Judas 1

GOD IMI WENG (TLF) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nugumal nuubip aga? Niyo Yesus Krais imi ogok kemin tinum Jut nita kale, niyo Jerusalam umi Kristen imi tiin molin Jems imi niing nita kale, siin uyo Aatum God iyo tebe unang tinum ibo olabelata, meng tilip kalaa age-nalata, yagal ipmi aget kup kobela e minte, Yesus Krais yagal tebe tiin mo no kela albip kale, suuk kon koyo ipmi dola kobelan o ageta ko.
1 Ayu Jude i James airi atufuw, baise Jesu Keriso isan abi’akir. Kwa iyab Tamat God iyabuwi e’afi ana yabowamaim kwama’am naatu Jesu Keriso ana tafafaramaim kwama’am etei isa a fef akikirum.
2 Kale God iyo dagaga-bilita, iyo tebe atin ki ipmi aget uyo kupka-e-bom-nala e minte, i-filinin kuguup uyo kupka-e-bom no ke-balata, atin ipmi aget tem uyo bilili age-bom-nilipta o ageta ko.
2 Kabeber, tufuw, naatu yabow kwa wanawanamaim wanatowan na’in nasuwa nare.
3 — ausente —
3 Are au ofonah, ayu asinaftobon yawas boubun tafafaram isan atakirum, baise nati efanin ayu dogorou wanawanan i kokok kwanekwan mi’itube akikirum ana’ototofari, saise God mar maumurih efanin mar ta’imon ana sabuw baitumatum bitih, nati baitumatum i kwanafair kwanawasfafar gewas kwanama.
4 — ausente —
4 Anayabin sabuw afa God ana ef ufunane tenan i wa’iwa’iramaim hina wanawanat hirun, bai’obaiyen hibotabir te’o, “God i manaw kabeber wairafin imih karam boro tanisesebar kwanekwan, naatu Regah Jesu Keriso ata Bonawiyenayan ta’imon teyayaub.” Iti sabuw i marasika Buk Atamaninamaim isah hi’oka inu’in baimakiy boro hinab.
5 Kale ibo utamipta e, sugayok uyo Bisel God iyo Israel kasel iyo dong dogobelata, kafin Isip uyo kupka-nilipta, daaginip e minte, aaltam unang tinum ilami ilak dolin-tem iyo anola kaan no kesip bomi sang uyo alugum tinangkusip kuta minte, asok maak so bomi sang uyo bogobeli aget fugunolin o ageta kale,
5 Iti sawar etei isah i kwaso’ob, baise akokok nuhi anakusib maiye, Regah ana sabuw Egyptane nawiyih hitit, baise nati ufunamaim sabuw iyab men hibitumatum etei gurusih himorob.
6 mungkup sugayok uyo ensel iip maak maak iyo fen ki ilimi ogok afalik God tebe kobesa bomi diim uyo tambaliim nin binim kem tolom-nilipta, ilimi abiip uyo kupkaa un-silip kalaa age-nalata, God iyo sen ko age sok afalik umi tuup de imolata, mililansu tem katam kal suun kup bom-nilipta, God imi am afalik daanu unang tinum yegeman-tema umi mitam tolon-temu uta fen-nuubip ko.
6 Naatu tounamatar iyab hibi’ukwarin hai fair men hikakafiy, baise hai efan nowah anababatun hikwahir hire fatum wanatowan inu’inuwinamaim God fatumih gugumin wanawanan ya hima Baibatebat Ana Veya gagamin tekakaif.
7 Kale siin uyo Sodom so Gomora so abiip afalik afalik umi mep so albu so bomi tinum iyo ensel mafak imi kuguup ko kanumsip ulutap uta ke-bom-nilipta, sa dagamin umi kuguup uyo waafu-bom-nilip e, imi aget tem uyo migik kepmu unang so sinamin umi kuguup uta ku-nilipta, ipkumal tinum migik so sina-bom kemip kalaa age-nalata, God iyo ilimi kuguup mafak waafusip boyo yan kebe imdala yak at suun kup kenan-bomu umi tem iinom kaal fuyap uyo utaman-nuubip kale, boyo tebe nuyo kafalebelu kem utamsup kale, nuyo bilip imi kuguup waafu-bii-silip kulutap uyo kemin ba ko.
7 Ef nati ta’imon Sodom Gomorah sabuw naatu bar merar nati sisibinamaim hima’am hai yawas etei baisesebar kwanekwan hitin. Orot taiyuwih naatu baibin taiyuwih hibisesebar kwanekwan isan God wairaf wanatowan iyafar re nati bar merar sabuw etei e’arahih himorob. Naatu nati sawar etei i sabuw bowabow kakafin wairafih hai baimatnuwen.
8 Kale tinum no ipmi iibak tem iinbip bilip iyo kanupmin kuguup bota kup ke-bom-nilip e, ilimi ilam dugan-nuubip uta tebe ilimi aget fugunin uyo kufak daabelu sa daga-bom ilimi kaal uyo kufak daga-bom-nilip e minte, numi Bisel imi atul uyo finanin binim, kutaang kup tebe-bom-nilip e minte, abiil tigiin kasel iyo weng mafak uyo kupka-e-bom no kem-nuubip ko.
8 Ef nati ta’imon sabuw mim kwanekwaneyah hai baifuwenamaim biyah hibokarit, God ana aiwob hikwahir, naatu Auyom mar ana sabuw hi’uwih higigimih.
9 Kale siin uyo ensel imi dubom Maikel iyo Saatan so alop Moses imi at kulu umi kalan wengaal digin tolom-nilip uyo, Maikel iyo kutaang tebe-bom-nalata, isiik Saatan imi weng mafak umaak kobesaala binim kale, iyo bogo-nala e, “Boyo Bisel yagal tebe-nalata, kabo kan-togon daalan-tema o,” age-se kuta minte,
9 Baise tounamatar hai ukwarin Michael, Demon mowan hairi Moses biyan isan higamigam ana maramaim, i men taiyuwin ana fair tafanamaim bat awan fokar demon mowan iu kwanikwaniy baise eo, “Regah boro nakwarar narumutufuri.”
10 tinum ko no ipmi iibak tem iinbip bilip iyo mufekmufek bomi magam utamsaalip umi sang uta weng mafak uyo bagan-nuubip kale minte, kuguup iip maak maak uyo utamsip kuta, bilip imi aget fugunin boyo kong kayaam imi aget fugunin tambal binim ulutap uta ke-bom kanu-bilipta, kanupmin kuguup bota tebe atin ifak dagan-nuubu kale,
10 Iti sabuw tur naniyah men hiso’ob, baise asir hio tibigigim kwanekwan, naatu sawar afa naniyah i hiso’ob baise haru forobe tisisinaf kwanekwan, imih nati sawaramaim boro nagurusih.
11 boyo ki God iyo atin kaal fuyap afalik uyo bilip iyo kobelan-tema kale, bomi magam uyo, bilip iyo Kein imi siin kuguup kanumsa ulutap uyo ke-bom-nilip e, siin Balam imi mani kwaamin umi aget kup ugaa kwaaga-bom kuguup mafak ke-bii-se ulutap uyo ke-bom-nilip e minte, siin Kora imi tebe, God imi weng tinangkulaali o agan-bii-se ulutap ke-bom no kem-nuubip kale, mungkup God iyo tebe siin Kora angkola kaan-se ulutap ke-nala e, tinum bilip iyo fogola binimanan-temip ko.
11 Baimakiy boro kakafin anababatun hinab, Cain sisinafumaim ana ef hi’ufunun tenan, naatu kabay isan yah rab. Balam sawar kakafih sisinafube tisisinaf, naatu Korah ana konakon wanawanan hirun higugurusibe boro nagurusih.
12 Kale ibo aget maagup ke ipkumal Kristen unang tinum iyo aget kobina tala kem-nuubip kale, ibo dok kota tala tala ke-bom bomi deng tebe-bom iman unan-kalip uyo, tinum ko kuguup mafak waafulin bilip iyo tebe no ipso iman unan-nuubip kuta, bilip iyo finanin binim, ilimi unan-kalin umi aget uta kup ke-bom-nilipta, boyo ipmi deng tebemin min, unan-kalin min uyo kufak daga-em-nuubip kale, bilip iyo abiil tigiin wep delu dulul uta uta ke-nulu fot tebelu unu binimabu ulutap ke bisop weng tambal tambal uta kup baga-bom-nilip e minte, bilip iyo at dum umi abumin am uyo daan mitam tulu at dum abumin uyo abulin-tem kebu kalaa age-nilip tinum tebe-nilip miit so foga kwaalip yang abe datanabu ulutap no kale,
12 Iti sabuw aurih biya’ohow aurih biya’ohow en naatu bir kakaf en, farumayah na’atube a kau’ay wanawanan hirun a’aa atom ana yasisir i teo’of nowah, sakuk aurin toun en ebabin enan na’atube. Naatu maur ana veya ai baiwa’e tekerer tebatabat tiu’uyarir na’atube,
13 bilip iyo fitom tebesu umi kuguup uta ke-bilipta, imi kuguup mafak kanu-bilip bomi fitom uyo mitam kemanuta, unang tinum kek kek iyo utaman-nuubip kale boyo yol ok daang kun diim umi figiliit fagalaak kem tal-bom-nulu umi mok fildegam mek kan tem sek saan-bulu utamabup ulutap kem-nuubip kale minte, kafalemin tinum mafak bilip iyo abiil tigiin biningok umi ilep kafalemin binim bisop tiinebu ulutap kale, God iyo atin abiip mafak mililansu maak telela kobesa kale, ise tinum mafak bilip iyo kutam kal suun nan-temip ko.
13 taiyuwih hai biya’ohow ana itinin tor yan yabat erab fus ekubar rougoy erarouw na’atube. Naatu daman hai efan hisa’ir tibibib kwanekwan na’atube, baise nahimaim i gugumin kakafin God isah ya’asair wanatowan inu’in.
14 Kale kamaki tinum Adam bemi diim kulota man ilop uyo kutem kwep top bugup kal fagaluta, kota Enok umdii mitam tebe-nalata, kanupmin tinum imi sang uyo ipkumal unang tinum iyo weng kem bogobe-nala e, “Niyo utamita, Bisel iyo ilami ensel ilimi kup tausen deng mit kal koyo iso ulimal tilipta, itami kale,
14 Naatu Adam ana rara’ane hitutufuw renan Enoch i Adam ana’agir bai seven tufuw, i sabuw isah eobaimanih eo, “Kwa’itin, Regah ana sabuw kakafiyih maumurih na’in ai rourin na’atube bairi hitit tenan.
15 Bisel bemi aget fugunin uyo, alugum unang tinum iyo yega duga-e-bom-nilita, nimi umik ugopne-silip bilip imi kuguup mafak kanum-nuubip so weng mafak mafak baganem-nuubip so bota yan ke-e-bom kaal fuyap kupka-e-bilita, nimi weng kwaasulne-bom fenga-bilip bilip ita atin ogen utamipta o agan-be o,” age-nalata, Enok ita unang tinum imi bogobesa ko.
15 Sabuw etei baibatiyih isan, naatu sabuw iyab God ana ef hisa’ir kakafin tisisinaf kousirih isan, naatu sabuw bowabow kakafih sinafuyah God ana ef hisa’ir tur kakafih hio hibigigim isah.”
16 Kale tinum mafak no ipmi iibak tem iinbip bilip iyo bubun-bom-nilip e minte, umik tem weng baga-bom-nilip e minte, ilimi aget fugunin mafak ilimi aget tem ilo mitam migik kebelu uyo waafulin kup ke-bom-nilip e, weng yamyam baga-bom ilimi win uyo kufu-bom-nilip e minte, nugumal imi tok uyo bogobelupta, igil ilimi mufekmufek uyo numi kobelin o age-nilipta, ipkumal imi tok uyo baga-e-bom no kemin tinum ita kulbip ko.
16 Iti sabuw i gamin okwanekwaneyah naatu bai’ubabarenayah, taiyuwih hai yawas kakafih tibi’ufunun. Naatu taiyuwih isah teo’o ra’ara’at, sabuw afa isah awah heaharewan saise i hai ma gewas isan.
17 Kuta atin duubal ibe. Ibo numi Kamogim Yesus Krais imi kalaan tinum imi weng bagamsip umi aget uyo asok fugunolin.
17 Baise au ofonah, abisa ata Regah Jesu Keriso ana kob abarayah marasika hio kwananowar i kwananuh.
18 Kalaan tinum iyo kanupmin tinum mafak imi sang uyo ipmi bogobe-nilip, “Son-temu nala am afungim daanan-temu uyo, tinum iip maak maak iyo ipmi God imi kuguup waafubip boyo aban faga-e-bom-nilip e minte, God iyo umik ugobelipta, bilip imi aget mafak fugunin uyo migik kebeluta, ilimi aget mafak fugunin bota kup waafu-nilipta, kanuman-temip o,” agansip kale,
18 Iti na’atube a tur hi’owen hio, “Mar yomanin ana veya, sabuw iyab God ana ef hisa’ir hai naniyan kakafinamaim ebobonawiyih boro hinatit hinao hini’ibi.”
19 tinum tebe Kristen unang tinum ifak daga-bilip ilo ko Kristen miit alop kemin tinum bilip iyo kafin diim tinum imi aget fugunin uta kup waafu-bom-nilipta, kanum-nuubip kale, bilip iyo God imi Sinik Tambal iyo bilip imi aget tem uyo albaala ko.
19 Iti sabuw i kausesebayah, hai kok gagamin i tafaram ana yawas kakafih hinasinaf, aurih Anun Kakafiyin en.
20 Kuta atin duubal ibe. God beyo atin tambal kup tebesa kale, ipmi God imi ilak dugamin uyo titil kup fagaa waafu-bom-nilip e minte, ilami Sinik Tambal imi titil uta ku-nilipta, God iyo aman duga-e-bom no kem tam tam abe-bilipta o ageta ko.
20 Baise kwa, au ofonah, baitumatum kakafiyinamaim nawowabi kwanara’at, naatu Anun Kakafiyinamaim kwanayoyoban.
21 Kale God iyo ipmi aget uyo ugaa kwaasa kale, suun kup ilami mep so kugol bom-bilipta, dong daga-e-balata o ageta ko. Kale numi Kamogim Yesus Krais yagal ibo i-filin daa-nalata, imtamo no ilami abiip daalata, iso suun kup nan-temip kale, ibo boyo fenin kup ke-bilipta o ageta ko.
21 God ana yabow wanawananamaim natafafari kwanama ata Regah Jesu Keriso kwanakaif. I ana kabeberamaim boro yawas wanatowan nit.
22 Kale unang tinum iip maak maak iyo God imi ilak uyo dosip kuta, aget alop taga-bom-nilipta, “Kwiin bota fen Yesus beyo numi ilim uyo bo-se bele, bosaala o?” agan-bilip kale, ibo i-filin-bom dong daga-e-bilipta, bilip imi God imi ilak dugamin uyo mitam titil fagaluk o ageta ko.
22 Sabuw iyab hai baitumatum ekwakwaris kwana kabibirih baibais kwanitih.
23 Minte unang tinum milii migik maak iyo God imi ilak dolin-tem ke-bom-nilipta, at kenamin abiip umi ilep kal albip kale, ibo yuut yang kulep meng ilep tambal diim to-nilip e minte, milii maak iyo yang siin kuguup uta waafu-bilipta, uta tebe ifak dagan-bo kale, ibo bilip iyo i-filin-bom-nilipta o ageta kuta, ipkil imi kuguup mafak bomi atul uyo finan-bomta kupkek kupkek ke-bom-nilipta, dong daga-e-bilipta o ageta ko.
23 Sabuw afa wairaf wan teyey saisewat wairaf wanane kwanarowen sukwarabih kwaniyawasih. Naatu kwanabir kwanakakaf auman sabuw afa kwaniwanbabanih, baise hai faifuw hi’usi’us karitanin auman men kwana’us.
24 Kale God beyo tii ibo tambaliim tiin molan-tema uyo, ibo dogobeta daak abelan-temaalip binim e minte, beyo tii ibo imtamo no ilami abiip tambal daala iso tambaliim nan-temip uyo, ibo yuum binim bom-nilipta, atin deng afalik kup tebeman-temip ko.
24 Imih God ta’imon ata Baiyawasenayan tanabora’ara’ah. I karam kwa boro natafafari a boro men narusukun, naatu a aubar en nabuwi ereyasisir kwanan bonamanamarin gewasin nanamaim kwanatit,
25 Kale God maagup beta kup bom-nalata kale, numi Kamogim Yesus Krais imi tolop diim nuyo dong dogobela waalan-sulup kale, nuyo imi win uyo kufu-e-bom-nulupta o ageta ko. Beyo afaligen e minte, fen king e minte beyo titil afek so no kale, beta tebe-nalata, alugum mufekmufek komi dubom ke-nalata, alba kale, sugayok sugayok kutop ilota kwep tal kaa diibelu uyo, God beyo kanube tiin mo-bii-se e minte, kamano kogal kanube alba e minte, son-temu kutop uyo suun kup kanube nan-tema no kale, bemi tok uyo bagamum o ageta kale, aafen kwa.
25 Ata Regah Jesu Keriso’one God isan tanaorereb, marakaw, bonamanamarin, fair, onowaten marasika na boun naatu mar etei nama wanatowan, wanatowan. Amen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Judas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.