Mateus 27
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT
1 Kemin, am daan-ilom kutim kuluwu awem tunum alik imi kamok kamok sole, Juda imi kamok kamok iso, iyo weng talalulipla, kulaa Yesus ayo kuno kelup aalip taanak o, kala-lomdip ilmi soldiya iyo bokoyilipla,
1 De manhã cedo, os principais sacerdotes e líderes do povo se reuniram outra vez para planejar uma maneira de levar Jesus à morte.
2 ita Yesus ayo sok de dibii din dabaalip yak Rom kasel imi kiyap Pailat ami sikil diim abamna ko.
2 Então o amarraram, o levaram e o entregaram a Pilatos, o governador romano.
3 Kanolipla, Yesus ami dap-fatap-daase tunum Judas ayo dulul eng ma weng sana yi, Yesus kaa aalum o, kalip kala, kala-lomdala, ami aket tem ayo mafak-kup kelule, aket fasuubiile, aket fanang daa mep tuumon pris awem tunum sole, Juda imi kamok kamok iso, imi konbip uyo asuk kulii-din ilmi daayon o,
3 Quando Judas, que o havia traído, viu que Jesus tinha sido condenado à morte, encheu-se de remorso e devolveu as trinta moedas de prata aos principais sacerdotes e líderes do povo,
4 kalala, kulii-din bokoyala ko: Tunum kaa kukup mafak so ma nolin dinim keba. Yale, kaa nalta dabaali yak ami waasi kipni sikil diim ababa kemin, kamala kuyaku, aaliwa taanokoma. Kemin, kaali ti nalta kukup mafak kenbi no, kalala, kamok kamok isiik bokolip ko: Kapni kanobap uyo kaa numi san daa; kaltapni san te! akiwa,
4 dizendo: “Pequei, pois traí um homem inocente”. “Que nos importa?”, retrucaram eles. “Isso é problema seu.”
5 Judas ayo imi weng ayo weng sandaya, tuumon ayo sekela kulaala daak lotu am diildiil umi abiin kabamna, kambola abiltap tam daak abip abala bina din binang an-kutiilu ko.
5 Então Judas jogou as moedas de prata no templo, saiu e se enforcou.
6 Pris tunum awem imi kamok kamok iyo utamipla, Tuumon ayo sekela fokola daak abiin kabamna kala, kala-lom, daak tuumon kiiyo kumup-daa-lom nikil bokolip ko: Nuli tuumon kulawiili kuluu-lomdupla, tunum aalip saak-nokoma ami kun mobup. Kemin, kaali moni mafak kela ko. Sawaayak Moses ami Lo uyo boko-lomdu: Ibi tunum aamin umi kun moni ayo kuluu God ami kola-lom lotu ami diildiil kaa tiimin daa yo, kalsu kemin, moni kalaali kuluu kalok nolokomup i? kala
6 Os principais sacerdotes juntaram as moedas e disseram: “Não seria certo colocar este dinheiro no tesouro do templo, pois é dinheiro manchado de sangue”.
7 — ausente —
7 Então resolveram comprar o campo do oleiro e transformá-lo num cemitério para estrangeiros.
8 — ausente —
8 Por isso, até hoje ele se chama Campo de Sangue.
9 — ausente —
9 Cumpriu-se, assim, a profecia de Jeremias que diz: “Tomaram as trinta peças de prata, preço pelo qual ele foi avaliado pelo povo de Israel,
10 — ausente —
10 e compraram o campo do oleiro, conforme o Senhor ordenou”.
11 Juda-miin imi kamok kamok iyo Yesus dap-tama tal Rom kayaak imi kiyap Pailat ami diim daaliwa, Pailat ayo Yesus ami dik-daala ko: Kabi Juda-miin imi kamokim king namti kulu-balap ema? akale, Yesus ayo Pailat ami weng ayo maan tela bokola: Nali kaa ma bokolin disa; la, kabak kaltapta kanum bokolap o, akaya,
11 Agora Jesus estava diante de Pilatos, o governador romano, que lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
12 kulaa, Juda-miin so, awem tunum pris so, imi kamok kamok iso, iyo kasen-foko-lom: Yi, tunum kalawaali ti fan kanola kukup mafak keba te! kalbip uyo, maan tiiyama disa. Kano tiin-kup itam keya duluuma tolna.
12 No entanto, quando os principais sacerdotes e os líderes do povo fizeram acusações contra ele, Jesus permaneceu calado.
13 Kemin, Pailat ayo Yesus ami bokola-lomda: Kabi kapni win ku-mafak-dakaap-tambip kaa weng sebap e? disa? Kabi kanimin o, kalalawa imi weng kaa maan tiiyikin disa kelap, kulaa duluumbap yoko? akale,
13 Então Pilatos perguntou: “Você não ouve essas acusações que fazem contra você?”.
14 Pailat akal utamaya, Yesus kaali, kamok kamok imi weng ayo maan tiiyin disa kela kala, kala-lomda, aket fanang alik tambanelu aket dukum fukuna ko.
14 Mas, para surpresa do governador, Jesus nada disse.
15 Juda-miin imi kukup ayo kanumin kemin, utamipya, Wasital tiltam tulu ayo Juda-miin imi iintang am o, kala Pasova umi ima tini-bam ina fakamin am daan tiltam tulu kala, kalalip tala-tala-kelipla, Rom kasel imi kiyap ayo bokoya-lomda: Tunum sok deduusup ayo iltipta boko-lom: Kanuminok kulaata til daa dabaalin o, kaliple bokoyi: Ata din til daali no, yakaya, ilta kulaata ko, kalum kala-silip; almi soldiya iyo din til daa-lom win tolola kelip un-un ken-umbip.
15 A cada ano, durante a festa da Páscoa, era costume do governador libertar um prisioneiro, qualquer um que a multidão escolhesse.
16 Kemin, sawaayak kawu tunum ma ami win kaali, Barabas ali kukup mafak mafak kaata nuu-balaya, win fikyak dela-yaabipla, dap-tal fuku sok de dibii tal kalabus am kaa daalip tiinsa. Kemin,
16 Nesse ano, havia um prisioneiro, famoso por sua maldade, chamado Barrabás.
17 — ausente —
17 Quando a multidão se reuniu diante de Pilatos naquela manhã, ele perguntou: “Quem vocês querem que eu solte: Barrabás ou Jesus, chamado Cristo?”.
18 — ausente —
18 Pois ele sabia muito bem que os líderes religiosos judeus tinham prendido Jesus por inveja.
19 Pailat ayo weng talalmin am kaptamu tiin-bom Yesus ami sang baka-bilip weng san-kaa-bam ilale, kalel uyo sukon ma dola kulaawalu tam utamala, kulaa bokola-lomdu: Kapyo, nali kamala kutamiip kulu lom duu-lom Yesus kaa atamdila suunin-kup kebi. Kemin, weng sanilap bokop-ton. Kaali kukup mafak so ma noba disa; ali ti tunum tangbalim kemin, kabi num-som kukup mafak so ma kolalawi! kala-lomdu dola kulaawalu tiltam tulu utama ko.
19 Nesse momento, enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, sua esposa lhe mandou o seguinte recado: “Deixe esse homem inocente em paz. Na noite passada, tive um sonho a respeito dele e fiquei muito perturbada”.
20 Awem tunum imi kamok kamok sole, Juda-miin imi kamok kamok iso, iyo Pailat ami weng dik-daala uyo, weng san-ilomdip tunum alik kulu tolbip iyo moyin-bam bokolip: Ibi Pailat ami dik-daaliwa, almi soldiya imi bokoyilaya, ita din ilom Barabas sok baa tildaa dabaalip unak. Tabanala, Yesus ata aalin o, kalipla,
20 Enquanto isso, os principais sacerdotes e os líderes do povo convenceram a multidão a pedir que Barrabás fosse solto e Jesus executado.
21 kiyap Pailat ayo asuk maso ma dik-daaya-lomda: Kipni aket fukunbip kaali, tunum alep kii dok nolin tunum ata sok baa dabaalup unak o, kalbip namti, kaata tildaa dabaalup unak eli? yakala, asuk isiik boko-lom: Barabas ata tildaa dabaalip unak o, kalbup o, akiple,
21 Então o governador perguntou outra vez: “Qual dos dois vocês querem que eu lhes solte?”. A multidão gritou em resposta: “Barrabás!”.
22 kulaa Pailat ayo dik-daaya: Yak kunolip kulaali, God ami ulduula tiltam Kamokim kesa tunum Kraist o, kem-yaabip Yesus ali kalok nolan o, nambip i? kalale, alik dukum-kup naan-bam bokolip ko: Dabak as diim daa-lom aalin o, kal-bom kanumip ko.
22 Pilatos perguntou: “E o que farei com Jesus, chamado Cristo?”. “Crucifique-o!”, gritou a multidão.
23 Kanumipla, Pailat ayo bokoyila ko: Aa, kabak kanimin o, kalalipla kanubip i? Kaali kalok nolin ban ma ukduuba no kalalip kaami kalan o, kala-lom aalokomup i? yaka. Katale, iyo alik weng san-ilomdip dukum-kup fuut-bam boko-lomdip: Dabak as diim daa-lom aaliwa, taanak o, kemip ko.
23 “Por quê?”, quis saber Pilatos. “Que crime ele cometeu?” Mas a multidão gritou ainda mais alto: “Crucifique-o!”.
24 Kulaa, Pailat ayo utama yi, Nami weng bakayimbi uyo weng sep-nin disa kelip kutoop saak tiip-nanbip kala, kala-lomda, nali imi weng kaakal kutoop kot tiiya ke-lokomi kaali, dinan kulii-tabokomip o, kala-lomda almi okok kemin tunum ma bokola-lomda: Ok ma iluu kulip-na tal o, kala bokola ayo din ok iluu kutal-daalaya, Pailat ayo alik imi tiin diim kulu almi sikil diing-bam ale, bokoyila ko: Nami sikil kala diingni kaami miit kaali boko-lomdi: Tunum kalawaali aalin a! kalbi disa; ami taanokoma kaali, nami san disa, kaa iltipni san o, yakala,
24 Pilatos viu que de nada adiantava insistir e que um tumulto se iniciava. Assim, mandou buscar uma bacia com água, lavou as mãos diante da multidão e disse: “Estou inocente do sangue deste homem. A responsabilidade é de vocês”.
25 alik tal tolbip iyo bokolip: Ayo, nuli utamuwa, Ami saak-nokoma kaa, nulmi mafek mafek o, kalup. Kemin, kaa kukup mafak kelup namti, God alalta nusole, numi man loop kaptoop iso, numi angtiil yol uyo kuno kuyama no, kemip ko.
25 Todo o povo gritou em resposta: “Que nós e nossos descendentes sejamos responsabilizados pela morte dele!”.
26 Kanu-biliwa kemin, Pailat ayo almi soldiya iyo bokoya din Barabas ata sok tildaa dabaalip unale, Yesus kaata, sok faklet ta kuluu langatal kaansi kambolale, soldiya imi bokoya ko: Ibi dabak as diim daa aaliwa, taanak o, kala kabak-ali Juda-miin imi aket fukun-bamdip: Pailat kapyo, kabak-ata kanolan o, kebip uyo Pailat ata kanoya ko.
26 Então Pilatos lhes soltou Barrabás. E, depois de mandar açoitar Jesus, entregou-o para ser crucificado.
27 Kemin, kiyap Pailat ami soldiya iyo Yesus ami dibii tam kiyap ami am dukum anung kaptoop ali almi sin-laamin am kemin, dap-tam daa-lomdip, soldiya alik iyo tala-tala-ke falala dap iip kabaak daa-lom
27 Alguns dos soldados do governador levaram Jesus ao quartel e chamaram todo o regimento.
28 kasen-foko king imi ilim batbat mikin-umbip tap kela makelum o, kala-lomdip, almi ilim ayo dilduu kukan-tela-lomdip, ilimi ilim fiingim ma kuluu dildaak tinela-lomdip,
28 Tiraram as roupas de Jesus e puseram nele um manto vermelho.
29 sok lingliing soyim kaata, ukduu-lom king imi nafalum tap ke faa-lom kutam dabom diim dildaak tinenbip-kup, tam malal ma kuluu kasen-foko kaa king imi asukum kasaa altap o, kala almi sikil tiingtup diim kuyaku amela kabi kamokim o, kala king imi kukup uta kanola-lomdip, katuun duung fakela daak tiin, tituleng bakan-bamdip: Juda kayaak imi kamokim king balap yoko? akan-kaa-bam ale,
29 Teceram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça. Em sua mão direita, puseram um caniço, como se fosse um cetro. Ajoelhavam-se diante dele e zombavam: “Salve, rei dos judeus!”.
30 mok tak-saala tal-une-bamdip le, malal ta kuyak dabom ayo dakaan-bam ke-lom
30 Cuspiam nele, tomavam-lhe o caniço da mão e com ele batiam em sua cabeça.
31 iyo itafiimin weng bakanbip ayo disa kelula, iyo ilim fiingim kulaak tinelip ayo dalduu kukan-tela-lomdip asuk almi ilim kaata, kuluu makela dabii tam saaklo abalup dibii din as diim kawu dabak as diim daa aalum o, kala-lom dibii unip ko.
31 Quando se cansaram de zombar dele, tiraram o manto e o vestiram novamente com suas roupas. Então o levaram para ser crucificado.
32 Waasi dinin tunum iyo abip dukum Jerusalam uyo kamboya Yesus ayo dap-tamalip un-bomdiwa utamipla, Saimon ali Provins Sairini kayaak ayo liip kulu tal taba kaa kalale, disa kawu ami aba mola-lom fotabipla, Yesus ami as tiim aalap dukum dabak daa aalokomip uyo, kolip Saimon asiik kuliila yakyak tam
32 No caminho, encontraram um homem chamado Simão, de Cirene, e os soldados o obrigaram a carregar a cruz.
33 Golgota muk kun o, kala kaami miit kaali, Tunum Dabom Kun tap o, kem-yaabip kawu din abale,
33 Então saíram para um lugar chamado Gólgota (que quer dizer “Lugar da Caveira”).
34 kulaali, wain ok sole, marasin atul tabasu kaaso, kiiyo kulii-tal Yesus ami kuyak delup ina-lomda ami yol angtiil ayo katip so, ma keluk o, kala kolip. Lale, Yesus ayo: Da mep katip ma lutmo atam, daa yo, kala kambola ko.
34 Os soldados lhe deram para beber vinho misturado com fel, mas, quando Jesus o provou, recusou-se a beber.
35 Kulaali, Yesus ayo dabak as diim daabip-kup, kawu tuum katip katip saatu kiita foko-lomdip kulaalup tam aba daak aba ke-bam, kanta ata ata ke Yesus ami ilim ayo kuluula kala kalalup utamum o, kala-lomdip Yesus ami ilim namti abaanulip disa kelaya,
35 Depois de pregá-lo na cruz, os soldados tiraram sortes para dividir suas roupas.
36 tiin-bomdip Yesus ami atafii-bam bom iliwa,
36 Então, sentaram-se em redor e montaram guarda.
37 Pailat ami okok kemin tunum ma ata as kom ma kuluu-lomda, dok ami kalan kaata Yesus kaa aalip, kala-lomda kaami sang uyo kabaku dola-lomda kanum boko-lom dolna ko: Tunum kalawaali, Yesus kaa Juda kayaak imi king o, kala-lom as kom diim kabaku dola kuyak tam Yesus ami dabom mepso as matum diim kabaku kutiilale
37 Acima de sua cabeça estava presa uma tabuleta com a acusação feita contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos judeus”.
38 kulaa, waasi dinin soldiya iyo, Yesus dabak as diim daa sil bikibip-kup, kuno asuk tunum yem-tal-une-bamdip, imi bung mafek mafek yukut dakaayin tunum alep yakal, yim-bital yim-bak as diim daa-lomdip, ma ata dap Yesus ami tiingtup lo dip-tam diibip-kup, ma ata dibii-tal aba yang awaanlo kawu dip-tam dii keya-lomdip yim-tam diilip ko.
38 Dois criminosos foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
39 Tunum mepso kulu tal-unebip iyo aban-den-bamdip Yesus, ami atafiimin weng uyo bakaan-bamdip:
39 O povo que passava por ali gritava insultos e sacudia a cabeça, em zombaria:
40 Kapya! kabi kaltapni bon tem weng baka-bamdap: Nali lotu am diilim ayo balata kutiili bombii am alep keluya, am asuum diim uyo, asuk delokomi no, kala kaltapni tong bakamsap kemin, kabi fan God almi man alik-daap namti, kano-lom, kaltapni angtiil lak uta duulawa, as diim tam diibip ayo kela tildaak tawaal abamnan a! ke-bam atafiimin weng bakaaliwale, kuno
40 “Você disse que destruiria o templo e o reconstruiria em três dias. Pois bem, se é o Filho de Deus, salve a si mesmo e desça da cruz!”.
41 pris awem tunum imi kamok kamok so, lo utamsip tunum imi kamok kamok so, aa, Juda imi kamok iso, yakal ti tong fakaan-bamdip atafiimin weng bakaan-bam bokolip ko:
41 Os principais sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo também zombavam de Jesus.
42 Kaa unang tunum kayak kayak imi angtiil lak uta duu imi dong dakaayin-bala, yaawa-yaabip. Lale, ali kalok kano-lomda almi angtiil lak kaata duu-lom yaap-nama dinim keba ni? Kulaa, fan Israel-miin numi kamokim king dinam, fan as diim ayo kelala tildaak tawaal diim abamnala nokol atamupla, U, fan kaali God almi man tituun uu, kalupla yo.
42 “Salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo!”, diziam. “Quer dizer que ele é o rei de Israel? Que desça da cruz agora mesmo e creremos nele!
43 Kemin, akal boko-lomda: Nali God ami Man o, kem-yaaba ami aket fukunin uyo: God alalta, nayo dong dokop-na-lomda nam-buulaya, yaap ilokomi no, keba. Kemin, atam iluwa kano dong dokola namti, fan bakaba no kalum o, kala-somla ko. God ayo ti faneng dong dokola yaap-nokoma kaata utam, Awu, kaali fan God almi man alik-daap kalum o, kala atafiimin weng bakalip ko.
43 Ele confiou em Deus, então que Deus o salve agora, se quiser. Pois ele disse: ‘Eu sou o Filho de Deus’.”
44 Kanum bakaan-biliwa kawu, kuno tam tunum yan-tal-une-bamdip imi mafek mafek yukut dakaayin tunum nikil im-diibip alep yakal ti atafiimin weng uyo Yesus ami bakaan-bam kemip ko.
44 Até os criminosos que tinham sido crucificados com ele o insultavam da mesma forma.
45 Kanolip bom bii atan tal dibimnule, kulu am namti malang tini-lom am bokon alik kulu dik-daa kulaasu uyo malang tini-lom tilnong molu bom bii, am atan tal dayak abamna 3 kilok o, kala-laabip kelala,
45 Ao meio-dia, desceu sobre toda a terra uma escuridão que durou três horas.
46 malang tinilin ayo disa kelon e, kem-sulule, kuyaku Yesus namti Hibru ilmi weng dukum-kup bakan-taba toop aba boko-lom: Eli, Eli, lama sabaktani yo, kala kabak-ami miit kaa boko-lomdu: Nami God kapyo, nami God kapyo, kanimin o, kala kuno kep-nanbap yoko? kal-bomda Hibru ilmi weng kaata kuluu bakamale,
46 Por volta das três da tarde, Jesus clamou em alta voz: “ Eli, Eli, lamá sabactâni ?”, que quer dizer: “Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?”.
47 tunum mep kulu tolbip imi tunum malo ma iyo weng san-ilom bokolip ko: Sawaayak God ami profet weng ku-fatap-daa bakayin tunum bom biisa Elaija ami naala-taba ko, kala-lomdip,
47 Alguns dos que estavam ali pensaram que ele chamava o profeta Elias.
48 tunum maakup ma ata abiltap bina yang mafek mafek tiiyup kon altap kaata, kuluu kulaak wain ok atul tabin kabaak mo-lom, as daang tiila kulii-tal koli inamnak o, kala kulii-tal aba tam kukaalale,
48 Um deles correu, ensopou uma esponja com vinagre e a ergueu num caniço para que ele bebesse.
49 tunum malii ma ita bokolip: Ka! kuno bom ilawa, atam ilup Elaija ata talda dong dokola tildaak aba ne? kalum o, kala iliwa,
49 Os outros, porém, disseram: “Esperem! Vamos ver se Elias vem salvá-lo”.
50 Yesus ayo boko-lomda, Kwin kaluso kawi! kala-lomda dukum-kup asuk Aalap ami naan-daanba-kup kulu saakna ko.
50 Então Jesus clamou em alta voz novamente e entregou seu espírito.
51 Saaknaya, lotu am diildiil kaptamu ilim aalap ma ku diiliwa tildaak God ami abiin awem uyo akiisu. La, Yesus ayo taan-laam-salale, kulu ilim aalap dukum ayo bitam mutum diim kulu, tela tikip-kup biki tala ti kulii bitaldaa matum daa-lom, malii na malii na ke-lomda kulaalaya, God ami abiin awem dukum kaptam ayo fatapna ko. Kulaa, bim aalap ma kutaltam daa am bokon kulaaso, kuu kukula saan-bam filifili-bamdu tuum dukum dukum iyo iip kuyak duula une-bulu, tale-bulu, kem tiltam abuya,
51 Naquele momento, a cortina do santuário do templo se rasgou em duas partes, de cima até embaixo. A terra estremeceu, rochas se partiram
52 God ami unang tunum saaknip imbii din tuum tem bal-kaan-unsip imi kom tem imi amitom tuum kuyak katii katii kesip uyo, ulta-kup busuu kutii kuno kelula, unang tunum saaksip iyo tam tiin bom-iliple, am alep disa kela am asuum diim kawu,
52 e sepulturas se abriram. Muitos do povo santo que haviam morrido ressuscitaram.
53 Yesus akal ti kuno tam tiin baalale, yakal kuno tuum tem kaptamu tiltam abalip yak aba din God ami abip Jerusalam kaptam banaaliwa, unang tunum yaapkan kulu tiinaabip iyo itafiimip ko.
53 Saíram do cemitério depois da ressurreição de Jesus, entraram na cidade santa de Jerusalém e apareceram a muita gente.
54 Kanu-buluya, soldiya iso, soldiya 100 tiin molin tunum kamokim o, kalin so, iyo Yesus ami tiin mobip yakal utamiwa yi, Yesus ayo taan-laam-salale, bim tale-bulu, saak kukup kusnum akal alik akal alik iyo tabe-bulu kemip kala, kala-somdipla, alik iyo suunin sakbaalim dukum ke kun dinim keyula bokolip ko: U faneng, kalaali God almi man tituun o, kalip ko.
54 O oficial romano e os outros soldados que vigiavam Jesus ficaram aterrorizados com o terremoto e com tudo que havia acontecido, e disseram: “Este homem era verdadeiramente o Filho de Deus!”.
55 — ausente —
55 Muitas mulheres que tinham vindo da Galileia com Jesus para servi-lo olhavam de longe.
56 — ausente —
56 Entre elas estavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago e José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Awasekim Josep kalawaali, Provins Judiya kaptam-ami abip Arimatea kayaak ali win tibin dukum ale, ali Yesus almi lak duulin tunum kemin, bii am tiinale yak aba din kiyap ami am abale,
57 Ao entardecer, José, um homem rico de Arimateia que tinha se tornado seguidor de Jesus,
58 Rom kayaak imi kiyap Pailat ami atam dik-daa-lomda tal, dik-daaliya, Ayo, yaap o, kalap namti, Yesus ami as kuli kaali, ayo yo, kalapla kulii-din kuwaalon o, kalalila tili no aka dik-daalaya, Pailat ayo, kulaa yaap o, kala-lomda almi waasi dinin tunum iyo weng umuuya tal atamipla, bokoyila din Yesus ami as kuli ayo til-daalip tildaak abamnala, dabaalip yak Josep ami sikil diim abamna ko.
58 foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. Pilatos ordenou que lhe entregassem o corpo.
59 — ausente —
59 José tomou o corpo e o envolveu num lençol limpo, feito de linho,
60 — ausente —
60 e o colocou num túmulo novo, de sua propriedade, escavado na rocha. Então rolou uma grande pedra na entrada do túmulo e foi embora.
61 Makdala kayaak unang Maria usole, awasekan Maria ma uso, alep iyo tiin-bom tiyak daa ilipya, tuum ayo kanola liiba kala kal-bom atafiimip ko.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente ao túmulo.
62 Yesus ayo taanale, dibii din dawaa kela tal bii silip sintam iintang am daanule, pris o, kala awem tunum imi kamok kamok so, Falosi iso, iyo yak aba din Pailat ayo atam bokolip ko:
62 No dia seguinte, no sábado, os principais sacerdotes e os fariseus foram a Pilatos
63 Kamokim a! Yesus ibakamin tunum ayo saaknin disa ilomdala kawu boko-lomda: Bii nelip saak-nokomi kaali, bom bii am asuumano keliya, asuk tam tiinokomi no, kalase. Kemin, ami weng kaa bokose kabak-ali ti aket dukum fukunbup. Kemin,
63 e disseram: “Senhor, lembramos que, quando ainda vivia, aquele mentiroso disse: ‘Depois de três dias ressuscitarei’.
64 numi aket fukunbup kaali, almi daang bakaalin tunum ita din tuum tem un-ilomdip, ami as kuli ayo maaklo yukut kuluu kulii-din tuum tem kusnum kawu buluubip-kup, tunum unang iyo bokoya-lomdip: Yi! atin tifan taanba. Yale, God alalta asuk dafola tam tiinba te! kalokomip ema yo? kemin, kano-lom ilom ale, almi daang bakaalin tunum iyo kasen-fokoya-lomdip Yesus kaali, tam tiin baaba no, yakan-kaa-mokomip kaata dukum-alom uta uta ke-lom ale, siin kamosinim Yesus almi kasen-foko bokoya-lomda: Nali God alta uldaa-nam-buula tiltam Kamokim kesi tunum nali kalabii no, kem-tal-unemsa uyo, kulaak banule, ke-wokomip kala, kala-somdupla kabak-ami aket dukum fukunbup o. Ami daang bakaalin tunum ita din ami as kuli ayo kuluu kuliilip unokomip. Kemin, baan kapni soldiya iyo ma fokolap din tuum tem dawaabip ayo kamala so, sabi so, uyo kutii-bam iliwa yo, kala Pailat ayo bokoliwa,
64 Por isso, pedimos que lacre o túmulo até o terceiro dia. Isso impedirá que seus discípulos roubem o corpo e depois digam a todos que ele ressuscitou. Se isso acontecer, estaremos em pior situação que antes”.
65 Pailat ayo almi waasi dinin tunum iyo ulelna yak kamok kamok imi sikil diim abamniple bokoya ko: Kibi mep soldiya kala foko kulii-unabip iyo im-tama din ababip-kup iltipta yak tuum tem saal ayo dukum-kup nek kala liilipla waasi dinin tunum kii kutiilalip ko.
65 Pilatos respondeu: “Levem soldados e guardem o túmulo como acharem melhor”.
66 Awem tunum imi kamok kamok iyo Pailat kambola as dan ma kulii-din-ilomdip, tuum tem saal balang diim ayo taploop daa kela, kaa ti nek kalu kayi, kala-lom waasi dinin tunum iyo yam kom tem ami amitom tiile, bokoyip ko: Ti kuldaaku kutiilin o, yaka kano keya tabanip ko.
66 Então eles lacraram o túmulo e puseram guardas para protegê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.