Mateus 15

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ju acsnich talakmilh ju Jesús ju ali'in fariseonin chai ju lapanacni ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin amachak'an Jerusalén. Chai tasacmilh ju Jesús. Tajuni:
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 ―Ju mintamamaka'un tajuch ni jantu tu'u' talhiulai ju ixlhamap'aksin'an ju papaninch ni jantu chunch tamakch'ak'ai acsni tavajin tachi ju iclhilanitau ju quijnan.
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Para ju Jesús chani ak'alhtailh: ―Pus ju uxijnan tajuch ni jantu navip'alat'it tachi ju najun la'ixlhamap'aksin ju Dios. Alai va naviyat'it ju mi'atalaninti'an mi'akstu'an.
3 Jesus respondeu:
4 Pus ju Dios chani naulh: “At'alhonit'it ju mimpai'an chai ju minati'an”. Vachu' naulh ni camaknicalh va tichi chavaich ju cajuna' macxcai chivinti ju ixpai u ixnati.
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Para ju uxijnan lak'a'init'it ni chani cajunilh ju ixpai u ixnati ju tam lapanac: “Ju quit'in jantu lai actila'aktaiju va ixlaca'atalh ni iclhik'ailakts'ilh ju Dios ju tumin ju xaclapu'aktaiju ju uxijnan”.
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Pus ju uxijnan lak'a'iyat'it ni jantu ca'aktaiju ju ixpai u ixnati va tichi chavaich ju chunch canaulh. Chai ni chunch ju layat'it pus samak'ant'at'it ju ixlhamap'aksin Dios va ixlaca'atalh ni navip'ut'unat'it ju mi'atalaninti'an mi'akstu'an.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Ju uxijnan va a'okxchok'onin unt'at'it acsni chunch ju layat'it. Pus slivasalh tachi ju naulh ju Isaías ju milacata'an acsni chani xats'ok'ulai la'ixchivinti Dios:
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 — ausente —
8 “Deus disse:
9 — ausente —
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Acsni nonk'olh ju chunch ju Jesús pus at'asanilh ju ixtalhavat lapanacni chai chani alacjuni: ―Aquilak'asmatniu chai amach'akxat'it ju aclajunau.
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Jantiyu' ju ui tam lapanac ju malhquiliquini ju is'atsucunti. Alai yuchi ju chivinti ju taxtui la'ixquilhni. Yuchach ju malhquiliquini is'atsucunti ju tam lapanac.
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Pus ju acsnich talakmilh ju Jesús ju ix'amamaka'ui chai chani tajuni: ―Ja c'ats'aich ni talhitalhk'amalh ju fariseonin ju tuch'i xa'a'uni.
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Para ju Jesús chani alacjuni: ―Tachi chun ju lapanacni ju jantu talaca'iputun ixchivinti ju quimpai ju vilhcha lact'iyan cata'aclaya'. Chunch ju ca'a'ulhtucana' tachi acsni tipulhucan ju tu'u' q'uiu.
13 Jesus respondeu:
14 Pus amac'a'unt'it ju yu'unch ni chunch tajunita tachi ju tu'u' alak'ach'ixnin chai ta'ap'ulhniputun ju ixt'a'alak'ach'ixnin. Pus ju tam alak'ach'ix ni cap'ulhnilh ju ixt'a'alak'ach'ix pus ixt'iyun'an catinta'ana' junta puculhucnic'a.
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Pus ju acsnich ju Pitalu' chani juni ju Jesús: ―Aquilamavasalaniuch ju chivinti ju xa'a'uni ju ixtalhavat lapanacni.
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Chai ju Jesús ajuni: ―Ja vachu' jantu lai amach'akxanant'it ju uxijnan.
16 Jesus disse:
17 Ja va jantu mach'akxayat'it ni va lamimpajan'an ju tajui tachi chun ju q'uilht'anuyat'it. Chai astan va mak'ancanch.
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Para tachi chun ju macxcai chivinti ju q'uilht'axt'uyat'it pus lami'alhunut'an ju minacha. Chai yuchach ju tamalhquiliquiniyan ju mi'atsucunti'an.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Pus laca'alhunut ju taxtui ju macxcai atalacpast'ac'at chai ju amakninti chai ju ixpuxcajuca apumatam chako'ulh u apumatam jok'at. Vachu' laca'alhunut ju taxtui ju ixk'achanica ni va lacati tsucucan chai ju ak'alha'unti chai ju ta'aklhtamat chai ju macxcai chivinti.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Yuchach ju ani ju malhquiliquini is'atsucunti ju tam lapanac. Jantiyu' ni va jantu chun camakch'ak'alh acsni cavena' tachi ju talhilanita ju ali'in.
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Pus ju acsnich ju Jesús taxtucha ju anch. Alh ju xalacat'un junta ix'alin ju lak'achak'anixni Tiro chai Sidón.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Chai pumatam chako'ulh amachaka' Canaán lak'alh ju Jesús chai va tsa tsa tapaininilh. Chai na p'as ixchivinin acsni chani ixjuni: ―Qui'ucxtin. Ists'alh'at David. Lamapainin aq'ui'akt'ai'ut'ich. Alin ju lhacaticuru la'ixlacatuna ju quintsi' chai slivasalh na mak'alhk'ajnan.
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Chunch ju ixjuni ju Jesús para ju yuchi jantu ts'i junilh. Pus ju acsnich talakmilh ju Jesús ju ix'amamaka'ui chai tatapaininilh. Tajunich: ―Anavininch ju tuchi sq'uiniyan ni laich ca'anchokolh la'ixchaka' ni na jeks quintamavayan.
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Pus ju acsnich ju Jesús chani naulh: ―Ju Dios quimalakachatachilh ni va yu'unch ac'a'aktaijuya' ju quint'a'israelitanin ju catamak'alhk'ajnank'alhi ni catatailhi'alh ix'alactu'unti'an.
24 Jesus respondeu:
25 Para ju anu' chako'ulh palai vanin milh junta ixya ju Jesús. Ta'aktsokotanilh. Chai chani juni: ―Qui'ucxtin aq'ui'akt'ai'ut'ich.
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Para ju Jesús juni: ―Jantu lhijun ni ac'aktaijun ju uxint'i. Ni chunch aclalh pus va ixt'achun cava tachi ju va ac'aquictai'i ju ixvaiti'an ju quint'a'amachivinti chai ac'axtaknilh ju sc'uyun.
26 Jesus disse:
27 Para ju anu' chako'ulh chani juni: ―Vasalh ji qui'ucxtin. Para mas yu'unch ju sc'uyun tasac'ui ju xataquicpuchin ju patajui lacamixa junta tavajin ju ix'ucxtin'an.
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Pus ju acsnich ju Jesús juni: ―Chako'ulh slivasalh na q'uilhilaksich. Anavinic'ana'ich ju tuch'i xaq'uisq'uinich. Pus lana palai va ju istsi' ju anu' pants'iquis.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Chai ju Jesús taxtucha chai milh vanin laxa'atants'in Galilea. Chai astan alh lakatam akstijun chai tolhcha ju anch.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Chai na lhu talakcha'alh ju lapanacni. Alaclhicha'anicalh ju jantu lai ixta'alhtanan chai ju alak'ach'ixnin chai ju nunu' chai ju macmututu chai ju alich na lhu tak'ank'anin. Vaninch amamacalh junta ixch'antai ju Jesús chai ju yuchi palai anavik'o.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Pus ju lapanacni na talhamak'aninilh acsni talakts'ilh ni ixtachivinin ju nunu' ixtajunita. Chai ju macmututu ixjunita palai tajunlh. Chai ju va ch'anlhk'avilh ixtajunita laich sok ixta'alhtanan. Chai ju alak'ach'ixnin ixtajunita laich ixta'alac'avanan. Pus chux ju lapanacni na talhamak'aninilh. Chai na talak'ayalh ju isDios'an ju israelitanin.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Ju acsnich ju Jesús alact'asanilh ju ix'amamaka'ui chai chani ajuni: ―Paini'itnich ju ani tavilanalh lapanacni ni lakat'utu avilhchan xaquintat'atolan chai ju chavai matich ju tuchi cata'ulh. Chai jantu ic'amalakachaputun la'ixchaka'an ni va catachava'alh. Jantu xcai ni va catata'aktalh ju lacati ixchavan'an.
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Pus ju ix'amamaka'ui tajuni: ―Para ju ani jantu xamati' t'ajun. Tas anchach ju lai ac'iyau ju quijnan ju lhu vaiti ni laich ac'amalhilanik'oju ju ixtalhavat lapanacni.
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Chai ju Jesús asacmilh. Alacjuni: ―Tas akxchux vati ju ch'ap'at'at'it. Chai ju yu'unch tajuni: ―Va akxtujun vati chai lacats'unin lact'icst'i pamata.
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Pus ju acsnich ju Jesús ajuni ixtalhavat lapanacni ni catatavilhca' laca'ats'inan.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Chai ju yuchi ch'apalh ju akxtujun vati chai ju pamata. Xtaknilh lhak'ailakts'in ju Dios. Chai astan lacch'ek'elh chai axtaknilh ju ix'amamaka'ui. Chai ju yu'unch ta'alhilaktsak'o tachi chun ju lapanacni.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Pus tavenk'o ixchux'an chai talhilalh. Chai astan tasacchokolh ju jantu ta'ok'o. Cha'alh lakatujun tank'alin.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Pus ju anuch ju tavailh ixcha'anta lakat'at'i milh jok'atni. Ju chakolun chai ju ask'at'an jantu aputek'ecalh.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Pus ju Jesús amac'ami ju lapanacni. Taju lacabarco chai alh vanin ju lak'achak'an Magdala.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.