Atos 15

Ixchivinti Dios (TEENT) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Pus ju acsnich ju ali'in lapanacni taminchalh ju xa'estado Judea. Tachilh ju Antioquía. Chai ju yu'unch tajuni ju ixtalhilaca'anta Jesús amachak'an Antioquía ni jantu lai catatitak'alhtaxtulh ni jantu ca'ach'uc'unicalh ix'axt'ak'a'an ju papanin tachi ju ix'amalaninin ju Moisés ju mak'anchich.
1 Então alguns que tinham descido da Judéia ensinavam assim os irmãos: Se não vos circuncidardes conforme o uso de Moisés, não podeis salvar-vos.
2 Pus ju Pablo chaich ju Bernabé ajuni ni jantu tasq'uini ni chunch catalalh. Para jantu lai xa'amalaca'ini ju anuch lapanacni. Chai ni jantu lai xatalak'oxi ju k'ai lhamak'an ju anch pus asacxtucalh ju Pablo chaich ju Bernabé chaich ju ali'in ni cata'alh ju lak'achak'an Jerusalén chai catat'achivinchalh ju ixtamalakachan ju Jesús chai ju lapanacni ju anch.
2 Tendo tido Paulo e Barnabé não pequena discussão e contenda contra eles, resolveu-se que Paulo e Barnabé, e alguns dentre eles, subissem a Jerusalém, aos apóstolos e aos anciãos, sobre aquela questão.
3 Pus ju ixtalhilaca'anta Jesús yu'unch ju ta'alacmalakachalh ju lapanacni ju Jerusalén. Chai ju yu'unch tapasatilalh ju xa'estado Fenicia chai ju Samaria. Chai lakatamin lakatamin lak'achak'an junta ixtatapasai pus alacjuni ju ixtalhilaca'anta Jesús ni vachu' tamacaulh tachi ju akts'iya ixtalhilanitach ju yu'unch ju jantu israelitanin ixtajunita chai talhilaca'alh ju Jesús. Pus tachi chun ju ixtalhilaca'anta Jesús na ixtalhik'achan acsni tak'asmatlh ju chunch.
3 E eles, sendo acompanhados pela igreja, passavam pela Fenícia e por Samaria, contando a conversão dos gentios; e davam grande alegria a todos os irmãos.
4 Chai ju Pablo chai ju Bernabé chaich ju ali'in ju ix'alact'a'anta acsni tacha'alh ju Jerusalén pus lhik'ach amaklhtayanancalh. Na talhik'achalh ju ixtamalakachan ju Jesús chaich ju ali'in ju vachu' ixtalhilaca'anta Jesús chaich ju ixtalhinajun la'ixpujitat'an. Chai ju Pablo chaich ju Bernabé alacjuni tachi chun ju taxtokni ju xa'alact'anavi ju Dios ju yu'unch.
4 E, quando chegaram a Jerusalém, foram recebidos pela igreja e pelos apóstolos e anciãos, e lhes anunciaram quão grandes coisas Deus tinha feito com eles.
5 Para ju ali'in fariseonin ju ixtalhilaca'anta ju Jesús tataya chai chani tajuni ju lapanacni:
5 Alguns, porém, da seita dos fariseus, que tinham crido, se levantaram, dizendo que era mister circuncidá-los e mandar-lhes que guardassem a lei de Moisés.
6 Pus ju acsnich tatak'aixtoklh ju ixtamalakachan ju Jesús chaich ju ixtalhinajun la'ixpujitat'an. Va ixtac'atsaputun ta yu laich catalak'oxi ju ani lhamak'an.
6 Congregaram-se, pois, os apóstolos e os anciãos para considerar este assunto.
7 Chai acsni na lhu talacchivinilh pus ju Pitalu' k'ostaya chai alacjuni:
7 E, havendo grande contenda, levantou-se Pedro e disse-lhes: Homens irmãos, bem sabeis que já há muito tempo Deus me elegeu dentre nós, para que os gentios ouvissem da minha boca a palavra do evangelho, e cressem.
8 Chai Dios ju lai lakts'in lakatamin alhunut. Chai yuchach ju mavasalalh ni vachu' ixtalhilaca'anta Jesús ju yu'unch. Pumavasala ni vachu' axtaknilh ju yu'unch ju Spiritu Santu tachi ju quintaxtaknitan ju quijnan'an.
8 E Deus, que conhece os corações, lhes deu testemunho, dando-lhes o Espírito Santo, assim como também a nós;
9 Ju Dios vachu' amapaini ju yu'unch tachi ju quintamapainiyan ju quijnan'an. Chai vachu' ach'ak'anilh ix'alhunut'an ju yu'unch acsni talhilaca'alh ju Jesús.
9 E não fez diferença alguma entre eles e nós, purificando os seus corações pela fé.
10 Pus ju chavai tajuch ni jantu k'ox lhiulayat'it tuchi navita ju Dios. Tajuch ni va axt'aknip'ut'unat'it ju yu'unch ju ts'inq'ui lhamap'aksin. Ju mak'aniya quilacpa'itni'an nin quijnan'an jantu lai xanavipalau.
10 Agora, pois, por que tentais a Deus, pondo sobre a cerviz dos discípulos um jugo que nem nossos pais nem nós pudemos suportar?
11 Jantu k'ox cava ni va chunch calau. Ju quijnan'an c'atsayau ni tak'alhtaxtuyau acsni lhilaca'anau ju qui'ucxtin'an Jesús ju ixnoncan camalakachatachilh Dios. Tak'alhtaxtuyau ni na k'ai ju ix'amapaininti ju yuchi. Chai ni chunch ju putak'alhtaxtuyau ju quijnan'an pus vachu' chunch cataputak'alhtaxtuya' ju ali'in lapanacni ju jantu israelitanin tajunita. ―Chunch ju ajuni ju Pitalu'.
11 Mas cremos que seremos salvos pela graça do Senhor Jesus Cristo, como eles também.
12 Pus ju acsnich chux ixtalhavat lapanacni va sek taquicva. Tak'asmatnilh ixchivinti'an ju Bernabé chaich ju Pablo acsni tatsuculh nonin ni Dios ju ix'axtaknita ju ixtachaput ni laich xatanavi ju tu'u' ju lai catapu'alacpastacnalh ju lapanacni chai laich xatanavi ju lhamak'an la'ix'ucxlacapu'an ju yu'unch ju jantu israelitanin ixtajunita.
12 Então toda a multidão se calou e escutava a Barnabé e a Paulo, que contavam quão grandes sinais e prodígios Deus havia feito por meio deles entre os gentios.
13 Pus acsni tachivink'o ju Bernabé chaich ju Pablo pus ju Jacobo chanich alacjuni ju lapanacni:
13 E, havendo-se eles calado, tomou Tiago a palavra, dizendo: Homens irmãos, ouvi-me:
14 Ju Simón quintajuntan ta yu p'ulhnan anavinilh lamapainin ju Dios ju yu'unch ju jantu quint'a'israelitanin'an tajunita chai asacxtulh ju ali'in sia yu'unch ni laich vachu' ixlapanacni catava.
14 Simão relatou como primeiramente Deus visitou os gentios, para tomar deles um povo para o seu nome.
15 Chai ni chunch ju lai ju Dios ju chavai pus va uctaxtui ju ixchivinti ju mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios. Ju yuchi chani ju ts'okta:
15 E com isto concordam as palavras dos profetas; como está escrito:
16 Ju Dios ma najun ni ma caminchokopala' astan chai ma calak'oxichokoya' ju ixpu'ucxtin David ju aclatach.
16 Depois disto voltarei,e reedificarei o tabernáculo de Davi, que está caído, levantá-lo-ei das suas ruínas, e tornarei a edificá-lo.
17 Ma ju chunch ju yu'unch ju jantu israelitanin tajunita ma laich catalhilaca'ana' ju yuchi ju k'ai ix'ucxtin'an junita.
17 Para que o restante dos homens busque ao Senhor,e todos os gentios, sobre os quais o meu nome é invocado,diz o Senhor, que faz todas estas coisas,
18 Ma chunch ju ixnajunta ju Dios ju mak'anchich ni laich camachakxayau ju ani taxtokni ju t'ajun tapasana' ju chavai.
18 Conhecidas sào a Deus, desde o princípio do mundo, todas as suas obras.
19 Pus ni chunch ju najunta ju Dios pus yuchi iclhinajun ju quit'in ni jantu calhimakchapu ju yu'unch ju jantu quint'a'israelitanin'an tajunita ju tamacaulh tachi ju akts'iya ixtalhilanita chai tach'ak'ok'ata ju Dios.
19 Por isso julgo que não se deve perturbar aqueles, dentre os gentios, que se convertem a Deus.
20 Va yuchi ni ca'ats'oknuniyau ni jantu cata'ulh ju tu'u' ju lhak'ailakts'inicanta ju tu'u' ju lakts'incan tachi dios. Chai jantu catalhitsuculh apumatam ju jantu ix'amachaka' u jantu ixpapa. Jantu cata'ulh ju lhivai ju va pixtuch'imaknicanta chai jantu cata'ulh ju ac'alhni.
20 Mas escrever-lhes que se abstenham das contaminações dos ídolos, da fornicação, do que é sufocado e do sangue.
21 Chunch ju calayau ni tus mak'anchich va tachi alin ju lapanacni ju lakatamin lakatamin lak'achak'an ju tamalani ixlhamap'aksin ju Moisés. Chux avilhchan pa'astacni lakts'incan ju yuchi la'ixpujitat'an ju quint'a'israelitanin'an. ―Chunch ju ajuni ju lapanacni ju Jacobo.
21 Porque Moisés, desde os tempos antigos, tem em cada cidade quem o pregue, e cada sábado é lido nas sinagogas.
22 Pus ju acsnich ju ixtamalakachan ju Jesús chai ju ixtalhinajun la'ixpujitat'an chai chux ju ali'in ju ixtalhilaca'anta Jesús na k'oxich talhiula ju ixchivinti. Chai tasacxtulh ju lapanacni sia yu'unch ju laich ca'alact'a'alh ju Pablo chai ju Bernabé ju lak'achak'an Antioquía. Pus tasacxtulh ju Silas chai ju Judas ju vachu' ixjuncan Barsabás. Yu'unch ju xalack'ajinch ixtajunita sia yu'unch ju ixtalhilaca'anta ju Jesús.
22 Então pareceu bem aos apóstolos e aos anciãos, com toda a igreja, eleger homens dentre eles e enviá-los com Paulo e Barnabé a Antioquia, a saber: Judas, chamado Barsabás, e Silas, homens distintos entre os irmãos.
23 Chai ta'ats'oknunilh lakatam alhiqui junta chani tajuni ju yu'unch ju jantu israelitanin ixtajunita:
23 E por intermédio deles escreveram o seguinte: Os apóstolos, e os anciãos e os irmãos, aos irmãos dentre os gentios que estão em Antioquia, e Síria e Cilícia, saúde.
24 Pus ju quijnan ic'alak'alhak'asmat'auch ni ma tataxtulh ju ali'in ju sia quijnan chai ma taquilacha chai ma tamak'ats'ank'aniyan ju mi'atalacpast'ac'at'an. Ma va tajunan ni ma tasq'uini ni ach'uc'unic'anat'it ju mi'axt'ak'a'an chai ma anaviya'it'it ju ixlhamap'aksin ju Moisés. Para jantu quijnan ju xac'amalakachayau.
24 Porquanto ouvimos que alguns que saíram dentre nós vos perturbaram com palavras, e transtornaram as vossas almas, dizendo que deveis circuncidar-vos e guardar a lei, não lhes tendo nós dado mandamento,
25 Pus yuchi na k'oxich xaclhilhiulayau junta xactak'aixt'ok'au ni acsacxtuyauch ju lapanacni ju sia quijnan ju ca'alact'a'alh ju quilak'au'an Pablo chaich ju Bernabé ju na amapainiyau. Cata'anchan lalakts'inin ju uxijnan.
25 Pareceu-nos bem, reunidos concordemente, eleger alguns homens e enviá-los com os nossos amados Barnabé e Paulo,
26 Pus ju Pablo chai ju Bernabé na paklhu taquilata junta ix'amakniputuncan va ixlacata ni ix'ajumputun ju lapanacni ixlacata ju k'ai qui'ucxtin'an Jesús ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios.
26 Homens que já expuseram as suas vidas pelo nome de nosso Senhor Jesus Cristo.
27 Pus ic'at'amalakachatauch ju Judas chai ju Silas. Chai ju yu'unch catamavasalaniyan tachi chun ju ani taxtokni.
27 Enviamos, portanto, Judas e Silas, os quais por palavra vos anunciarão também as mesmas coisas.
28 Pus ju Spiritu Santu quintamapast'ac'aniyan ju quijnan ni palai k'ox cava ni jantu tu'u' ts'inq'ui lhamap'aksin aclaxtakniyau ju uxijnan. Va yuchi ju ani taxtokni ju akts'iya tasq'uini ni anavit'it.
28 Na verdade pareceu bem ao Espírito Santo e a nós, não vos impor mais encargo algum, senão estas coisas necessárias:
29 Va yuchi ni jantu a'ut'it ju tu'u' ju va ixlhik'ailakts'inicanta ju tu'u' ju lakts'incan tachi dios. Chai jantu a'ut'it ju ac'alhni nin tu'u' ju va pixtuch'imaknicalh. Vachu' jantu at'ats'uc'ut'it ju jantu mi'amachaka'an u mimpapa'an. Ni amac'a'unt'it ju ani taxtokni pus naviyat'it ju k'ox. Va yuchach”. Chunch ju tats'oklh ju laca'alhiqui.
29 Que vos abstenhais das coisas sacrificadas aos ídolos, e do sangue, e da carne sufocada, e da fornicação, das quais coisas bem fazeis se vos guardardes. Bem vos vá.
30 Pus ju anuch lapanacni acsni amalakachacalh pus ta'alh ju lak'achak'an Antioquía. Chai acsni tacha'alh tamak'aixtoklh ju ixtalhavat lapanacni ju ixtalhilaca'anta Jesús chai axtaknilh ju anu' alhiqui.
30 Tendo eles então se despedido, partiram para Antioquia e, ajuntando a multidão, entregaram a carta.
31 Chai acsni talakts'ilh ju alhiqui pus na talhik'achalh ju anu' chivinti junta ixnajun ni jantu tasq'uini ni tu'u' atumpa catanavilh.
31 E, quando a leram, alegraram-se pela exortação.
32 Pus ju Judas chaich ju Silas vachu' laich ixtanajun ixchivinti Dios. Pus na lhu xa'alacmap'aksi. Chai xa'alacjuni ni va lakatamch catanavilh ju ix'alhunut'an.
32 Depois Judas e Silas, que também eram profetas, exortaram e confirmaram os irmãos com muitas palavras.
33 Pus ju Judas chaich ju Silas tatolhcha lakat'ui lakat'utu avilhchan. Astan tanaulh ni catalak'anchokolh ju ixta'amalakachananta. Pus ju ixtalhilaca'anta Jesús amachak'an anch tamac'ami chai tajuni ni Dios ju ca'alhistaclh ju lacati.
33 E, detendo-se ali algum tempo, os irmãos os deixaram voltar em paz para os apóstolos;
34 Para ju Silas tam xanonchokopalai chai jantu xa'anchokoi ju Jerusalén. Ju yuchi tolhk'alhi ju Antioquía.
34 Mas pareceu bem a Silas ficar ali.
35 Vachu' ju Pablo chaich ju Bernabé tatavilh ju Antioquía. Chai ju yu'unch chai ju ali'in va tachi ta'alacmalanilh ju lapanacni chai ta'alacjuni ixlacata ju k'ai ix'ucxtin'an Jesús.
35 E Paulo e Barnabé ficaram em Antioquia, ensinando e pregando, com muitos outros, a palavra do Senhor.
36 Ju astan acsni tapasalh lakat'ui lakat'utu avilhchan pus ju Pablo juni ju Bernabé:
36 E alguns dias depois, disse Paulo a Barnabé: Tornemos a visitar nossos irmãos por todas as cidades em que já anunciamos a palavra do Senhor, para ver como estão.
37 Pus ju Bernabé ixlacasq'uinta ni ix'alact'a'alh ju Xivan ju vachu' Marcos ixjuncan.
37 E Barnabé aconselhava que tomassem consigo a João, chamado Marcos.
38 Para ju Pablo jantu k'ox lhiula ni laich ca'alact'a'alh ju yuchi ni va alacmaco'ulacha lak'achak'an Panfilia. Jantu xa'alac'aktaijui ali' la'ixlhich'alhcat Dios.
38 Mas a Paulo parecia razoável que não tomassem consigo aquele que desde a Panfília se tinha apartado deles e não os acompanhou naquela obra.
39 Pus talaclak'ailh chai talamacaulh. Pus ju Bernabé t'a'alh ju Marcos. Tataju lacabarco chai ta'alh ju xalacat'un Chipre.
39 E tal contenda houve entre eles, que se apartaram um do outro. Barnabé, levando consigo a Marcos, navegou para Chipre.
40 Chai ju Pablo sacxtulh ju Silas ni yuchi ju cat'a'alh. Pus ju ixlhi'alak'avin la'ixmacni Jesús tatapaininilh ju k'ai ix'ucxtin'an Dios ju na amapaininin ni yuchi ju ca'alhistaclh. Chai ju yu'unch tataxtulh.
40 E Paulo, tendo escolhido a Silas, partiu, encomendado pelos irmãos à graça de Deus.
41 Ta'alh ju xalacat'un Siria chai ju Cicilia chai tajuni ju ixlhi'alak'avin la'ixmacni Jesús ni jantu tavanan catacaplh ju ixtaxtokni Dios.
41 E passou pela Síria e Cilícia, confirmando as igrejas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.