Mateus 24

Ixchivinti Dios (TEENT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pus ju Jesús taxtulh ju lacpujitat. Chai acsni ix'amputun ju lacati pus ju ix'amamaka'ui talakmilh chai tamalacasunilh ju k'ai pujitat ni na c'us ixjunita.
1 Jesus saiu do pátio do Templo, e, quando já estava indo embora, os seus discípulos chegaram perto dele e chamaram a sua atenção para os edifícios do Templo.
2 Para ju Jesús ajunich:
2 Então ele disse:
3 Astan ju Jesús chai ix'amamaka'ui ta'alh ju xa'akstijun junta ixlacya ju xaq'uiu olivos. Chai acsni tolhcha ju Jesús pus vanin talakchilh ju ix'amamaka'ui junta va is'akstu'an laich catalacchivinilh. Chai tajuni ju Jesús:
3 Jesus estava sentado no monte das Oliveiras. Então os discípulos chegaram perto dele e lhe perguntaram em particular: — Conte para nós quando é que isso vai acontecer. Que sinal haverá para mostrar que chegou o tempo de o senhor voltar e de tudo acabar?
4 Pus ju acsnich ju Jesús chani alacjuni:
4 Jesus respondeu:
5 Pus na lhu catamina' chai catanonach ni yu'unch ju Cristo ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios. Chai na pumalhu ju cata'okxchok'oya'.
5 Porque muitos vão aparecer fingindo ser eu e dizendo: “Eu sou o
6 Chai ak'asmat'a'it'it ni alin ju lhilucut chai ni cak'ostayachokochalh ali' lhilucut alacatam. Para tun t'ilact'alhanant'it. Pus akts'iya tasq'uini ni catapasaya' tachi chun ju ani taxtokni. Para jantiyu' ju ix'aclanti ju lacamunutpa'.
6 Não tenham medo quando ouvirem o barulho de batalhas ou notícias de guerras. Tudo isso vai acontecer, mas ainda não será o fim.
7 Pus ju amachak'an lakatam k'ai lacat'un cat'alasachokoya' ju amachak'an alakatam k'ai lacat'un. Chai ju lapanacni ju tach'ak'ok'ai tam k'ai ucxtin catat'alasaya' ju ixlapanacni ju apumatam k'ai ucxtin. Chai ca'alina' ju k'ai chavanti chai na lacalhu catataclha' ju t'un.
7 Uma nação vai guerrear contra outra, e um país atacará outro. Em vários lugares haverá falta de alimentos e tremores de terra.
8 Para chux ju ani taxtokni va ixputai'ulacan ju mak'alhk'ajnat.
8 Essas coisas serão como as primeiras dores de parto.
9 Ju acsnich amak'axt'akc'ana'it'it ni amamak'alhk'ajnic'ana'it'it. Chai catamakniyan ju ali'in lamilhi'uxijnan. Chai ju amachak'an tachi chun ju lacat'un cataxcayan va ixlaca'atalh ni quilach'ak'ok'ayau.
9 — Depois vocês serão presos e entregues para serem maltratados e vocês serão mortos. Todos os odiarão por serem meus seguidores.
10 Chai na lhu ju quintalhilaksita catac'ap'ach. Chai catalaxcaya'. Chai ju yu'unch catamak'axt'ak'ach ju vanach quintalhilaksi.
10 Nessa época muitos vão abandonar a sua fé e vão trair e odiar uns aos outros.
11 Chai na lhu ca'alina' ju lapanacni ju a'okxchok'onin. Ju yu'unch catalhitalacasuyach tachi ju lapanacni ju tanajun ixchivinti Dios mas jantu. Chai na lhu cata'okxchok'oya'.
11 Então muitos falsos
12 Chai ni na lhu catalhavaya' ju alactu'unti pus na lhu lapanacni jantu vasalh catalamapainiya'.
12 A maldade vai se espalhar tanto, que o amor de muitos esfriará;
13 Para va tichi chavaich ju aquilhilaksiyach tus la'ix'aninti mas mamak'alhk'ajnican pus ju yuchi catak'alhtaxtuya' chai laich ca'ana' ju lact'iyan.
13 mas quem ficar firme até o fim será salvo.
14 Chai ju chivinti junta najun ni lhinomputun ju Dios la'ix'alhunut'an ju lapanacni canonk'ocana' ixlhilacaputs'un ju lacamunutpa' ni laich catac'atsaya' tachi chun ju lapanacni. Chai acsnich ju caminach ix'aclanti ju lacamunutpa'.
14 E a boa notícia sobre o
15 Pus ju mak'aniya lapanac ju Daniel ixjuncan ts'ok'ula junta naulh ni ca'alina' lamimpujitat'an ju tu'u' ju na ts'isi ju Dios. Chai ixlhiyuchi jantu xamati' ju milhi'uxijnan catanuya' ju anch. Pus ju lakts'in ju ani chivinti chach machakxa tuchi nomputun.
15 E Jesus continuou:
16 Pus ju uxijnan acsni alakts'ina'it'it ni uctaxtulh ju anu' ju lhichivinilh ju Daniel pus tachi chun ju tavilanancha ju laxa'estado Judea chach ta'ats'alalh. Cata'alh ju lactalhpa.
16 Então, os que estiverem na região da Judeia, que fujam para os montes.
17 Chai ju ca'akstitavi lacasotea chaka' va ts'alhti catak'alhtaju chai ca'ats'alalh. Para jantu cati'alilh ju ispants'iquis ni lai catanu la'ixchaka' ni camaxtulh ju tu'u'.
17 Quem estiver em cima da sua casa, no terraço, que fuja logo e não entre para pegar as suas coisas.
18 Chai ju ch'alhcatnan la'ixcuxtu vachu' ca'ats'alalh chai jantu cati'alilh ju ispants'iquis ni lai catanuchokolh ju lak'achak'an va ix'ica ju ixpumpu'.
18 E quem estiver no campo, que não volte para casa a fim de buscar as suas roupas.
19 Chai paini'itnich catajuna' ju yu'unch ju va tak'ak'ainanta chai ju ta'amats'iquinin ju acsnich avilhchan.
19 Ai das mulheres grávidas e das mães com criancinhas naqueles dias!
20 At'ap'aininit'it ju Dios ni jantu chunch catapasaya' va lacalhic'asnin nin laca'avilhchan pa'astacni acsni lhik'alhtsajui ju ixlhamap'aksin ju Moisés ni makat ca'alhtanalh xamati'.
20 Orem a Deus para que vocês não tenham de fugir no inverno ou no sábado .
21 Iclajunau ni chunch ju alaya'it'it ni palai k'ai ca'alina' ju acsni ju mak'alhk'ajnat tachi ju jantu tavanan alinta tus la'ixputai'ulacan ju lacamunutpa' tus chavai. Chai jantu tavanan ca'alinchokoya' ju chunch.
21 Porque naqueles dias haverá um sofrimento tão grande como nunca houve desde que Deus criou o mundo; e nunca mais acontecerá uma coisa igual.
22 Pus ju Dios ni jantu ca'ixnaulh ni palai va lacats'unin ca'ixnavi ju anuch avilhchan pus jantu xamati' ca'ixtak'alhtaxtulh. Para ni na amapaini ju lapanacni ju ix'alacsacxtuta ju Dios pus yuchi va lacats'unin lhinavilh ju anu' avilhchan.
22 Porém Deus diminuiu esse tempo de sofrimento. Se não fosse assim, ninguém seria salvo. Mas, por causa do povo que Deus escolheu para salvar, esse tempo será diminuído.
23 Pus ju acsni avilhchan ni xamati' catajunan ni anich vi ju yuchi ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios u anu' vilhcha pus jantu alac'a'it'it.
23 — Portanto, se alguém disser para vocês: “Vejam! O
24 Pus ju acsnich na lhu cata'alina' ju okxchok'oni lapanacni ju catanona' ni yu'unch ju Cristo ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios. Chai vachu' cata'alina' ju a'okxchok'onin ju catalhitalacasuya' tachi ju lapanacni ju tanajun ixchivinti Dios. Chai ju yu'unch catanaviya' ju k'ai lhamak'an chai ju tu'u' ju catapumavasalaniputuna' ju lapanacni ni vasalh ixlapanacni Dios tajunita mas jantu. Chunch catanaviya' ni va laich calalh catapu'okxchok'olh ju asacxtuta ju Dios.
24 Porque aparecerão falsos profetas e falsos messias, que farão milagres e maravilhas para enganar, se possível, até o povo escolhido de Deus.
25 Pus iclajuntau ni chunch ju catapasaya' mas jantuca' tapasai.
25 Prestem atenção! Eu estou lhes dizendo tudo isso, antes que aconteça.
26 Pus ni xamati' catajunan ni anu' vilhcha ju Cristo junta aseknic'a pus jantu ap'it'it. U ni catajunan ni anu' sek tanun lacachaka' pus jantu alac'a'it'it.
26 — E, se disserem: “Vejam! Ele está no deserto”, não vão lá. Ou ainda: “Vejam! Ele está escondido aqui”, não acreditem.
27 Pus ju uxijnan c'ats'ayat'it ni vanta anchach tasui ju mak'alipni'. Pus vana va chunch cajuna' acsni acminchokoya' ju quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Pus lana va tam pants'iquis acmina' chai lana aquintalakts'ink'oya' tachi chun ju lapanacni.
27 Porque, assim como o relâmpago risca o céu, do nascente até o poente, assim será a vinda do
28 Pus acsni na lhu ca'alina' ju alactu'unti pus acsnich ju ca'alina' ju ixmak'alhk'ajnat'an ju lapanacni.
28 — Onde estiver o corpo de um morto, aí se ajuntarão os urubus.
29 Ju Jesús tailhi'alh ju ixchivinti chai naulh:
29 Jesus disse:
30 Chai ju acsnich catalacasuyach ju tu'u' ju lact'iyan ju catapuc'atsaya' ju lapanacni ni acmina' ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani lacamunutpa'. Chai catalack'alhunach ju lapanacni ju ani lacat'un. Chai aquintalakts'inach ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Acmina' laxa'ataputs'i ju lact'iyan chai catac'atsaya' ju lapanacni ni na alin ju quintachaput chai ni icxak'ai.
30 Então o sinal do
31 Chai na p'as cat'asaya' ju sk'olh. Chai ju quit'in acmalakachayach ju qui'anquilhnin chai ju yu'unch catamak'aixt'ok'ach ju icsacxtuta ixlhilacaputs'un ju lacamunutpa' mas palai makat amachak'an catava.
31 A grande trombeta tocará, e ele mandará os seus anjos para os quatro cantos da terra. E os anjos reunirão os escolhidos de Deus de um lado do mundo até o outro.
32 Alakts'int'it tachi ju tak'ayai ju tu'u' xaq'uiu higuera. Acsni catsucutachilh xajnichini' ju sast'i xaxk'oi pus p'uc'ats'ayat'it ni vaninch minta ju lacap'asni.
32 Jesus disse ainda:
33 Pus vana va chun acsni alakts'ina'it'it ni t'ajun tapasana' tachi chun ju ani ju iclajuntau pus ap'uc'ats'aya'it'it ni vaninch minta ju ix'aclanti ju lacamunutpa'.
33 Assim também, quando virem acontecer essas coisas, fiquem sabendo que o tempo está perto, pronto para começar.
34 Slivasalh ju iclajunau. Jantuca' catitanik'o ju chavai tat'ajun lapanacni acsni tuca' tapasak'ojui chux ju ani taxtokni.
34 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: essas coisas vão acontecer antes de morrerem todos os que agora estão vivos.
35 Pus ju lact'iyan chai ju lacat'un catalaclak'oya'. Para ju quinchivinti akts'iya ca'uctaxtuya'.
35 O céu e a terra desaparecerão, mas as minhas palavras ficarão para sempre.
36 Para jantu xamati' c'atsai tavanan cachina' ju anu' avilhchan chai ju anu' hora. Nin yu'unch ju anquilhnin ju tavilanancha ju lact'iyan nin quit'in ju ists'alh Dios icjunita. Va yuchi ju quimpai. Va is'akstu c'atsai.
36 Jesus continuou, dizendo:
37 Pus tachi ju ixjunita ju is'atsucunti'an ju lapanacni acsni ixt'ajun ju Noé pus vana va chun ju cajuna' is'atsucunti'an ju lapanacni ju catatsucuya' acsni acminchokoya' ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
37 A vinda do
38 Pus ju anu' avilhchan acsni tuca' ix'akmuxtucan pus ju lapanacni ixtavajin chai ixta'ak'otnun chai ixtatamak'axt'ok'ach chai ixla'ican. Va chunch ju tatailhi'alh tachi ju akts'iya ixtalai tus ju anu' avilhchan acsni tanulh ju Noé lacabarco.
38 Pois, antes do dilúvio, o povo comia e bebia, e os homens e as mulheres casavam, até o dia em que Noé entrou na barca.
39 Chai lana jantu talaca'ilh tus acsni milh ju akmuxtut chai tamuxtuk'o ixchux'an. Pus vana va chun cajuna' acsni acminchokoya' ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
39 Porém não sabiam o que estava acontecendo, até que veio o dilúvio e levou todos. Assim também será a vinda do Filho do Homem.
40 Ju acsnich ca'alinach ixt'iyun'an ju k'aixtam catach'alhcatnana' lacacuxtu. Chai ju pumatam calhi'ancana' ju lact'iyan. Chai ju pumatam catamaconach ju ani lacamunutpa'.
40 — Naquele dia dois homens estarão trabalhando na fazenda: um será levado, e o outro, deixado.
41 Ca'alina' ixt'iyun'an chakolun ju k'aixtam catasquitiyach. Ju pumatam calhi'ancana' ju lact'iyan. Chai ju pumatam catamaconach ju ani lacamunutpa'.
41 Duas mulheres estarão no moinho moendo trigo: uma será levada, e a outra, deixada.
42 Pus sk'ala ats'uc'ut'it ni jantu c'ats'ayat'it tavanan ju acminchokoya'. Quit'in ju mi'ucxtin'an icjunita.
42 Fiquem vigiando, pois vocês não sabem em que dia vai chegar o seu Senhor.
43 Pus ac'ats'at'it ju ani. Ju tam lapanac ni va cac'atsa cava tavanan ju camina' ju ak'alhona' pus calhistaclh ju ixchaka'. Jantu catilacasq'uinilh ni catanu ni cak'alhaunilh tu'u'.
43 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse quando ia chegar o ladrão, ficaria vigiando e não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
44 Pus chunchach vachu' ju uxijnan. Alhist'acc'ant'it. Chunch ju alaya'it'it ni acsnich ju acmina' acsni jantu p'ast'ac'at'it ni laich acmilh ju acs pants'iquis. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
44 Por isso vocês também fiquem vigiando, pois o Filho do Homem chegará na hora em que vocês não estiverem esperando.
45 Ak'asmat'it ju ani chivinti. Ix'alin pumatam xalapanac ju lai ixlhilaksican chai ju na ix'ac'atsananta. Chai ju ix'ucxtin ula ju la'ixchaka' ni ca'axtakniyach ixvaiti'an ju ali'in acsni cha'an ju hora.
45 Jesus disse ainda:
46 Pus acsni caminchokoya' ju ix'ucxtin pus na cak'achanach ju anu' xalapanac ni calhitajucana' ni chunch ju t'ajun navini'.
46 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
47 Pus slivasalh ju iclajunau. Ni camuctaxtuya' ju anu' xalapanac pus ju ix'ucxtin lana calhilaksiya' ni laich calhistacniya' tachi chun ju ix'alinta.
47 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
48 Para ju anu' xalapanac ni va k'ai junita cajunlh pus laich canaulh la'ix'alhunut ni ca jantu sai catiminchokolh ju ix'ucxtin.
48 Mas, se o empregado for mau, pensará assim: “O meu patrão está demorando muito para voltar.”
49 Chai catsucuyach lhimakchapunu' ju ixt'axalapanacni chai va cat'avena' chai cat'ak'ot'ach ju t'ak'ap'anin.
49 Então começará a bater nos seus companheiros, e a comer, e a beber com os bêbados.
50 Chai ni chunch ju calalh pus ju ix'ucxtin ju anu' xalapanac laich acs cachilh acsni jantu pacxantaji ju yuchi. Cachilh acsni ixnajunta ni jantu catimilh ju acs pants'iquis.
50 E o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe.
51 Pus ju ix'ucxtin lana camamak'alhk'ajniya'. Caxtakniya' ju mak'alhk'ajnat ju ca'axtaknicana' ju a'okxchok'onin. Chai ju anch junta camaca'ancana' na lack'alhuncan chai na mapak'atsican ju istatsalat'an ni na tamak'alhk'ajnan.
51 Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os hipócritas vão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.