Atos 15

Ixchivinti Dios (TEENT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Pus ju acsnich ju ali'in lapanacni taminchalh ju xa'estado Judea. Tachilh ju Antioquía. Chai ju yu'unch tajuni ju ixtalhilaca'anta Jesús amachak'an Antioquía ni jantu lai catatitak'alhtaxtulh ni jantu ca'ach'uc'unicalh ix'axt'ak'a'an ju papanin tachi ju ix'amalaninin ju Moisés ju mak'anchich.
1 Chegaram a Antioquia alguns homens da Judeia e começaram a ensinar aos irmãos: “A menos que sejam circuncidados, conforme exige a lei de Moisés, vocês não poderão ser salvos”.
2 Pus ju Pablo chaich ju Bernabé ajuni ni jantu tasq'uini ni chunch catalalh. Para jantu lai xa'amalaca'ini ju anuch lapanacni. Chai ni jantu lai xatalak'oxi ju k'ai lhamak'an ju anch pus asacxtucalh ju Pablo chaich ju Bernabé chaich ju ali'in ni cata'alh ju lak'achak'an Jerusalén chai catat'achivinchalh ju ixtamalakachan ju Jesús chai ju lapanacni ju anch.
2 Paulo e Barnabé discordaram deles e discutiram energicamente. Por fim, a igreja decidiu enviar Paulo e Barnabé a Jerusalém, acompanhados de alguns irmãos de Antioquia, para tratar dessa questão com os apóstolos e presbíteros.
3 Pus ju ixtalhilaca'anta Jesús yu'unch ju ta'alacmalakachalh ju lapanacni ju Jerusalén. Chai ju yu'unch tapasatilalh ju xa'estado Fenicia chai ju Samaria. Chai lakatamin lakatamin lak'achak'an junta ixtatapasai pus alacjuni ju ixtalhilaca'anta Jesús ni vachu' tamacaulh tachi ju akts'iya ixtalhilanitach ju yu'unch ju jantu israelitanin ixtajunita chai talhilaca'alh ju Jesús. Pus tachi chun ju ixtalhilaca'anta Jesús na ixtalhik'achan acsni tak'asmatlh ju chunch.
3 A igreja, portanto, enviou seus representantes a Jerusalém. No caminho, eles pararam na Fenícia e em Samaria para visitar os irmãos e contaram que os gentios também estavam sendo convertidos, o que muito alegrou a todos.
4 Chai ju Pablo chai ju Bernabé chaich ju ali'in ju ix'alact'a'anta acsni tacha'alh ju Jerusalén pus lhik'ach amaklhtayanancalh. Na talhik'achalh ju ixtamalakachan ju Jesús chaich ju ali'in ju vachu' ixtalhilaca'anta Jesús chaich ju ixtalhinajun la'ixpujitat'an. Chai ju Pablo chaich ju Bernabé alacjuni tachi chun ju taxtokni ju xa'alact'anavi ju Dios ju yu'unch.
4 Quando chegaram a Jerusalém, foram bem recebidos pela igreja, pelos apóstolos e presbíteros, e relataram tudo que Deus havia feito por meio deles.
5 Para ju ali'in fariseonin ju ixtalhilaca'anta ju Jesús tataya chai chani tajuni ju lapanacni:
5 Contudo, alguns dos irmãos que pertenciam à seita dos fariseus se levantaram e disseram: “É necessário que os convertidos gentios sejam circuncidados e guardem a lei de Moisés”.
6 Pus ju acsnich tatak'aixtoklh ju ixtamalakachan ju Jesús chaich ju ixtalhinajun la'ixpujitat'an. Va ixtac'atsaputun ta yu laich catalak'oxi ju ani lhamak'an.
6 Os apóstolos e presbíteros se reuniram para decidir a questão.
7 Chai acsni na lhu talacchivinilh pus ju Pitalu' k'ostaya chai alacjuni:
7 Depois de uma longa discussão, Pedro se levantou e se dirigiu a eles, dizendo: “Irmãos, vocês sabem que, há muito tempo, Deus me escolheu dentre vocês para falar aos gentios a fim de que eles pudessem ouvir as boas-novas e crer.
8 Chai Dios ju lai lakts'in lakatamin alhunut. Chai yuchach ju mavasalalh ni vachu' ixtalhilaca'anta Jesús ju yu'unch. Pumavasala ni vachu' axtaknilh ju yu'unch ju Spiritu Santu tachi ju quintaxtaknitan ju quijnan'an.
8 Deus conhece o coração humano e confirmou que aceita os gentios ao lhes dar o Espírito Santo, como o deu a nós.
9 Ju Dios vachu' amapaini ju yu'unch tachi ju quintamapainiyan ju quijnan'an. Chai vachu' ach'ak'anilh ix'alhunut'an ju yu'unch acsni talhilaca'alh ju Jesús.
9 Não fez distinção alguma entre nós e eles, pois purificou o coração deles por meio da fé.
10 Pus ju chavai tajuch ni jantu k'ox lhiulayat'it tuchi navita ju Dios. Tajuch ni va axt'aknip'ut'unat'it ju yu'unch ju ts'inq'ui lhamap'aksin. Ju mak'aniya quilacpa'itni'an nin quijnan'an jantu lai xanavipalau.
10 Então por que agora vocês provocam a Deus, sobrecarregando os discípulos gentios com um jugo que nem nós nem nossos antepassados conseguimos suportar?
11 Jantu k'ox cava ni va chunch calau. Ju quijnan'an c'atsayau ni tak'alhtaxtuyau acsni lhilaca'anau ju qui'ucxtin'an Jesús ju ixnoncan camalakachatachilh Dios. Tak'alhtaxtuyau ni na k'ai ju ix'amapaininti ju yuchi. Chai ni chunch ju putak'alhtaxtuyau ju quijnan'an pus vachu' chunch cataputak'alhtaxtuya' ju ali'in lapanacni ju jantu israelitanin tajunita. ―Chunch ju ajuni ju Pitalu'.
11 Cremos que todos, nós e eles, somos salvos da mesma forma, pela graça do Senhor Jesus”.
12 Pus ju acsnich chux ixtalhavat lapanacni va sek taquicva. Tak'asmatnilh ixchivinti'an ju Bernabé chaich ju Pablo acsni tatsuculh nonin ni Dios ju ix'axtaknita ju ixtachaput ni laich xatanavi ju tu'u' ju lai catapu'alacpastacnalh ju lapanacni chai laich xatanavi ju lhamak'an la'ix'ucxlacapu'an ju yu'unch ju jantu israelitanin ixtajunita.
12 Todos ouviram em silêncio enquanto Barnabé e Paulo lhes relatavam os sinais e maravilhas que Deus havia realizado por meio deles entre os gentios.
13 Pus acsni tachivink'o ju Bernabé chaich ju Pablo pus ju Jacobo chanich alacjuni ju lapanacni:
13 Quando terminaram de falar, Tiago se levantou e disse: “Irmãos, ouçam-me!
14 Ju Simón quintajuntan ta yu p'ulhnan anavinilh lamapainin ju Dios ju yu'unch ju jantu quint'a'israelitanin'an tajunita chai asacxtulh ju ali'in sia yu'unch ni laich vachu' ixlapanacni catava.
14 Pedro lhes falou sobre como Deus visitou primeiramente os gentios para separar dentre eles um povo para si.
15 Chai ni chunch ju lai ju Dios ju chavai pus va uctaxtui ju ixchivinti ju mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios. Ju yuchi chani ju ts'okta:
15 E isso está em pleno acordo com o que disseram os profetas. Como está escrito:
16 Ju Dios ma najun ni ma caminchokopala' astan chai ma calak'oxichokoya' ju ixpu'ucxtin David ju aclatach.
16 ‘Depois disso voltarei e restaurarei a tenda caída de Davi. Reconstruirei suas ruínas e a restaurarei,
17 Ma ju chunch ju yu'unch ju jantu israelitanin tajunita ma laich catalhilaca'ana' ju yuchi ju k'ai ix'ucxtin'an junita.
17 para que o restante da humanidade busque o Senhor, incluindo os gentios, todos os que chamei para serem meus. O Senhor falou,
18 Ma chunch ju ixnajunta ju Dios ju mak'anchich ni laich camachakxayau ju ani taxtokni ju t'ajun tapasana' ju chavai.
18 aquele que tornou essas coisas conhecidas desde a eternidade’.
19 Pus ni chunch ju najunta ju Dios pus yuchi iclhinajun ju quit'in ni jantu calhimakchapu ju yu'unch ju jantu quint'a'israelitanin'an tajunita ju tamacaulh tachi ju akts'iya ixtalhilanita chai tach'ak'ok'ata ju Dios.
19 “Portanto, considero que não devemos criar dificuldades para os gentios que se convertem a Deus.
20 Va yuchi ni ca'ats'oknuniyau ni jantu cata'ulh ju tu'u' ju lhak'ailakts'inicanta ju tu'u' ju lakts'incan tachi dios. Chai jantu catalhitsuculh apumatam ju jantu ix'amachaka' u jantu ixpapa. Jantu cata'ulh ju lhivai ju va pixtuch'imaknicanta chai jantu cata'ulh ju ac'alhni.
20 Ao contrário, devemos escrever a eles dizendo-lhes que se abstenham de alimentos oferecidos a ídolos, da imoralidade sexual, da carne de animais estrangulados e do sangue.
21 Chunch ju calayau ni tus mak'anchich va tachi alin ju lapanacni ju lakatamin lakatamin lak'achak'an ju tamalani ixlhamap'aksin ju Moisés. Chux avilhchan pa'astacni lakts'incan ju yuchi la'ixpujitat'an ju quint'a'israelitanin'an. ―Chunch ju ajuni ju lapanacni ju Jacobo.
21 Pois essas leis de Moisés são pregadas todos os sábados nas sinagogas judaicas em todas as cidades há muitas gerações”.
22 Pus ju acsnich ju ixtamalakachan ju Jesús chai ju ixtalhinajun la'ixpujitat'an chai chux ju ali'in ju ixtalhilaca'anta Jesús na k'oxich talhiula ju ixchivinti. Chai tasacxtulh ju lapanacni sia yu'unch ju laich ca'alact'a'alh ju Pablo chai ju Bernabé ju lak'achak'an Antioquía. Pus tasacxtulh ju Silas chai ju Judas ju vachu' ixjuncan Barsabás. Yu'unch ju xalack'ajinch ixtajunita sia yu'unch ju ixtalhilaca'anta ju Jesús.
22 Então os apóstolos e presbíteros e toda a igreja em Jerusalém escolheram representantes e os enviaram a Antioquia da Síria, com Paulo e Barnabé, para informar sobre essa decisão. Os homens escolhidos eram dois líderes entre os irmãos: Judas, também chamado Barsabás, e Silas.
23 Chai ta'ats'oknunilh lakatam alhiqui junta chani tajuni ju yu'unch ju jantu israelitanin ixtajunita:
23 Esta foi a carta que levaram: “Nós, os apóstolos e presbíteros, e seus irmãos em Jerusalém, escrevemos esta carta aos irmãos gentios em Antioquia, Síria e Cilícia. Saudações.
24 Pus ju quijnan ic'alak'alhak'asmat'auch ni ma tataxtulh ju ali'in ju sia quijnan chai ma taquilacha chai ma tamak'ats'ank'aniyan ju mi'atalacpast'ac'at'an. Ma va tajunan ni ma tasq'uini ni ach'uc'unic'anat'it ju mi'axt'ak'a'an chai ma anaviya'it'it ju ixlhamap'aksin ju Moisés. Para jantu quijnan ju xac'amalakachayau.
24 “Soubemos que alguns homens, que daqui saíram sem nossa autorização, têm perturbado e inquietado vocês com seu ensino.
25 Pus yuchi na k'oxich xaclhilhiulayau junta xactak'aixt'ok'au ni acsacxtuyauch ju lapanacni ju sia quijnan ju ca'alact'a'alh ju quilak'au'an Pablo chaich ju Bernabé ju na amapainiyau. Cata'anchan lalakts'inin ju uxijnan.
25 Portanto, depois de chegarmos a um consenso, resolvemos enviar-lhes alguns representantes com nossos amados irmãos Barnabé e Paulo,
26 Pus ju Pablo chai ju Bernabé na paklhu taquilata junta ix'amakniputuncan va ixlacata ni ix'ajumputun ju lapanacni ixlacata ju k'ai qui'ucxtin'an Jesús ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios.
26 que têm arriscado a vida pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo.
27 Pus ic'at'amalakachatauch ju Judas chai ju Silas. Chai ju yu'unch catamavasalaniyan tachi chun ju ani taxtokni.
27 Estamos enviando Judas e Silas para confirmarem pessoalmente o que aqui escrevemos.
28 Pus ju Spiritu Santu quintamapast'ac'aniyan ju quijnan ni palai k'ox cava ni jantu tu'u' ts'inq'ui lhamap'aksin aclaxtakniyau ju uxijnan. Va yuchi ju ani taxtokni ju akts'iya tasq'uini ni anavit'it.
28 “Pois pareceu bem ao Espírito Santo e a nós não impor a vocês nenhum peso maior que estes poucos requisitos:
29 Va yuchi ni jantu a'ut'it ju tu'u' ju va ixlhik'ailakts'inicanta ju tu'u' ju lakts'incan tachi dios. Chai jantu a'ut'it ju ac'alhni nin tu'u' ju va pixtuch'imaknicalh. Vachu' jantu at'ats'uc'ut'it ju jantu mi'amachaka'an u mimpapa'an. Ni amac'a'unt'it ju ani taxtokni pus naviyat'it ju k'ox. Va yuchach”. Chunch ju tats'oklh ju laca'alhiqui.
29 abstenham-se de comer alimentos oferecidos a ídolos, de consumir o sangue ou a carne de animais estrangulados, e de praticar a imoralidade sexual. Farão muito bem se evitarem essas coisas. “Que tudo lhes vá bem.”
30 Pus ju anuch lapanacni acsni amalakachacalh pus ta'alh ju lak'achak'an Antioquía. Chai acsni tacha'alh tamak'aixtoklh ju ixtalhavat lapanacni ju ixtalhilaca'anta Jesús chai axtaknilh ju anu' alhiqui.
30 Os mensageiros partiram de imediato para Antioquia, onde reuniram os irmãos e entregaram a carta.
31 Chai acsni talakts'ilh ju alhiqui pus na talhik'achalh ju anu' chivinti junta ixnajun ni jantu tasq'uini ni tu'u' atumpa catanavilh.
31 Houve grande alegria em toda a igreja no dia em que leram essa mensagem animadora.
32 Pus ju Judas chaich ju Silas vachu' laich ixtanajun ixchivinti Dios. Pus na lhu xa'alacmap'aksi. Chai xa'alacjuni ni va lakatamch catanavilh ju ix'alhunut'an.
32 Então Judas e Silas, ambos profetas, encorajaram e fortaleceram os irmãos com muitas palavras.
33 Pus ju Judas chaich ju Silas tatolhcha lakat'ui lakat'utu avilhchan. Astan tanaulh ni catalak'anchokolh ju ixta'amalakachananta. Pus ju ixtalhilaca'anta Jesús amachak'an anch tamac'ami chai tajuni ni Dios ju ca'alhistaclh ju lacati.
33 Permaneceram ali algum tempo, e depois os irmãos os enviaram em paz de volta à igreja de Jerusalém.
34 Para ju Silas tam xanonchokopalai chai jantu xa'anchokoi ju Jerusalén. Ju yuchi tolhk'alhi ju Antioquía.
34 Silas, porém, resolveu permanecer ali.
35 Vachu' ju Pablo chaich ju Bernabé tatavilh ju Antioquía. Chai ju yu'unch chai ju ali'in va tachi ta'alacmalanilh ju lapanacni chai ta'alacjuni ixlacata ju k'ai ix'ucxtin'an Jesús.
35 Paulo e Barnabé ficaram em Antioquia. Eles e muitos outros ensinavam e pregavam a palavra do Senhor naquela cidade.
36 Ju astan acsni tapasalh lakat'ui lakat'utu avilhchan pus ju Pablo juni ju Bernabé:
36 Algum tempo depois, Paulo disse a Barnabé: “Voltemos para visitar cada uma das cidades onde pregamos a palavra do Senhor, para ver como os irmãos estão indo”.
37 Pus ju Bernabé ixlacasq'uinta ni ix'alact'a'alh ju Xivan ju vachu' Marcos ixjuncan.
37 Barnabé queria levar João Marcos,
38 Para ju Pablo jantu k'ox lhiula ni laich ca'alact'a'alh ju yuchi ni va alacmaco'ulacha lak'achak'an Panfilia. Jantu xa'alac'aktaijui ali' la'ixlhich'alhcat Dios.
38 mas Paulo se opôs, pois João Marcos tinha se separado deles na Panfília, não prosseguindo com eles no trabalho.
39 Pus talaclak'ailh chai talamacaulh. Pus ju Bernabé t'a'alh ju Marcos. Tataju lacabarco chai ta'alh ju xalacat'un Chipre.
39 O desentendimento entre eles foi tão grave que os dois se separaram. Barnabé levou João Marcos e navegou para Chipre.
40 Chai ju Pablo sacxtulh ju Silas ni yuchi ju cat'a'alh. Pus ju ixlhi'alak'avin la'ixmacni Jesús tatapaininilh ju k'ai ix'ucxtin'an Dios ju na amapaininin ni yuchi ju ca'alhistaclh. Chai ju yu'unch tataxtulh.
40 Paulo escolheu Silas e partiu, e os irmãos o entregaram ao cuidado gracioso do Senhor.
41 Ta'alh ju xalacat'un Siria chai ju Cicilia chai tajuni ju ixlhi'alak'avin la'ixmacni Jesús ni jantu tavanan catacaplh ju ixtaxtokni Dios.
41 Então ele viajou por toda a Síria e Cilícia, fortalecendo as igrejas de lá.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.