Marcos 1
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NVT
1 Chani ju xatai'ulai ju amalaninti ixlacata ju Jesucristo ists'alh Dios.
1 Este é o princípio das boas-novas a respeito de Jesus Cristo, o Filho de Deus.
2 Pus ju Isaías ju anu' mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios chani ju ts'oklh ixlacata ju Jesús:
2 Iniciou-se como o profeta Isaías escreveu: “Envio meu mensageiro adiante de ti, e ele preparará teu caminho.
3 — ausente —
3 Ele é uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor! Abram a estrada para ele!’”.
4 Pus yuchi lhimilh ju Xivan. Yuchi ju anu' ixlapanac Dios ju lhichivinilh ju Isaías. Chai ju yuchi ix'amakpaxanan ju lacamacni chai ix'alacjuni ju lapanacni: ―Amac'a'unt'it ju mi'alactu'unti'an chai a'akp'axt'it. Ju chunch catamac'acxaniyan ju mi'alactu'unti'an ju Dios. ―Chunch ix'ajuni ju lapanacni.
4 Esse mensageiro era João Batista. Ele apareceu no deserto, pregando o batismo como sinal de arrependimento para o perdão dos pecados.
5 Pus ju amachak'an ju xa'estado Judea chai ju amachak'an ju lak'achak'an Jerusalén ixtalak'an ju Xivan ni ixtak'asmatniputun ju ixchivinti. Chai ju Xivan amakpaxak'o ju anuch k'ai xcan Jordán acsni ixtanajun ni catamacona' ju ix'alactu'unti'an.
5 Gente de toda a Judeia, incluindo os moradores de Jerusalém, saía para ver e ouvir João. Quando confessavam seus pecados, ele os batizava no rio Jordão.
6 Ju ixpumpu' ju Xivan ispaksiucanta ix'apamat camello. Chai lakatam tak'aixt'ak'an ixtank'aijucalh. Chai ix'ui ju tu'u' tachi ju silek chai ju xat'axcat lacaq'uivin.
6 João vestia roupas tecidas com pelos de camelo, usava um cinto de couro e alimentava-se de gafanhotos e mel silvestre.
7 Ju yuchi chani ix'alacjuni ju lapanacni: ―Mintacha astan ju palai xak'ai. Palai jantu ju quit'in. Ju quit'in jantu tu'u' ju quintapalhni. Jantu laich actich'anxk'otlh nin mas va yuchi ju samusni ixch'anxt'ak'an.
7 João anunciava: “Depois de mim virá alguém mais poderoso que eu, alguém tão superior que não sou digno de me abaixar e desamarrar as correias de suas sandálias.
8 Pus ju quit'in lacaxcan ju iclamakpaxau. Para ju yuchi cataxtakniyan ju Spiritu Santu ju catsucuyach lami'alhunut'an.
8 Eu os batizo com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo!”.
9 Pus ju acsnich ju Jesús mincha lak'achak'an Nazaret laxa'estado Galilea chai ju Xivan vachu' makpaxa ju yuchi lacak'ai xcan Jordán.
9 Certo dia, Jesus veio de Nazaré da Galileia, e João o batizou no rio Jordão.
10 Chai ju Jesús acsni tacutlh ju lacxcan lana lakts'ilh ju lact'iyan ni talhtek'a. Chai lakts'ilh ni milh ju Spiritu Santu tachi ju tu'u' lak'axk'avan. Chai lakmilh ju yuchi.
10 Enquanto saía da água, viu o céu se abrir e o Espírito Santo descer sobre ele como uma pomba.
11 Chai lana chivincancha ju lact'iyan chai k'asmatcalh ju lacat'un junta ixya ju Jesús. Chai chani junicalh ju Jesús: ―Ju uxint'i quints'alh'at. Slivasalh na icmapainiyan. Na iclhik'achananch.
11 E uma voz do céu disse: “Você é meu Filho amado, que me dá grande alegria”.
12 Pus ju Spiritu Santu lana k'ai lhi'alh ju Jesús lacamacni.
12 Em seguida, o Espírito conduziu Jesus ao deserto,
13 T'up'uxam avilhchan tolhcha lacamacni ju Jesús. Chai ju anch na ix'alin ju maktilin. Chai ju lhacaticuru navilh ju talacmask'atinti ni ts'a ma laich ca'ixmalactu'uni ju Jesús. Chai ju astan ju anquilhnin talhiminilh ju ixvaiti ju Jesús.
13 onde ele foi tentado por Satanás durante quarenta dias. Estava entre animais selvagens, e anjos o serviam.
14 Acsni t'alhnucalh ju Xivan pus astan ju Jesús alh ju xa'estado Galilea. Ix'alacjuni ju lapanacni ni lhinomputun ju Dios la'is'atsucunti'an.
14 Depois que João foi preso, Jesus foi para a Galileia, onde anunciou as boas-novas de Deus.
15 Chani ix'alacjuni: ―Vaninch minta ju avilhchan acsni calhinona' ju Dios. Tamch alacp'ast'act'it lami'alhunut'an chai alac'a'it'it ju chivinti junta najun ta yu laich ap'ut'ak'alht'axt'uya'it'it. ―Chunch ix'alacjuni.
15 “Enfim chegou o tempo prometido!”, proclamava. “O reino de Deus está próximo! Arrependam-se e creiam nas boas-novas!”
16 Chai ju Jesús ix'alhtanan la'ixquilhtu' ju xa'atants'in Galilea acsni alakts'ilh ju Simón ju vachu' ixjuncan Pitalu' chai isp'isek'e ju Tilix ixjuncan. Va ixtat'ajun munin ixch'okxni'an laca'atants'in ni ixch'apanin pamata ixtajunita.
16 Enquanto andava à beira do mar da Galileia, Jesus viu Simão e seu irmão André. Jogavam redes ao mar, pois viviam da pesca.
17 Chai ju Jesús alacjuni: ―Aquilach'ak'ok'auch. Chai tachi ju ixmak'aixt'ok'at'it ju pamata pus vana va chun aclaxtakniyau ju lhich'alhcat ni amak'aixt'ok'a'it'it ju lapanacni ju aquintalhilaca'ana'. ―Chunch ju alacjuni.
17 Jesus lhes disse: “Venham! Sigam-me, e eu farei de vocês pescadores de gente”.
18 Pus lana tamacaulh ixch'okxni'an chai tach'ak'ok'alh ju yuchi.
18 No mesmo instante, deixaram suas redes e o seguiram.
19 Chai ni alhtanampa alacats'unin ju Jesús pus alakts'ilh ju Jacobo chai isp'isek'e ju Xivan ixjuncan. Ists'alan ju Zebedeo. Ju yu'unch ixtatajumanalh la'ixbarco'an. Va ixtat'ajun lacyonin ixch'okxni'an.
19 Pouco mais adiante, Jesus viu Tiago e João, filhos de Zebedeu, consertando redes num barco.
20 Pus lana alact'asanilh ju Jesús. Chai ju yu'unch tamacaulh ju ixpai'an ju Zebedeo ixjuncan. Tat'amacaulh ju ixlapanacni ju lacabarco. Chai ju Jacobo chai ju Xivan tach'ak'ok'alh ju Jesús.
20 Chamou-os de imediato e eles também o seguiram, deixando seu pai, Zebedeu, no barco com os empregados.
21 Astan ju Jesús chai ju ixlapanacni tatanucha ju lak'achak'an Capernaum. Chai cha'alh ju avilhchan pa'astacni acsni lhik'alhts'aulh ju lhamap'aksin ni catach'alhcatnalh ju lapanacni. Pus ju acsnich ju Jesús alh la'ixpujitat'an ju ist'a'israelitanin. Alh amamaka'unu'.
21 Jesus e seus seguidores foram à cidade de Cafarnaum. Quando chegou o sábado, entrou na sinagoga e começou a ensinar.
22 Pus ju lapanacni ju ixtavilanalh va talhamak'aninilh ta yu xa'amalaninin ni ix'alacmap'aksinin tachi tam xak'ai. Jantu chun tachi ju ixta'amalaninin ju yu'unch ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an.
22 O povo ficou admirado com seu ensino, pois ele falava com verdadeira autoridade, diferentemente dos mestres da lei.
23 Pus ju anu' la'ixpujitat'an ix'alin pumatam lapanac ju ixtanun ju lhacaticuru la'ixlacatuna. Pus ju anu' lapanac lana ts'au t'asalh acsni lakts'ilh ju Jesús.
23 De repente, um homem ali na sinagoga, possuído por um espírito impuro, gritou:
24 Chai ju lhacaticuru puchivinilh ixquilhni ju lapanac acsni chani naulh: ―Tijuch ju quilamintau lhilakts'inin ji Jesús amachaka' Nazaret. Ja va quilamintauch maca'anin lacajipi. Icc'atsai tichi chavaich'at. Ju uxint'i salaka ists'alh Dios'at chai yuchi ju malakachachan ju ani.
24 “Por que vem nos importunar, Jesus de Nazaré? Veio para nos destruir? Sei quem é você: o Santo de Deus!”.
25 Pus ju Jesús k'ailh ju lhacaticuru. Junich: ―Va sekch ju uxint'i. At'axt'uch ju la'ixlacatuna ju lapanac. ―Chunch ju juni.
25 “Cale-se!”, repreendeu-o Jesus. “Saia deste homem!”
26 Chai ju anu' lhacaticuru lana tin lhineklh ju lapanac. Lhtucu lhtucu ucxuntama. Ts'au t'asalh chai taxtulh lana.
26 Então o espírito impuro soltou um grito, sacudiu o homem violentamente e saiu dele.
27 Pus tachi chun ju lapanacni va talhamak'aninilh chai talasacmilh sia yu'unch. Talaclajunich: ―Tijuch nu' ju ani. Tis sast'i atalaninti nu' ju ani. Ju ani ya lapanac alin ixtachaput ni lai lhijuni ju lhacaticurulhni chai taquiclaca'i. ―Chunch ju talaclajuni.
27 Todos os presentes ficaram admirados e começaram a discutir o que tinha acontecido. “Que ensinamento novo é esse?”, perguntavam. “Como tem autoridade! Até os espíritos impuros obedecem às ordens dele!”
28 Pus lana c'atsak'ocalh ixlacata ju Jesús tachi chun ju lak'achak'anixni ju alin ju xa'estado Galilea.
28 As notícias a respeito de Jesus se espalharam rapidamente por toda a região da Galileia.
29 Pus ju Jesús chai ju ix'amamaka'ui tataxtucha ju la'ixpujitat'an ju ist'a'israelitanin. Tacha'alh la'ixchaka'an ju Simón chai Tilix. Ixta'ank'ota vachu' ju Tiyacu chai ju Xivan.
29 Depois que Jesus saiu da sinagoga com Tiago e João, foram à casa de Simão e André.
30 Pus ixput'ichako'ulh ju Simón ixma la'ixputaman. Na ixch'apata ju iscacat. Pus lana tajunilh ju Jesús ni na ixtak'ank'ai.
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Imediatamente, falaram a seu respeito para Jesus.
31 Pus ju Jesús lana lak'alh junta ixma ju tak'ank'an. Ch'apanilh ju ixmaca' chai mak'ostola. Lana macaulh ju iscacat chai lana taya chai tsuculh alacmavana' ju Jesús chai ix'amamaka'ui.
31 Ele foi até ela, tomou-a pela mão e ajudou-a a levantar-se. A febre a deixou, e ela passou a servi-los.
32 Chai acsni tok'oxalhch lacats'unin acsni ancha ju avilhchan pus tachi chun ju tak'ank'anin alhimincalh junta ixvi ju Jesús. Vachu' alhiminicalh tachi chun ju ixtanun ju lhacaticuru la'ixlacatuna'an.
32 Ao entardecer, depois que o sol se pôs, trouxeram a Jesus muitos enfermos e possuídos por demônios.
33 Pus tachi chun ju lapanacni tatak'aixtoktayak'o laxamalhtich ju ixchaka' ju Simón.
33 Toda a cidade se reuniu à porta da casa para observar.
34 Chai ju Jesús na lhu palaich anavi ju tak'ank'anin mas na tijlhu tak'ank'at ixtapacxanta. Vachu' ak'ailh ju lhacaticurulhni. Ajunilh ni catataxtulh la'ixlacatuna'an lhu ju lapanacni. Chai tataxtulh. Para ju Jesús jantu xa'alacasq'uini ni catachivinilh ju lhacaticurulhni va ixlacata ni istamispai ju Jesús. Chai ju yuchi va jantu ixlacasq'uin ni catajunilh ju lapanacni tichi chavaich ju yuchi.
34 Então Jesus curou muitas pessoas que sofriam de diversas enfermidades e expulsou muitos demônios. Não permitia, porém, que os demônios falassem, pois sabiam quem ele era.
35 Na vats'isin k'ostavi ju Jesús. Ists'istaca' acsni taxtulh va is'akstu. Alh ju lacamacni. Anch ju t'achivincha ju Dios.
35 No dia seguinte, antes do amanhecer, Jesus se levantou e foi a um lugar isolado para orar.
36 Pus ni tunculh ju Simón chaich ju ali'in ta'alh puxconin.
36 Mais tarde, Simão e os outros saíram para procurá-lo.
37 Chai acsni talhitajucha ju Jesús tajuni: ―Chux ju lapanacni tapuxcoyan.
37 Quando o encontraram, disseram: “Todos estão à sua procura!”.
38 Para ju Jesús alacjuni: ―Ca'auch ju lak'achak'anixni ju vanin vi ni laich camasunitachau vachu' ixchivinti Dios ni yuchi ju iclhiminta ju quit'in.
38 Jesus respondeu: “Devemos prosseguir para outras cidades e lá também anunciar minha mensagem. Foi para isso que vim”.
39 Pus ju Jesús ixlac'aktanut'ajun ixlhilakapok'ai ju xa'estado Galilea. Ix'amalaninin la'ixlacpujitat'an ju xalapanacni anch. Chai ix'alacxcoxtuni ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an lhu ju lapanacni.
39 Então ele viajou por toda a região da Galileia, pregando nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Pus pumatam lapanac ixpacxanta ju macxcai ts'its'i ju ixpuch'i'an. Chai ju yuchi lakmilh ju Jesús. Ta'aktsokotanilh. Juni: ―Ni va xaq'uinc'uch'up'ut'uch cava pus laich xaq'uinc'uch'ut'i.
40 Um leproso veio e ajoelhou-se diante de Jesus, implorando para ser curado: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
41 Pus ju Jesús na mapainilh ju tak'ank'an. Lana mokslanilh ixmaca' la'ixlacatuna ju tak'ank'an chai junilh: ―Iclacasq'uinch. Palaich'at ju chavai.
41 Cheio de compaixão, Jesus estendeu a mão e tocou nele. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!”
42 Chai acsni naulh ju chunch ju Jesús pus lana vats'alhti lacmacaxnilh ju ists'its'i ju anu' lapanac.
42 No mesmo instante, a lepra desapareceu e o homem foi curado.
43 Chai ju Jesús na map'aksi chai malakachalhch la'ixlacpujitat'an ju ist'a'israelitanin. Junich:
43 Então Jesus se despediu dele com uma forte advertência:
44 ―Ak'asmat'ich ju icjunan. Tun xamati' t'i'un tu'u'. Inchich talacasunini' ju pali. Chai axt'akchich ju milhak'ailakts'in tachi ju najunta ju Moisés lacalhamap'aksin. Ju chunch catac'atsayach ju lapanacni ni salaka ju milacatuna. ―Chunch ju junicalh ju tak'ank'an ixjunita.
44 “Não conte isso a ninguém. Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine. Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho”.
45 Para ju anu' tak'ank'an ixjunita acsni taxtucha ju la'ix'ucxlacapu' ju Jesús lana lacquilhuntsuculh tuchi ixtapasata. Chai ni xatac'atsak'ojui ju lapanacni pus ju Jesús jantu lai ixtanui ju tu'u' lak'achak'an va la'ix'ucxlacapu'an ju lapanacni. Va lacamacni ixtolacha. Chai ju anch na lhu lapanacni ixtalakcha'an ju vaklhun ixtamintacha.
45 O homem, porém, saiu e começou a contar a todos o que havia acontecido. Por isso, em pouco tempo, grandes multidões cercaram Jesus, e ele já não conseguia entrar publicamente em cidade alguma. E, embora se mantivesse em lugares isolados, gente de toda parte vinha até ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.