João 10
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH
1 Ti faneng nali bokoyokomi kemin, weng san bom-iliwa! Tunum ayo sipsip imi wuti fokolin kaami amitom desip kaali, kambola kusnum liip kawu wuti dong diim kawu foko daak unebip kiili, tiin alep baa-bomdipla, yukut inin tunum ita le,
1 Jesus disse:
2 tunum ayo wuti kaami amitom liip tam uneba kaata, sipsip imi tiin molin tunum alalta kemin,
2 Mas quem entra pela porta é o pastor do rebanho.
3 ayo tal atamale, wuti kaami amitom tiin molin tunum ayo tam wuti kaami amitom busolale, ayo yak almi sipsip imi win kaali, naan-daayila weng sanbip-kup, tal atamipla, foko kuliila tam abip una. Kemin,
3 O porteiro abre a porta para ele. As ovelhas reconhecem a sua voz quando ele as chama pelo nome, e ele as leva para fora do curral.
4 almi sipsip iyo kulii yak aba tam saaklo abale, kulaali asiik dusiin daa foko-kulii un-bomda naayila, yakyak una-balale, ili tiin molin tunum ami weng kaa, kaal kesip kemin, daang bakaalipla, tal unen-umbip.
4 Quando todas estão do lado de fora, ele vai na frente delas, e elas o seguem porque conhecem a voz dele.
5 Ale, tunum kusnum ayo ma naan-daayokoma kaali, ami weng kaa, weng sandip tal ami daang kaa, bakaalip tal-une-mokomip disa; ali atam suun-daa-lomdip, ukadaa unokomip o, kala-lomda,
5 Mas de jeito nenhum seguirão um estranho! Pelo contrário, elas fugirão, pois não conhecem a voz de estranhos.
6 Yesus ayo weng do faldak-tii-bam kanum bokoyila. Yale, ili faldak-tiimin weng kaami miit uyo talalu utamin dinim kelip ko.
6 Jesus fez esta comparação, mas ninguém entendeu o que ele queria dizer.
7 Kemin, Yesus ayo asuk Juda imi bokoyila ko: Nali ipni tituun-kup weng kaali, bokoyokomi kemin, weng selin! Nali sipsip imi wuti kaami amitom kemin,
7 Então Jesus continuou:
8 kamasi tunum alik diildiil isiik taltam tale-biliwa, bom bii nasiik kala taltam talsii kaali, ili tiin alep baa-bom yukut inin ke-bamdipla kemin, sipsip iyo, imi weng kaa weng seyokomup daa yo, kemsip.
8 Todos os que vieram antes de mim são ladrões e bandidos, mas as ovelhas não deram atenção à voz deles.
9 Nali wuti kaami amitom kemin, kawanta tal wuti kaami amitom liip tilip kiili, nakal kiili dong dokoya-lomdi asuk yim-buulokomi no. Ili tambal-kup tam wuti kaami amitom kaali, tiltam balaasaal kon kaali, inan tam aba tiltam aba ke-mokomip.
9 Eu sou a porta. Quem entrar por mim será salvo; poderá entrar e sair e achará comida.
10 Kemin, yukut inin tunum ili disa kawu talen-umbip disa; din-ilomdup yukut daka-bam ale, ye-bamdup yam-mafak-daka-bam kemum o, kalalipla, talen-umbip. Lale, nakal kanola tal itamiya, Nimi fanang talokomip namti, ili suunkup ilin kaami kukup alik uyo kuyon o, kala talsii no.
10 O ladrão só vem para roubar, matar e destruir; mas eu vim para que as ovelhas tenham vida, a vida completa.
11 Nalalta sipsip imi tiin molin tunum tambal kemin, tiin molin tunum tambal ali sipsip imi aket kaata kuya-lomda, imi suunkup tiin mo-bomda, almi angtiil lak kaali, duulikin disa ke-lomda taanokoma.
11 — Eu sou o bom pastor; o bom pastor dá a vida pelas ovelhas.
12 Kemin, kanolaya sipsip tiin molin tunum aye, sipsip imi kayaak ili disa yale, okok ke-lom moni kaamin tunum ata tiin moba namti, ali talaala yi, Saak miyaan apliip dukum ayo tala ata-mokoma kaa, sipsip imi aket kaa kuyin disa ke-lom, ayo maas kuno keya ukadaa unale, saak miyaan dukum ayo talaba ti sipsip iyo an-kuyangu an-kutalangu ke-bamda, aa-bam in-bom ale, fuut mafak kaata-kup kukaayin-bala kemin, sikela una-tala-ke-mokomip.
12 Um empregado trabalha somente por dinheiro; ele não é pastor, e as ovelhas não são dele. Por isso, quando vê um lobo chegando, ele abandona as ovelhas e foge. Então o lobo ataca e espalha as ovelhas.
13 Kemin, tunum kanolin kaali, sisol kaami okok kemin kaata-kup ke-bamdaya, sipsip imi aket iyo kukaayin disa kemin, maas keyilala, ukadaa unokoma no.
13 O empregado foge porque trabalha somente por dinheiro e não se importa com as ovelhas. Eu sou o bom pastor. Assim como o Pai me conhece, e eu conheço o Pai, assim também conheço as minhas ovelhas, e elas me conhecem. E estou pronto para morrer por elas.
16 Kemin, nami sipsip kusnum ma wuti tem kaltamu bom-bilip disa kiili, nili kiiso, foko kutaltam wuti tem tiiliya, nami weng kaali, talalu weng sanin o, kalaliya, sipsip iyo daam tem maakup ke-lomdipla, imi tiin molokoma kaali, maakup nalta-kup iyo tiin molokomi no.
16 Tenho outras ovelhas que não estão neste curral. Eu preciso trazer essas também, e elas ouvirão a minha voz. Então elas se tornarão um só rebanho com um só pastor.
17 Atok ali aket dukum-kup kup-ninsa kaami miit namti kaa bombuu no. Kemin, nali nalmi angtiil lak kaali, kulaa-lom, taan-ilomdi asuk tam tiinokomi.
17 — O Pai me ama porque eu dou a minha vida para recebê-la outra vez.
18 Tunum ma ata almi aket fukunin-kup nelala, taanokomi disa; nalami aket fukunbi kaata-kup taanokomi. Nalalta-kup nalmi angtiil ayo kenbi-kup, taanokomi kemin, nakal titil-foko-lomdi asuk tam-tiin unomi. Kanolokomi kaali, Atok alalta bokop-nase no, kalale, Yesus ayo kanum bokoyila ko.
18 Ninguém tira a minha vida de mim, mas eu a dou por minha própria vontade. Tenho o direito de dá-la e de tornar a recebê-la, pois foi isso o que o meu Pai me mandou fazer.
19 Juda kayaak imi kamok kamok iyo kanolin weng kaali, weng san-ilom tunum biki-lomdip, yak-una-tildak-una-ke-lomdip weng aal diki-bamdip,
19 Quando ouviu isso, o povo se dividiu outra vez. Muitos diziam:
20 tunum yaapkan iyo bokolip: Kaaye? sinik mafak ta takela-balala, babon-bamdaya, bakaba. Kemin, ibi kanimin o kala ami weng kaa weng san-kaabip i? kemipla,
20 — Ele está dominado por um demônio! Está louco! Por que é que vocês escutam o que ele diz?
21 tunum malo ma iyo bokolip: Katale, sinik mafak ayo taba-lomda dafukulama kaa, kanola weng tambal kaa bakamama disa; sinik mafak ayo dok kano-somdaya, tunum tiin bikiilin ayo baalama ni! kemip ko.
21 Outros afirmavam: — Quem está dominado por um demônio não fala assim! Será que um demônio pode dar vista aos cegos?
22 — ausente —
22 Era inverno, e em Jerusalém estavam comemorando a Festa da Dedicação .
23 — ausente —
23 Jesus estava andando pelo pátio do Templo, perto da entrada chamada “ Alpendre de Salomão ”.
24 Juda imi kamok kamok iyo tal mepso kuluba-lomdip, falala-dabak-mole, iyo bokolip: Kapyo, nuli ti suunkup aket yaapkan-kup fukun-bam laabup kemin, dok kanumin diim kawu nuyo bokoyilapla, nuli balili-kup kalokomup yoko? Kabi fan God ami uldaa-tam-buusa no, kal-bomdip Kraist o, ken-umbip kapta namti, kamala kulu tituun weng kaali, bokoyilan o, akipya,
24 Então o povo se ajuntou em volta dele e perguntou: — Até quando você vai nos deixar na dúvida? Diga com franqueza: você é ou não é o
25 Yesus asiik bokoyila ko: Nali weng kaa bokoyasii. Yale, ibi nami weng kaa weng san, Awu, kaa tifan bakaba disa yo, naka-silip o. Atok ami win diim okokmin kusnum tambal tambal nuubi kiita, nili nam-fatap-daabip. Yale,
25 Jesus respondeu:
26 kibi nami sipsip ke-lom nami lak duulin dinim kemin, ibi nitamiwa, Kaali God ami Man o, nakan-kaabip dinim.
26 mas vocês não creem porque não são minhas ovelhas.
27 Nami sipsip ili nami weng kaa utamsip ale, nakal iyo talalu itamsi kemin, ili tal nami daang ababip
27 As minhas ovelhas escutam a minha voz; eu as conheço, e elas me seguem.
28 kemin, nili dong dokoyiliya, suunkup ilin unang tunum ke-lom, bom-bilip kemin, taanokomip kaali, maaklo ke-lokomip disa. Ale, tunum ma ayo ma tal-ilomda, nami sikil diim kawu baa yim-buulokoma dinim o.
28 Eu lhes dou a vida eterna, e por isso elas nunca morrerão. Ninguém poderá arrancá-las da minha mão.
29 Nalmi Atok alalta, iyo ulela kup-nalase, kemin ale, ami win kaali, sakbaalim dukum kemin, tunum kamok kamok kusnum ma iyo kabaak banip kemin, tunum ayo Atok ami sikil diim kaa ma taang-kala-lomda, baa yim-buulokoma disa.
29 O poder que o Pai me deu é maior do que tudo, e ninguém pode arrancá-las da mão dele.
30 Atok Alim nuli ti maakup o, kalala Yesus ali imi kanum bokoya ko.
30 Eu e o Pai somos um.
31 Juda imi kamok kamok iyo asuk tuum ta kuluu-lom aalup taanak o, kemipla,
31 Então eles tornaram a pegar pedras para matar Jesus.
32 Yesus ayo bokoyila ko: Atok ami talalmin kukup akal alik akal alik yaapkan kiili, kukup-nalala, niyo talal-biliya, ibi utabip. Yale, ibi okok kemin kala nuubi kaali, mafak ma nuu-biliya, kaami kalan o, kala-somdipya tuum ta nelum o, kalbip ema yo? yakale,
32 E ele disse:
33 isiik ami weng kaali bokolip ko: Nuli kapni kukup tambal kanubap kuumi aket kaata fuku-daaluwa disa. God ami atafiimin weng bakabap kaami kalan kaata, nuli tuum ta telupla taanan o, kalbup te. Kabi iip kulu tiltam abin tunum. Yale, numi fanang saanin kaali, utamuwa yi, Kabi boko-lomdap: Nalta God o, kebap kala kalaluwa yo, akiwa,
33 Eles responderam: — Não é por causa de nenhuma coisa boa que queremos matá-lo, mas porque, ao dizer isso, você está
34 Yesus ayo bokoyila: Ibi kanimin o kala kanum bakabip yoko? Ti ipni God ami Sukon Tem weng tik-tiin-umbip kabak-ali boko-lomdu:
34 Então Jesus afirmou:
35 God ata almi weng uyo kuya-lomda bokoya-lom: Ibi God nalaltap o, yinsa. Kemin, (God ami weng uyo lo-laamin dinim, kano ilomu) kulaali,
35 Sabemos que as
36 nali Atok alalta, ulduu-lom: Kabi nami alik-daap o kala, nam-baala tal tawaal diim kala talsii. Kemin, nali boko-lomdi: Nali God ami Man o, kalbi kaa, ibi kanimin o, kala boko-lom: Kabi God ami atafiimin weng kaa bakaanbap o, nakan-kaabip i?
36 Quanto a mim, o Pai me escolheu e me enviou ao mundo. Então por que vocês dizem que blasfemo contra Deus quando afirmo que sou Filho dele?
37 Nali Atok ami okok kemin tambal kup-ninsa kaali, nuu-mokomi disa namti, ibi nami weng kaakal kano fan bakaba no, kalokomip disa.
37 Se não faço o que o meu Pai manda, não creiam em mim.
38 Kata, nili Atok ami kukup tambal tambal kup-nase kiiyo kanun-umbi kemin, ibi nami weng kaa fan bakaba no, kalin o, kala-somla ko. Lale, ibi nami weng uyo fan bakaba no, kalin disa kelip namti, nami okokmin kemin tambal akal alik kala kanubi kaali, utamipla, Fan tambal-kup kanuba nu, kalin o, kala-somla kemin, ibi talalu utamiwa yi, Nimi Atok ali naso bombe le aa, nakal aso bombii kemin, Alim nuli maakup laabup kala, kalin o, yaka ko.
38 Mas, se eu faço, e vocês não creem em mim, então creiam pelo menos nas coisas que faço. E isso para que vocês fiquem sabendo de uma vez por todas que o Pai vive em mim e que eu vivo no Pai.
39 Asuk Juda imi kamok kamok iyo Yesus ayo dap-tal-fuku sok dedulum o, kemip. Katale, ali tambal-kup akaaya tabana ko.
39 A essa altura tentaram novamente prendê-lo, mas Jesus escapou das mãos deles.
40 Yesus ayo asuk yak aba din Wok Jodan ayo yakan yak malii aba-lomda, din siin kawu Jon ami unang tunum imi wok-sam ukayinsa kaami olang diim kawu bomda,
40 Ele voltou de novo para o lado leste do rio Jordão, foi para o lugar onde João Batista tinha batizado antes e ficou lá.
41 tunum unang yaapkan iyo din atam-ilom bokola una-tala-ke-bamdip bokolip ko: Kwin! Jon ali kukup tambal akal alik ayo ma kanumsa dinim. Yale, Jon ami tunum kaami sang bokose kaa, tifaneng kawi! kemipla,
41 E muita gente ia vê-lo, dizendo: — João não fez nenhum milagre, mas tudo o que ele disse sobre Jesus é verdade.
42 unang tunum yaapkan ma kawu bom-bilip iyo ami lak duulip ko.
42 E naquele lugar muita gente creu em Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.