João 5
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH
1 Ilom, Judiya kayaak imi iintang am daanokomu diim kulu, Yesus ayo Jerusalam una ko.
1 Depois disso, houve uma festa dos judeus, e Jesus foi até Jerusalém.
2 Jerusalam abip kaami tuum uti sakbaalim dukum fokosip. La, uti kaptam-ami amitom dukum kaami win kabak-ali Sipsip Imi Amitom o, ken-umbip kemin, amitom mepso kabaaku wok kumun ma tiinsu. Kemin, Hibru kasel imi weng kaali, boko-lomdip: Betesda Kumun o, ken-umbip. Kemin, wok balang diim kulu tawaal am ma de-lom abiin baan awakal ma dalaasip.
2 Ali existe um tanque que tem cinco entradas e que fica perto do Portão das Ovelhas. Em hebraico esse tanque se chama “Betezata”.
3 — ausente —
3 Perto das entradas estavam deitados muitos doentes: cegos, aleijados e paralíticos. [Esperavam o movimento da água,
4 — ausente —
4 porque de vez em quando um anjo do Senhor descia e agitava a água. O primeiro doente que entrava no tanque depois disso sarava de qualquer doença.]
5 Kemin, tunum ma tawaal am desip kaptamu bombe ayo, akal ti mafak-alin mafak dukum ma kuluu-bomda bii, wasital 38 kiita dakan tiisa. La,
5 Entre eles havia um homem que era doente fazia trinta e oito anos.
6 Yesus ayo tunum kaa atam talaala yi, Akan-bom tiinba kala kalale atama yi, Ami mafak-alin kaa, sawaayak kawu kuluusa kala, kalale, bokola-lomda: Kapyo, kabi tambal kelon o, kalbap ema? akale,
6 Jesus viu o homem deitado e, sabendo que fazia todo esse tempo que ele era doente, perguntou:
7 tunum mafak-alin asiik bokola: Nak-tunum kapyo, wok kabaak-ami liinokoma kawu, nali nami nak-tunum ali ma tal nam-bii daak wok tem kaa, daalama daa; nakal daak unon o kala unon e; tunum kusnum isiik isiik ke-lomdip akaap-na daak unen-umbip o, akale,
7 Ele respondeu: — Senhor, eu não tenho ninguém para me pôr no tanque quando a água se mexe. Cada vez que eu tento entrar, outro doente entra antes de mim.
8 Yesus ayo bokola-lomda: Kapyo, tam tola-lomdapla, kaltapni abiin uyo kuliilap unan o, aka
8 Então Jesus disse:
9 kem-salale, ayo iboko maak fak-daalin tap tambal kela, almi abiin uyo kuluu kuliila tabana.
9 No mesmo instante, o homem ficou curado, pegou a cama e começou a andar. Isso aconteceu no sábado.
10 Juda imi kamok kamok iyo tunum tambal ke tala ayo atam bokolip: Kabi kamala kalawaali God ami iintang am daanbu kemin, Juda numi kukup kaa, abiin kaali kulii-tal unemin daa yo, akip. Lale,
10 Por isso os líderes judeus disseram a ele: — Hoje é sábado, e a nossa
11 ayo bokola: Tunum nam-talalula ata bokop-na-lomda: Kaltapni abiin uyo kuliilap unan o, nakaya, kulii-tili no, yakale,
11 Ele respondeu: — O homem que me curou me disse: “Pegue a sua cama e ande.”
12 iyo dik-daalip ko: Kaa kawanta bokop-ta-lomda: Kapni abiin kaa kuliilap unan o, takan i? Ali ma kanum bokop-tama disa yo! akipla,
12 Eles perguntaram: — Quem é o homem que mandou você fazer isso?
13 tunum ayo imi bokoya-lom: Tunum unang yaapkan iyo une-bala-tale-bala-kebip kemin, tunum kaali, imi kanubip imi bak-biik tem kawu unaya kemin atam: Awu, Kaata kala, kalin disa keli no, yaka ko.
13 Mas ele não sabia quem tinha sido, pois Jesus havia ido embora por causa da multidão que estava ali.
14 Ilomdala, Yesus ayo asuk lotu am diildiil dukum kawu tunum kaa atam bokola ko: Kamala kaa kabi nali tambal kebi kalalap fiyaap duubap. Yale, kabi utaman! kabi asuk ban maso ma ke-lokomap namti, mafek mafek mafak sakbaalim dukum kaali, ma kuluulokomap. Kemin, ban maso ke-laamin dinim o, aka ko.
14 Mais tarde Jesus encontrou o homem no pátio do Templo e disse a ele:
15 Tunum kulaa, Yesus ayo atam kela din Juda imi kamok kamok imi bokoyila ko: Nimi nam-talaluba tunum kulaali, Yesus alta te! kala ko.
15 O homem saiu dali e foi dizer aos líderes judeus que quem o havia curado tinha sido Jesus.
16 Juda imi kamok kamok iyo utamiwa yi, Yesus kaa tunum kaa God ami iintang am daanbu diim kawu talaluba kala, kala-lomdip, iyo Yesus ami waasi kela-lom dap-mafak-daalum o, kemip.
16 Então eles começaram a perseguir Jesus porque ele havia feito essa cura no sábado.
17 Kata, Yesus ayo utam talaala yi, Ili nimi nitafiimin weng kaali, bakap-nam-bamdip nam-mafak-daalum o, kalip kala, kala-lomda, imi weng kaali, maan tiiya bokoya-lomda: Atok kaali, disa am kaaso, almi iintang am kuuso, kuyaku-diyaku-ke suunkup okok ke-bam laaba Kemin, nakal kanola suunkup okok ke-bamdi laabi no, yakaya,
17 Então Jesus disse a eles:
18 Juda imi kamok kamok iyo weng san-ilomdip, kulu aket atul dukum keyilula, Yesus namti aalum o, kebip kabak-ami miit kaali, imi God ami iintang am kaami kukup kuka-daasip kaami aket kaa fukunipya, Yesus ali numi kukup ma kaali, ku-mafak-daaba kaa kalbip-kup, ale weng seniwa, boko-lomda: God ali nami Atok alik-daap o, kala, kala-somdipya, kaami kalan kaata, iyo taba-lomdip aket atul tabeyula, weng kaa bokola kaami aket kaali, fuku-daa-lomdiple, ali boko-lomda: Nali God aso maakup o, kala ami kuyaku ke kanumip o.
18 E, porque ele disse isso, os líderes judeus ficaram ainda com mais vontade de matá-lo. Pois, além de não obedecer à lei do sábado, ele afirmava que Deus era o seu próprio Pai, fazendo-se assim igual a Deus.
19 Kemin, Yesus ayo imi aket fukunbip kaali, utam bokoya ko: Nami weng kaa tituun-kup tabin weng bokoyokomi kemin, talalu weng san iliwa! God ami Man nali, nalmi aket fukunin kaata-kup kanu-mokomi daa. Nali utam-ilomdiya, Atok ami kanuba kaata-kup, nakal kanu-mokomi no.
19 Então Jesus disse a eles:
20 Atok ali Man nami aket kup-namba-kup, kanumin kanumin mafek mafek alik iyo kanun-umba kaa, Man nami kukup-nale, mafek mafek dukum ma kukup-nokoma kiili, sakbaalim dukum ke-lomdip ita ita ke-lokomip. Kemin, kanu-mokomi kaa, ibi utam-ilom awal-bam ibi aket yaapkan fukun-bamdip, God ata-kup o, kala ami tong kaali, baka-mokomip o.
20 pois o Pai ama o Filho e lhe mostra tudo o que está fazendo. E vai mostrar a ele coisas ainda maiores do que essas, e vocês vão ficar admirados.
21 Kano, Atok ayo, Dok kanolin unang tunum taanip yim-folala, tam tiin asuk tiin kawong ken-umbip kaali, almi san kemin, ultap o, ami Man nakal kanola unang tunum iyo uldaa yim-buu-lomdi talalu-yimuliya, suunkup ilin unang tunum ken-umbip o.
21 Porque, assim como o Pai ressuscita os mortos e lhes dá vida, assim também o Filho dá vida aos que ele quer.
22 — ausente —
22 O Pai não julga ninguém, mas deu ao Filho todo o poder para julgar
23 — ausente —
23 a fim de que todos respeitem o Filho, assim como respeitam o Pai. Quem não respeita o Filho também não respeita o Pai, que o enviou.
24 Weng kala bokoyokomi kaali, tituun-kup tabin weng kemin, weng san bom iliwa! Kawanta nami weng kaa, weng san God ayo nami nim-baala talsii ami lak ayo duulip namti, ita fan suunkup ilin unang tunum kebip. Kemin, nali yam-kuku-bam imi kukup mafak ken-umbip kaali, maan tiiyokomi disa. Kemin, dong dokoyila yim-bi tiltam suunkup ilin unang tunum kebip kemin, taan-yaamin abip uyo akaala suunkup ilin unang tunum ke-lokomip.
24 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem ouve as minhas palavras e crê naquele que me enviou tem a vida eterna e não será julgado, mas já passou da morte para a vida.
25 Kaa ti faneng kemin, unang tunum alik bom-bilip iyo, taan-ilomdip dinim kelakin tap. Yale, am kula daanon o kalbu kaa imi am daanbu kemin, kawanita God ami Man nami weng kaali, weng san-ilomdip nami lak duulip namti, ita suunkup ilin unang tunum ke-lokomip.
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vem a hora, e ela já chegou, em que os mortos vão ouvir a voz do Filho de Deus, e os que a ouvirem viverão.
26 Atok ali tiin kawong miit kayaak kemin, titil kup-nalaya, nakal Atok alaltap ke-lomdiya, tiin kawong miit kayaakim kesi.
26 Assim como o Pai é a fonte da vida, assim também fez o Filho ser a fonte da vida.
27 Nili fan, Dukum ami Man kemin, ami titil tabin kaali, nimi kup-nale, tunum yam-kuku-lom weng yim-bak-saanin kaami okok kemin uyo nimi kup-na kesa no.
27 E ele deu ao Filho autoridade para julgar, pois ele é o
28 Ibi weng kala bokoyokomi kaali, aket yaapkan fukunin daa; kaami am daanokomu kaali, alik taansip iyo nami weng ayo weng san-ilomdipya,
28 — Não fiquem admirados por causa disso, pois está chegando a hora em que todos os mortos ouvirão a voz do Filho do Homem
29 kom tem uyo kambola tiltam talokomip. Kemin, kawanta kukup tambal kutal-fukusip ita, tifan tiin kawang ke-lom suunkup ilokomip. Ale, kawanta kukup mafak kutal-fukusip ita, tifaneng yam-kuku-bamdi imi kukup mafak nun-umbip uyo maan tiiya-lomdi, weng yim-bak-mo ke-lokomi no, kala-lomda Yesus ayo kanum bakama ko.
29 e sairão das suas sepulturas. Aqueles que fizeram o bem vão ressuscitar e viver, e aqueles que fizeram o mal vão ressuscitar e ser condenados.
30 Kemin, Yesus ayo weng maakup ma boko-lomda: Maakup nalafin kaa dok kano-somdiya, kaa kanu-mami dinim. Lale, nalami aket fukunin kaali disa; Atok nam-baala talsii ami aket fukunin kaata-kup, nali dakela un-bomdila, tunum so, unang so, kalawii tituun-kup yam-kuku-bam ale, tituun-kup yim-bak-mo, ken-umbi no.
30 Jesus continuou a falar a eles. Ele disse:
31 Kanola, nalta-kup nalmi sang bokoyokomi kaali, alik ibi weng san-ilomdip, Ami weng kaata fan disa yo, kalokomip. Katale,
31 — Se eu dou testemunho a favor de mim mesmo, então o que digo não tem valor.
32 ma bombe ata nami sang ayo bakaba kemin, nali utamiya, Nami sang bakaba kaa, fan tituun weng o kala, kali no.
32 Mas existe outro que testemunha a meu favor, e eu sei que o que ele diz a respeito de mim é verdade.
33 Siin kaali, ibi nami sang uyo kulaalip din Jon ami diim abamnuya, ayo bokoya-lomda: Weng kalawuuli faneng kemin, God ami tunum ulduuse tunum ata no, yakase.
33 Vocês mandaram fazer perguntas a João, e o testemunho que ele deu é verdadeiro.
34 Kemin, nali Jon aye, tunum kusnum nami win kufup-nambip kaami aket kaa, sakbaalim dukum fukunbi disa; nami aket sakbaalim dukum kaali ti, ibi nami lak kaata-kup dukum-kup duulip dong dokoyi, suunkup ilin unang tunum kelin o, kala-lomdiya, Jon ali nami sang bokose kaami sang kaata bokoyi.
34 Eu não preciso que ninguém dê testemunho a meu favor, mas digo essas coisas para que vocês sejam salvos.
35 Kemin, Jon kaali, yokon dawong alaltap kemin, ipni aket tem uyo iilfoyilaya, ami weng ayo ipni aket fukunin kaali, talal-bamda ilaya, fiyaap duu-bam ilanin tap ke-silip o.
35 — João era como uma lamparina que estava acesa e brilhava, e por algum tempo vocês se alegraram com a luz dele.
36 Katale, ok akal alik akal alik kaa kanubi kalawaata taba-lom, Jon ayo nami sang bakayinsa kaa, kabaak banuya ata ata keba kemin, nami okok kemin akal alik akal alik kala kanubi kaali, sawaayak kawu Atok ayo kukup-na tiin mo ok tambal tambal kala kanubi kaa, unang tunum alik iyo nitamipla, Atok alalta, ulduu-lom nam-baala talsii no, nikik o, kala-somla ko.
36 Mas eu tenho um testemunho a meu favor ainda mais forte do que o que João deu: são as coisas que eu faço, as quais o meu Pai me mandou fazer. Elas dão testemunho a favor de mim e provam que o Pai me enviou.
37 Atok ayo nam-baala talsii, alalta nami sang kaali, liip kusnum kusnum uyo kulaala tal-tal-ke-bulu weng san kan-umbip. Yale, fan alami bon tem weng kaata-kup weng sanamip dinim. Ale, ami tiin matum ayo ma atamin dinim kesip.
37 Também o Pai, que me enviou, testemunha a meu favor. Vocês nunca ouviram a voz dele, nem viram o seu rosto.
38 Kemin, Atok ata nam-baala talsii. Yale, ibi nami lak ayo duulin disa kesip kaata, ami weng tambal uyo kuyak ipni aket tem daalamip dinim kesip o.
38 As palavras dele não estão no coração de vocês porque vocês não creem naquele que ele enviou.
39 Ibi God ami Sukon Tem weng kabak tik-tiibip kaali, ipni aket kaali, kuuta dong dokoyulu suunkup ilin unang tunum kelum o, kala-lomdipla, tik-tiibip kabak-ali faneng, nami sang kaali, kanum bokosu. Katale,
39 Vocês estudam as
40 ibi tildang nami lak duu-lom suunkup ilin unang tunum kelum o, kebip daa yo.
40 Mas vocês não querem vir para mim a fim de ter vida.
41 Tunum kiiyo, nami win kufup-nam-bam, ale kufup-tup disa yo, kebip kaali, nali aket ma fukun-umbi dinim;
41 — Eu não procuro ser elogiado pelas pessoas.
42 ipni aket tem kaa utamiya, Ibi God ami aket uyo ma konsip dinim. Kemin,
42 Quanto a vocês, eu os conheço e sei que não amam a Deus com sinceridade.
43 nali Atok ami win diim talsii. Yale, ibi nami weng kaa weng sanokomup daa yo, kalip. Kemin, kano tunum kusnum ayo ma alami win diim talokoma kaata-kup, ami weng ayo weng sanokomip o.
43 Eu vim com a autoridade do meu Pai, e vocês não me recebem. Quando alguém vem com a sua própria autoridade, esse vocês recebem.
44 Ipni aket kaali ti, nak-tunum kusal kiita-kup numi win kufuyin o, ken-umbip. Yale, ibi God maakup ata numi win uyo ma kufuyak o, kal-bomdipla, God ami weng ayo weng san kan-umbip disa; kemin, dok kano-lomdipla, taang-kala-lom nami lak kaali, duulamip dinim; ale, God ami lak kaa ma duulamip disa yo, ken-umbip.
44 Como é que vocês podem crer, se aceitam ser elogiados pelos outros e não tentam conseguir os elogios que somente o único Deus pode dar?
45 Kemin, Ibi nami aket fukun-bamdiple, kaa numi ban kemin uyo Atok God ami diim ayo ku-fatap-daayokoma no, nokolip i! Kipni ban kemin kaami ku-fatap-dakayin ayo ti Moses ata-kup kemin, ibi aket fukun-bamdipla: Nuli Moses ami Lo kuluuli kutal-fuku dikiwa unokomup kulaali, uta dong dokoyulu yaap ke-lokomup o, kalbip. Yale, Moses ata ipni ban kemin uyo ku-fatap-daayokoma no.
45 Não pensem que sou eu que vou acusá-los diante do Pai; quem vai acusá-los é Moisés, que é aquele em quem vocês confiam.
46 Sawaayak Moses ami sukon tem dola kutiisa kaa, nami sang kaata dolsa. Kemin, ibi Moses ami weng kaali, weng san kutal-fuku dikiwa unsip dinam, nimi weng kuukal ti kano weng san kutal-fuku dikiwa unolip disa.
46 Se vocês acreditassem em Moisés, acreditariam também em mim, pois ele escreveu a meu respeito.
47 Kemin, ibi Moses ami weng dolsa kaali, kutal-fukusup o, kala-lom ibakan-umbip kemin, ibi dok kano-lomdip nami weng kakal ti kutal-fuku unokomip disa yo, ke-bam, Yesus ayo kanum bokoyila ko.
47 Mas, se vocês não acreditam no que ele escreveu, como vão acreditar no que eu digo?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.