, rainha dos etíopes. Esse homem viera a Jerusalém para adorar a Deus e,
28 Bwile obu aakuukagha ewaabo asitami̱ye mu ekyamuheekagha bisolo mbikibhula. Aasomagha kicweka mu kitabo eki mulangi̱ I̱saaya aahandi̱i̱ki̱ye.
28 de volta para casa, sentado em sua carruagem, lia o livro do profeta Isaías.
29 Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye aaghila Fi̱li̱po oghu ati, “Weebinge eki̱heeki̱ye musaasa oghu kandi ookale haai-haai naye.”
29 E o Espírito disse a Filipe: "Aproxime-se dessa carruagem e acompanhe-a".
30 Niibuwo Fi̱li̱po eebi̱ngi̱ye eki̱heeki̱ye musaasa oghu. Aaghu̱wa naasoma mu kitabo eki mulangi̱ I̱saaya aahandi̱i̱ki̱ye. Aamu̱bu̱u̱li̱ya ati, “Ebi okwete kusoma ebi niibuwo waabyetegheeleli̱ya?”Fi̱li̱po na Mu̱neeti̱yopi̱ya |alt="Philip & the Ethiopian" src="Lb00331c.tif" size="col" ref="Bikoluwa 8:28-38"
30 Então Filipe correu para a carruagem, ouviu o homem lendo o profeta Isaías e lhe perguntou: "O senhor entende o que está lendo? "
31 Musaasa oghu aamukuukamu ati, “Muntu atabinsobolooye tankugubha ku̱byetegheeleli̱ya bbaa!” Niibuwo aaghi̱li̱ye Fi̱li̱po ati, “Gutu oni̱i̱ne, onsitame haai-haai tughende hamui.” Fi̱li̱po aasi̱i̱ma.
31 Ele respondeu: "Como posso entender se alguém não me explicar? " Assim, convidou Filipe para subir e sentar-se ao seu lado.
32 Ki̱twi̱ke eki musaasa oghu aasomagha kyaghilagha kiti:
32 O eunuco estava lendo esta passagem da Escritura: "Ele foi levado como ovelha para o matadouro, e como cordeiro mudo diante do tosquiador, ele não abriu a sua boca.
33 Balimwambulila kimui kandi tabalimutwalikani̱ya kusemeeye mamutongani̱ya.
33 Em sua humilhação foi privado de justiça. Quem pode falar dos seus descendentes? Pois a sua vida foi tirada da terra".
34 Niibuwo musaasa oghu aabu̱u̱i̱ye Fi̱li̱po ati, “Mulangi̱ oghu akahandiika bighambo bini aabu̱ghaghʼo ani̱? Eebu̱ghaghʼo eenini, kedha aabu̱ghaghʼo muntu onji?”
34 O eunuco perguntou a Filipe: "Diga-me, por favor: de quem o profeta está falando? De si próprio ou de outro? "
35 Nahabweki Fi̱li̱po aatandika kumusoboolola ebi ki̱twi̱ke eki kikumani̱i̱si̱ya. Kandi eeyongela kumutebeja Makulu Ghasemeeye ghaa Yesu.
35 Então Filipe, começando com aquela passagem da Escritura, anunciou-lhe as boas novas de Jesus.
36 Mbanaghenda mu luguudhe olu, baahi̱ka hambali maasi ghali haakpengbu̱ ya luguudhe olu. Musaasa oghu aaghila Fi̱li̱po ati, “Olole maasi ngali̱, gutu ombati̱je!” [
36 Prosseguindo pela estrada, chegaram a um lugar onde havia água. O eunuco disse: "Olhe, aqui há água. Que me impede de ser batizado? "
37 Fi̱li̱po aamughila ati, “Nuwaahi̱ki̱li̱i̱je kwonini Yesu tamboone ekikuleka otabati̱i̱ji̱buwa.” Musaasa oghu aakuukamu Fi̱li̱po ati, “Nahi̱ki̱li̱i̱je ngoku Yesu Ki̱li̱si̱to ali Mwana wa Luhanga.”]
37 Disse Filipe: "Você pode, se crê de todo o coração". O eunuco respondeu: "Creio que Jesus Cristo é o Filho de Deus".
38 Musaasa oghu aalaghila oghu aafugagha ekyamuheekagha kwemi̱li̱li̱ya bisolo ebyakibhulagha. Bombi baaki̱lu̱ghamu, baakota mu maasi agha, du̱mbi̱ Fi̱li̱po aamubati̱ja.
38 Assim, deu ordem para parar a carruagem. Então Filipe e o eunuco desceram à água, e Filipe o batizou.
39 Obu baanalu̱ghagha mu maasi agha, Mwoyo wa Mukama aabeedungiliisani̱ya, aatwala Fi̱li̱po mu ki̱i̱kalo kinji. Ti̱ musaasa oghu taatodhi̱ye abona Fi̱li̱po, bhaatu aaghenda adheedheeu̱we.
39 Quando saíram da água, o Espírito do Senhor arrebatou Filipe repentinamente. O eunuco não o viu mais e, cheio de alegria, seguiu o seu caminho.
40 Fi̱li̱po eesanga ali mu tau̱ni̱ ya Ajoti̱. Obu aanasaalilagha mu kyalo eki, aakala naanatebeja bantu Makulu Ghasemeeye ghaa Luhanga mu tau̱ni̱ syona esili haagati ya tau̱ni̱ ya Ajoti̱ na ya Kai̱saali̱ya. Aaki̱dhi̱la kimui mu tau̱ni̱ ya Kai̱saali̱ya.
40 Filipe, porém, apareceu em Azoto e, indo para Cesaréia, pregava o evangelho em todas as cidades pelas quais passava.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.