João 13

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Kemin, Pasova yo kala iintang am ima ina tinimin am kaali, kama daan tiltam tabin disa bom-suluya, Yesus ayo utamaya, Nali tawaal diim kalawaali kelali Atok fanang unokomi kaali, mepso tulu kala, kala ko.
1 Antes da Festa da Páscoa, sabendo Jesus que era chegada a sua hora de passar deste mundo para o Pai, tendo amado os seus que estavam no mundo, amou-os até o fim.
2 Am tiinale, Yesus so, alami daang bakaalin tunum iso, ima inip kemin, siin kawu Setaan ata taba-lomda almi aket fukunin kaali, Saimon, kaa Keriot kayaak tunum, ami man Judas ami kolaya, ayo aket fukun-bamda Yesus ayo dap-fatap daalon o, kem-tal-uneba. Kemin,
2 Durante a ceia, tendo já o diabo posto no coração de Judas, filho de Simão Iscariotes, que traísse Jesus,
3 Yesus ali utama yi, Atok ayo kanumin mafek mafek alik iyo kulaap-na tildak nimi sikil diim abasu no, kalale, kanola God alalta nam-baala tal tiinsi kemin, kulaata asuk God ami fanang unon o, kali kala, kala-lomdaya
3 sabendo este que o Pai tinha confiado tudo às suas mãos, e que ele tinha vindo de Deus e voltava para Deus,
4 kemin kulaata, ima ayo kambola tam tola okok kemin tunum imi kukup kaata kuluu-lomdiya yo, kala-lomda, ami saket uyo dilduu kutii, taakol ma kuluu-lomda, almi mikim kun diim falala-lom miki,
4 levantou-se da ceia, tirou a vestimenta de cima e, pegando uma toalha, cingiu-se com ela.
5 wok ma sing-daala daak falet dukum tem unuya, kuluu almi daang bakaalin tunum imi yaan diim tawaal so, sung so, bom-bilip iyo diing daaya-lomda, taakol kuluu diliit mo keyila, yakyak tal
5 Em seguida Jesus pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha com que estava cingido.
6 Saimon Pita ami diim talale, ayo bokola ko: Kamokim kapyo, nami yaan kaa diing-nokomap ema? akale,
6 Quando se aproximou de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Yesus asiik bokola: Kamala kala nami kanubi kaa, kabi talalu utabap dinim. Katale, mulo kawu talalu bam-daa uta-mokomap o, akale,
7 Jesus respondeu:
8 Pita ayo bokola: Disa yo! Kabi atin ti nami yaan kaa diing daap-nokomap dinim o! akala, Yesus ayo bokola: Kabi kep-nalap nali diing daap-tin disa keli namti, kabi naso aket maakup kelin disa le, mafek mafek ma kup-ton o kali kaali, kuluulokomap disa yo, akale,
8 Então Pedro disse: — O senhor nunca lavará os meus pés! Ao que Jesus respondeu:
9 Saimon Pita ayo bokola: Aa, yak kunum bokolap kulaali, kuno yak nami yaan kaata-kup daa; kemin, nami sikil so, dabom so, alik iyo diing daap-nan o! akale,
9 Então Pedro lhe pediu: — Senhor, não somente os pés, mas também as mãos e a cabeça.
10 Yesus ayo bokola: Dok kanolin tunum kapta oksam ukolap namti, kabi atin ti tambal-kup ke-lokomap. Kemin, tawaalak tem talokomap kaali, asuk angtiil alik ukolokomap disa yo. Disa! yaan kaata-kup diing-nokomap o, kala ko. Kemin, alik ibi yaap kata, maakup ma kaata-kup, tambal disa yo, kala ko.
10 Jesus respondeu:
11 Yesus ayo siin kawu utama yi, Tunum ayo kulaata nam-fatap-daalokoma kala, kalsa kemin, kulaata Yesus ayo boko-lomda: Alik ibi tambal; yale, atin maakup ma ata-kup tambal disa yo, kala kanum bokola ko.
11 Pois ele sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Nem todos estão limpos.”
12 Yesus ayo imi yaan diing daayila dinim kelale, almi saket kaa kuluu dildaak tinile, asuk tiinba-kup dik-daayila: Ibi nami kukup kaa, ipni diim kawu kanoyili kaali, talalu utamip o?
12 Depois de lhes ter lavado os pés, Jesus pôs de novo as suas vestimentas e, voltando à mesa, perguntou-lhes:
13 Ibi bokop-na-lomdip: Kukuyin tunum; kamokim o, nakan-kaan-umbip kaali tifan, nalalta kemin, kaa tambal-kup kanum bakan-umbip.
13 Vocês me chamam de Mestre e de Senhor e fazem bem, porque eu o sou.
14 Nali ipni kamokim ale, kukuyin tunum kesi. Kemin, kamala kulu nali ipni yaan diing daayili kaa, kanola ipkal iltipni kap-tunum kusal imi yaan kaali, diing dakayin o, kala-somya ko.
14 Ora, se eu, sendo Senhor e Mestre, lavei os pés de vocês, também vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 — ausente —
15 Porque eu lhes dei o exemplo, para que, como eu fiz, vocês façam também.
16 — ausente —
16 Em verdade, em verdade lhes digo que o servo não é maior do que seu senhor, nem o enviado é maior do que aquele que o enviou.
17 Nimi kukup kanoli kaami sang bokoyili kaali, utam-ilomdip kaal-kebup o kalokomip kawu, ibi kanumip namti, ibi fiyaap duu-mokomip o.
17 Se vocês sabem estas coisas, bem-aventurados serão se as praticarem.
18 Nalta ibi talalu itam-somdila ulelsi kemin, nimi weng bokoli ultap: Ali tambal daa yo, kali kaali, alik ipni sang bokoyi disa; kemin, ipni tunum maakup ma ami sang kaata-kup bokoli. Kukup kanolin kaali tiltam tabamnula, God ami sukon tem kabak-ami sang uyo tifan tabamnuk o, kalsu kaa boko-lomdu: Tunum naso maakup ima in-bom yaabup kulaata, taba-lom asuk ayo kela-lomda nami waasi kep-nokoma no, kalsu.
18 Não falo a respeito de todos vocês, pois eu conheço aqueles que escolhi. Mas é para que se cumpra a Escritura: “Aquele que come do meu pão levantou contra mim o seu calcanhar.”
19 Nimi aket fukunbi ayo, kanolin sang tiltam talokomu kaa, ibi utamipla, Fan, alalta Suunkup Ilin Tunum o, nikin o, kala-lomduya, kaa tiltam tabin disa; bom-suluya kawu, kaami sang kaali, kanum bokoyili ko.
19 Desde já lhes digo isso, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que
20 Nali tituun-kup weng kala bokoyokomi. Dok kanolin tunum ata nimi tunum dabaali talokoma kaali, yaap ke talap o, aka-lomda ami weng kaali, weng sana namti, kaali nami weng kaa, weng san-kaamin tunum namti kulube; aa, kanta God nam-baala talsi nami weng kaayo, weng san kaama namti, kaali God ami weng kaakal weng san-kaamin tunum namti kabe no, kala Yesus ayo kanum bokola ko.
20 Em verdade, em verdade lhes digo: quem recebe aquele que eu enviar recebe a mim; e quem recebe a mim recebe aquele que me enviou.
21 Yesus ayo kaa kanum bokoba-kup, aket dukum kaa fukun-bamda kaa faldak-tiimin weng disa, fatap weng ma bokola: Nami weng kalawaali ti tifaneng bokoyokomi: Nak-tunum ma ayo ipni diim kawu be ata nam-fatap-daalala, nelokomip te! yakale,
21 Depois de dizer isso, Jesus se angustiou em espírito e afirmou:
22 daang bakaalin tunum yakal aket yaapkan fukun-bamdipla, Kwin! kaakup kawanami sang ma bakaba ni? kal-bomdip tiyak ap-tunum daa atama atama kemiple,
22 Então os discípulos olharam uns para os outros, sem saber a quem ele se referia.
23 daang bakaalin tunum maakup ma, atin ti Yesus ata aket dukum ami kola-laaba, ata lamo yak Yesus almi langlang tem mepso kawu tiinba. Kemin,
23 Ao lado de Jesus estava reclinado um dos seus discípulos, aquele a quem ele amava.
24 Saimon Pita, ayo ami du fafat o kala, bokola-lomda: Ti, kapta dik-daalalawa, kawanami sang bakaba kaa kalan o! akale,
24 Simão Pedro fez um sinal a esse, para que perguntasse a quem Jesus se referia.
25 ayo tikli yang Yesus ami mepso aba dik-daala-lomda: Kamokim kapyo, kaa dok kata ni? akala,
25 Então aquele discípulo, reclinando-se sobre o peito de Jesus, perguntou: — Senhor, quem é?
26 Yesus ayo bokola: Ale kaye? Nili bret ayo ma bak-duu kulaak titon sup tem daa-lomdi, tunum ayo koliya, tildak kutal-fukula kawu atam, Awu, ata taa! kalin o, kalale, yak bret anung ma kuluu-lomda, kulaak titon sup tem kabaak mo-lomda, Keriot kayaak tunum Saimon ami man Judas ami kolala, yak kutal-fuku-kem-salale,
26 Jesus respondeu: Então Jesus pegou um pedaço de pão e, tendo-o molhado, deu-o a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Setaan ata taba-lomda, Judas ami aket fukunin kaali, ku-mafak-daalaya, Yesus ayo ami bokola ko: Dok nolon o, kalap kaali, abiltap kelan o! aka ko.
27 E, depois que Judas recebeu o pedaço de pão, imediatamente Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Alik tiin bomdip, ima ina faka-bokobip, iyo Yesus ami weng bokola kaali, weng sanip. Katale, tunum ayo ma Yesus ali kaa kanimin o kala kaa bakaba ni? akoma disa.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus tinha dito isso.
29 Kemin, Judas ayo nikil imi tuumon men kaa ata tiin molin kemin, daang bakaalin tunum imi aket kaali, Yesus ayo bokola-lomda: Kabi din ima ina faka-mokomup kaami mafek mafek iyo ma mo kulii-tal o, aka una nema yo? kaliple, malo ma ita boko-lom: Kabi dindap mafek mafek mo-lomdap mafek mafek dinimal imi kuya tal o, kala una nema yo? kalip ko.
29 Pois, como Judas era quem trazia a bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha dito a ele: “Compre o que precisamos para a festa” ou, então, que havia solicitado que desse alguma coisa aos pobres.
30 Judas ayo bret kutal kufukuba-kup, keya-lomda kutamiip una ko.
30 Assim, tendo recebido o pedaço de pão, Judas logo saiu. E era noite.
31 Judas ayo kanola keya unale, Yesus ayo bokoyila-lomda: Dukum Ami Man Nayo, kamala kulaata nayo win so ke-lokomi no, kalbi. Kemin, unang tunum iyo nitam-ilomdipya, God ami tong kaali, baka-mokomip.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Nami kanolokomi kaali, nitam-ilomdip God ami tong dukum kaali, baka-mokomip namti, God alalta nam-tama tam tip kaltoop daalokoma. Le, abiltap-siik kanop-nokoma ko.
32 Se Deus foi glorificado nele, também Deus o glorificará nele mesmo; e ele o glorificará imediatamente.
33 Man-miin ipyo, kamala kulu nali ipso kalawu ilanin tap ke ni kamboyila unila, ibi nami fenokomip. Yale, nami weng siin kawu Judiya kasel imi kamok kamok imi bokoyilasii kaali, kulaata ipkal weng fanang maakup kuluuta bokoyokomi. Kemin, nimi kabanokomi kaali, ibi tal aba din unokomip daa yo.
33 Filhinhos, ainda por um pouco estou com vocês. Vocês vão me procurar, mas o que eu disse aos judeus também agora digo a vocês: para onde eu vou vocês não podem ir.
34 Kamala kulaata, nimi alokso kukup kaali, lo kemin kuyokomi kaali ma namti kala bombuu. Ibi kap-tunum kusal imi aket uyo kuya-una-tala-kemin aa, nimi kipni aket kuyinsi ultap ipkal kanola kap-tunum kusal iyo aket kuya-una-tala-kemin o.
34 Eu lhes dou um novo mandamento: que vocês amem uns aos outros. Assim como eu os amei, que também vocês amem uns aos outros.
35 Ibi kap-tunum kusal imi aket kaali, kuya una-tala-kemip namti, unang tunum kayak kayak iyo itamiwa yi, Kiili Yesus ami daang bakaalin tunum o, yokokomip o, kala Yesus ayo kanum bokoyila ko.
35 Nisto todos conhecerão que vocês são meus discípulos: se tiverem amor uns aos outros.
36 Saimon Pita ayo bokola-lomda: Kamokim, kabi dok banap i? akale, Yesus asiik bokola: Nimi unokomi kaali, kamala kaa kabi taang-kala-lom nimi daang bakaa-lomdap unolap disa. Lale, ilanin tap kawu kabi nimi daang uyo bakaalokomap o, akale,
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Para onde o Senhor vai? Jesus respondeu:
37 Pita ayo bokola: Kamokim Dukum kapyo, nali kanimin o kalaliya kamala kulawu-kup kapni daang kaali, bakaalokomi dinim i? Kanola nelip aye, nelin dinim kelip. Kata, kapso alep maakup ti ilokomup o, kala kanum bokolale,
37 Pedro disse: — Senhor, por que não posso segui-lo agora? Darei a minha vida pelo senhor.
38 Yesus asiik bokola ko: Kabi kanola nelip aye, nelin dinim kelip. Kata, kabi alep maakup ti ilolup o, kalbap ema? Daa yu! Naktum kapyo! Nami weng kala bokop-tokomi uyo aket fukun-salapla! Kamala kutamiip kuyaku, awon kakaruk aalap ayo naan-tabin dinim kama ilaya, kabi nami sang ayo bokop-na-lomdap: Yi! Kaali ma atamsi dinim o, nakan-kaamsi, liip asuumano fak-daalokomap o, aka ko.
38 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.