Marcos 14

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pus va lakat'ui avilhchan ixc'acx tus ca'alina' ju c'atan ixpupastaccan ju anu' atats'isni acsni tatak'alhtaxtulh la'ix'aninti'an ju xalack'ajin ists'alan ju mak'aniya israelitanin. Chai vachu' acs ix'alin alakatam c'atan acsni ixta'ui ju xkapavati ju jantu ixtamaca'anita ju xat'in. Pus ju xalack'ajin palijni chai ju lapanacni ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin tapuxcaulh ta yu laich ca'ixtapu'okxchok'och'apalh la'ixchivinti ju Jesús ni laich catalhinona' ixmaknica.
1 Faltavam dois dias para a Festa da Páscoa e a Festa dos Pães sem Fermento . Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei procuravam um jeito de prender Jesus em segredo e matá-lo.
2 Para ixtanajun: ―Jantu cach'apayau acsni va alin ju c'atan ni na aktsamcanta ju acsnich. Va laich catatalhk'amalh ju lapanacni.
2 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
3 Pus ju Jesús ixvilhcha lak'achak'an Betania la'ixchaka' ju Simón ju na ixpacxanta ists'its'i para palaich ixnavita ju Jesús. Chai acsni ixvi ju lacamixa pus milh pumatam chako'ulh ju ixlhiminta lakatam lumeti ju chiux ixlhinavicanta. Para na stac'ac'a ixjunita. Chai ju anu' chiux alabastro juncan. Pus ju anu' lumeti ixputajun ju tu'u' ju na saksi ix'acamin. Chai ju yuchi nardo ixjuncan chai na laklhu ixtapalh ixjunita. Pus ju anu' chako'ulh kekp'akxlh ju lumeti chai tsuculh lakxtixt'ek'emuc'ana' ju Jesús ju ixtajun.
3 Jesus estava no povoado de Betânia, sentado à mesa na casa de Simão, o Leproso. Então uma mulher chegou com um frasco feito de alabastro , cheio de perfume de nardo puro, muito caro. Ela quebrou o gargalo do frasco e derramou o perfume na cabeça de Jesus.
4 Pus ju ali'in ju ixtavilanalh ju anch talhitalhk'amalh. Chai talaclajunilh sia is'akstu'an: ―Tajuch ni va xalhak'amanan ju ani saksi acamin.
4 Alguns que estavam ali ficaram zangados e disseram uns aos outros: — Que desperdício!
5 Ju yuchi jantu va lakat'utu cientos tumin ixtapalh junita. Ni ca'ist'acalh pus lai ca'ixtaknicalh ju quilhpatinin ju ixtapalh. Pus lana jantu k'ox xatalhiulai tuchi navilh ju anu' chako'ulh.
5 Esse perfume poderia ter sido vendido por mais de trezentas moedas de prata , que poderiam ser dadas aos pobres. Eles criticavam a mulher com dureza,
6 Para ju Jesús alacjuni: ―Amac'a'unt'it. Tajuch ni va lhixc'ayat'it. Na k'ox ju tuchi xaquinavinich.
6 mas Jesus disse:
7 Akts'iya alin ju quilhpatinin junta vilat'it. Chai acsni alac'asq'uina'it'it laich anaviniya'it'it ju k'ox. Para ju quit'in jantu actilat'a'alhtanank'alhiu.
7 Pois os pobres estarão sempre com vocês, e, em qualquer ocasião que vocês quiserem, poderão ajudá-los. Mas eu não estarei sempre com vocês.
8 Ju ani ya chako'ulh navilh tachi ju lai xanavi. Mas tuca' icmacnucanta para ju yuchi acsni quilacamuc'alh ju c'uch'u pus tachi ju va jun quimuc'alh ixlacata qui'aninti ni chunch ju lhilanicantauch ni xamati' ta'acnui.
8 Ela fez tudo o que pôde, pois antes da minha morte veio perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
9 Slivasalh ju iclajunau. Vanta anchach ju lacamunutpa' junta canoncana' ta yu lai tak'alhtaxtucan pus vachu' canoncana' tuchi ju xanavi ju ani ya chako'ulh. Ju chunch jantuch cacapcana' ju yuchi.
9 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
10 Ju Judas Iscariote pumatam ixlhipumacaut'ui'an ixjunita. Pus ju acsnich ju yuchi alak'alh ju xalack'ajin palijni. Alh at'atak'oxini' ta yu laich capumak'axt'ak'a' ju Jesús.
10 Judas Iscariotes, que era um dos doze discípulos, foi falar com os chefes dos sacerdotes para combinar como entregaria Jesus a eles.
11 Chai ju yu'unch acsni tak'asmatlh ju ixchivinti ju Judas na talack'achalh. Tamach'anulh. Tajunilh ju Judas ni cataxtakniya' ju tumin. Pus ju Judas tus acsnich na ixpuxcajui ta yu laich capumak'axt'ak'a' ju Jesús.
11 Quando ouviram o que ele disse, eles ficaram muito contentes e prometeram dar dinheiro a ele. Assim Judas começou a procurar uma oportunidade para entregar Jesus.
12 Pus ju xap'ulhnan avilhchan ixjunita ju anu' c'atan acsni ixta'ui ju xkapavati ju jantu ixtamaca'anita ju xat'in chai acsni ixtamakni ixborrego'an ju ixpupastaccan ju anu' atats'isni acsni tatak'alhtaxtulh la'ix'aninti'an ju xalack'ajin ists'alan ju mak'aniya israelitanin. Pus ju acsnich ju ix'alacmamaka'ui ju Jesús tajunich: ―Tas anchach ju k'oxich lhiulai ju uxint'i ju ac'anau lak'oxinin junta laich ca'u ju borrego.
12 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , em que os judeus matavam carneirinhos para comemorarem a Páscoa , os discípulos perguntaram a Jesus: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da Páscoa para o senhor?
13 Pus ju Jesús amalakachalh ixt'iyun'an ix'alacmamaka'ui. Chai alacjunich: ―Ap'inchit'it ju lak'achak'an. Chai ju anch ap'akxt'ok'a'it'it pumatam jok'at ju lhi'anta xcan lacaxalu. Pus at'aimalhip'ina'it'it ju yuchi.
13 Então Jesus enviou dois discípulos com a seguinte ordem:
14 Chai junta catanuya' ju yuchi pus vachu' at'anuya'it'it. Chai chani ju a'una'it'it ju amachaka': “Ju amamaka'unu' ma najun ni ta ma anchach ju alin ju cuarto junta lai cat'a'uya' ju borrego ju ix'alacmamaka'ui”.
14 e digam ao dono da casa em que ele entrar que o Mestre manda perguntar: “Onde fica a sala em que eu e os meus discípulos vamos comer o jantar da Páscoa?”
15 Chai ju anu' amachaka' catamasuniyanch ixlhitantalakt'ui junta k'aich ixchaka'. Ju anch lakasilak'oxinincantach. Pus anchach ju alak'oxiniya'it'it ju vaiti quilacatach'an quijnan'an.
15 Então ele mostrará a vocês no andar de cima uma sala grande, mobiliada e arrumada para o jantar. Preparem ali tudo para nós.
16 Pus ju ix'amamaka'ui ta'alh ju lak'achak'an chai vasalh talhitajulh tachi ju ix'ajuncantach. Chai anchach ju talak'oxinilh ju vaiti ixlacata ju c'atan.
16 Os dois discípulos foram até a cidade e encontraram tudo como Jesus tinha dito. Então prepararam o jantar da Páscoa.
17 Chai acsni tok'oxa pus ju Jesús anch ju alact'a'alh ju ixpumacaut'ui'an ix'amamaka'ui.
17 Quando anoiteceu, Jesus chegou com os doze discípulos.
18 Chai acsni tatavilh lacamixa chai tatsuculh venin pus ju Jesús alacjuni: ―Slivasalh ju iclajunau. Pumatam ju milhi'uxijnan ju quilat'avenau aquimak'axt'ak'a'.
18 Enquanto estavam à mesa, no meio do jantar, ele disse:
19 Pus ju acsnich ju yu'unch na ta'amak'aninilh. K'antam k'antam tajunich: ―Para ja quit'in. Chai apumatam ixnajun: ―Para ja quit'in.
19 Eles ficaram tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu, está?
20 Chai ju Jesús alack'alhtailh. Alacjunich: ―Yuchi ju pumatam ju sia uxijnan ju mimpumacaut'ui'an ju lakputam quint'atamajk'oi laquinc'a'ulh.
20 Jesus respondeu:
21 Slivasalh ni ac'ana' laqui'aninti tachi ju iclhits'okcanta. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Para painich ju anu' lapanac ju aquimak'axt'ak'a'. Palai k'ox ixva ni jantu tavanan istsuculh ju anu' lapanac.
21 Pois o
22 Chai acsni ixtat'ajun venin pus ju Jesús ch'apalh ju xkapavati. Xtaknilh lhak'ailakts'iuch ju Dios. Acsnica' ju ch'ek'elh. Alacxtaknilh ju ix'amamaka'ui chai alacjunich: ―A'ut'itch. Ju ani quilacatuna junita.
22 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
23 Vachu' xakatailh ju tasa ju ixputajun ju vino. Xtaknilh lhak'ailakts'iuch ju Dios chai axtaknilh ju ix'amamaka'ui. Chai ju yu'unch tak'otk'o ixchux'an.
23 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, e todos beberam do vinho.
24 Ju acsnich ju Jesús alacjunich: ―Ju yuchi qui'ac'alhni. Chai acsni cataxtuya' ju yuchi pus camavasalaya' ju sast'i chivinti ju ca'alaclhit'atak'oxiya' ju Dios ju lapanacni ni laich ca'amac'acxaniya' ix'alactu'unti'an lhu lapanacni.
24 Então Jesus disse:
25 Slivasalh ju iclajunau. Jantuch tavanan actik'otchokolh ju vino tus acsnich avilhchan acsni ack'ot'ach ju sast'i vino junta lhinonacha ju Dios.
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
26 Pus acsni talak'aya ju Dios lacamilhpat pus tataxtulh ju lacachaka'. Ta'alh ju anu' akstijun junta ch'ancanta ju xaq'uiu olivos.
26 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
27 Chai acsni tacha'alh ju anch pus ju Jesús alacjunich: ―Minchux'an aquilamacoyok'oyau ju chavai atats'isni. Icc'atsai ni chunch ju alaya'it'it ni chani najun ju Dios la'ixchivinti ju ts'okcanta: “Acmakniya' ju xa'alhistacna'. Chai ju ixborregojni catata'akpitsiya'”. Chunch ma naulh ju Dios.
27 E Jesus disse aos discípulos:
28 Para ju astanch acsni acta'acxtuchokoya' junta acmacnucana' pus acp'ulh'ana' ju xa'estado Galilea. Astan ach'ip'ina'it'it ju anch ju uxijnan.
28 Mas, depois que eu for ressuscitado, irei adiante de vocês para a Galileia.
29 Pus ju acsnich ju Pitalu' junilh: ―Mas cata'ats'alhk'o ju ali'in para ju quit'in jantu tavanan actimacoya'un.
29 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem!
30 Para ju Jesús junilh ju Pitalu': ―Slivasalh ju icjunan. Ju chavai atats'isni acsni tuca' t'asai pakt'ui ju chila' ju uxint'i pakt'utu na'unt'a ni jantu q'uimisp'ai.
30 Mas Jesus lhe disse:
31 Para ju Pitalu' na p'as ixnajun ni jantu tavanan catinaulh ni jantu mispai mas tus cat'amaknicalh. Chai si chun ixtanajun ju ali'in ix'alacmamaka'ui ju Jesús.
31 Mas Pedro repetia com insistência: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
32 Pus ju astan ju Jesús chai ju ix'alacmamaka'ui tacha'alh junta ixjuncan Getsemaní. Chai acsni tacha'alh ju anch pus ju Jesús alacjuni ju ix'alacmamaka'ui: ―Anich at'olat'itca' pants'iquis. Chactiquit'achivini' ju Dios.
32 Jesus e os discípulos foram a um lugar chamado Getsêmani. E Jesus lhes disse:
33 Pus ju Jesús alack'ailhi'alh ju Pitalu' chai ju Jacobo chai ju Xivan. Ta'alh palai avinti lacats'unin chai ju Jesús na talhanalh. Chai tsuculh amak'aninin.
33 Então Jesus foi, levando consigo Pedro, Tiago e João. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
34 Chai alacjunich: ―Slivasalh na ic'amak'aninin. Tachi ju va aquimakniya' ju qui'amak'anit. Aquilapacxauch ju ani. Jantu alht'at'at'it.
34 e disse a eles:
35 Ju acsnich ju Jesús palai makat alh lacats'unin chai ta'aktsokotavi chai taquilhputalh ju lacat'un. T'achivinilh ju Dios. Sq'uinilh ni va laich cava jantu vana canaulh ju ixpai ni tasq'uini ni camaknicalh tachi ju akts'iya ilhcata.
35 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e pediu a Deus que, se possível, afastasse dele aquela hora de sofrimento.
36 Chanich ju juni: ―Quimpai ju uxint'i lai navik'o'ui tachi chun ju taxtokni. Aq'uimak'osunin ju ani mak'alhk'ajnat ju slivasalh na ts'inq'ui. Para jantu anavit'i tachi ju iclacasq'uin ju quit'in. Va yuchi ju anavit'i tachi ju anona' ju uxint'i.
36 Ele orava assim:
37 Chai acsni tasp'itcha ju Jesús alaclhitajulh ju ixt'utun'an ni va ixtalhtatavilanalh. Chai ju yuchi junilh ju Pitalu': ―Simón ja va lht'at'aich. Ja lana jantu lai ixk'alhc'ujt'i va pants'iquis.
37 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
38 Ak'alhc'ujt'it. At'ach'ivinint'it ju Dios. Ju chunch jantu cata'okxchok'oyan ju lhacaticuru. Pus ju lami'alhunut'an vasalh navip'ut'unat'it ju k'ox. Para ju va lami'akstu'an jantu lai naviyat'it.
38 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
39 Pus aktam anchokopa ju Jesús t'achivini' ju Dios. Chai vana va chun ju nonchokopa.
39 Jesus foi outra vez e orou, dizendo as mesmas palavras.
40 Chai acsni tasp'itcha aktam alaclhitajuchokopa ixpumat'utu'an ix'alacmamaka'ui ni aktam ixtalhtatananchokopalai. Pus na ts'inq'ui ixjunita ixlakchulh'an ni na ixtalaclhtataputun. Chai ju yu'unch jantu ixtac'atsai tuchi lai catajunilh ju Jesús.
40 Em seguida, voltou ao lugar onde os discípulos estavam e os encontrou de novo dormindo. Eles estavam com muito sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos. E não sabiam o que responder a Jesus.
41 Pus ampa t'achivini' ju Dios chai acsni minchokolh ixlhipakt'utuch pus alacjunich: ―Ja lana va alht'at'ak'alhiya'it'it chai ast'acnank'alhiya'it'it. K'oxich ju chavai. Chilh ju hora acsni acmak'axtakcanach la'ixmaca'an ju alactu'unin. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
41 Quando voltou pela terceira vez, Jesus perguntou:
42 Ak'ost'olat'it. Ca'auch apakxtoknin. Va anich minta ju aquimak'axt'ak'ach.
42 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
43 Pus lana chincha ju Judas acsni ixt'ajunca' chivini' ju Jesús. Yuchi ju Judas ju ixlhipumacaut'ui ixjunita ix'alacmamaka'ui. Ju yuchi ix'ak'ailhiminta lhu ju lapanacni. Ixlapanacnich ixtajunita ju xalack'ajin palijni chai ju papanin chai ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin. Ju ali'in ixtalhiminta ju ixmachita'an chai ali'in ixtalhiminta ju tu'u' q'uiu.
43 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes, pelos mestres da Lei e pelos líderes judeus.
44 Pus ju anu' ju camak'axtaknanach ix'alaclhijunitach ju ixtalhavat lapanacni ta yu capumak'axt'ak'ach. Chani ix'alacjunita: ―Ju acmacch'uch'uya' yuchach. Ach'ap'aya'it'it. Alhip'ina'it'it. K'ox alhist'ac'a'it'it.
44 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam e levem bem seguro o homem que eu beijar, pois é ele.”
45 Pus acsni cha'alh ju Judas lana lak'alh junta ixya ju Jesús. Junich: ―Amamaka'unu'. Chai lana macch'uch'ulh.
45 Logo que chegou perto de Jesus, Judas disse: — Mestre! E o beijou.
46 Pus lana soko tach'apalh ju ali'in. Tach'in tanavi.
46 Então eles pegaram Jesus e o prenderam.
47 Para ju pumatam ju ixt'avi ju Jesús lana soko maxtulh ixmachita. Chai ulanilh ixlapanac ju xak'ai pali. Lana chakxp'uxnilh ju ix'ak'axk'olh.
47 Mas um dos que estavam ali tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
48 Pus ju Jesús alacjuni ju ixtalhavat lapanacni: ―Tajuch ni va quilanaviyau tachi ju tam ak'alhona' ju ch'ap'ap'ut'unat'it ni va lhit'ant'at'it ju mimachita'an chai ju q'uiu.
48 Então Jesus disse para aquela gente:
49 Chux avilhchan xaclat'atanuyau lacak'ai mimpujitat'an ju uxijnan. Chai xaclamalaniyau. Para jantu xaquilach'apayauch ju acsnich. Para chunchach ju t'ajun tapasana' ni ca'uctaxtuya' tachi chun ju ts'okcanta la'ixchivinti Dios ju quilacata.
49 Eu estava com vocês todos os dias, ensinando no pátio do Templo, e vocês não me prenderam. Mas isso está acontecendo para se cumprir o que as
50 Ju acsnich tachi chun ju ix'alacmamaka'ui ju Jesús tamacoyaulh. Ta'ats'alhk'o ixchux'an.
50 Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
51 Chai pumatam ts'alh ixch'ak'ok'ai ju Jesús. Chai ju yuchi va ixmacajucalh lakatam k'ai pumpu'. Va yuchach ju ixlakch'ita. Pus ju ixtalhavat lapanacni tach'apalh vachu' ju yuchi.
51 Um jovem, enrolado num lençol, seguia Jesus. Alguns tentaram prendê-lo,
52 Para ju yuchi macontilalh ju k'ai ixpumpu'. Va k'ai tsasau ats'ala'alh.
52 mas ele largou o lençol e fugiu nu.
53 Pus ixtalhavat lapanacni talhi'alh ju Jesús la'ixchaka' ju xak'ai pali. Chai ju anch talhitak'aixtoklh chux ju xalack'ajin palijni chai ju papaninch chai ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin ju ist'a'israelitanin.
53 Em seguida, levaram Jesus até a casa do Grande Sacerdote , onde estavam reunidos os chefes dos sacerdotes, alguns líderes dos judeus e alguns mestres da Lei.
54 Pus ju Pitalu' va ixlhimakat ixch'ak'ok'ata ju Jesús tus tanu vachu' pulacni ta ixlakachak'axnucanta ju ixchaka' ju xak'ai pali. Chai ju anch alact'atavi ju pulasiyajni. Ju yu'unch ixtalacsk'onvilanalh.
54 Pedro seguiu Jesus de longe e entrou no pátio da casa do Grande Sacerdote. Ele sentou-se perto do fogo, com os guardas, para se esquentar.
55 Pus ju xalack'ajinch palijni chai ixchux'an ju ucxtinin ixtapuxconich tichi chavaich ju lai catanaulh tu'u' ta'aklhtamat chivinti ni laich catalhinaulh ixmaknica ju Jesús. Para jantu tavanan talhitajunilh tu'u' talak'alhin.
55 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando encontrar alguma acusação contra Jesus a fim de o condenarem à morte. Mas não conseguiram nenhuma.
56 Na lhu lapanacni ixtanajun ta'aklhtamat chivinti ixlacata ju Jesús. Para jantu va lakatam ixtanavi ixchivinti'an.
56 Muitos diziam mentiras contra ele, mas as suas histórias não combinavam umas com as outras.
57 Ju ali'in lapanacni tataya. Tanaulh ta'aklhtamat chivinti ixlacata ju yuchi. Ixtanajun:
57 Alguns se levantaram e acusaram Jesus com mentiras. Eles diziam:
58 ―Ju quijnan ick'asmatnitau acsni naulh ni ma calaclhmoka' ju k'ai pujitat ju yocanta la'ixmaca' lapanacni. Chai ixlhilakat'utu avilhchan ma cayochokoya' alakatam. Para ma jantu lapanacni ju catayoya'.
58 — Nós ouvimos quando ele disse: “Vou destruir este Templo que foi construído por seres humanos e, em três dias, levantarei outro que não será construído por seres humanos.”
59 Para nin chunch jantu lai va lakatam ixtanavi ixchivinti'an.
59 Mesmo assim as suas histórias não combinavam umas com as outras.
60 Pus ju acsnich ju xak'ai pali taya la'ix'ucxlacapu'an ixtalhavat lapanacni. Sacmilh ju Jesús. Junich: ―Ja jantu tu'u' ak'alht'ayanana'. Tijuch ju talhichivimak'anan ju ani tayanalh.
60 Aí o Grande Sacerdote se levantou no meio de todos e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender dessa acusação?
61 Para ju Jesús va sek taya. Jantu tu'u' xa'ak'alhtayanan. Chai ju xak'ai pali aktam sacmichokopa. Junich: ―Ja uxint'i ju Cristo'at ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios. Ja ists'alh'at ju Dios ju lak'ayacan.
61 Mas Jesus ficou calado e não respondeu nada. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Você é o
62 Chai ju acsnich ju Jesús ak'alhtayanalh: ―Quit'inch. Chai astan aquilalakts'inau acsni actola' vanin junta vi ju Dios ju na tachapun. Chai aquilalakts'inau acsni acmina' laxa'ataputs'i ju lact'iyan. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
62 Jesus respondeu:
63 Pus ju acsnich ju xak'ai pali lana lht'it k'exlh ju ixpumpu' ju va ixtalhk'amtich. Chai naulh: ―Tis ali' chivinti maktasq'uiniyau.
63 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Não precisamos mais de testemunhas!
64 K'asmat'at'it ju macxcai chivinti ju xanajun ni tachi ju Dios ju jumputun. Tas nonat'it ju chavai. Pus ju yu'unch ts'an tanonk'o ni lhijunch ni camaknicalh.
64 Vocês ouviram esta blasfêmia contra Deus! Então, o que resolvem? Todos estavam contra Jesus e aí o condenaram à morte.
65 Pus ju acsnich ju ali'in tatsuculh lakpuchujvanin ju Jesús. Talakpuch'ilh chai ta'ulanilh chai tajunich: ―Anauch tichi chavaich ju xa'ulaniyan. Chai astan ju pulasiyajni taquincatisamalh.
65 Então alguns começaram a cuspir nele. Cobriam o rosto dele, davam bofetadas nele e perguntavam: — Quem foi que bateu em você? Adivinhe! E também os guardas o pegaram e lhe deram bofetadas.
66 Pus ju Pitalu' makspa' ixvi la'ixpulacni k'ex. Chai xajchilh pumatam isquiti' ju xak'ai pali.
66 Pedro ainda estava lá embaixo no pátio, quando apareceu uma das empregadas do Grande Sacerdote .
67 Chai acsni lakts'ilh ju Pitalu' junta ismaksk'onvi skotutu. Junich: ―Ju uxint'i vachu' ixt'a'ucxunt'a'un ju Jesús amachaka' Nazaret.
67 Ela viu Pedro se esquentando perto do fogo, olhou bem para ele e disse: — Você também estava com Jesus de Nazaré.
68 Para ju Pitalu' junilh: ―Jantu icmispai chai jantu icmachakxai tuch'i q'ui'ump'ut'un. Chai lana taxtulh ju Pitalu'. Talacxtutaya. Chai lana t'asalh ju puyux.
68 Mas ele negou, dizendo: — Eu não o conheço. Não sei do que é que você está falando. E saiu para o corredor. Naquele momento, o galo cantou.
69 Pus ju anuch squiti' ni lakts'inchokopa aktam ju Pitalu' pus alacjunchokopa ju anuch ixtavilanalh: ―Ju ani vachu' makyuchi.
69 Quando a empregada viu Pedro ali, começou a dizer aos que estavam perto: — Este homem é um deles.
70 Para aktam nonchokopa ju Pitalu' ni jantu slivasalh. Chai ni pants'iquis jumpa pus yu'unch ju ixtavilanalh tajunchokopa ju Pitalu': ―Slivasalh ni vachu' makyuch'at ni vachu' amachaka'at Galilea ni vachuch chun ju ch'ivinin tachi ju tachivinin ju yu'unch.
70 Mas ele negou outra vez. Pouco depois, as pessoas que estavam ali disseram de novo a Pedro: — Não há dúvida de que você é um deles, pois você também é da Galileia.
71 Para ju Pitalu' naulh: ―Chach quimamak'alhk'ajni ju Dios ni jantu slivasalh ju tuchi iclajunau. Dios c'atsai ni jantu icmispai ju anu' lapanac tichi lhasacmininat'it.
71 Aí Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem de quem vocês estão falando! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade!
72 Chai ju puyux lana t'asalh ixlhipakt'uich. Chai ju Pitalu' lana pastaclh ju ixchivinti ju Jesús ju ixjunita acsni junich ni pakt'utu canona' ni jantu mispai acsni tuca' pakt'ui t'asata ju puyux. Pus ju Pitalu' acsni pastaclh ju chunch lana tsuculh k'alhunu'.
72 Naquele instante o galo cantou pela segunda vez, e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante duas vezes, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro caiu em si e começou a chorar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.