Lucas 19
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT
1 Yesus almi daang bakaalin tunum nikil iyo din abip Jeriko kaayo, din aba akaala unum o, kalalip Jeriko tam itamiple,
1 Jesus entrou em Jericó e atravessava a cidade.
2 kulaa tunum ma bombe ami win kaali Sakius; ali takis kaamin tunum imi kamokim ale, ali bung kayaakim kemin, ali Jeriko kaptamu laaba;
2 Havia ali um homem rico chamado Zaqueu, chefe dos cobradores de impostos.
3 ali, Yesus kaa atamdila dok kanolin tunum ata kala, kalon o, kema. Katale, unang tunum yaapkan isiik tal aba toop liip bak-daalip kemin, Sakius ayo tunum mepkan kemin, Yesus kaa atamin disa kelala,
3 Tentava ver Jesus, mas era baixo demais e não conseguia olhar por cima da multidão.
4 akal utama yi, Awu, Yesus namti kula liip tal-unokoma kala, kalale, Yesus ayo talalu atamon o, kalba-kup, asiik unang tunum yaapkan tem kuyaku kuleka bina din as fik al ma kaptamu duu tam tiin tital daak liip daa tiin bom ilale,
4 Por isso, correu adiante e subiu numa figueira-brava, no caminho por onde Jesus passaria.
5 kulu Yesus ayo yak aba tal asal tiinba kaami miit tem kulu tola titam daa Sakius ayo atam ale bokola-lomda: Sakius aa, kamala kulaali ti nali din kapni am kawu ilokomi. Kemin, baan abiltap asal uyo kela tildaak tawaal talawa yo, akale,
5 Quando Jesus chegou ali, olhou para cima e disse: “Zaqueu, desça depressa! Hoje devo hospedar-me em sua casa”.
6 fan Sakius ayo asal uyo kela abiltap-siik tildaak tawaal aba-lom, Yesus ami weng fokola-lomda, fiyaap sakbaalim dukum duuma ko.
6 Sem demora, Zaqueu desceu e, com alegria, recebeu Jesus em sua casa.
7 Kanola tunum unang iyo alik atamipla, Yesus ali kukup mafak fukumin tunum ami am una no, kala-lomdip, Yesus ami daang tem weng bakaan-bamdip boko-lom: Kaali din ban kemin tunum ami am kaptamu sokoma no, kemip.
7 Ao ver isso, o povo começou a se queixar: “Ele foi se hospedar na casa de um pecador!”.
8 Sakius ayo yak Yesus so, almi miining so, iyo foko kulii tam almi am kawu yim-tam daa ilanale, kulaa Sakius ayo tam tola Yesus ayo bokola-lomda: Nak-tunum kapyo, weng san ilawa, nami bung iyo fak-tiibi sikip alep fak-tii-lomdi yak ma kabaak-ata tunum iiwaan mafek mafek dinimal imi kabaanuyokomi. Ale, ma kabaak-ata unang tunum ibakayin-bamdi, imi moni dakayila-yaabi uyo asuk kukaayokomi kaali, tuumon maakup e kala yukut duk-duuyasii ni kalbi-kup, tam tuumon atalingkal e kala kuyaku-som kola kola ke-lokomi no, kalale,
8 Enquanto isso, Zaqueu se levantou e disse: “Senhor, darei metade das minhas riquezas aos pobres. E, se explorei alguém na cobrança de impostos, devolverei quatro vezes mais!”.
9 Yesus asiik bokola-lomda: Kabi Abraham ami man loop lale, kabi siin kaali, God ami liip kela yang atin ti maaklo kesap. Lale, ti kamala kulu God ayo kapso, kapni man-aptil iso, kipni iliim uyo boyila yaap kelip o.
9 Jesus respondeu: “Hoje chegou a salvação a esta casa, pois este homem também é filho de Abraão.
10 Dukum Ami Man Nali tal unang tunum kukup mafak ke-bam God ami daang ukola-lomdip maaklo kesip kiita, fen-bamdi yim-taldang daa dong dokoyilile, imi iliim kaata boyon o, kalalila, abiil tikiin kaa kela talsii no, kala Sakius ami kanum bakaala ko.
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar os perdidos”.
11 Yesus ali tal Jerusalam mepso tala no, kalbip-kup, unang tunum iyo aket fuku-daaliwa yi, Kamala kaali, God ata taba-lomda Rom kayaak imi diim uyo tak-daa yim-buu-lomda, Numi tiin molokoma nema yo? kemipla, unang tunum ili Yesus ami weng uyo, weng san ilipla, Yesus ayo talalu-kukuyilila, numi kanolin aket fukunbup kaali, faneng disa yo, kalin o, kala-lomda, faldak-tiimin weng ma bokola,
11 A multidão estava atenta ao que Jesus dizia. Então, como ele se aproximava de Jerusalém, contou-lhes uma parábola, pois o povo achava que o reino de Deus começaria de imediato.
12 kulaa, kamokim ma ayo aket fuku-daala yi, Naan-daap-nambip kemin, umbili bilin am bokon samaan ma kaptam banila, mep bokon kaptam kasel ita taba-lomdip uldaa-nam-buuliwa, Kabi numi tiin molin tunum kayi! kalalipla Kabi king kelan o, kaliwa, asuk tolokomi no, kema.
12 Disse ele: “Um nobre foi chamado a um país distante para ser coroado rei e depois voltar.
13 Tunum kaali unon o, kal-bom ale, kulu almi okok kemin tunum nakalkal iyo naan-daaya tildang atamiple, kulaa tunum maakup almi moni nakalkal e kala kola-kola keba-kup bokoya-lomda: Nami umbili umbilin am bokon samaan kawu ilokomi uyo, mep moni kaa dunuuyi kaa kuluu-lom wan saan-tal-une-bamdip, moni ayo maso ma kuluu kuyak tiip-tiip ke-biliwa, biili asuk nalmi talokomi kabaku moni kaayo, asuk kulii-tal kup-nin o, yaka ko.
13 Antes de partir, reuniu dez de seus servos e deu a cada um deles dez moedas de prata, dizendo: ‘Invistam esse dinheiro enquanto eu estiver fora’.
14 Kamokim ayo kanum bokoya, tabanala almi abip tunum atam suun-umbip iyo tunum ma kalaan yim-baalip ami daang tem din-ilomdip tunum unang samaan kawu bilip imi bokoya-lomdip: Nuli mep tunum kalawaali king ke-lokoma disa yo, kalbup te! kalip ko.
14 Seu povo, porém, o odiava, e enviou uma delegação atrás dele para dizer: ‘Não queremos que ele seja nosso rei’.
15 Kemin, kanum bokolip. Lale, mep tunum kalawa ulduulip tiltam king ke-bom biile, asuk yak aba tal almi abip aba-lomda baan abiltap almi ok tabuulin tunum ma bokola-lomda: Na! baan abil din tunum nakalkal kiimi tuumon kuyila unsii iyo weng umuuyilap tilip dik-daaya-lomdi: Nami tuumon kuyila tabansii kaa, kanim kal ma kuluu-silip kala, yokon o kalbi. Kemin, ipyo din bokoyap tilin o, akale,
15 “Depois de ser coroado, ele voltou e chamou os servos aos quais tinha confiado o dinheiro, pois queria saber quanto haviam lucrado.
16 kulaa fan tunum ma asiik tal king ami bokola-lomda: Kamokim kapyo, nili kapni tuumon nakalkal kup-na un-salap kiili, wan saan-tal-une-bamdi dukum-nipla, kutiip-tasii asuk nakalkal ma kuluu kuyak tiptiip-ta kebi no, akala,
16 O primeiro servo informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu dez vezes a quantia recebida.
17 king ayo bokola-lomda: Kabi ti ok tabuulin tunum tambalim kesap. Kemin, nami mafek mafek katip ma kup-ta unsii namti, atin yaap-kup tiin-mo-salap. Kemin, kaali abip nakalkal kiita, kup-tila tiin-molokomap o, kala kanum bokolale,
17 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você é um bom servo. Foi fiel no pouco que lhe confiei e, como recompensa, governará dez cidades.’
18 tunum ma akal tal bokola-lomda: Kamokim aa, nali kapni tuumon nakalkal kup-na un-salap kiili, wan saan-tal-une-bili tiltam sakbaalim dukum kelipla, kulaa kewa bomdila, mep moni kiiyo, awakal ma kuluu kuyak tiptiip-ta kebi no, akale,
18 “O servo seguinte informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu cinco vezes a quantia recebida’.
19 king ayo bokola-lomda: Kaa tambal kebap kemin, kulaata kabi abip awakal ma kiita kup-tila, tiin-molokomap o, aka ko.
19 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você governará cinco cidades.’
20 — ausente —
20 “O terceiro servo, porém, trouxe de volta apenas a quantia recebida e disse: ‘Senhor, escondi seu dinheiro para mantê-lo seguro.
21 — ausente —
21 Tive medo, pois o senhor é um homem severo. Toma o que não lhe pertence e colhe o que não plantou’.
22 king ayo ok tabuulin tunum ami bokola-lomda: Kabi ti ok tabuulin tunum mafak dukum kesap. Kemin, ti kaltapni weng bokop-nap utami kaami kalan kaata, sok de-tamulokomi te! Kabi bokop-na-lomdap, Kabi tunum siliil-kup tabin balap titamsi kemin, kapni ok tabuulin tunum imi ok tabuu-bamdip moni kan-umbip kaa, kabi miing-kup tal bomdapla kaa-bam ale, kapni okok kemin tunum imi langabip kaptam-ami mafek mafek dikilip tiltam tiilbu kaali, mikil-kup tal tiin-bomdap faka-bam im-bom ken-umbap o, kalap. Kemin,
22 “‘Servo mau!’, exclamou o senhor. ‘Suas próprias palavras o condenam. Se você sabia que sou homem severo, que tomo o que não me pertence e colho o que não plantei,
23 kaa kanimin o, kalalawa, nami moni kaa kuliilap din beng kawu tiilawa, tal-ilomdi win moni kaa maso ma kuluulami dinim i? Kemin, kaa kanimin o, kalalapla, kuwaalawa disa iip kawu bom-laabu ni? kala kanum bokolale,
23 por que não depositou meu dinheiro? Pelo menos eu teria recebido os juros.’
24 kulaa almi dong dakaalin tunum bom-bilip iyo bokoya-lomda: Kibi yakdiwa, ami sikil diim kawu moni kutal-fukuba kulaa kuluu-lomdiwa, tunum moni nakalkal kuluuba kaami kolin o! yakala,
24 “Então, voltando-se para os outros que estavam ali perto, o rei ordenou: ‘Tomem o dinheiro deste servo e deem ao que tem dez moedas.
25 iyo bokolip: Kamokim kapyo, kabak kanum bakamin daa; tunum kalawaali, moni nakalkal kuluuba kaali yoko? akiwa,
25 “‘Mas senhor!’, disseram eles. ‘Ele já tem dez!’
26 king asiik imi weng maan tiiya bokoya-lomda: Weng ma bokoyokomi kemin, ipyo weng san bom iliwa! Tunum kaa kawanta ok tambal-kup fuku-bomda almi kamokim ami weng kaata-kup weng san-kaa-bamda ila namti, ami kamokim ayo ok uyo maso ma kolala, ok dukum kaata okok kemama. Ale, kawanta ok uyo mafak ke-bamda ami kamokim ami weng ayo kuyang saak ten-bamda kema namti, kaami kamokim ayo almi mafek mafek katip bombe uyo kuluu-lomda okokmin sisol uyo maso ma kolokoma disa yo! ke-bamdala, weng
26 “Então o rei respondeu: ‘Sim, ao que tem, mais lhe será dado; mas do que nada tem, até o que tem lhe será tomado.
27 ma kaata boko-lomda: Siin kawu tunum malo ma imi bokola-lomdip: Nuli mep tunum kaali, numi king ke-lokoma disa yo, kalbup o, naka-silip. Kemin, kii yim-bital
27 E, quanto a esses meus inimigos que não queriam que eu fosse seu rei, tragam-nos aqui e executem-nos na minha presença’”.
28 Yesus ami weng uyo disa kelula kawu, ayo dusiin daalale, daang bakaalin tunum ita mafiingnip ke yakyak din Jerusalam din unipla,
28 Depois de contar essa história, Jesus prosseguiu rumo a Jerusalém.
29 abip alep kemin, ma kaa Betfage so, Betani so, kiili umbitam Oliv Tikiin kaptamu kemin, Yesus nikil iyo mepso kulubale, Yesus almi daang bakaalin tunum alep ma ipsiik unipla yo, yaka-lom,
29 Quando chegou a Betfagé e Betânia, próximo ao monte das Oliveiras, enviou dois de seus discípulos.
30 bokoya-lomda: Alep ibi yak aba tam abip utafiibup kaptam ulip, Dongki man kasaa ma sok buk-duulip bombe kala kalip namti kaalile, siin kaa tunum so dap-tama tal-unemakin dinim; disa kama man bombe kemin, alep yak sok baa dibiilip nami bi kala tilipla yo. Kemin ale, kanumipla
30 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão amarrado ali um jumentinho no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no para cá.
31 tunum ayo ma alep dik-daaya-lomdip: Kaa kanimin o kala-lomdip kaa kanubip i? yaka namti, kipkal bokola-lomdip: Yi, numi Kamokim ayo ok so kemin, din kulii-tilin o, yakala tulup kayi! kala bokolalip kulii-tiliwa yo, kala yim-baala unip ko.
31 Se alguém perguntar: ‘Por que estão soltando o jumentinho?’, respondam apenas: ‘O Senhor precisa dele’.”
32 Alep iyo tal abip kawu tal uliwa, Fan Yesus almi weng bokoyila kaata-kup tifan dongki man kasaa ayo sok buk-dulip bombe kaa kalale,
32 Eles foram e encontraram o jumentinho, exatamente como Jesus tinha dito.
33 alep iyo sok baamiple, dongki tiin molin tunum ayo tal dik-daaya bokoya-lomda: Ibi kaa, kanim nolum o, kalaliwa, tal dongki ami sok kaa baabip i? yakale
33 E, enquanto o desamarravam, seus donos perguntaram: “Por que estão soltando o jumentinho?”.
34 alep isiik bokola-lomdip: Yi, numi Kamokim kaali bokoya-lomda: Alep din kuliilip tiliwa yo, yakala alep tulup o, kala kanum bokolipla dongki kayaak ayo boko-lom, Kuno kulii-unin o, yakale,
34 Os discípulos responderam: “O Senhor precisa dele”.
35 alep iyo dongki man kasaa ayo dibii-tal Yesus ami kutal daaliple, almi daang bakaalin tunum ita ilmi ilim batbat ta kutam dongki ami daang kun diim kabaaku tabeliwa, Yesus ami dong dokolipla, Yesus ayo tam dongki ami daang kun diim tiinala, alimal
35 Então trouxeram o jumentinho e lançaram seus mantos sobre o animal, para que Jesus montasse nele.
36 una-bilipla, unang tunum imi aket fukunin kaali, Yesus ami liip talaba kaayo, liip tambal-kup ma dotuluwa tal-unak o, kala-lomdip, ilimi ilim malo ma kiita dalela kulaak liip kawu kutii-kutii-ke-bilipla, dongki ayo Yesus ami dibii yak ilim kutii bokobip kaptoop bala una ko.
36 À medida que Jesus ia passando, as multidões espalhavam seus mantos ao longo do caminho diante dele.
37 Yesus Oliv Tikiin ayo kulaa kela, tildaak Jerusalam mepso talan-salale, Yesus ami lak duulin tunum unang yaapkan iyo tal dap-falala duu-lomdip iso una-bilip, unang tunum alik iyo kukup akal alik akal alik Yesus ata kanu-balaya, itafiimsip kaami aket kaata, fanang daa-lomdip alik iyo ti God ami win kaata, kufu-bam, naan una-tala-ke-bamdip fiyaap sakbaalim dukum-kup duu-bam
37 Quando ele chegou próximo à descida do monte das Oliveiras, seus seguidores começaram a gritar e a cantar enquanto o acompanhavam, louvando a Deus por todos os milagres maravilhosos que tinham visto.
38 bokola-lomdip: Numi kamokim king kalawaali, God Dukum ami win diim o, kalala talaba kemin, God ata kukup tangbal-kup kukayim-balala yo! Kemin, ayo numi dong dokoya yaap kelupla, tam abiil tikiin kaptamu abiin tambal-kup tiinokomup. Kemin, God ami win dukum-kup ayo kufon-bamdup fiyaap duumum o, ke-bam kanu-bilipla,
38 “Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!”.
39 Falosi malo ma unang tunum yaapkan imi tem kulu bom-bilip kemin, tiltam Yesus ami bokola-lomdip: Kap kukuyin tunum kapyo, mep tunum unang kapni daang bakep-tambip kalawiili, baan bokoyawa, Dulumnin o! kala kanum bakaaliple,
39 Alguns dos fariseus que estavam entre a multidão disseram: “Mestre, repreenda seus seguidores por dizerem estas coisas!”.
40 Yesus asiik imi bokoya: Nali dulumnin o! yokokomi disa; nali kipni weng ma bokoyokomi kemin, weng san iliwa. Mep tunum unang kalawiili, dulumnin o! yokokomi namti, daak tuum kuliita, tunum ililtap keliwa kawu, nami win kaa kufumalip o, yaka ko.
40 Ele, porém, respondeu: “Se eles se calarem, as próprias pedras clamarão!”.
41 Yesus ayo tal abip dukum Jerusalam mepso kuluba-lom atam-ilomda, kulaali abip kasel kaptam imi olen-in-bamda ama-bam bokola:
41 Quando Jesus se aproximou de Jerusalém e viu a cidade, começou a chorar.
42 — ausente —
42 “Como eu gostaria que hoje você compreendesse o caminho para a paz!”, disse ele. “Agora, porém, isso está oculto a seus olhos.
43 — ausente —
43 Chegará o tempo em que seus inimigos construirão rampas para atacar seus muros e a rodearão e apertarão o cerco por todos os lados.
44 — ausente —
44 Esmagarão você e seus filhos e não deixarão pedra sobre pedra, pois você não reconheceu que Deus a visitou.”
45 Yesus almi daang bakaalin tunum iso yim-tamala tam Jerusalam daa keyila tam lotu am diilim tam ulala, Kwin, tunum iyo taba-lomdip sipsip so, bulumaki so, kiili kulii-tal God ami koliwa, tunum unang imi ban kelip kukan-tiiyila-yaamin kaami inin-inin uyo kutal tii-bomdip lotu am diilim kaptamu saanbip kala, kalale, Yesus ayo tunum mafek mafek saaneng kalaabip iyo alik yan-buk-duu yim-baala tam baniwa,
45 Então Jesus entrou no templo e começou a expulsar os que ali vendiam,
46 kang awon saan-bamdip kiimi sisol kaa-bokobip imi weng ma bokoya-lomda: God ami Sukon Tem kabak-ali boko-lomdu:
46 dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será casa de oração’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
47 Yesus ayo suunkup unang tunum imi God ami weng uyo am diilim kaptamu kukuyin-kup ke-balala, kulaa tunum awem imi kamok kamok iso, lo utamsip iso, Jerusalam kaptam-ami kamok kamok iso, iyo Yesus aalup taanak o, kalalip kaami liip kaata fen-tal-unemip. Katale,
47 Jesus ensinava todos os dias no templo, mas os principais sacerdotes, os mestres da lei e outros líderes do povo planejavam matá-lo.
48 tunum unang alik ili Yesus ami weng kaata-kup weng san-kaamum o, kalalipla suunkup tal falala-dabak-mo yakyak ke-bam weng san-kaamin-kup ke-biliwa kemin, kamok kamok iyo dok liip kawu ma yang-ilomdip dap-tal-fukulalip dinim kemip ko.
48 Contudo, não conseguiam pensar num modo de fazê-lo, pois o povo ouvia atentamente tudo que ele dizia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.