João 7

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Bombiile, Yesus ayo utama yi, Juda kayaak imi kamok kamok iyo nelum o, kalbip kala, kalale, Yesus ayo Provins Judiya kaa tal-unemami daa yo, kala-lomda, Provins Galili kawu tal-unema ko.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Juda imi Sel Am Disa Kiin Sin-yaamin ami iintang am kaali, mepso tuluya kemin,
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 — ausente —
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 — ausente —
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 ami nakal-fakal kiili, kaa God ami Man o, kalsip dinim kemin, weng kaa kanum bokolip ko.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Yesus ayo asuk nakal-fakal imi bokoya-lomda: Nami am kaa kama daan tiltam tilin dinim bombu; lale, ibi suunkup am daan-laan-umba kaali, numi am daanbu no, ken-unbip.
6 Ele respondeu:
7 Kemin, tawaal diim kaldaak-ami unang tunum kiili, ipni itam finan-daa-lomdip disale, nali imi kukup mafak kaa ken-umbip kaami sang kaata, bakayin-biliya kaata, ili nitam finan-umbip.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Kamala kaali, ipkal iintang am daanbu kemin, din Jerusalam kawu lotu kemin o! yiki. Lale, nami am kaa daanin disa; kama bombe kemin, kamala kalaali nili din iintang am kaa, din unokomi dinim,
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 yaka-lomda Provins Galili kawu ila ko.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Yesus ami nakal-fakal iyo unipla, akal ilanale, yak aba din am iintang am daanuya, ayo, Unon o, kala. Katale, ali fatap diim kawu unsa dinim; ayo sawaan tem liip una.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Iintang am daanba diim kulu, Judiya kasel imi kamok kamok iyo Yesus kaa atamin disa bomdiwa, unang tunum imi dik-daaya-lomdip bokolip: Kaa doku bombe ni? kemipla,
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 kawu unang tunum iyo maaklo akolkup weng boko una-tala-kemipya kawu, malo ma bokolip ko: Kaali tunum tambal o, kemiple, malo ma ita bokolip: Ee, kaali unang tunum imi ibakayin tunum o, kemip.
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Katale, ili Juda kasel imi kamok kamok imi atul kaata, itam finan-daa-lomdipla kemin, tunum iyo ma Yesus ami win kaali, ma ku-fatap-daa bakamalip dinim kelip.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Kemin, iintang am daanbu kaali, am anung ma disa kelale, am anung ma bombe kawu, Yesus ayo tam lotu am diilim kaali, tam-ilomda unang tunum imi weng uyo kukuyin-bamda bakayilala,
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Judiya kasel imi kamok kamok iyo ami weng bakaba kaali, weng san-ilomdip aket dukum fukun-bam boko-lomdip: Yak kanolin tunum kala numi skul ma kama-unsa dinim; lale, kaa doku utam-laamin dukum kaa, dik-daa kuluusa kemin, kanum bokola yoko? akipla,
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Yesus asiik bokoya-lomda: Kukuyimbi kalawaali, nalmi aket fukunin kaata-kup ibi kukuyinbi disa; God, nam-baala talsii, ami weng kaata-kup bakayinbi no.
16 Jesus disse:
17 Tunum ayo ma God ami aket fukunin kaata-kup, kutal-fukulon o, kala namti, kanolokoma kaa, ali nami weng bakabi kaali, utama yi, Kaa God ata bokolaya tal bakaba ne? alalta disa alami aket fukunin weng tal bakaba ne? kala, kaal ke-lokoma.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Tunum ma ayo alami aket fukunin weng-kup bakaba namti, ayo Kanu-biliya, unang tunum iyo nitam-ilomdipya, nami win kaa, kufup-nin o, kalba kayi! Aa, tunum ma God ata nam-baala talsii ami win kaata-kup kufolon o, kalba namti, ali ibakamin weng kaa, bakamin dinim; weng tituun-kup bakamin tunum o.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Kemin, sawaayak kaali, Moses ayo Lo umi weng ma kukaa-daasa. Yale, alik ibi lo kuuli ma kutal-fukusip dinim; kemin, ibi kanimin o, kala-somdipya, nali nelum o, kalbip i? yakale,
19 Foi Moisés quem deu a
20 unang tunum isiik bokola-lomdip: Kabi sinik mafak ata nema kapso bombe kemin, bakap-tamba nema yo? Ili kawanta telum o, kalbip yoko? akipla,
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Yesus asiik imi weng kanum bokolip kaali, bokoyila ko: Nali lotu kemin tambal akal alik ma nosii kawu ipni aket kaali, ku-foyilu fanang mafak keyasuu.
21 Então Jesus disse:
22 Moses ayo Lo ma kuuyilale, kukuyila-lom: kemin iintang am daansuu diim kawu okok kemin tambal akal alik maakup ma nosii kawu ipni aket kaali, Man tunum ayo kuule, bii am fetkal kelale, angtiil ipnaal kaa, bola-yaamin kemin, ibi kaali utamsip. La, man kaa am oklungkal kela namti, kaali God ami iintang am daana kala kalip, kaakal ami ipnaal kaali, bola-yaabip o. Kaa Moses alta-kup kanolin kukup kaa iluusa disa; awil-fakal ita siin kawu nuu-bisip. Yale, Moses ami kukoliwa, ayo ipni kukuyinsa.
22 Vocês
23 Kemin, ipni Moses ami weng kutiisa kaali, lo-laamin dinim, kibi kutal-fukulin o, kal-bomdipla, God ami iintang am kaa, ibi man ipnaal bo-kukan-tiiyin-bamdip, Kaali tambal o, ken-umbip. Kemin, nakal ipni kanun-umbip tap, nakal iintang am ma daanuya, tunum ayo dap-talalulila tambal keba kemin, ibi kanimin o, kalaliwa, nami aket atul-kup kukaap-nambip yoko?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Ibi disa kawu bomdip tiin kaata-kup natafiimin daa; talalu nitafii-bamdip, tambal-kup nuuba ne? mafak nuuba ne? kemin o, kala ko.
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Ami weng kaali, bokola disa kelule, kulaa Jerusalam unang tunum malo ma iyo bokolip ko: Tunum kalawaa kamok kamok iyo aalum o, kebip namti kalabe nema yo?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Kaa atamin! Ayo tal unang tunum yaapkan tem kalawu ilmi tiin diim weng bakaba kawu, kamok kamok iyo weng kaa ma bokolamip disa kelipla, kamok kamok iyo maaklo atam, Kaali God ami uldaa-dabuusa tunum o, kala ali Kraist ata no, kala-lomdip aket fuku-daka-bam kenbip ema?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Daa. Nuli atamupla, Ali kaloku ma kela talba kaali, kaal-kebup. Yale, Kraist ami talokoma kaali, utamduwa, Awu, kaali kaloku talba no, kalokomup disa yo, kalip ko.
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Yesus ayo lotu am diilim kaptamu kukuyin-bamda, ayo weng dukum-kup bokoya-lomda: Ibi nali nitam-ilom nami doku talsi kaali, ibi fuku-daa-lomdip kaal-kesup o, kalbip. Katale, ibi talalu nali natamsip disa yo. Nalami aket fukunin kaata, talsi disa; God ayo fan bombe kemin, alalta nam-baala talsii. Katale, ibi kaa talalu atamsip disa yo.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Nata-kup atamsii le, Alim maakup bom-ilomdupla, kawu nam-baala talsii kemin, nata atamsi no, kala ko.
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Kanum bokolaya, ayo dap-tal-fukulum o, kalip. Lale, ami taanokoma kaami am kaali, daan tiltam tabin disa kemin, God ata del molaya, iyo dap-tal fukulamip dinim kelip.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Katale, unang tunum yaapkan iyo Yesus ami lak duulip kii boko-lomdip: Kraist kaa, God ami uldaa-dabuusa ami talokoma ami kukup yaapkan akal alik nuu-mokoma kawu, tunum kalaami kukup akal alik kaa kanum tabasa kaali, kabaak banokomu disa; kemin, Kraist kaa, God ami uldaa-dabuusa tunum namti kula bombe no, kalip ko.
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Tunum unang yaapkan iyo Yesus ami sang kaali, weng san-ilomdipla, kala weng bakamipla, Falosi iyo weng selipya, iyo kanum bakabip, kala, kala-somdipya, Falosi so, awem tunum imi kamok kamok so, iyo lotu am bolis yim-baalip din Yesus ami dap-tal-fuku-lomdup sok dedulum o, kala uniwale
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 kulaa, Yesus ayo almi taanokoma kaami sang kaa, unang tunum imi bokoya-lomda: Nali ipso bombii ke-lokomi disa. Nali asuk keyilali, asuk God nam-baala talsii ami fanang unokomi. Kemin ale,
33 Jesus disse:
34 nami din ilokomi kaa, ibi ma taang-kala-lomdip tal aba tam nami ilokomi kaa, din unokomip disa yo. Ibi nami fenokomip. Lale, ibi nita-mokomip dinim o, yaka ko.
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Kanum bokoyilaya kemin, kamok kamok iyo weng bokola una-tala-ke-bam taken-bam bokolip: Ali dok banaya, nuli atamin disa ke-lokomup i? Ayo nuli keyilala, umbilin Juda imi sawaayak din abip Grik kasel imi abip ma laabip kawu iso bomdala, Grik imi weng bakayin-bam kukuyokoma nema?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Ali boko-lomda: Nali din kawu ilokomi kaali, ibi taang-kala tal aba din unokomip disa yo, yakale, weng ma kaata boko-lomda: Ibi nami fen-tal-une-mokomip. Yale, kibi nita-mokomip dinim o, kala kanum boko kela kemin, weng kabak-ami miit kaa kanimin o, kala ni? kemip.
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Juda imi Sel Am Disa Kiin ami iintang am kaami am mafiing diim daana kaali, am dukum daanule, Yesus ayo kulu tal aba tam unang tunum imi tiin diim kawu tola-lomda, weng titil-foko bokoya-lomda: Kipyo, dok kanolin tunum ata ma wok tinap kelula, nami fanang tala namti, ali wok kaata ma koliya, ayo inamnak o.
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 God ami Sukon Tem weng kabak boko-lomdu: Kawanta nami lak duulokoma namti, ali nami suunkup ilin wok kaa dalawa-laamin dinim kaali, ma koliya ami aket tem kaali, suunkup donga-lom basel-balaya, ayo kayak kayak iyo dong dakaayokoma no, kala kanum bokosu no, yakale,
38 Como dizem as
39 Yesus ayo God ami Sinik ami faldak-tiimin weng ma bokola kaali, unang tunum iyo kawanta God ami lak duulokomip namti, God ayo taba-lom almi Sinik kuyokoma ami sang kaata bokola. Kemin, am kula daanbu kaa, Yesus ali tawaal diim kala kela Aalap God ami fanang unin dinim ilala, God ali alami Sinik ayo dabaala tildaak tilin dinim ilaya, Yesus ami weng kaa: God ayo almi Sinik ayo kuyokoma no, kala-lomda kanum bokosa ko.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Unang tunum yaapkan iyo kanolin weng kaali, weng san-ilomdip, malii ma iyo bokolip: Atin ti faneng te! tunum kalaali profet imi God ami weng bakayin tunum talokoma no, ken-umbip namti ata te! kemiple,
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 unang tunum malo ma ita boko-lomdip: I fan, ali God ami tunum uldaa-dabuusa tunum Kraist o kaliwale; aa, malo ma kiita boko-lomdip: Kraist ali Galili kayaak disa kemin, kaali Kraist disa yo.
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 God ami Sukon Tem weng kabak-ali boko-lomdu: Kraist kaali, Devit ami man loop o, kalale, Devit ami abip diildiil Betleam kawu duulokomu no kala, kanum bokosu kemin, Yesus ata daa.
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Kemin, unang tunum iyo Yesus ami kalan o, kala biki-lom yak-una-tildak-una-ke weng aal dikimipla,
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 tunum malo ma kiita, Yesus dap-tal fukulum o, kalip. Katale, tunum ma ata taba-lomda Yesus ayo yak dap-tal-fukulin dinim, kelip ko.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Lotu am bolis iyo Yesus kambola asuk din Falosi so, tunum awem imi kamok kamok iso, imi fanang din itamipla, iyo dik-daayilip: Ibi kanimin o kala ayo dap-tal-fuku dibii-tilin disa kelip yoko? yikipya,
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 lotu am bolis isiik bokolip ko: Sawaayak kaa tunum alaltap ma bomdala, kanolin weng tambal kaa ma baka-bisa dinim o, kalalupla kemin, kela tulup o, yikipla,
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Falosi iyo bokolip: Kulaa ipni kasen-kasen-yin-bamda bakayilaya, Ibi fan o, kala kambola tilip ema?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Falosi nusole, kamok kamok iso, nuli katip so ma ami lak duusup disa yo.
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Ale, unang tunum Yesus ami lak duulin kiili, Moses ami Lo utamsip dinim kemin, iyo God ayo itama yi, Kii win dinim ke maaklo ke-lokomip o, yinsa no, kemip.
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Kanumipya, tunum kamokim ma iso tiinbip ayo, Nikodimas ayo siin kawu din Yesus atama weng bakamsip ata, ap-tunum kusal imi bokoyila ko:
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 Numi Lo kaa boko-lomdu: Ibi tunum ayo disa kawu dabuu dap weng bakamin baan diim kaa dakamin daa yo kalsu! Kemin, kamasi ami weng kaali, kuluu-somdipya, kaata ami weng sole, kukup so, kiita talalu utam-somdipla kawu, kaata dap weng bakamin baan diim uyo daalin aa! kalsu no, yakale,
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 iyo atafiimin weng kanum bokolip: Kabi Galili kayaak ililtap win dinim tunum ke-lomdap, kanum bokolap o? Kabi God ami weng kabak talalu tik-tii-lomdap utam, Awu fan, Galili tunum ayo ma tiltam profet ke-lokoma no, kalsu daa yo, kala-lom atamdawa yo, akipya,
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 [unang tunum alik iyo sekela alami am e kala une-bala-tale-bala-kelipla,
53 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.