Atos 21

Tewa NT (TEW_WBT) vs AAI

AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN

¹ Naˀindi in tꞌowa âyjoeˀan dihayḏi iˀ pꞌojâaḏi Cos gin dâytu̖ˀoˀ iwepiye taˀgebo gimää. Wíyá tháwä́n oe pꞌojâaḏi Rhodes gin dâytu̖ˀoˀ iwepiye gimää, iweḏáháˀ oe Patara búˀpiyá.

¹ Nati’imaim aotuturih naatu aihamiyih hima aki wa abai mutufor arabon ana tafaram Kos atit; mar to ana Rodes atit, nati’imaim aikofan ana Patara atit.

² Iwe wíyá kophé oe Phoenicia nangepiye namändi naˀä́n, heḏi ívítógiḏi iweḏi gimää.

² Wa ta au Fonisia inan atita’ur aitafabon abai atit are arabon.

³ Cyprus pꞌojâaḏi nanbí yä̖́ˀmä́ngéḏí nakꞌóe, heḏi iˀ giphademändi âymûˀ. Iweḏá oe Syria nangepiye gimää, heḏi Tyre búˀ gipówá. Wí hé iwepiye dâyhondiˀ dâydaykhâymáa.

³ Yan ararabon anuwariy Cyprus a’itin naatu ai beyaw na’atune bat aki au Syria arabon ana Taiya imaim arun wa aiyut sawar hitarsuwai.

⁴ Waˀ gin dívíˀoḏi wên Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀin âynuwä̖, heḏi âyshaaḏi wí jâaḏi indáḏí ívíwóyí̖ˀ. Indi Paul óetu̖ˀan Jerusalem-piye wínamú-ípí gin, gá iˀ Yä̖ˀḏâaˀi Pꞌoewa̖a̖hâ̖a̖ḏi ovâytu̖ˀandân háa ûnpuwagíˀoˀin.

⁴ Nati’imaim bai’ufununayah afa atita’ourih fur ta’imon bairi ama. Naatu Anun Kakafiyin sabuw hai tur eowen Paul hitimatanuw, saise au Jerusalem men tayen.

⁵ Naˀin kophépiye wíyá gimú-íḏí napóe ihayḏi, tꞌä̖hkí in senäˀ inbí kwiyä̖ˀ heḏá inbí áyyä̖̂ä̖ wóegé oe búˀ jáˀwépiye dípahoˀ, heḏi mâapꞌoe kíngéwi okhá̖ˀ deeḏi ívídégeˀdikwꞌóḏiḏi ívíjûusuˀan.

⁵ Baise bairi ama na fur yomanin tit, ai veya baib ufunamaim, ai hamiyih aki ai ef arura’ah maiye. Bai’ufununayah a’aawah natunatuh etei bairi hinawiy bar merar ai tumar ana tor dones yan are imaim sui ayowen ayoyoban.

⁶ Ívísengitu̖hkanbowa ihayḏi naˀin gimännin iˀ kophé iwe ívítógi, heḏi in Tyre-windá dívíweehoˀ.

⁶ Imaibo bairi abi’otututuren ufunamaim, wa afe’en ayen, naatu i hai ubar himatabir maiye hin.

⁷ Tyre iweḏi gimää heḏi oe Ptolmais búˀ gipówá. In Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀin iwe dithaaˀin âysengitu̖ˀan, heḏi wí thaa indáḏí ívíwóyí̖ˀ.

⁷ Taiya’ane wa abai anan i Polemais imaim wa aiyut, nati’imaim taiti baitumatumayah hai merar ayi bairi veya ta’imon ama.

⁸ Wíyá tháwä́n iweḏi gipee, heḏi oe Caesarea búˀ gipówá. Wí sen Philip gin nakhá̖wä̖́ˀivíˀpiye gimää, i-á Jôesi Táḏáví híwó̖ˀdi tun ovâytꞌôeˀoˀi namuu, heḏi i-áḏí ívíwóyí̖ˀ. I-á wêe namuu in tséḏí dijiˀin senäˀ diweḏi, in oe Jerusalem ovâydeˀmannin in Jesus-ví tꞌôekhuwaˀin ovâykhä̖geˀnamíḏí.

⁸ Marto ai hamiyih hima aki ana Seseria atit, binanuyan orot Philip ana baremaim bairi ama. Philip i Jerusalemamaim orot 7 hirurubinih i orot ta.

⁹ Philip-á jónu aˀyûn khóhtsa̖a̖píˀin ûnkwꞌó, indá Jôesi Táḏáví tukheˀminnân ûnmuu.

⁹ I natunatun baibitar etei kwafe’en biyah numih God ana tur orerereb isan ana usar hibai hima’am.

¹⁰ Hä̖́yú̖ thaa iwe gikwꞌôn dihayḏi wí sen Agabus gin nakhá̖wä̖́ˀiˀ oe Judea nangeḏi napówá. I-á wáˀ Jôesi Táḏáví tukheˀbibá namuu.

¹⁰ Seseria imaim veya bai’ab na’atube ama’am ufunamaim dinab orot wabin Agabus Judea’ane natit.

¹¹ Iˀ sen nanbíˀpiye naˀä̖ä̖, heḏi Paul-ví baˀáa ônkêˀḏi wíˀbo iví ândáḏí iví mandáḏí ipiwhiˀan, heḏi natú̖, “Iˀ Yä̖ˀḏâaˀi Pꞌoewa̖a̖hâ̖a̖ natú̖, ginbá in Jerusalem-win Huḏíyoḏi óewhihkankhâymáa toˀwí nä́ˀin baˀáa ivíˀin ûnmuuˀiˀ, heḏá in Huḏíyo dimuupíˀinbí mange óekánkhâymáa.”

¹¹ Na aki biyai tit basit Paul ana kikir bai i taiyuwin an uman iutatanen naatu eo, “God Anun Kakafiyin iti na’atube eo, Orot iti kikir matuwan Jerusalemamaim Jew sabuw boro iti na’atube isan hinasinaf hinab Eteni Sabuw hinitih.”

¹² Nä́ˀin gitꞌoe ihayḏi in wéˀgen tꞌowa-áḏí kayˀindi Paul âytu̖máa oe Jerusalem-piye wínamú-ípí gin.

¹² Aki iti tur anonowar ana maramaim sabuw nati’imaim hima’am bairi ai fefeyan ayai Paul au Jerusalem na isan a’otan.

¹³ Hebo Paul natú̖, “Hânnan úvíˀoˀ? Háaḏan íséejiˀ? Háaḏan díkꞌáykháaˀoˀ? Naa okhâymuu tꞌowaḏi díwhiˀa̖míḏíḏa̖ˀbá joe, okhâymuu wáˀ oe Jerusalem Nanbí Sedó Jesus-gîˀ ochuu-íḏí.”

¹³ Baise Paul iyafuti eo, “Kwa aisim iti na’atube kwao kwarerey ayu dogorou ana babanin kwabitin? Ayu i men buwu fatumu akisin isan abogaigiwasomih, baise Jerusalemamaim Regah Jesu wabinamaim morob isan auman abogaigiwas.”

¹⁴ Wígínkoḏipí âyhíjekannamíḏí, heḏiho giwänpitú̖, “Háa Nanbí Sedó Jôesi Táḏá natú̖ waa napúuwí,” heḏi wíyá wíˀâytu̖ˀanpí.

¹⁴ Yan baikitabirin isan asinaf, baise men karam. Imih aibagun naatu ao, “Regah ana kok na’atube namatar.”

¹⁵ Wíyá hä̖́yú̖ thaa naphaḏe ihayḏi nanbí hä̖ä̖wí âykhâyˀan heḏi Jerusalem-piye gimää.

¹⁵ Veya bai’ab na’atube nati’imaim ama’am ufunamaim ai sawar abobuna au Jerusalem amisir.

¹⁶ Wên Caesarea-win Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀin naˀindáḏí dimää. Oe Jerusalem gipówáḏí Mnason-bí tewhá eepiye díhoˀ iwe gikwoníḏí. Nä́ˀi sendá Cyprus-wi namuu, heḏi wí in páaḏéˀin Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀinbíˀweḏiˀiˀbá namuu.

¹⁶ Seseria’amaim bai’ufununayah afa hinawiyi bairi ana orot Mason ana baremaim atit, iti orot ana tafaram i Cyprus, naatu i auman marasika baitumatumayan matar ma’am.

¹⁷ In Jerusalem-win Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀindi híhchandi dísígíhógi.

¹⁷ Ayen ana Jerusalem atitit ana veya baitumatumayah nati’imaim hima’am hiyasisir ai merar hiyi.

¹⁸ Wíyá tháwä́n Paul-áḏí naˀindáḏí James-víˀpiye gipu̖wä̖mää. Tꞌä̖hkí in méesateˀin tsonnin wáˀ iwe dikwꞌó.

¹⁸ Marto Paul bairi ana James a’itin naatu nati ana veya’amaim regaregah ai’in etei nati’imaim hiru’ay.

¹⁹ Paul-di ovâysengitu̖ˀan, heḏáháˀ tꞌä̖hkí háa napóe waabá ovâytu̖ˀan, háa Jôesi Táḏáḏí in Huḏíyo dimuupíˀin ovâyˀan waa in tꞌôe Paul iˀannin namuuḏi.

¹⁹ Paul hai merar yi naatu i ana bowabow etei Ufun Sabuw wanawanahimaim God mi’itube ibais bowabow ana tur etei aneika busuruf idudur in yomanin easa’ub.

²⁰ Ovâytꞌôeˀandi ditꞌoe ihayḏi Jôesi Táḏá kwꞌáayébo dâymáa. Heḏáháˀ Paul-á óetu̖ˀan, “Tíˀûu páaḏéˀiˀ, úhanginná báyékí maapaasôn in Huḏíyo wáˀ Jesus-víˀpiye dívíwä̖yu̖mä́giˀin, heḏi indá iˀ tsontun Moses itaˀnan deepiye hânho dívíkayˀoˀ.

²⁰ Eo hinonowar ufunamaim etei’imak God ana merar hiy hibora’ara’ah. Imaibo Paul isan hio, “Taiu inaso’ob Jew moumurih na’in thousand ana fofonin hina baitumatumayah himatar. Baise etei’imak tekokok i ofafar hinabukikin hinabosiyasiyar.

²¹ Nä́ˀin Huḏíyo uví̖ˀgeḏi ginnân ovâytu̖ˀan: U̖ˀḏi tꞌä̖hkí Huḏíyo in Huḏíyo dimuupíˀinbí nange eeje dithaaˀin ovâyhá̖ˀoˀ Moses-ví híˀ dâyˀaˀginnamípíˀin, heḏá inbí áyyä̖̂ä̖ in Huḏíyoví kꞌewe taaḏi wíˀovâytaaˀa̖mípíˀin, heḏá in Huḏíyoví khuu-á wíḏâyˀá̖yîngiˀa̖mípíˀindá.

²¹ Baise iti’imaim tur i iti na’atube hinowar, O i Jew sabuw iyab nati Ufun Sabuw hai tafaramamaim tema’am kubi’obaiyih Moses ana ofafar i hinihamiy, naatu hai kek hai ar men hina’afuw naatu Jew hai binanakwar men hini’ufunun.

²² Nä́ˀin Huḏíyo dimuuˀin Jesus-víˀpiye dívíwä̖yu̖ˀin taˀgendi dínhanginpúuwí u̖ nä́we unpówáˀin. Heḏiho ívítsikaˀyan háa gínkhâyˀä̖ˀ ívíˀa̖míˀin.

²² Aki boro abisa ana sinaf, anayabin o ina ititit a tur i sabuw hinowaraka.

²³ Gá ginnân: U̖-á nä́ˀin wítu̖hkankhâymáaˀin óˀan. Nanbí jâa jónu senäˀ dijiˀ, inbí tun Jôesi Táḏá dâymä́giˀin háa igîˀ dívíkhâymáaˀin.

²³ Imih abisa anao na’atube inasinaf? Orot etei kwafe’en i hai omatanen ta God isan hio baifaro.

²⁴ Indáḏí ópûn, heḏi háa ditú̖ waa dívíbowaˀin dâykeeyan dihayḏi, u̖-á háa dívíˀo waa hanbá biˀa̖mí, heḏá ingîˀ ovâywáˀâa-í tꞌä̖hkí ovâykꞌoewá-íḏí.Gin biˀandáho tꞌä̖hkí tꞌowa dínhanginnáaní nä́ˀi Moses-ví tsontun mânˀaˀgindoˀin, heḏiho hä̖ä̖wí uví̖ˀgeḏi ditû̖ˀdi-á taˀgen wínamuupíˀin.

²⁴ Imih o i boro inikofanih bairi kwanan kouksouwen ana yohar wanawanan kwanarun naatu aribuh mafur o inibaiyanih aribuh hinamafur, saise o isa iti’imaim hibifufuwen sabuw boro hinaso’ob nati tur i baifuwen, anayabin i hiso’ob o i ofafar kubi’ufunun.

²⁵ Hewänbo in Huḏíyo dimuupíˀin Jesus-víˀpiye dívíwä̖yundeˀin naˀindi âytaˀnan âytu̖ˀâ̖a̖míḏí nä́ˀin naˀin âywéhpêeˀannin: Wíḏâykꞌoˀípí iˀ koegîˀ in wéˀgen tꞌowa inbí jôesi dâymä́giˀiˀ,heḏá wíḏâyˀûnpꞌoekꞌoˀípí, heḏá in animâa ovâykꞌéwhihá̖núˀinbí píví iˀ ûnpꞌoe napeepîˀ wáˀ wíḏâykꞌoˀípí, heḏá wíyá toˀwíví kwee-áḏí háa sendáḏí wíḏívíwhoˀkwꞌôenípí.”

²⁵ Baise Ufunane sabuw baitumatumayah isah, aki fef ta ai yafar in hai tur a’owen bay uma matamatar isah hisisibor men hinaa, masanuw rara auman men hinaa, o for sikah birabir men hinaa naatu men hina’in hinisesebar kwanekwan.”

²⁶ Heḏiho Paul-di in jónu senäˀ i-áḏí ovâyhoˀ, heḏi wíyá tháwä́n indáḏí háa dínkhâyˀä̖ˀ waa dívíˀan inbí khuu dâyˀaˀginnamíḏí, heḏi iˀ méesate hayˀi ee ditsꞌú̖ in owhaˀ ovâytu̖ˀâ̖a̖míḏí hä̖́yú̖ thaa ovâyhûuwíˀin nä́ˀi tꞌä̖hkí dâyboewá-íḏí. Ihayḏânho dâykꞌúwákha̖nugíˀo wíˀíngîˀ Jôesi Táḏá óemä̂äníḏí.

²⁶ Marto Paul orot buwih bairi hai binanakwar eo na’atube kousouwih isan hirun, orot kwafe’en hikukusouwih i auman kusouw. Imaibo i na Tafaror Bar hai tur eowen veya biy boro kouksouwen ana yomanin nasawar naatu siwar orot ta’ita’imon isah hinasibor.

²⁷ Heḏi iˀ jâaḏi naphaḏemän dihayḏi wên Huḏíyo Asia-windi Paul ee méesate hayˀiˀ iwe óemûˀ, heḏi indi in tꞌowa iwáygé dijiˀin Paul-víˀpiye ovâytꞌayjaaˀandáháˀ óeyâ̖ˀ.

²⁷ Kousouwen in fur ta’imon yomanin tit baisawarinamih auman Jew sabuw afa Asia wanawanane hina hima’am Paul Tafaror Baremaim hi’itin. Sabuw kou’ay gagamin na’in hikura’ara’ahih himisir Paul bain bai’a’afiyin isan hinunuw,

²⁸ Ginnân dívítu̖wí̖núndeˀ: “Un tꞌowa Israel-win, díkhä̖geˀnan. Nä́ˀi-ân namuu iˀ sen wéngé tꞌä̖hkí tꞌowa ovâytu̖máaˀi nanbí khuu gínmuuˀi heḏá nanbí tꞌowa-á heḏá nä́ˀi méesate hayˀi-á háagîˀ wänbo wígínchä̖ˀmuupíˀin, heḏá wáˀ nä́ˀin Huḏíyo dimuupíˀin wänbo nä́ˀi méesate ee iˀḏi ovâytsꞌúḏe, heḏânho nä́ˀi tewhá Jôesi Táḏávîˀ ûnmuuˀiˀ ônˀaˀginhá̖nú.”

²⁸ hitar koukuw hi’af hio, “Israel Oro’orot kwana kwaibaisi! Iti orot efan etei remor ana bai’obaiyenamaim it ata sabuw isah tur kakafin maiyow eo, naatu ata ofafar baihamiyin isan eo’o, naatu iti Tafaror Bar wabin ebi’afiy. Naatu kakafin gagamin anababatun sisinaf i kwana’itin, Ufunane Sabuw buwih hina hirun ata Bar Gagamin gubagub tibitin.

²⁹ Gin ditú̖ gá Trophimus oe Ephesus-wi óemûˀḏân Paul-áḏí oe búˀ i̖ˀge dajiḏi, heḏiho diˀân Paul-di iˀ méesate ee óetsꞌúḏeˀin.

²⁹ (Iti na’atube hio anayabin Trofimus, Ephesusine nan hairi nati bar merar gagaminamaim Paul bairi hima hireremor hi’itih, naatu hinot i hibuwih bairi Tafaror Bar ana efanamaim hirun.)

³⁰ In tꞌowa ee búˀ i̖ˀge tꞌä̖hkí ditꞌayjaapóe, heḏi wáy Paul nawin diwepiye dívíwä̖́nähoˀḏi óeyâ̖ˀḏi iˀ méesate eeḏi jáˀwépiye khóhkayḏi óehoˀ, heḏi in phóḏi dâytꞌíḏi.

³⁰ Nati bar merar gagamin ana sabuw etei kura’ara’ahih nan ufun hinunuw hitit Paul hibai hitain kwekwekwetar hitit Tafaror Bar gagamin ufunane hire. Naatu marta’imon etawan hihir.

³¹ Paul óeháyjíˀin didaˀ, heḏiho toˀwí iˀ Rome-win sundaḏoví pꞌóˀḏéḏîˀ tsondivíˀpiye namää óetꞌôeˀm̖íḏí in Jerusalem-win tꞌowa tꞌä̖hkí báyékí ditꞌayjaapóeˀin.

³¹ Paul hita’asabunimih hibiwa’an, baise tur marta’imon nunuw Rome baiyowayah hai ukwarin nowar Jerusalem wanawanan i uruw giririf mamatar.

³² Wesebo iˀḏi wên sundaḏo inbí tsonnin wóegé ovâywéˀgeˀan, heḏi indá owáy in tꞌowa dijiˀ iwepiye dívíˀä̖ä̖hoˀ. Iví sundaḏo wóegé dipówáḏí in tꞌowaḏi ovâymûˀ ihayḏi wesebo Paul óewhä̖́ḏiḏi dívíwóyí̖ˀ.

³² Matan kabiy baiyowayah orot afa hai ukwarih bairi buwih hinunuw hire kou’ay wanawanah hirun, sabuw kakafih baiyowayah hai orot ukwarih bairi hinan hi’itih Paul hirabirab hihamiy.

³³ Iˀ sundaḏoví pꞌóˀḏéḏîˀ Paul-víˀpiye namääḏi iví khóe ônyâ̖ˀ, heḏi in sundaḏo ovâytu̖ˀan kaḏénaḏi óewhiˀa̖mí gin, heḏá in tꞌowa ovâytsikaˀyan, “To-an nä́ˀi sen namuu? Hânnan iˀan?”

³³ Baiyowayah hai ukwarin na Paul biyan tit bai ana orot uwih chain rou’ab hibow hifatum, imaibo ibatiyih, “Iti orot i yait naatu abisa sinaf?”

³⁴ Wên tꞌowa wí hä̖ä̖wí dívítu̖wí̖núndeˀ, wây-á wêndá hä̖ä̖wí piháa-á, heḏânho hânho díntu̖hkwíntû̖ˀdi wíˀûnkoḏipí ûnhanginpúuwíˀin taˀgendi háa napóeˀin. Heḏiho in sundaḏo ovâytu̖ˀan, “Nanbí sundaḏo tewhá iwepiyebo bîntsꞌûuḏe-í” gin.

³⁴ Sabuw kou’ay wanawanan hibatabat asir hi’af hi’o kwanekwan, baiyowayan ukwarin sawar yabin abisa isan mamatar nowar gewasomih biwa’an men karam, anayabin uruwane ra’at imih baiyowayah iuwih Paul hibai hirun baiyowayah hai bar hiyari’y.

³⁵ In sundaḏoḏi iwáy sheˀáy iwepiye óehoˀ, heḏi iweḏáháˀ óetegekêˀḏi kwꞌáyepiye óepiye, gá in tꞌowa hânho dívítꞌayyaaˀoḏân,

³⁵ Paul hibai hirun wawanamaim hitit rakit sabuw hiturafef hi’itin, basit baiyowayah Paul hibora’ah hi’abar.

³⁶ heḏi Paul ûnwóemändi dívítu̖wí̖núndeˀ “Jaˀ âyháyjí” gin.

³⁶ Sabuw ufuh hitarkoukuw hina hio, “Kwa’asabun emorob!”

³⁷ In sundaḏoḏi Paul inbíˀpiye óetsuḏehon dihayḏi, Paul-di Greek tundi iˀ sundaḏo pꞌóˀḏéḏîˀ óetu̖ˀan, “Ti wên háawên wítu̖ˀâ̖a̖mí?” Iˀḏi Paul óetu̖ˀan, “Naa wíḏînhanginnáhpíwän Greek tundi bihéeˀoˀin.

³⁷ Paul hibai baiyowayah hai bar hirur auman baiyowayah hai ukwarin isan eo, “Karam boro tur ta atao itanowar?” Baiyowayan hai orot ukwarin Paul ibatiy, “O Greek tur iso’ob?

³⁸ Heḏiho u̖-á wíˀunmuupí iˀ to Egypt-wiˀ, wên tꞌowa iˀ nangewin tsonnindaḏí ovâyhä́nkannandiˀ, heḏáháˀ iˀḏi in jónu maapaasôn (4,000) senäˀ oe ahkónupiye ovâyhoˀ, tꞌowa tꞌakha̖nuˀin gin ovâytu̖ˀoˀin.”

³⁸ O men Egypt orot iti boro’omo sabuw 4,000 baiyow kwanekwaneyah ibow arar yan itit gawan isan ibirakit wari’en?”

³⁹ “Joe” gin Paul natú̖, “Naa Huḏíyo-ân omuu. Tarsus búˀwibá omuu, hä̖ˀi-á wí búˀ hayˀiˀ oe Cilicia nange iweˀi namuu, heḏi iwe otháˀḏe. Ti nä́ˀin tꞌowa naa díhíˀmä̂äní?”

³⁹ Paul iya’afut eo, “Ayu i Jew orot, Tarsus imaim atufuw Silisia wanawanan, bar merar gagamin ayu i ana matuwan ama’am imih akokok o baibasit ititu sabuw isah atao.”

⁴⁰ Heḏiho in tꞌowa ovâyhéeˀa̖míḏí óemä́giḏi Paul sheˀáy kwꞌáye wáy iwí̖nú, heḏi imannan dívítꞌôeyaaníḏí. Ditu̖hán dihayḏi inbí Hebrew tundi ovâyhéeˀan. Ginnân ovâytu̖ˀan:

⁴⁰ Baiyowayah hai orot ukwarin baibasit Paul itin yen wawan afe’en bat umanamaim sabuw etei rutanih etei awah fot, imaibo Paul Hebrew turamaim eo hinowar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.

💬 Explicar Atos 21 no WhatsApp Sobre a Bíblia com IA →