Gálatas 4
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH
1 — ausente —
1 Digo mais isto: enquanto é menor de idade, o filho que vai herdar a propriedade do pai é tratado como escravo, mesmo sendo, de fato, o dono de tudo.
2 — ausente —
2 Enquanto é menor, há pessoas que tomam conta dele e cuidam dos seus negócios até o tempo marcado pelo pai.
3 Ultap kemin, nokol kanola aket tambal ma fukunulup disa. Man katip katip ililtap ke tawaal diim kalawaami kukup mafak imi minlo tem kuyangu bom-buluwa ita sok de-yumulin tap ke-biliwa tiinsup. Lale,
3 Assim também nós, antes de ficarmos adultos espiritualmente, fomos escravos dos poderes espirituais que dominam o mundo .
4 — ausente —
4 Mas, quando chegou o tempo certo, Deus enviou o seu próprio Filho, que veio como filho de mãe humana e viveu debaixo da lei
5 — ausente —
5 para libertar os que estavam debaixo da lei, a fim de que nós pudéssemos nos tornar filhos de Deus.
6 Kemin, kamala kaali, Ibi God nalmi man ke-bom bilip o, kala-somdaya, God ali almi man Yesus ami Sinik ata dabaala tal nulmi aket tem un-ilom dong dokoyilaya kawu, nuli God ayo, Atok o, atok o, akan-kaa-bomduwa naan-umbup.
6 E, para mostrar que vocês são seus filhos, Deus enviou o Espírito do seu Filho ao nosso coração, o Espírito que exclama: “Pai, meu Pai.”
7 Kanola kibi maso ma Moses ami Lo weng kaata-kup bon takas tiyak tam umi bon tem daalin tunum bom-bilip disa; kibi God ata yim-talalulaya, God alami man ke-silip utamduya kemin, God ami mafek mafek, Nalmi man kep-nokomip kiimi no kalalaya, talalu kuyase, uyo kipta kasentap tal aba tam kuluulokomip ko.
7 Assim vocês não são mais escravos; vocês são filhos. E, já que são filhos, Deus lhes dará tudo o que ele tem para dar aos seus filhos.
8 Ibi sawaayak kaali, God kaa atamin disa bom-biliwa, sinik mafak ita taba-lomdip sok de-yimuliwa, imi minlo tem kawu bomdip imi ok uyo kutal-fukuya-bomdipla, Kiita numi god o ke-bamdip ilsip. Lale, sinik mafak kiili, fan God daa. Le fan, kii god alaltap disa.
8 No passado vocês não conheciam a Deus e por isso eram escravos de deuses que, de fato, não são deuses.
9 Katale, kamala kulu ibi God atam-silip. Kata, ibi talalu atam-silip disa; God alalta ibi itam-ilomda uldaa-yim-buulaya atam-silip. Kemin, ibi kanimin o kalalipla asuk alula yang tawaal diim kalaami sinik mafak mafak imi minlo tem uyo kabak banum o kala-silip i? Kuliili titil dinim ale, ili ok tambal ayo ma nun-umbip disa; kemin, kanimin o kalaliwa din itamupla, ita sok de-yumulin tap keliwa imi okok ilum o kalaliwa yo?
9 Mas, agora que vocês conhecem a Deus, ou melhor, agora que Deus os conhece, como é que vocês querem voltar para aqueles poderes espirituais fracos e sem valor? Por que querem se tornar escravos deles outra vez?
10 Ibi kaata, Kanu-bulupla God ali numi itam-ilomda, numi fiyaap kaata suunkup duu-bamda yim-buulak o kal-bomdiwa kemin, kanola am awak dukum ma daanbu so, kayoop tiltam tabamna fiyaap duumin so, unang tunum alik tala-tala-ke-bam lotu kemin am daanbu so, alokso wasital tiltam tababu kaami kukup kaaso, kiiyo kanu-bam fiyaap duun-unbip. Lale, kuu God ami liip kaa, kaa bombe disa. Ita ipni yim-buulokomu disa.
10 Por que dão tanta importância a certos dias, meses, estações e anos?
11 Nali kipni aket dukum kaata yaapkan fukun-bamdiya, nali siin kawu kipni fiit-kup dabak-daa-bomdiya, dong dakaayinsi uyo atin daak ababu ema yo kebi.
11 Estou muito preocupado com vocês! Será que todo o trabalho que tive com vocês não valeu nada?
12 — ausente —
12 Meus irmãos, peço que sejam como eu. Afinal eu sou como vocês, e vocês não me ofenderam em nada.
13 — ausente —
13 Lembram por que foi que lhes anunciei pela primeira vez o evangelho ? Foi porque eu estava doente.
14 Faneng, mafak-alin uta taba-lomdu nam-mafak-daaluya, ipyo, aket uluum kuyula, kwin! kaaso kep-nokomip kawi! kalasii. Lale, ibi nali daang ukup-na-silip dinim; ale daal tabeyu kep-na-silip daa yo, kala-lomdiya ibi God ami ensel e, Yesus Kraist ami dabuulin tap ke-lomdip nami weng uyo weng san-kaamsip.
14 Mas vocês não me desprezaram, nem me rejeitaram, embora o meu estado de saúde fosse uma dura prova para vocês. Pelo contrário, vocês me receberam como se eu fosse um anjo de Deus ou mesmo como se eu fosse Cristo Jesus.
15 Kemin, ibi God ami weng kuuta, fiyaap duu-bam atin ibi mafek mafek tambal tambal iyo dong dakaap-nam-bamdip kukaap-ninsip o. Nami utamsii kaali, kanola ibi nami tiin mafak uyo utamdipla, Kaa olen-daala-lomdupla kemin, numi tiin tambal kaata luk-duu-lomdup kolup dong dokoluk o, kala-silip dinam, uyo kano-silip. Katale, kipni fiyaap duumin kaa kanumsip kaali, ibi kamala kaa kanubip disa. Kabak-ali kuu doku daa-silip i?
15 E como vocês estavam felizes! Eu posso afirmar que, se pudessem, vocês teriam arrancado os seus próprios olhos para me dar! O que foi que aconteceu?
16 Nali weng kaa faneng tituun-kup tabin bokoyasii. Kemin, kipni aket fukunbip kaali, nali kipni waasi ema?
16 Será que agora, por ter dito a verdade, eu me tornei inimigo de vocês?
17 Kemin, Juda tunum iyo kasen-foko God ami weng tambal kukaayup kayi! kemin tunum ili atin kipni neyinbip. Katale, ili kipni lak uyo ma duu-bamdiwa disa; ili ti ilmi lak kaata-kup duu-bamdiwa kipni neyinbip. Kemin, aket fukunin kaali, Nuyo Galesia kasel imi nen-daayupla kawu, ili Pol ayo kelalip tildak numi tem tiliwa, nikil alimal maakup ke tambal-kup bomduwa yi! kal-bomdipla, Juda tunum ili ipni neyinbip.
17 Esses homens mostram grande interesse por vocês, mas a intenção deles não é boa. O que eles querem é separar vocês de mim para que vocês sintam por eles o mesmo interesse que eles sentem por vocês.
18 Kanola nuli, kayak kayak iyo kukup tambal kaata-kup kutal-fukulin o kalalupla, neyokomup kulaali tambal. Kanola naso nikil alimal ilokomup e, aa nali ilokomi disa ye, uyo kanolin kukup kaa tambal kemin, kibi suunkup mokso ma ke-bom kanu-mokomip.
18 É bom vocês terem um interesse sincero sempre e não somente quando estou com vocês.
19 Nalmi man kipyo. Nami aket uluum kaali, unang man kuulon o kal-bomdu yol dukum utam-laabu ulultap kebi kemin, kibi siin kaa tiltam Yesus Kraist ami lak uyo duuliwa yo, kal-bomdiya, aket uluum uyo tabep-nuya, ipyo fen-unbi. Kamala kulu tiltam tin Kraist alaltap keliwa yo kalaliya, aket uluum tabep-na-buluya bombii,
19 Meus queridos filhos, eu estou sofrendo por vocês, como uma mulher que tem dores de parto. E continuarei sofrendo até que Cristo esteja vivendo em vocês.
20 nali ipni kukup kaata aket yaapkan fukunbi kemin, kamala kaali kipso, naso, nikil alimal maakup bomdupya weng uyo bakayon o kalbi. Lale, nali olen-yinbi kemin, uyo bokon samaan o kalaliya kalawu bomdi, disa weng kaata-kup dola kuyi no.
20 Como eu gostaria de estar aí agora para poder falar com vocês de modo diferente! Estou muito preocupado com vocês.
21 Unang tunum kipyo! Maakup maakup kibi Moses ami Lo umi minlo tem kawu-kup bom iluwa, uta yim-bitam abip tangbal daaluk o kalbip. Lale, nali kibi dik-daayokomi. Ibi Moses ami weng dolsa kaali, talalu utamsip e disa?
21 Vocês que querem estar debaixo da lei , me digam uma coisa: vocês não estão ouvindo o que a Lei diz?
22 — ausente —
22 Ela diz que Abraão teve dois filhos: um, de uma escrava, Agar; e outro, de uma mulher livre, Sara.
23 — ausente —
23 O filho da escrava foi gerado como todas as crianças são geradas, mas o filho da mulher livre foi gerado por causa da promessa de Deus.
24 Sang kabak-ali faldak-tiimin sang kemin, unang alep kiili, God ami weng alep ma kuka-daasa ultap kemin, ma kaali, Moses ami Sainai Tikiin kawu, tam atama Lo kaa konsa kabak-ali disa kulu ok fukulin unang Heka ultap kemin, tunum unang ili, Lo kuuta yikik-kutal-fukulum o kalaliwa, iluut kuyak daa fiit-bilipya, Lo uta sok de-yim-tiilin tap keluya, fiita-yaabip. Kemin, kiili Heka umi man disa kulu ok fuku ilin tap ke-bamdiwa kanu-bisip.
24 Isto serve como um símbolo: as duas mulheres representam as duas alianças . Uma aliança é a do monte Sinai e está representada por Agar. Os que são dessa aliança nascem escravos.
25 Kemin ale, Sainai amdu fiil kaptam-ali am bokon Arebia bokon amdu kemin, tam kaptamu Moses ayo Lo kaa kuluusa; kemin ale, Heka kuuli Lo ultap kanolin. Ale, Jerusalam kaptam-ali Juda imi abip diildiil kemin, Jerusalam kasel kiili, lotu kemin umi lo uta ti kano dukum-kup kutal-fukulum o kalalip kanu-bilipya, lo uta taba-lomdu sok de-yim-tiilin tap keluya, kanun-umbip. Kemin, Heka uli Jerusalam kasel iltap; kemin ale,
25 Pois Agar representa o monte Sinai, na Arábia, e Agar é o símbolo da Jerusalém atual, que é escrava com todo o seu povo.
26 Jerusalam ma yo kalin kaa, God ami Jerusalam kasel ili disa kulu ok fukumin dinim bom-bilip o kalin, uli unang Sara uta kemin, uta God ami abip tambal Jerusalam ultap. Kemin, uli God alami weng ma Abraham ami diim kawu kuka-daa-lomda, Kaata kanolokomi no, kalsa ulultap ale, kaali, unang tunum God ami weng kuka-daaya kanolokomi no, kalase kuu utamupla, Fan uu kalokin, uyo numi awak.
26 Mas a Jerusalém celestial é livre e ela é a nossa mãe.
27 Kemin, God almi Sukon Tem kabaku kanum bokosu kaali, Juda imi Jerusalam umi sang kuuso, God ami Jerusalam umi sang so, kiita faldak unang alep kiimi diim kawu tii boko-lomdu:
27 Pois as Escrituras Sagradas dizem: “Você, mulher que nunca teve filhos, fique alegre! Você que nunca sentiu dores de parto, grite de alegria! Pois a mulher abandonada terá mais filhos do que a que mora com o marido.”
28 Kemin, naktum kusal! Kibi Sara umi man Aisak alaltap kemin, ibi God ami weng ma kipni kuka-daaya-lomda, Kanolokomi no kalsa uyo, U fan u! kala-silip kabak-ata utamduya kemin, ibi God almi man kela-silip.
28 Meus irmãos, vocês são como Isaque; são filhos de Deus por causa da promessa divina.
29 Lale, man kaa, awak-aalap ilimi fanang saanin man duu-silip, Ismael ata taba-lomda man God ami Sinik ata awak-aalap dong dokoyilala, Aisak kaa kuu-silip ali, waasi kela bom ilsa. La, mep kamala kulu tunum unang Moses ami Lo tabuulin ita tam aba tunum unang God ami weng kuka-daaya, Uta kanolokomi no kalsa, uyo ti faneng u! kebip kiita, waasi ken-umbip.
29 Naquela época o filho que havia sido gerado como todas as crianças são geradas perseguiu o que havia sido gerado por causa do Espírito de Deus; e a mesma coisa está acontecendo agora.
30 Katale, God ami Sukon Tem kabaku kanimin o kalsu ni? Kabak boko-lomdu:
30 Mas o que é que as Escrituras Sagradas dizem? Elas dizem: “Mande embora a escrava e o filho dela, pois o filho da escrava não herdará a propriedade do pai, junto com o filho da mulher livre.”
31 Kanum bokosu kemin, nak-tunum kusal ibi! Nuli unang tunum God ami weng kuka-daaya, Uyo kanolokomi kayi! kalsa kabak-ali utamupya, U, kabak-ali faneng u! kala-sulup, nuli unang sok de-yumulin unang umi man alaltap disa; nuli unang sok de-yumulin disa unang umi man alaltap; kemin ale nuli sok de-yim-tiilip ilin disa; disa kulu ilin imi kukup kaata-kup kutal-fuku laabup.
31 Portanto, meus irmãos, nós não somos filhos de uma escrava, mas de uma mulher livre.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.