Marcos 14
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NVT
1 Pus va lakat'ui avilhchan ixc'acx tus ca'alina' ju c'atan ixpupastaccan ju anu' atats'isni acsni tatak'alhtaxtulh la'ix'aninti'an ju xalack'ajin ists'alan ju mak'aniya israelitanin. Chai vachu' acs ix'alin alakatam c'atan acsni ixta'ui ju xkapavati ju jantu ixtamaca'anita ju xat'in. Pus ju xalack'ajin palijni chai ju lapanacni ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin tapuxcaulh ta yu laich ca'ixtapu'okxchok'och'apalh la'ixchivinti ju Jesús ni laich catalhinona' ixmaknica.
1 Faltavam dois dias para a Páscoa e para a Festa dos Pães sem Fermento. Os principais sacerdotes e mestres da lei ainda procuravam uma oportunidade de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Para ixtanajun: ―Jantu cach'apayau acsni va alin ju c'atan ni na aktsamcanta ju acsnich. Va laich catatalhk'amalh ju lapanacni.
2 “Mas não durante a festa da Páscoa, para não haver tumulto entre o povo”, concordaram entre eles.
3 Pus ju Jesús ixvilhcha lak'achak'an Betania la'ixchaka' ju Simón ju na ixpacxanta ists'its'i para palaich ixnavita ju Jesús. Chai acsni ixvi ju lacamixa pus milh pumatam chako'ulh ju ixlhiminta lakatam lumeti ju chiux ixlhinavicanta. Para na stac'ac'a ixjunita. Chai ju anu' chiux alabastro juncan. Pus ju anu' lumeti ixputajun ju tu'u' ju na saksi ix'acamin. Chai ju yuchi nardo ixjuncan chai na laklhu ixtapalh ixjunita. Pus ju anu' chako'ulh kekp'akxlh ju lumeti chai tsuculh lakxtixt'ek'emuc'ana' ju Jesús ju ixtajun.
3 Enquanto isso, Jesus estava em Betânia, na casa de Simão, o leproso. Quando ele estava à mesa, uma mulher entrou com um frasco de alabastro contendo um perfume caro, feito de essência de nardo. Ela quebrou o frasco e derramou o perfume sobre a cabeça dele.
4 Pus ju ali'in ju ixtavilanalh ju anch talhitalhk'amalh. Chai talaclajunilh sia is'akstu'an: ―Tajuch ni va xalhak'amanan ju ani saksi acamin.
4 Alguns dos que estavam à mesa ficaram indignados. “Por que desperdiçar um perfume tão caro?”, perguntaram.
5 Ju yuchi jantu va lakat'utu cientos tumin ixtapalh junita. Ni ca'ist'acalh pus lai ca'ixtaknicalh ju quilhpatinin ju ixtapalh. Pus lana jantu k'ox xatalhiulai tuchi navilh ju anu' chako'ulh.
5 “Poderia ter sido vendido por trezentas moedas de prata, e o dinheiro, dado aos pobres!” E repreenderam a mulher severamente.
6 Para ju Jesús alacjuni: ―Amac'a'unt'it. Tajuch ni va lhixc'ayat'it. Na k'ox ju tuchi xaquinavinich.
6 Jesus, porém, disse: “Deixem-na em paz. Por que a criticam por ter feito algo tão bom para mim?
7 Akts'iya alin ju quilhpatinin junta vilat'it. Chai acsni alac'asq'uina'it'it laich anaviniya'it'it ju k'ox. Para ju quit'in jantu actilat'a'alhtanank'alhiu.
7 Vocês sempre terão os pobres em seu meio e poderão ajudá-los sempre que desejarem, mas nem sempre terão a mim.
8 Ju ani ya chako'ulh navilh tachi ju lai xanavi. Mas tuca' icmacnucanta para ju yuchi acsni quilacamuc'alh ju c'uch'u pus tachi ju va jun quimuc'alh ixlacata qui'aninti ni chunch ju lhilanicantauch ni xamati' ta'acnui.
8 Ela fez o que podia e ungiu meu corpo de antemão para o sepultamento.
9 Slivasalh ju iclajunau. Vanta anchach ju lacamunutpa' junta canoncana' ta yu lai tak'alhtaxtucan pus vachu' canoncana' tuchi ju xanavi ju ani ya chako'ulh. Ju chunch jantuch cacapcana' ju yuchi.
9 “Eu lhes digo a verdade: onde quer que as boas-novas sejam anunciadas pelo mundo, o que esta mulher fez será contado, e dela se lembrarão”.
10 Ju Judas Iscariote pumatam ixlhipumacaut'ui'an ixjunita. Pus ju acsnich ju yuchi alak'alh ju xalack'ajin palijni. Alh at'atak'oxini' ta yu laich capumak'axt'ak'a' ju Jesús.
10 Então Judas Iscariotes, um dos Doze, foi aos principais sacerdotes para combinar de lhes entregar Jesus.
11 Chai ju yu'unch acsni tak'asmatlh ju ixchivinti ju Judas na talack'achalh. Tamach'anulh. Tajunilh ju Judas ni cataxtakniya' ju tumin. Pus ju Judas tus acsnich na ixpuxcajui ta yu laich capumak'axt'ak'a' ju Jesús.
11 Quando souberam por que ele tinha vindo, ficaram muito satisfeitos e lhe prometeram dinheiro. Então ele começou a procurar uma oportunidade para trair Jesus.
12 Pus ju xap'ulhnan avilhchan ixjunita ju anu' c'atan acsni ixta'ui ju xkapavati ju jantu ixtamaca'anita ju xat'in chai acsni ixtamakni ixborrego'an ju ixpupastaccan ju anu' atats'isni acsni tatak'alhtaxtulh la'ix'aninti'an ju xalack'ajin ists'alan ju mak'aniya israelitanin. Pus ju acsnich ju ix'alacmamaka'ui ju Jesús tajunich: ―Tas anchach ju k'oxich lhiulai ju uxint'i ju ac'anau lak'oxinin junta laich ca'u ju borrego.
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento, quando o cordeiro pascal era sacrificado, os discípulos de Jesus lhe perguntaram: “Onde quer que lhe preparemos a refeição da Páscoa?”.
13 Pus ju Jesús amalakachalh ixt'iyun'an ix'alacmamaka'ui. Chai alacjunich: ―Ap'inchit'it ju lak'achak'an. Chai ju anch ap'akxt'ok'a'it'it pumatam jok'at ju lhi'anta xcan lacaxalu. Pus at'aimalhip'ina'it'it ju yuchi.
13 Então Jesus enviou dois deles a Jerusalém, com as seguintes instruções: “Ao entrarem na cidade, um homem carregando uma vasilha de água virá ao seu encontro. Sigam-no.
14 Chai junta catanuya' ju yuchi pus vachu' at'anuya'it'it. Chai chani ju a'una'it'it ju amachaka': “Ju amamaka'unu' ma najun ni ta ma anchach ju alin ju cuarto junta lai cat'a'uya' ju borrego ju ix'alacmamaka'ui”.
14 Digam ao dono da casa em que ele entrar: ‘O Mestre pergunta: Onde fica o aposento no qual comerei a refeição da Páscoa com meus discípulos?’.
15 Chai ju anu' amachaka' catamasuniyanch ixlhitantalakt'ui junta k'aich ixchaka'. Ju anch lakasilak'oxinincantach. Pus anchach ju alak'oxiniya'it'it ju vaiti quilacatach'an quijnan'an.
15 Ele os levará a uma sala grande no andar superior, que já estará arrumada. Preparem ali a refeição”.
16 Pus ju ix'amamaka'ui ta'alh ju lak'achak'an chai vasalh talhitajulh tachi ju ix'ajuncantach. Chai anchach ju talak'oxinilh ju vaiti ixlacata ju c'atan.
16 Então os dois discípulos foram à cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito, e ali prepararam a refeição da Páscoa.
17 Chai acsni tok'oxa pus ju Jesús anch ju alact'a'alh ju ixpumacaut'ui'an ix'amamaka'ui.
17 Ao anoitecer, Jesus chegou com os Doze.
18 Chai acsni tatavilh lacamixa chai tatsuculh venin pus ju Jesús alacjuni: ―Slivasalh ju iclajunau. Pumatam ju milhi'uxijnan ju quilat'avenau aquimak'axt'ak'a'.
18 Quando estavam à mesa, comendo, Jesus disse: ‘Eu lhes digo a verdade: um de vocês que está aqui comendo comigo vai me trair”.
19 Pus ju acsnich ju yu'unch na ta'amak'aninilh. K'antam k'antam tajunich: ―Para ja quit'in. Chai apumatam ixnajun: ―Para ja quit'in.
19 Aflitos, eles protestaram: “Certamente não serei eu!”.
20 Chai ju Jesús alack'alhtailh. Alacjunich: ―Yuchi ju pumatam ju sia uxijnan ju mimpumacaut'ui'an ju lakputam quint'atamajk'oi laquinc'a'ulh.
20 Jesus respondeu: “É um dos Doze. É alguém que come comigo da mesma tigela.
21 Slivasalh ni ac'ana' laqui'aninti tachi ju iclhits'okcanta. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Para painich ju anu' lapanac ju aquimak'axt'ak'a'. Palai k'ox ixva ni jantu tavanan istsuculh ju anu' lapanac.
21 Pois o Filho do Homem deve morrer, como as Escrituras declararam há muito tempo. Mas que terrível será para aquele que o trair! Para esse homem seria melhor não ter nascido”.
22 Chai acsni ixtat'ajun venin pus ju Jesús ch'apalh ju xkapavati. Xtaknilh lhak'ailakts'iuch ju Dios. Acsnica' ju ch'ek'elh. Alacxtaknilh ju ix'amamaka'ui chai alacjunich: ―A'ut'itch. Ju ani quilacatuna junita.
22 Enquanto comiam, Jesus tomou o pão e o abençoou. Em seguida, partiu-o em pedaços e deu aos discípulos, dizendo: “Tomem, porque este é o meu corpo”.
23 Vachu' xakatailh ju tasa ju ixputajun ju vino. Xtaknilh lhak'ailakts'iuch ju Dios chai axtaknilh ju ix'amamaka'ui. Chai ju yu'unch tak'otk'o ixchux'an.
23 Então tomou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois, entregou-o aos discípulos, e todos beberam.
24 Ju acsnich ju Jesús alacjunich: ―Ju yuchi qui'ac'alhni. Chai acsni cataxtuya' ju yuchi pus camavasalaya' ju sast'i chivinti ju ca'alaclhit'atak'oxiya' ju Dios ju lapanacni ni laich ca'amac'acxaniya' ix'alactu'unti'an lhu lapanacni.
24 Então Jesus disse: “Este é o meu sangue, que confirma a aliança. Ele é derramado como sacrifício por muitos.
25 Slivasalh ju iclajunau. Jantuch tavanan actik'otchokolh ju vino tus acsnich avilhchan acsni ack'ot'ach ju sast'i vino junta lhinonacha ju Dios.
25 Eu lhes digo a verdade: não voltarei a beber vinho até aquele dia em que beberei um vinho novo no reino de Deus”.
26 Pus acsni talak'aya ju Dios lacamilhpat pus tataxtulh ju lacachaka'. Ta'alh ju anu' akstijun junta ch'ancanta ju xaq'uiu olivos.
26 Então cantaram um hino e saíram para o monte das Oliveiras.
27 Chai acsni tacha'alh ju anch pus ju Jesús alacjunich: ―Minchux'an aquilamacoyok'oyau ju chavai atats'isni. Icc'atsai ni chunch ju alaya'it'it ni chani najun ju Dios la'ixchivinti ju ts'okcanta: “Acmakniya' ju xa'alhistacna'. Chai ju ixborregojni catata'akpitsiya'”. Chunch ma naulh ju Dios.
27 No caminho, Jesus disse: “Todos vocês me abandonarão, pois as Escrituras dizem: ‘Deus ferirá e as ovelhas serão dispersas’.
28 Para ju astanch acsni acta'acxtuchokoya' junta acmacnucana' pus acp'ulh'ana' ju xa'estado Galilea. Astan ach'ip'ina'it'it ju anch ju uxijnan.
28 Mas, depois de ressuscitar, irei adiante de vocês à Galileia”.
29 Pus ju acsnich ju Pitalu' junilh: ―Mas cata'ats'alhk'o ju ali'in para ju quit'in jantu tavanan actimacoya'un.
29 Pedro declarou: “Mesmo que todos os outros o abandonem, eu jamais farei isso”.
30 Para ju Jesús junilh ju Pitalu': ―Slivasalh ju icjunan. Ju chavai atats'isni acsni tuca' t'asai pakt'ui ju chila' ju uxint'i pakt'utu na'unt'a ni jantu q'uimisp'ai.
30 Jesus respondeu: “Eu lhe digo a verdade: esta mesma noite, antes que o galo cante duas vezes, você me negará três vezes”.
31 Para ju Pitalu' na p'as ixnajun ni jantu tavanan catinaulh ni jantu mispai mas tus cat'amaknicalh. Chai si chun ixtanajun ju ali'in ix'alacmamaka'ui ju Jesús.
31 Pedro, no entanto, insistiu enfaticamente: “Mesmo que eu tenha de morrer ao seu lado, jamais o negarei!”. E todos os outros discípulos disseram o mesmo.
32 Pus ju astan ju Jesús chai ju ix'alacmamaka'ui tacha'alh junta ixjuncan Getsemaní. Chai acsni tacha'alh ju anch pus ju Jesús alacjuni ju ix'alacmamaka'ui: ―Anich at'olat'itca' pants'iquis. Chactiquit'achivini' ju Dios.
32 Então foram a um lugar chamado Getsêmani, e Jesus disse a seus discípulos: “Sentem-se aqui enquanto vou orar”.
33 Pus ju Jesús alack'ailhi'alh ju Pitalu' chai ju Jacobo chai ju Xivan. Ta'alh palai avinti lacats'unin chai ju Jesús na talhanalh. Chai tsuculh amak'aninin.
33 Levou consigo Pedro, Tiago e João e começou a sentir grande pavor e angústia.
34 Chai alacjunich: ―Slivasalh na ic'amak'aninin. Tachi ju va aquimakniya' ju qui'amak'anit. Aquilapacxauch ju ani. Jantu alht'at'at'it.
34 “Minha alma está profundamente triste, a ponto de morrer”, disse ele. “Fiquem aqui e vigiem.”
35 Ju acsnich ju Jesús palai makat alh lacats'unin chai ta'aktsokotavi chai taquilhputalh ju lacat'un. T'achivinilh ju Dios. Sq'uinilh ni va laich cava jantu vana canaulh ju ixpai ni tasq'uini ni camaknicalh tachi ju akts'iya ilhcata.
35 Ele avançou um pouco e curvou-se até o chão. Então orou para que, se possível, a hora que o esperava fosse afastada dele.
36 Chanich ju juni: ―Quimpai ju uxint'i lai navik'o'ui tachi chun ju taxtokni. Aq'uimak'osunin ju ani mak'alhk'ajnat ju slivasalh na ts'inq'ui. Para jantu anavit'i tachi ju iclacasq'uin ju quit'in. Va yuchi ju anavit'i tachi ju anona' ju uxint'i.
36 E clamou: “Aba, Pai, tudo é possível para ti. Peço que afastes de mim este cálice. Contudo, que seja feita a tua vontade, e não a minha”.
37 Chai acsni tasp'itcha ju Jesús alaclhitajulh ju ixt'utun'an ni va ixtalhtatavilanalh. Chai ju yuchi junilh ju Pitalu': ―Simón ja va lht'at'aich. Ja lana jantu lai ixk'alhc'ujt'i va pants'iquis.
37 Depois, voltou aos discípulos e os encontrou dormindo. “Simão, você está dormindo?”, disse ele a Pedro. “Não pode vigiar comigo nem por uma hora?
38 Ak'alhc'ujt'it. At'ach'ivinint'it ju Dios. Ju chunch jantu cata'okxchok'oyan ju lhacaticuru. Pus ju lami'alhunut'an vasalh navip'ut'unat'it ju k'ox. Para ju va lami'akstu'an jantu lai naviyat'it.
38 Vigiem e orem para que não cedam à tentação, pois o espírito está disposto, mas a carne é fraca.”
39 Pus aktam anchokopa ju Jesús t'achivini' ju Dios. Chai vana va chun ju nonchokopa.
39 Então os deixou novamente e fez a mesma oração de antes.
40 Chai acsni tasp'itcha aktam alaclhitajuchokopa ixpumat'utu'an ix'alacmamaka'ui ni aktam ixtalhtatananchokopalai. Pus na ts'inq'ui ixjunita ixlakchulh'an ni na ixtalaclhtataputun. Chai ju yu'unch jantu ixtac'atsai tuchi lai catajunilh ju Jesús.
40 Quando voltou pela segunda vez, mais uma vez encontrou os discípulos dormindo, pois não conseguiam manter os olhos abertos. Eles não sabiam o que dizer.
41 Pus ampa t'achivini' ju Dios chai acsni minchokolh ixlhipakt'utuch pus alacjunich: ―Ja lana va alht'at'ak'alhiya'it'it chai ast'acnank'alhiya'it'it. K'oxich ju chavai. Chilh ju hora acsni acmak'axtakcanach la'ixmaca'an ju alactu'unin. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
41 Ao voltar pela terceira vez, disse: “Vocês ainda dormem e descansam? Basta; chegou a hora. O Filho do Homem está para ser entregue nas mãos de pecadores.
42 Ak'ost'olat'it. Ca'auch apakxtoknin. Va anich minta ju aquimak'axt'ak'ach.
42 Levantem-se e vamos. Meu traidor chegou”.
43 Pus lana chincha ju Judas acsni ixt'ajunca' chivini' ju Jesús. Yuchi ju Judas ju ixlhipumacaut'ui ixjunita ix'alacmamaka'ui. Ju yuchi ix'ak'ailhiminta lhu ju lapanacni. Ixlapanacnich ixtajunita ju xalack'ajin palijni chai ju papanin chai ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin. Ju ali'in ixtalhiminta ju ixmachita'an chai ali'in ixtalhiminta ju tu'u' q'uiu.
43 No mesmo instante, enquanto Jesus ainda falava, Judas, um dos Doze, chegou com uma multidão armada de espadas e pedaços de pau. Tinham sido enviados pelos principais sacerdotes, mestres da lei e líderes do povo.
44 Pus ju anu' ju camak'axtaknanach ix'alaclhijunitach ju ixtalhavat lapanacni ta yu capumak'axt'ak'ach. Chani ix'alacjunita: ―Ju acmacch'uch'uya' yuchach. Ach'ap'aya'it'it. Alhip'ina'it'it. K'ox alhist'ac'a'it'it.
44 O traidor havia combinado com eles um sinal: “Vocês saberão a quem devem prender quando eu o cumprimentar com um beijo. Então poderão levá-lo em segurança”.
45 Pus acsni cha'alh ju Judas lana lak'alh junta ixya ju Jesús. Junich: ―Amamaka'unu'. Chai lana macch'uch'ulh.
45 Assim que chegaram, Judas se aproximou de Jesus. “Rabi!”, exclamou ele, e o beijou.
46 Pus lana soko tach'apalh ju ali'in. Tach'in tanavi.
46 Os outros agarraram Jesus e o prenderam.
47 Para ju pumatam ju ixt'avi ju Jesús lana soko maxtulh ixmachita. Chai ulanilh ixlapanac ju xak'ai pali. Lana chakxp'uxnilh ju ix'ak'axk'olh.
47 Mas um dos que estavam com Jesus puxou a espada e feriu o servo do sumo sacerdote, cortando-lhe a orelha.
48 Pus ju Jesús alacjuni ju ixtalhavat lapanacni: ―Tajuch ni va quilanaviyau tachi ju tam ak'alhona' ju ch'ap'ap'ut'unat'it ni va lhit'ant'at'it ju mimachita'an chai ju q'uiu.
48 Jesus perguntou: “Por acaso sou um revolucionário perigoso, para que venham me prender com espadas e pedaços de pau?
49 Chux avilhchan xaclat'atanuyau lacak'ai mimpujitat'an ju uxijnan. Chai xaclamalaniyau. Para jantu xaquilach'apayauch ju acsnich. Para chunchach ju t'ajun tapasana' ni ca'uctaxtuya' tachi chun ju ts'okcanta la'ixchivinti Dios ju quilacata.
49 Por que não me prenderam no templo? Todos os dias estive ali, no meio de vocês, ensinando. Mas estas coisas estão acontecendo para que se cumpra o que dizem as Escrituras”.
50 Ju acsnich tachi chun ju ix'alacmamaka'ui ju Jesús tamacoyaulh. Ta'ats'alhk'o ixchux'an.
50 Então todos o abandonaram e fugiram.
51 Chai pumatam ts'alh ixch'ak'ok'ai ju Jesús. Chai ju yuchi va ixmacajucalh lakatam k'ai pumpu'. Va yuchach ju ixlakch'ita. Pus ju ixtalhavat lapanacni tach'apalh vachu' ju yuchi.
51 Um jovem que os seguia vestia apenas um lençol de linho. Quando a multidão tentou agarrá-lo,
52 Para ju yuchi macontilalh ju k'ai ixpumpu'. Va k'ai tsasau ats'ala'alh.
52 ele deixou para trás o lençol e escapou nu.
53 Pus ixtalhavat lapanacni talhi'alh ju Jesús la'ixchaka' ju xak'ai pali. Chai ju anch talhitak'aixtoklh chux ju xalack'ajin palijni chai ju papaninch chai ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin ju ist'a'israelitanin.
53 Levaram Jesus para a casa do sumo sacerdote, onde estavam reunidos os principais sacerdotes, os líderes do povo e os mestres da lei.
54 Pus ju Pitalu' va ixlhimakat ixch'ak'ok'ata ju Jesús tus tanu vachu' pulacni ta ixlakachak'axnucanta ju ixchaka' ju xak'ai pali. Chai ju anch alact'atavi ju pulasiyajni. Ju yu'unch ixtalacsk'onvilanalh.
54 Pedro seguia Jesus de longe e entrou no pátio do sumo sacerdote. Ali, sentou-se com os guardas para se aquecer junto ao fogo.
55 Pus ju xalack'ajinch palijni chai ixchux'an ju ucxtinin ixtapuxconich tichi chavaich ju lai catanaulh tu'u' ta'aklhtamat chivinti ni laich catalhinaulh ixmaknica ju Jesús. Para jantu tavanan talhitajunilh tu'u' talak'alhin.
55 Lá dentro, os principais sacerdotes e todo o conselho dos líderes do povo tentavam, sem sucesso, encontrar provas contra Jesus, para que pudessem condená-lo à morte.
56 Na lhu lapanacni ixtanajun ta'aklhtamat chivinti ixlacata ju Jesús. Para jantu va lakatam ixtanavi ixchivinti'an.
56 Muitas testemunhas falsas deram depoimentos, mas elas se contradiziam.
57 Ju ali'in lapanacni tataya. Tanaulh ta'aklhtamat chivinti ixlacata ju yuchi. Ixtanajun:
57 Por fim, alguns homens se levantaram e apresentaram o seguinte testemunho falso:
58 ―Ju quijnan ick'asmatnitau acsni naulh ni ma calaclhmoka' ju k'ai pujitat ju yocanta la'ixmaca' lapanacni. Chai ixlhilakat'utu avilhchan ma cayochokoya' alakatam. Para ma jantu lapanacni ju catayoya'.
58 “Nós o ouvimos dizer: ‘Destruirei este templo feito por mãos humanas e em três dias construirei outro, não feito por mãos humanas’”.
59 Para nin chunch jantu lai va lakatam ixtanavi ixchivinti'an.
59 Mas nem assim seus depoimentos eram coerentes.
60 Pus ju acsnich ju xak'ai pali taya la'ix'ucxlacapu'an ixtalhavat lapanacni. Sacmilh ju Jesús. Junich: ―Ja jantu tu'u' ak'alht'ayanana'. Tijuch ju talhichivimak'anan ju ani tayanalh.
60 Então o sumo sacerdote se levantou diante dos demais e perguntou a Jesus: “Você não vai responder a essas acusações? O que tem a dizer em sua defesa?”.
61 Para ju Jesús va sek taya. Jantu tu'u' xa'ak'alhtayanan. Chai ju xak'ai pali aktam sacmichokopa. Junich: ―Ja uxint'i ju Cristo'at ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios. Ja ists'alh'at ju Dios ju lak'ayacan.
61 Jesus, no entanto, permaneceu calado e não deu resposta alguma. Então o sumo sacerdote perguntou: “Você é o Cristo, o Filho do Deus Bendito?”.
62 Chai ju acsnich ju Jesús ak'alhtayanalh: ―Quit'inch. Chai astan aquilalakts'inau acsni actola' vanin junta vi ju Dios ju na tachapun. Chai aquilalakts'inau acsni acmina' laxa'ataputs'i ju lact'iyan. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
62 “Eu sou”, disse Jesus. “E vocês verão o Filho do Homem sentado à direita do Deus Poderoso e vindo sobre as nuvens do céu.”
63 Pus ju acsnich ju xak'ai pali lana lht'it k'exlh ju ixpumpu' ju va ixtalhk'amtich. Chai naulh: ―Tis ali' chivinti maktasq'uiniyau.
63 Então o sumo sacerdote rasgou as vestes e disse: “Que necessidade temos de outras testemunhas?
64 K'asmat'at'it ju macxcai chivinti ju xanajun ni tachi ju Dios ju jumputun. Tas nonat'it ju chavai. Pus ju yu'unch ts'an tanonk'o ni lhijunch ni camaknicalh.
64 Todos ouviram a blasfêmia. Qual é o veredicto?”. E todos o julgaram culpado e o condenaram à morte.
65 Pus ju acsnich ju ali'in tatsuculh lakpuchujvanin ju Jesús. Talakpuch'ilh chai ta'ulanilh chai tajunich: ―Anauch tichi chavaich ju xa'ulaniyan. Chai astan ju pulasiyajni taquincatisamalh.
65 Então alguns deles começaram a cuspir em Jesus. Vendaram seus olhos e lhe deram socos. “Profetize para nós!”, zombavam. E os guardas lhe davam tapas enquanto o levavam.
66 Pus ju Pitalu' makspa' ixvi la'ixpulacni k'ex. Chai xajchilh pumatam isquiti' ju xak'ai pali.
66 Enquanto isso, Pedro estava lá embaixo, no pátio. Uma das criadas que trabalhava para o sumo sacerdote passou por ali
67 Chai acsni lakts'ilh ju Pitalu' junta ismaksk'onvi skotutu. Junich: ―Ju uxint'i vachu' ixt'a'ucxunt'a'un ju Jesús amachaka' Nazaret.
67 e viu Pedro se aquecendo junto ao fogo. Olhou bem para ele e disse: “Você é um dos que estavam com Jesus de Nazaré”.
68 Para ju Pitalu' junilh: ―Jantu icmispai chai jantu icmachakxai tuch'i q'ui'ump'ut'un. Chai lana taxtulh ju Pitalu'. Talacxtutaya. Chai lana t'asalh ju puyux.
68 Ele, porém, negou. “Não faço a menor ideia do que você está falando!”, disse, e caminhou em direção à saída. Naquele instante, o galo cantou.
69 Pus ju anuch squiti' ni lakts'inchokopa aktam ju Pitalu' pus alacjunchokopa ju anuch ixtavilanalh: ―Ju ani vachu' makyuchi.
69 Quando a criada o viu ali, começou a dizer aos outros: “Este homem com certeza é um deles!”.
70 Para aktam nonchokopa ju Pitalu' ni jantu slivasalh. Chai ni pants'iquis jumpa pus yu'unch ju ixtavilanalh tajunchokopa ju Pitalu': ―Slivasalh ni vachu' makyuch'at ni vachu' amachaka'at Galilea ni vachuch chun ju ch'ivinin tachi ju tachivinin ju yu'unch.
70 Mas Pedro negou novamente. Um pouco mais tarde, alguns dos que estavam por lá confrontaram Pedro, dizendo: “Você deve ser um deles, pois é galileu”.
71 Para ju Pitalu' naulh: ―Chach quimamak'alhk'ajni ju Dios ni jantu slivasalh ju tuchi iclajunau. Dios c'atsai ni jantu icmispai ju anu' lapanac tichi lhasacmininat'it.
71 Ele, porém, começou a praguejar e jurou: “Não conheço esse homem de quem vocês estão falando!”.
72 Chai ju puyux lana t'asalh ixlhipakt'uich. Chai ju Pitalu' lana pastaclh ju ixchivinti ju Jesús ju ixjunita acsni junich ni pakt'utu canona' ni jantu mispai acsni tuca' pakt'ui t'asata ju puyux. Pus ju Pitalu' acsni pastaclh ju chunch lana tsuculh k'alhunu'.
72 E, no mesmo instante, o galo cantou pela segunda vez. Então Pedro se lembrou das palavras de Jesus: “Antes que o galo cante duas vezes, você me negará três vezes”. E começou a chorar.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.