Marcos 3
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH
1 Kulaa, Yesus ayo asuk din Juda kasel imi lotu am ma tam una kaali, tunum ma sikil malii famsa ayo kawu bombe.
1 Jesus foi outra vez à sinagoga . Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada.
2 Kemin, Falosi tunum ili kaptam bom-bilip iyo aket fukun-bamdip: Yesus ayo talalu atafii-bam ilupla, numi lo kaali, lo-lomda God ami iintang am daanu kaami diim kawu tunum kaayo, dap-talalula kala kalup namti, dibii-din weng talalmin baan diim kawu daa-lom dap-fatap daalum o, kemip.
2 Estavam também na sinagoga algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei ; por isso ficaram espiando Jesus com atenção para ver se ele ia curar o homem no sábado.
3 Kemin, Yesus ayo tunum sikil malii famsa ami bokola-lomda: Kabi tam tola tal iip dikis kaldaak tolnan o, aka-lom
3 Ele disse para o homem:
4 Yesus ayo Falosi imi dik-daaya-lomda: Numi lo kaali boko-lom: Kabi God ami iintang am daanu kaali, unang tunum iyo dong dakaayan o, kalsu ne, yam-mafak-dakaman o, kalsu ne? Aa, boko-lomdu: Kabi unang tunum mafak-alin imi yam-talal-balapla, yaawa-laamin o, kalsu nelile, kuno kamboyawa taan-laamin o, kalsu yoko? ke-bam bakayin-balale, iyo weng dulumnip.
4 E perguntou aos outros: Ninguém respondeu nada.
5 Kemin, Yesus ayo kawu tola-bom unang tunum alik iyo itafiin-tal-une-bam talaala yi, Kuliili God ami weng kaali, weng san-namup dinim o, kalbip kala, kalale, kulaa Yesus ami aket uyo ti mafak-ala-lom aket atul dap-tela kelula, Yesus ayo tunum sikil malii famsa kaami bokola-lomda: Kapni sikil kaa ifilan a! aka-kem-salale, tunum ayo almi sikil ayo ifilale, tangbal ma kelule,
5 Então Jesus olhou zangado e triste para eles porque não queriam entender. E disse para o homem: O homem estendeu a mão, e ela sarou.
6 kulaa, Falosi iyo abiltap din King Herot ami tunum iso, nikil weng taken-bamdip, Yesus kaali dok no-lomdupla, ayo aalup taanak o, kal-bom takenip ko.
6 Logo depois os fariseus saíram dali e, junto com as pessoas do partido de Herodes , começaram a fazer planos para matar Jesus.
7 Lale, Yesus so, almi okok kemin tunum iso, nikil iyo keyilalip yakaba toop Galili Ok Kumun unipla, kulaa Provins Galili kaptam-ami unang tunum yaapkan iyo Yesus ami daang bakaalipla, kulaa Provins Judiya kasel so,
7 Jesus e os discípulos foram até o lago da Galileia. Junto com ele ia muita gente da Galileia, da Judeia,
8 Jerusalam kasel so, Provins Idumea kasel so, yak Jodan wok malii kasel so, abip Taya so, abip Saidon kayaak so imi mepso kulu ilin unang tunum yaapkan iyo Yesus ami kukup alik kaa kanuba kaami sang kaata weng sandip dak-daa kulii ami fanang tilip ale,
8 de Jerusalém, da Idumeia, do lado leste do rio Jordão e da região de Tiro e de Sidom. Todos iam ao encontro de Jesus porque ouviam falar a respeito das coisas que ele fazia.
9 — ausente —
9 Jesus pediu aos discípulos que arranjassem um barco para ele a fim de não ser esmagado pela multidão.
10 — ausente —
10 Pois ele estava curando tanta gente, que todos os doentes se juntavam em volta dele para tocá-lo.
11 Kemin, sinik mafak mafak-miin iyo Yesus ami atamip kaali, kamok kamok imi weng umkaayin kaami kukup kaata-kup kuluu-lomdipla, ilmi tilik duung uyo fakela daak tiin-ilom Yesus ami miit tem kuluwu dabuuna-lom wol-bamdip bokola-lom: Kabi ti God ami Man o, akipla kulaali,
11 E as pessoas que tinham espíritos maus, ao verem Jesus, caíam aos pés dele e gritavam: — O senhor é o Filho de Deus!
12 Yesus ayo dukum-kup bokoya-lomda: Kipyo! Kaali God ami Man o, kal-bomdip nam-fatap-dakamin disa yo, kalba-kup, kulaa sinik mafak mafak-miin iyo fotabe-balala yak banemip ko.
12 Mas Jesus proibiu duramente os espíritos de dizerem quem ele era.
13 — ausente —
13 Jesus subiu um monte, chamou os que ele quis, e eles foram para perto dele.
14 — ausente —
14 Então escolheu doze homens para ficarem com ele e serem enviados para anunciar o evangelho . A esses doze ele chamou de apóstolos .
15 titil kuyilila kaata, kuluu sinik mafak taba unang tunum imi yam-mafak-dakan-unsip iyo fotabe-bam kemin o, kala-lomda ulelna.
15 Eles receberam autoridade para expulsar demônios.
16 Tunum talangkal kiimi win kiili, kala bom-bilip: Saimon ami win kusnum kaali Yesus ata Pita yo, anba akal,
16 Os doze foram estes: Simão, a quem Jesus deu o nome de Pedro;
17 ale, Sebedi ami miining Jems so, almi niing Jon so, alap imi win kusnum kaali, Yesus ata bokoya-lom: Boaneges o kala taman fakabu ultap o, yika alap yakal,
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu (a estes ele deu o nome de Boanerges, que quer dizer “Filhos do Trovão”);
18 ale, Andru akal, Filip akal, Batolomyu akal, Matyu akal, Tomas akal, ale, asekim Jems kaali, Alfius ami man kemin akal, Tadius akal, asekim Saimon ali Rom kayaak imi itam fananin tunum akal,
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu; Tadeu, Simão, o nacionalista;
19 ale Yesus almi dap-fatap-daala aalokomip tunum Keriot kayaak Judas akal kela, nikil kiita ulelna ko.
19 e Judas Iscariotes, que traiu Jesus.
20 Kemin, Yesus nikil iyo tam am unipla, unang tunum yaapkan iyo tal falala yim-tiiliwa, nikil iyo dok no-somdiwa ima kaali, inam-namip dinim keliwale
20 Quando Jesus foi para casa, uma grande multidão se ajuntou de novo, e era tanta gente, que ele e os discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 kulaa, Yesus almi ap-tunum kusal iyo, kaami sang uyo weng san boko-lomdip: Ali abat-alom tiinsa kemin, kulaa din Yesus ayo ulduu dibii tulum o, kala-lomdipla tilip.
21 Os parentes de Jesus souberam disso e foram buscá-lo porque algumas pessoas estavam dizendo que ele estava louco.
22 Kemin, lotu kaal ke-laamin tunum abip diil Jerusalam kaa liip tal-bom-bilip iyo boko-lomdip: Sinik mafak imi kamokim Belsebul o, kala Setaan ayo Yesus ami diim kawu bomdala, ata dong dakaan-balala, kaami unang tunum sinik mafak ta yim-buusu ata fotabe-bala kemin, yak banebip o, iyo kemip.
22 Alguns mestres da Lei, que tinham vindo de Jerusalém, diziam: — Ele está dominado por
23 Kemin, Yesus ayo unang tunum tal ami liip bolip iyo weng umuuya tal almi mepso tiliple, weng faldak kulu tii taldak kulu tii ke-bam bokoya-lomda: Setaan ayo dok kano-somda sinik mafak kusnum almi okok kemin iyo fotabam-nala yak banoma dinim.
23 Então Jesus chamou todos e começou a ensiná-los por meio de parábolas. Ele dizia:
24 Abip maakup kaali, biki-kutii miit alep ke-lomdip ilmi waasi dinip namti, kiimi titil-foko tangbal-kup laabip kaali, kulaata imi titil namti disa ke-lokomu.
24 O país que se divide em grupos que lutam entre si certamente será destruído.
25 Kanolin kemin, unang tunum am maakup laabip iyo suunkup weng aal diki-bam waasi dinin-kup kemip namti, ili tangbal-kup ma ilokomip dinim; kemin, yakal ti biki-kutii waasi kela una-tala-ke-bam kanu-mokomip.
25 Se uma família se divide, e as pessoas que fazem parte dela começam a lutar entre si, ela será destruída.
26 Kanolin alaltap, Setaan so, almi sinik mafak iso, alimal yakal waasi kewala una-tala-ke biki-kutii, miit alep ke-lomdip dinip namti, alimal kuliili, titil-fak-daa-lomdip tangbal-kup ma laabip dinim; ale, kulaa imi titil kaali, disa keyilon o, kebu.
26 Se o reino de Satanás se dividir em grupos, e esses grupos lutarem entre si, o reino não continuará a existir, mas será destruído.
27 Dok nolin tunum ata taba kun soyim tunum ami am undala ami bung mafek mafek uyo duk-duulon i, kala namti, yukut inipyaap ayo kamasi kawu tunum titil soyim ayo sok de-dap-tiile, kaal dinim ke kawu tam ilomda ami mafek mafek uyo duk-duulokoma no, kala Yesus ayo kanum bokola.
27 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar o que ele tem em casa.
28 Kemin, nali weng kalawaali, tituun weng kaata bakayinbi kemin, weng san iliwa! Tunum kaa kanta kukup mafak ke-bamda, weng mafak baka-bam ken-um-bala ami aket fanang dakamin uyo fal-siki-lom ami kukup mafak keba uyo kulaala namti, God ayo ami kukup mafak kaa kanum-yaaba uyo tak-daa-lom kukan-telokoma. Kemin ale,
28 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: os pecados que as pessoas cometem ou as
29 tunum kanta God ami Sinik Tambal ami sang bokola-lomda: Belsebul sinik mafak imi kamokim ata Yesus ayo dong dakaanba no, kalokoma kaata, God ami Sinik Tambal ami win kaa ku-mafak-daawala kala-somdaya, God ayo ami ban uyo tik-daawala yak banokomu dinim. Suunkup ilokomu.
29 Mas as blasfêmias contra o Espírito Santo nunca serão perdoadas porque a culpa desse pecado dura para sempre.
30 Kemin, kaali dok ami miit kaata daa kemin, kiili boko-lomdip: Kaali sinik mafak ayo ami diim kawu bombe no, kalip kaami sang kaata, Yesus asiik weng maan tiiya-lom kanum bakaya ko.
30 Jesus falou assim porque diziam que ele estava dominado por um espírito mau.
31 Kulaa, Yesus ami awak so, nakal-fakal nikil iso, iyo tal-ilomdip abip kaptamu tola-lom weng kulaalip am kaptam unula, iyo boko-lom: Numi fanang talan o, kemipla,
31 Em seguida a mãe e os irmãos de Jesus chegaram; eles ficaram do lado de fora e mandaram chamá-lo.
32 unang tunum yaapkan iyo tiin-bom bii Yesus ayo falala dabak mobip kemin, bokola-lomdip: Nak-tunum kapyo! Kapni kawak so, nakal iso, aptil iyo taldip kapni weng ma bokop-tum o, kalalip tal abip kaptamu tolbip o, akiple,
32 Muita gente estava sentada em volta dele, e algumas pessoas lhe disseram: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora, procurando o senhor.
33 kulaa Yesus asiik unang tunum imi dik-daaya-lomda bokola: Kii kanta nami akamen so, nami nakal-fakal so ni? yinba-kup,
33 Jesus perguntou:
34 tiinbip iyo itafiin-tal-une-bam ayo bokoya-lomda: Kalawiita nami akamen so, nami nakal so kemin,
34 Aí olhou para as pessoas que estavam sentadas em volta dele e disse:
35 unang tunum iyo kawanata God ami boko-lomda: Kaata kanumin o! keba kaata-kup kutal-fukulip namti, ita nami niik-kusal, nami nakal-kusal ale, nami akamen aptil iltap namti kaa bom-bilip ko, yaka ko.
35 Pois quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.