Atos 19
Ndaghaano Mpyaka Mu Lubwisi (TLJ) vs NTLH
1 Obu Apolo aanabaagha mu tau̱ni̱ ya Koli̱nto, Paulo aakwamila mu luguudhe, aaki̱dha mu tau̱ni̱ ya Efeeso. Aasangayo bamui mu beeghesebuwa.
1 Enquanto Apolo estava na cidade de Corinto, Paulo viajou pelo interior da província da Ásia e chegou a Éfeso. Ali encontrou alguns cristãos
2 Aababu̱u̱li̱ya ati, “Obu mwahi̱ki̱li̱i̱je, Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye akabaasʼo?” Baamukuukamu bati, “Bbaa kandi tatukaaghu̱wagha muntu weena naaghila ati Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye aliyo.”
2 e perguntou: — Quando vocês creram, vocês receberam o Espírito Santo? Eles responderam: — Nós nem mesmo sabíamos que existe o Espírito Santo.
3 Paulo aatodha aababu̱u̱li̱ya ati, “Ti̱ bakabaghambila biki ebyaleki̱ye mwabati̱i̱ji̱buwa?” Baamukuukamu bati, “Ebi Yohaana Mubati̱ji̱ eegheesi̱yagha.”
3 — Então que tipo de batismo vocês receberam? — perguntou Paulo. — O batismo de João Batista! — responderam.
4 Aatodha aabaghila ati, “Yohaana Mubati̱ji̱ eegheesi̱yagha ati bantu beekuukemu kandi babati̱i̱ji̱buwe. Kandi aatodhagha eegheesi̱ya ati bantu babhonganuuwe ku̱hi̱ki̱li̱ja Mukama Yesu oghu aaghilagha ati akwisa haanu̱ma yee.”
4 Então Paulo disse: — João batizava aqueles que se arrependiam dos seus pecados. E também dizia ao povo de Israel que eles deviam crer naquele que havia de vir depois dele, isto é, em Jesus.
5 Obu bahi̱ki̱li̱ja aba baaghu̱u̱ye ebi du̱mbi̱ baabati̱i̱ji̱buwa mu li̱i̱na lya Mukama Yesu.
5 Depois de ouvirem isso, aqueles homens foram batizados em nome do Senhor Jesus.
6 Niibuwo Paulo oghu aabataayʼo mikono, Mwoyo Ahi̱ki̱li̱i̱ye aabaasʼo, du̱mbi̱ baatandika kulangilila butumuwa bwa Luhanga mu mi̱bu̱ghe eghi etali yabo.
6 Aí Paulo pôs as mãos sobre eles, e o Espírito Santo veio sobre eles. Então começaram a falar em línguas estranhas e a anunciar também a mensagem de Deus.
7 Kandi bantu aba Paulo aabu̱ghagha nabo aba bakaba bali basaasa eku̱mi̱ na babili.
7 Esses homens eram mais ou menos doze.
8 Paulo aamala meeli̱ asatu anali mu tau̱ni̱ ya Efeeso eghi. Ti̱ kilo kya Sabhato kyakahi̱kagha, aaghendagha mu elami̱li̱yo lya Bayu̱daaya, atandika kuhakangana nabo atoobahi̱ye muntu nʼomui haa bikwetʼo bu̱lemi̱ bwa Luhanga.
8 Durante três meses Paulo foi à sinagoga e falou com coragem ao povo. Ele conversava com eles e tentava convencê-los a respeito do Reino de Deus .
9 Bhaatu bamui mu Bayu̱daaya aba baabhenga ku̱hi̱ki̱li̱ja kandi baatandika ku̱bu̱ghʼo kubhi beeghesebuwa mu bantu abaasagha kulami̱ya mu elami̱li̱yo eli. Niibuwo Paulo na beeghesebuwa baaleki̱ye kughenda mu elami̱li̱yo eli. Aatandika ku̱beegheeseli̱ya kighambo kya Luhanga mu kisiika kiinamu̱li̱to kya musaasa oghu baaghilaghamu Tilaano, hambali Tilaano oghu eegheeseli̱yagha bantu.
9 Mas alguns eram teimosos, não acreditavam e, em frente de todos, ainda falavam mal do Caminho do Senhor . Então Paulo abandonou a sinagoga, levando os cristãos consigo, e começou a falar diariamente na escola de um homem chamado Tirano.
10 Paulo aamala myaka ebili mu tau̱ni̱ ya Efeeso eghi naaneegheesi̱ya bantu kighambo kya Mukama. Nahabweki bantu abaabaagha baakaaye mu kyalo kya Asi̱ya eki kyona Bayu̱daaya na Bagi̱li̱ki̱ baaghu̱wa kighambo kya Mukama.
10 Ele fez isso durante dois anos, até que todos os moradores da província da Ásia, tanto os judeus como os não judeus, ouviram a mensagem do Senhor.
11 Luhanga aaha Paulo bu̱toki̱ bwa kukola byakuswekani̱ya bikani̱ye.
11 Deus fazia milagres extraordinários por meio de Paulo,
12 Ti̱ bantu baatwalagha butambaala obu eelaghali̱i̱si̱i̱ye kiseleeleliyo, hamui na simui haa ngoye siye aalu̱walagha. Baakasitaaghʼo balwaye baabo kedha aba bi̱li̱mu̱ bikwete bakila.
12 tanto que as pessoas pegavam lenços e aventais que ele usava e os levavam para os doentes tocarem. E, quando estes tocavam neles, ficavam curados; e de outras pessoas saíam os espíritos maus.
13 Bwile obu, bamui mu Bayu̱daaya baabungagha mbakoleesi̱ya maaje kubhingʼo bantu bi̱li̱mu̱, baalengaghʼo kubhingʼo bantu aba bi̱li̱mu̱ bikwete mbaku̱mi̱ya li̱i̱na lya Mukama Yesu. Baaghilagha bati, “Mu li̱i̱na lya Yesu oghu Paulo akutebejaghʼo, tukulaghiiye olu̱ghʼo musaasa oghu.”
13 Alguns judeus que andavam de um lugar para outro, expulsando espíritos maus, quiseram usar também o nome do Senhor Jesus para expulsar os espíritos maus, dizendo a eles: — Pelo poder do nome de Jesus, o mesmo que Paulo anuncia, eu mando que vocês saiam!
14 Abaakolagha ebi, ni batabhana musanju̱, batabani̱ baa Mu̱yu̱daaya baaghilaghamu Sikeewa oghu akaba ali omui mu bakulu baa bahongi̱.
14 Os homens que faziam isso eram os sete filhos de um judeu chamado Ceva, que era Grande Sacerdote .
15 Bhaatu ki̱li̱mu̱ eki kyabakuukamu kiti, “Yesu nimumani̱ye kandi na Paulo naamumanya, bhaatu ni̱i̱nu̱we baki?”
15 Mas certa vez um espírito mau disse a eles: — Eu conheço Jesus e sei quem é Paulo. Mas vocês, quem são?
16 Du̱mbi̱ musaasa oghu ki̱li̱mu̱ kyali kikwete oghu, aatandika kubalwani̱i̱si̱li̱ya kimui, aabalema boona. Aabahuta-hutaali̱ya kandi aabatemangulila ngoye haa mubili, baatuwa mu numba yee mbali̱gi̱ta.
16 Então o homem que estava dominado pelo espírito mau os atacou e bateu neles com tanta violência, que eles fugiram daquela casa feridos e com as roupas rasgadas.
17 Bantu boona abaabaagha baakaaye mu tau̱ni̱ ya Efeeso eghi Bayu̱daaya na Bagi̱li̱ki̱ baaghu̱wa makulu agha, ti̱ boona boobaha kandi baahu̱ti̱li̱ya kimui Mukama Yesu.
17 E todos os que moravam em Éfeso, judeus e não judeus, souberam disso. Eles ficaram com muito medo, e o nome do Senhor Jesus se tornou mais respeitado ainda.
18 Bahi̱ki̱li̱ja bakani̱ye baatandika kwatula bibhi byabo mu bantu boona.
18 Então muitos dos que creram vinham e confessavam publicamente as coisas más que haviam feito.
19 Bakani̱ye mu bahi̱ki̱li̱ja aba abaabaagha baku̱mu̱ baaleeta bitabo byabo ebi baalaghuulilaghamu, baabyoki̱ya bantu boona banaloli̱ye. Obu baabaliliiye muhendo ghwa sente sya bitabo ebi, ghwaba mikwenge mitwalo etaano ya jaabbu.
19 E muitos daqueles que praticavam feitiçaria ajuntaram os seus livros e os trouxeram para queimar diante de todos. Quando calcularam o preço dos livros queimados, o total chegou a cinquenta mil moedas de prata .
20 Nahabweki kighambo kya Mukama kyeyongela kugbaatikana kandi ku̱si̱ngu̱li̱la kimui.
20 Assim, de maneira poderosa, a mensagem do Senhor era anunciada e se espalhava cada vez mais.
21 Haanu̱ma ya bintu ebi byona kuboneka mu tau̱ni̱ ya Efeeso, Paulo aacuwamu kughenda ewaabo Yelusaalemu. Aategheka kukwamila Makedoni̱ya na Akaaya. Aaghila ati, “Ninaaki̱dhi̱ye ewaatu Yelusaalemu nku̱lu̱ghʼo ngende Looma.”
21 Depois desses acontecimentos, Paulo resolveu passar pelas províncias da Macedônia e da Acaia e ir até Jerusalém. Ele dizia: — Depois que eu visitar Jerusalém, preciso ir a Roma.
22 Obu aacuuyemu atiyo, aatuma babili mu baheeleli̱ya be Ti̱mi̱seewa na Elasito, baamu̱dhu̱bhi̱la kughenda mu tau̱ni̱ ya Makedoni̱ya, eye aati̱ghala mu tau̱ni̱ ya Efeeso mu kyalo kya Asi̱ya.
22 Então Paulo enviou para a Macedônia dois dos seus ajudantes, Timóteo e Erasto, mas ele ficou mais algum tempo na província da Ásia.
23 Bwile obu abahi̱ki̱li̱i̱je Mukama Yesu mu tau̱ni̱ ya Efeeso eghi baatandika kubona-bona.
23 Foi nessa ocasião que houve na cidade de Éfeso uma grande desordem por causa do Caminho do Senhor .
24 Kubona-bona oku oghu akakuleeta ni musaasa omui mu̱wi̱i̱si̱ oghu baaghilaghamu Demeteleewa. Kwoleka ngoku bantu bahu̱ti̱i̱ye luhanga wabo wabukali̱ Ati̱mesa, Demeteleewa na bakoli̱ be baakolagha bunumba buunabwana bwa jaabbu bwa ku̱ghu̱li̱ya obususiiye kimui numba namu̱li̱to eghi bantu bʼomu tau̱ni̱ ya Efeeso eghi baalami̱li̱yaghamu luhanga oghu. Ti̱ bu̱su̱u̱bu̱li̱ obu bwalekagha batunga sente sikaniiye kimui.
24 Um ourives chamado Demétrio fazia pequenos modelos de prata do templo da deusa Diana, e o seu negócio dava muito lucro aos que trabalhavam com ele.
25 Niibuwo Demeteleewa oghu aabilikiiye bakoli̱ be boona na bantu banji boona mu tau̱ni̱ eghi abaakolagha bunumba buunabwana obu. Obu boona baagumbaane, aabaghila ati, “Bhaawai̱, mumani̱ye ngoku mulimo ghwatu ghukulekagha tutunga sente sikani̱ye.
25 Então ele chamou estes e outros da mesma profissão e disse: — Meus amigos, vocês sabem que a nossa riqueza vem deste nosso ofício.
26 Majima mwaboone kandi mwaghu̱u̱ye bintu ebi musaasa Paulo akwete kukola. Akwegheesi̱yagha bantu bisubha, naahakani̱ya ati bintu ebi bantu beekoleeye kulami̱ya tabili baaluhanga boonini kandi takili kilungi bantu kubilami̱ya. Ti̱ bantu bakani̱ye bʼomu tau̱ni̱ yaatu ya Efeeso eni hamui na kyalo kya Asi̱ya kyona, niibuwo baaghila bati bisasani̱ ebi bantu beekoleeye, tabili baaluhanga boonini.
26 Vocês mesmos podem ver e ouvir o que esse tal de Paulo está fazendo. Ele afirma que os deuses feitos por mãos humanas não são deuses de verdade. E está conseguindo convencer muita gente, tanto daqui como de quase toda a província da Ásia.
27 Nahabweki twaghenda kutunga kijibu mu bu̱su̱u̱bu̱li̱ bwatu, nanga bantu bakuleka kughula ebi tukwete kukola. Bakutandika kughaya bu̱su̱u̱bu̱li̱ bwatu obu kandi bakuleka ku̱hu̱ti̱ya numba eghi tukulami̱li̱yaghamu luhanga waatu Ati̱mesa, oghu bantu bakani̱ye bʼomu kyalo kyatu kya Asi̱ya na bi̱i̱kalo binji bikani̱ye munsi yoona, bahu̱ti̱li̱i̱ye kimui kandi oghu bakulami̱yagha.”
27 Assim nós estamos correndo o perigo de ver o povo rejeitar o nosso negócio. E não é só isso. Existe o perigo de o templo da grande deusa Diana não ficar valendo mais nada e também de ser destruída a grandeza dessa deusa adorada por todos na Ásia e no mundo inteiro.
28 Obu ki̱bbu̱la kya bantu abaabaagha mu lukulato olu baaghu̱u̱ye Demeteleewa naabu̱gha atiyo, ki̱i̱ni̱gha kyabakwatila kimui, baatandika kugola bati, “Ati̱mesa waatu Beefeeso, niiye ali na maani̱ enkaha!”
28 Quando a multidão ouviu isso, ficou furiosa e começou a gritar: — Viva a grande Diana de Éfeso!
29 Ekyalu̱ghi̱yemu nsi̱si̱ yamaani̱ yaatwi̱ka mu tau̱ni̱ eghi, bantu aba baaghwilikiilila Gaayo na Alisitaako aba Paulo aabaagha aasi̱ye nabo Efeeso ku̱lu̱gha mu tau̱ni̱ ya Makedoni̱ya. Baabataahi̱ya hambali bantu bʼomu tau̱ni̱ eghi baakwatilagha nkulato syabo kubatongani̱ya.
29 E a confusão se espalhou por toda a cidade. A multidão agarrou Gaio e Aristarco, dois macedônios que viajavam com Paulo, e os arrastou até o teatro.
30 Obu Paulo aaghu̱u̱ye ngoku baakwete bantu aba akuukalagha nabo, aabbala kughenda hambali ki̱bbu̱la kya bantu eki kili kubabu̱ghi̱la, bhaatu beeghesebuwa baamutanga.
30 Paulo queria falar ao povo, mas os irmãos não deixaram.
31 Na bamui mu balemi̱ bʼomu kyalo kya Asi̱ya abaabaagha baabhootu̱ baa Paulo, nabo dhee baatuma muntu kumughila ati, “Gutu tu̱kwesengeleei̱ye, otaghenda hambali ki̱bbu̱la kya bantu aba bali kubabu̱ghi̱la.”
31 Alguns altos funcionários daquela província, que eram amigos de Paulo, mandaram a ele um recado, pedindo que não fosse ao teatro.
32 Ti̱ butaaghu̱wana bwaba mu kisiika kya kooti̱ eki, nanga boona baagolagha bu̱li̱ muntu naabu̱gha ebiye. Kandi bakani̱ye mu bantu aba bakaba batamani̱ye kighendeleluwa kyonini eki̱leki̱ye bali mu ki̱bbu̱la kya bahi̱ki̱li̱ja eki.
32 Naquela altura dos acontecimentos a multidão que se achava no teatro estava em completa desordem: uns gritavam uma coisa, e outros gritavam outra, pois a maioria nem sabia por que estava ali.
33 Niibuwo Bayu̱daaya abaabaagha mu ki̱bbu̱la eki boobahi̱ye balemi̱ Balooma kubatongani̱ya, baaghila Mu̱yu̱daaya muunakyabo Alekijanda bati aghende mu maaso ghaa bantu aba abaghambile ngoku ebo Bayu̱daaya ataniibo baaleki̱ye nsi̱si̱ eghi yaatwi̱ka. Obu aaghendi̱ye mu maaso ghaa ki̱bbu̱la kya bantu aba aabaholeesi̱ya na mukono ghuwe niikuwo ababu̱ghi̱le.
33 Algumas pessoas ficaram pensando que Alexandre era o culpado, pois os judeus o obrigaram a ir e ficar lá na frente. Aí Alexandre fez um sinal com a mão e tentou falar para se defender diante do povo.
34 Bhaatu obu baamumaniliiye ngoku ali Mu̱yu̱daaya, boona baatandika kugolela kimui kandi baamala saaha ebili mbanagola bati, “Ati̱mesa waatu Beefeeso, niiye ali na maani̱ enkaha!”
34 Mas, quando perceberam que ele era judeu, ficaram gritando todos juntos a mesma coisa durante duas horas: — Viva a grande Diana de Éfeso!
35 Haanu̱ma ya muhandi̱i̱ki̱ wa katebe akalemi̱ye tau̱ni̱ eghi kumala bwile bukani̱ye naanaholeesi̱ya bantu aba, baaholi̱ya. Niibuwo aabaghi̱li̱ye ati, “Beefeeso baanakyanje, taaliyo muntu nʼomui oghu atamani̱ye ngoku numba eghi tukulami̱li̱yaghamu luhanga waatu Ati̱mesa, oghu bantu bakaniiye kimui bahu̱ti̱i̱ye eli mu tau̱ni̱ yaatu eni. Ti̱ taaliyo oghu atamani̱ye ngoku ebaale elyalu̱ghi̱ye eghulu, eli tukulami̱yagha lili mu tau̱ni̱ yaatu eni.
35 Finalmente o secretário da prefeitura da cidade conseguiu acalmar o povo. Ele disse o seguinte: — Cidadãos de Éfeso! Todos sabem que a nossa cidade é a guardadora do templo da grande Diana e da pedra sagrada que caiu do céu.
36 Kandi taaliyo muntu nʼomui oghu akugubha kuhakana ati bintu ebi tabili mu tau̱ni̱ yaatu eni. Nahabweki mutanguuya kukolʼo kantu koona Gaayo na Alisitaako mutakadu̱bhi̱ye kweli̱li̱kana bhyani.
36 Ninguém pode negar isso. Assim fiquem calmos e não façam nada sem pensar bem.
37 Nanga mwabakwete mwabaleeta hani batali na kintu kyona ki̱bhi̱i̱hi̱ye eki baabu̱ghi̱yʼo luhanga waatu Ati̱mesa. Bantu aba tabali na kintu kyona eki baabhi̱ye mu numba eghi tukumulami̱li̱yaghamu.
37 Vocês trouxeram aqui estes homens, mas eles não assaltaram o templo, nem ofenderam a nossa deusa.
38 Nahabweki Demeteleewa na baanakiye bakaakuba mbabbala kunyegheelela, baghende mu kooti̱ aaniiyo baanyegheelela.
38 Se Demétrio e os seus ajudantes têm alguma acusação contra alguém, eles podem apresentar suas acusações no tribunal, pois para isso há dias certos de reunião, e também existem os governadores.
39 Ti̱ nʼoghu akuba ali na ki̱bu̱u̱li̱yo kyona kya kubabu̱u̱li̱ya, aghende mu lukulato lwa bantu boona bʼomu tau̱ni̱ eni olu abaghi̱lemi̱ye bakubilikilagha, haaniimuwo aaki̱bu̱u̱li̱li̱ya.
39 Porém, se vocês querem mais alguma coisa, isso será tratado na reunião do povo, convocada de acordo com a lei .
40 Nanga balemi̱ Balooma mbaanaaghu̱u̱ye kini, bakutunyegheelela bati twatu̱u̱ye kilaghilo kya ku̱tu̱wa nsi̱si̱ mu tau̱ni̱ eni. Ti̱ tatuli na nsonga yoonini eghi tukuha tuti niiyo yaaleki̱ye nsi̱si̱ eni yaatwi̱ka.”
40 Pois corremos o risco de sermos acusados de revolta, por causa do que está acontecendo hoje. Não há motivo para toda esta confusão. E nós não poderíamos justificar tudo isso.
41 Haanu̱ma ya ku̱bu̱gha ebi, aaghila bantu aba ati baghende.
41 Depois de dizer essas palavras, ele terminou a reunião.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.