Lucas 9

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ju Jesús amak'aixtoklich ju ixpumacaut'ui'an ix'amamaka'ui chai axtaknilh ixtachaput'an chai ju ixpuk'ai'an ni laich cataxcoxtuya' ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an ju lapanacni chai lai palaich catanaviya' tachi chun ju tak'ank'anin.
1 Reunindo Jesus os doze apóstolos, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios, e para curar enfermidades.
2 Chai amalakacha ni cata'alh ajuninin ju lapanacni ni lhinomputun ju Dios la'is'atsucunti'an chai ni palaich catanaviya' ju tak'ank'anin.
2 Enviou-os a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Chai ajuni: ―Jantu tu'u' alhip'it'it ju ixlacata ju lacati. Nin mimpalic'an nin mimpasti'an nin mini'an nin tumin nin yuchi ni lai alhip'it'it k'alht'ui ju mimpumpu'an.
3 Disse-lhes: Não leveis coisa alguma para o caminho, nem bordão, nem mochila, nem pão, nem dinheiro, nem tenhais duas túnicas.
4 Chai va tuchi chakach junta ast'acnana'it'it pus anch ju at'olhk'alhiya'it'it tus acsni at'axt'uch'ok'oya'it'it ju anu' lak'achak'an.
4 Em qualquer casa em que entrardes, ficai ali até que deixeis aquela localidade.
5 Chai va tuchi lak'achak'an ju jantu cata'amaklhtayananan pus acsni at'axt'uch'ok'oya'it'it ju anch ach'anc'alhap'uxc'ant'it ju pokxni laminch'anxt'ak'an'an ni catapuc'atsaya' ni jantu k'ox tanavita.
5 Onde ninguém vos receber, deixai aquela cidade e em testemunho contra eles sacudi a poeira dos vossos pés.
6 Pus tataxtulh ju yu'unch chai ta'alh chux ju lak'achak'anixni. Chai ixlhilacaputs'un ju anu' lacat'un ixtajuni ju lapanacni ta yu laich catatak'alhtaxtulh. Chai palaich ixtanavi ju tak'ank'anin.
6 Partiram, pois, e percorriam as aldeias, pregando o Evangelho e fazendo curas por toda parte.
7 Pus ju gobernador Herodes k'asmatlh tachi chun ju taxtokni ju ixnavi ju Jesús. Chai ju yuchi na ixlhamak'aninin ni ixtanajun ju ali'in ni va lok'onchokolh ju Xivan la'ix'aninti.
7 O tetrarca Herodes ouviu falar de tudo o que Jesus fazia e ficou perplexo. Uns diziam: É João que ressurgiu dos mortos; outros: É Elias que apareceu;
8 Chai ju ali' ixtanajun ni va minchokolh ju mak'aniya ixlapanac Dios ju Elías ixjuncan. Chai ju ali'in ixtanajun ni va lok'onchokolh apumatam mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios.
8 e ainda outros: É um dos antigos profetas que ressuscitou.
9 Para ju Herodes naulh: ―Quit'in qui'akstu iclhinaulh ix'acch'uc'uca ju Xivan. Pus ju ani tis chavaich nu' ju lhichivinincan na lhu taxtokni. Chai ju Herodes na ixlakts'imputun ju Jesús.
9 Mas Herodes dizia: Eu degolei João. Quem é, pois, este, de quem ouço tais coisas? E procurava ocasião de vê-lo.
10 Pus acsni tatasp'itchokocha ju ix'alacmalakachata ju Jesús ni cata'alh pumat'iyun pumat'iyun amalaninin ju lapanacni pus talakminchokolh ju Jesús chai tajunk'o tachi chun ju taxtokni ju tanavichalhch. Chai ju Jesús ak'ailhi'alh alacatam junta aseknic'a ixjunita. Junta vanin ixjunita ju lak'achak'an Betsaida.
10 Os apóstolos, ao voltarem, contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Tomando-os ele consigo à parte, dirigiu-se a um lugar deserto para o lado de Betsaida.
11 Para acsni tac'atsa ju lapanacni pus lana ta'ach'ak'ok'analh. Chai ju Jesús lhik'ach amaklhtayanalh. Chai tsuculh alacjunini' ni lhinomputun ju Dios la'is'atsucunti'an. Vachu' ac'uch'u ju tak'ank'anin.
11 Logo que a multidão o soube, o foi seguindo; Jesus recebeu-os e falava-lhes do Reino de Deus. Restabelecia também a saúde dos doentes.
12 Chai acsni ixtok'oxaputun pus ju ixpumacaut'ui'an talak'alh ju Jesús chai tajuni: ―Amalak'ach'at'i ju lapanacni. Chach ta'ancha lak'achak'anixni junta vanin tasui chai chux ju lacchaka' ju lacacuxtu tasui. Chach ta'ancha sq'uininin ju chaka' junta laich catalakacujlh chai junta laich catavailh. Pus junta vilau ni mati' tu'u'.
12 Ora, o dia começava a declinar e os Doze foram dizer-lhe: Despede as turbas, para que vão pelas aldeias e sítios da vizinhança e procurem alimento e hospedagem, porque aqui estamos num lugar deserto.
13 Para ju Jesús alacjuni: ―Amavat'itch ju uxijnan. Chai ju yu'unch tajuni: ―Para va akxquisich vati ju xaclhitajuyau chai lakat'ui lact'icst'i pamata. U ni jantu pus ca ac'anauch tamonin ju vaiti ixlacata chux ju ani lapanacni.
13 Jesus replicou-lhes: Dai-lhes vós mesmos de comer. Retrucaram eles: Não temos mais do que cinco pães e dois peixes, a menos que nós mesmos vamos e compremos mantimentos para todo este povo.
14 Pus ixcha'anta tachi lakaquis milh jok'atni. Pus ju acsnich ju Jesús alacjunilh ju ix'amamaka'ui: ―Chach tatolhcha chai alhc'a'ulachich cincuenta ju quilhmaktamin.
14 {Pois eram quase cinco mil homens.} Jesus disse aos discípulos: Mandai-os sentar, divididos em grupos de cinqüenta.
15 Pus chunch ju tanavi. Chai tatolhcha ixchux'an.
15 Assim o fizeram e todos se assentaram.
16 Pus ju acsnich ju Jesús ch'apalh ju akxquis vati chai ju lakat'ui pamata chai talakst'alh ju lact'iyan. Xtaklh lhak'ailakts'in chai ch'ek'elh chai axtaknilh ju ix'amamaka'ui ni cataxtaknilh ju ixtalhavat lapanacni.
16 Então Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, levantou os olhos ao céu, abençoou-os, partiu-os e deu-os a seus discípulos, para que os servissem ao povo.
17 Pus ta'ok'o ixchux'an chai talhilalh. Chai tasacchokolh ju tamaxajnicha chai talaktsama lakacaut'ui tank'alin.
17 E todos comeram e ficaram fartos. Do que sobrou recolheram ainda doze cestos de pedaços.
18 Lakatam avilhchan acsni va is'akstu ixvi ju Jesús pus tsuculh t'achivini' ju Dios. Va yu'unch ju ix'amamaka'unti ju ix'alact'avi. Chai acsni t'achivink'o pus alacsacmilh ju ix'amamaka'ui. Ajunich: ―Tas tanajun ju lapanacni. Tis chavaich quintalhiulai ju quit'in.
18 Num dia em que ele estava a orar a sós com os discípulos, perguntou-lhes: Quem dizem que eu sou?
19 Chai ju yu'unch tak'alhtayanalh. Tajuni: ―Ju ali'in tanajun ni ma Xivan'at ju amakpaxana'. Chai ju ali'in tanajun ni ma Elías'at. Chai ju ali'in tanajun ni ma uxint'ich pumatam mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios. Ma va lok'onch'ok'och.
19 Responderam-lhe: Uns dizem que és João Batista; outros, Elias; outros pensam que ressuscitou algum dos antigos profetas.
20 Chai ju Jesús ajuni: ―Chai ju uxijnan tis chavaich quilalhiulayau ju quit'in. Chai ju Pitalu' junich: ―Uxint'ich ju Cristo'at ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios.
20 Perguntou-lhes, então: E vós, quem dizeis que eu sou? Pedro respondeu: O Cristo de Deus.
21 Pus ju Jesús slivasalh alhimap'aksi ju ix'amamaka'ui ni jantu xamati' catajunilh ni Cristo junita.
21 Ordenou-lhes energicamente que não o dissessem a ninguém.
22 Chai ajuni: ―Akts'iya tasq'uini ni aclhimak'alhk'ajnalh na lhu taxtokni ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Chai jantu tu'u' aquintalhiulaya' ju xapapanin ju quint'a'israelitanin'an chai ju xalack'ajin palijni chai ju yu'unch ju na talhatalanininta ju milhamap'aksin'an. Chai aquintamakniya'. Para aclok'onchokoya' ju ixlhilakat'utu avilhchan.
22 Ele acrescentou: É necessário que o Filho do Homem padeça muitas coisas, seja rejeitado pelos anciãos, pelos príncipes dos sacerdotes e pelos escribas. É necessário que seja levado à morte e que ressuscite ao terceiro dia.
23 Chai astan ju Jesús ajuni ixchux'an ju anch ixtavilanalh: ―Ni xamati' quilapanac jumputun pus jantu lai catinavi ixk'achat is'akstu. Chai chux tuncujun cach'ixlh ju mak'alhk'ajnat ju ca'alina' va ixlaca'atalh ni quilhilaca'anta ju quit'in. Chai va tachi aquinch'ak'ok'alh.
23 Em seguida, dirigiu-se a todos: Se alguém quer vir após mim, renegue-se a si mesmo, tome cada dia a sua cruz e siga-me.
24 Pus va tichi chavaich ju najun ni jantu quinch'ak'ok'aputun va ixlaca'atalh ni va lai maknicalh pus ju yuchi camak'ats'ank'aya' ju sa'atsucunti ju lact'iyan. Para va tichi chavaich ju camak'ats'ank'aya' ju is'atsucunti va ixlaca'atalh ni quinch'ak'ok'ai ju quit'in pus ca'alina' ju is'atsucunti ju lact'iyan.
24 Porque, quem quiser salvar a sua vida, perdê-la-á; mas quem sacrificar a sua vida por amor de mim, salvá-la-á.
25 Pus jantu tu'u' lhajai tam lapanac mas calhajak'o chux ju xataxtokni ju ani lacamunutpa' ni va calhimak'ats'ank'a ju is'atsucunti chai jantu lai cati'alh ju lact'iyan.
25 Pois que aproveita ao homem ganhar o mundo inteiro, se vem a perder-se a si mesmo e se causa a sua própria ruína?
26 Pus va tichi chavaich ju aquint'amaxanana' ju quit'in chai cat'amaxanana' ju quinchivinti pus vachu' ju quit'in act'amaxanana' ju yuchi. Quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Act'amaxanana' ju yuchi acsni acminchokoya' chai k'ai ucxtin acjuna'. Acmina' la'ixtachaput ju quimpai chai la'ixtachaput'an ju anquilhnin ju tavilanancha lact'iyan.
26 Se alguém se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na sua glória, na glória de seu Pai e dos santos anjos.
27 Chai iclajunau ju stavasalanti. Alin ju lamilhi'uxijnan ju vilat'it ju ani ju jantu cataniya' tus acsni catalakts'ina' ta yu tasui acsni vi ju Dios la'ixpu'ucxtin.
27 Em verdade vos digo: dos que aqui se acham, alguns há que não morrerão, até que vejam o Reino de Deus.
28 Pus tachi ixlhilakatsajin avilhchan ixtapasata acsni ix'ajunita ju lapanacni ju ani chivinti. Pus ju acsnich ju Jesús alact'asanilh ju Pitalu' chai ju Xivan chai ju Jacobo. Chai alact'a'alh' ju lakatam k'ai talhpa. Alh t'achivini' ju Dios.
28 Passados uns oitos dias, Jesus tomou consigo Pedro, Tiago e João, e subiu ao monte para orar.
29 Chai acsni ixt'ajun t'achivini' ju Dios pus lana tapaxalh ju ix'ucxpu' ju Jesús. Chai ju ixpumpu' lana na xlap'ap'a ixmaktajita chai na xnapapa ixjunita.
29 Enquanto orava, transformou-se o seu rosto e as suas vestes tornaram-se resplandecentes de brancura.
30 Chai vachu' tatalacasucha ixpumat'ui'an lapanacni ju ixtat'achivinin ju Jesús. Yu'unch ju Moisés chai ju Elías ju mak'anch ixtat'ajun.
30 E eis que falavam com ele dois personagens: eram Moisés e Elias,
31 Chai ju yu'unch vachu' tatalacasulh la'ix'amatuncunit ju Dios. Chai ixtalhichivinin ju ix'aninti ju Jesús ju catapasaya' ju lak'achak'an Jerusalén.
31 que apareceram envoltos em glória, e falavam da morte dele, que se havia de cumprir em Jerusalém.
32 Para ju Pitalu' chai ju ix'alact'avi slivasalh na ixtalaclhtatai. Chai acsni xcaya tacujlh pus talakts'ilh ni xlap'ap'a ixmaktajita ju anch. Vachu' talakts'ilh ju ixt'iyun'an lapanacni ju ix'alact'aya ju Jesús.
32 Entretanto, Pedro e seus companheiros tinham-se deixado vencer pelo sono; ao despertarem, viram a glória de Jesus e os dois personagens em sua companhia.
33 Chai acsni tats'ank'a la'ix'alac'avanti'an ju anu' ixt'iyun'an pus ju Pitalu' junich ju Jesús: ―Amamaka'unu' na k'oxich iclhiulayau ni anich icvilau. Acnaviyauch ak'at'utu pac'ats'a. Ak'atamch ju mi'anu'. Chai ak'atamch ju ix'anu' ju Moisés. Chai ju ak'atamch ix'anu' ju Elías. Chunch ju naulh ju Pitalu' para jantu isc'atsai tuchi ixnajunch.
33 Quando estes se apartaram de Jesus, Pedro disse: Mestre, é bom estarmos aqui. Podemos levantar três tendas: uma para ti, outra para Moisés e outra para Elias!... Ele não sabia o que dizia.
34 Pus acsni ixt'ajun nona' ju ani pus milh lakatam ataputs'i chai a'akxtakmak'o. Chai ju yu'unch lana na tatalhanalh acsni tatanulh ju laca'ataputs'i.
34 Enquanto ainda assim falava, veio uma nuvem e encobriu-os com a sua sombra; e os discípulos, vendo-os desaparecer na nuvem, tiveram um grande pavor.
35 Chai tak'asmatlh lakatam chivinti ju xaminacha laca'ataputs'i chai ixnajun: ―Ju ani yuchi ju quints'alh chai na icmapaini. Yuchach ju ak'asmatnit'it.
35 Então da nuvem saiu uma voz: Este é o meu Filho muito amado; ouvi-o!
36 Chai acsni chivink'o pus ju ixtamamaka'un ju Jesús talakts'ilh ni va is'akstu ixya ju Jesús. Para astan jantu xamati' tu'u' tajuni tuchi ju ixtalakts'inta.
36 E, enquanto ainda ressoava esta voz, achou-se Jesus sozinho. Os discípulos calaram-se e a ninguém disseram naqueles dias coisa alguma do que tinham visto.
37 Acsni tuncunchokopa pus ju Jesús chai ixpumat'utu'an ixtamamaka'ui taminchokocha ju anu' lactalhpa. Chai na lhu lapanacni ju taqui'apakxtoknulh.
37 No dia seguinte, descendo eles do monte, veio ao encontro de Jesus uma grande multidão.
38 Chai pumatam lapanac ju ixmakminta lana xak'ala ju Jesús. Chai na p'as ju chivinilh acsni chani juni: ―Amamaka'unu' ictapaininiyan ni a'akt'ai'ut'ich ju quints'alh ni va lakatamch.
38 Eis que um homem exclamou do meio da multidão: Mestre, rogo-te que olhes para meu filho, pois é o único que tenho.
39 Pus va tanui ju lhacaticuru la'ixlacatuna chai lana va tam pants'iquis ts'au t'asai. Chai tin lhinek chai na akpupui. Chai acsni xcaya macajunch pus na talacac'atsanita ju yuchi.
39 Um espírito se apodera dele e subitamente dá gritos, lança-o por terra, agita-o com violência, fá-lo espumar e só o larga depois de o deixar todo ofegante.
40 Chai ictapaininilh ju mintamamaka'un ni cataxcoxtulh ju lhacaticuru para jantu lai ixtaxcoxtui.
40 Pedi a teus discípulos que o expelissem, mas não o puderam fazer.
41 Pus ju acsnich ju Jesús ajunich: ―Tis va yuchach ji lapanacni ni lana jantu lai lac'a'iyat'it. Ja tasq'uini ni lana na mak'an aclat'atolau chai aclach'ixniu tus acsni alac'a'iya'it'it. Alhit'ach ju mints'alh.
41 Respondeu Jesus: Ó geração incrédula e perversa, até quando estarei convosco e vos aturarei? Traze cá teu filho.
42 Para acsni ixminta ju anu' ask'at'a pus ju lhacaticuru lana tin lhinekchokolh chai lhtucu lhtucu ucxuntama. Para ju Jesús k'ailh ju lhacaticuru chai junilh ni cataxtulh la'ixlacatuna ju anu' ask'at'a. Chai lana palaich va ju anu' ts'alh. Chai mak'axtaknichokolh ju ixpai.
42 E quando ele ia chegando, o demônio lançou-o por terra e agitou-o violentamente. Mas Jesus intimou o espírito imundo, curou o menino e o restituiu a seu pai.
43 Chai chux ju lapanacni na ixtalhamak'anininch ixtachaput ju Dios. Ju Jesús nonchokopalai ni camaknicana' Chai acsni ixtalhamak'aninin ixchux'an tachi chun ju taxtokni ju ixnavich ju Jesús pus ju yuchi ajunilh ju ix'amamaka'ui:
43 Todos ficaram pasmados ante a grandeza de Deus. Como todos se admirassem de tudo o que Jesus fazia, disse ele a seus discípulos:
44 ―Anavit'it cuenta ju ani ju iclajunau chai jantu tavanan ac'ap'a'it'it. Ju quit'in acmak'axtakcana' la'ixmaca'an ju lapanacni. Quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. ―Chunch ju ajunilh ju Jesús.
44 Gravai nos vossos corações estas palavras: O Filho do Homem há de ser entregue às mãos dos homens!
45 Para ju ix'amamaka'ui jantu lai ixtamachakxai tuchi ixnomputun junima chivinti chai jantu ix'alak'a'inican ni laich catamachakxa ju acsnich. Chai ju yu'unch ni va ixtatalhoni ju Jesús pus jantu istasacmiputun tuchi ixnomputun.
45 Eles, porém, não entendiam esta palavra e era-lhes obscura, de modo que não alcançaram o seu sentido; e tinham medo de lhe perguntar a este respeito.
46 Pus ju ix'amamaka'ui ju Jesús tatsuculh lhilak'ainin tichi chavaich ju palai xak'ai ixjunita.
46 Veio-lhes então o pensamento de qual deles seria o maior.
47 Para ju Jesús acsni c'atsalh tuchi ixtapast'ac'a la'ix'alhunut'an pus xak'atailh pumatam ask'at'a chai yaulh vanin junta ixvi ju yuchi.
47 Penetrando Jesus nos pensamentos de seus corações, tomou um menino, colocou-o junto de si e disse-lhes:
48 Chai ajuni ju ix'amamaka'ui: ―Va tichi chavaich ju ca'amaklhtayanana' tam ask'at'a tachi ju ani ya va ixlacata ni quilhilaca'anta ju quit'in pus tachi ju va jun quit'in ju qui'amaklhtayanan. Chai va tichi chavaich ju qui'amaklhtayanan ju quit'in pus vachu' amaklhtayanan ju quimpai ju quimacaminta. Pus va tichi chavaich ju lamilhi'uxijnan ju jantu tu'u' calhitak'aya yuchach ju palai xak'ai.
48 Todo o que recebe este menino em meu nome, a mim é que recebe; e quem recebe a mim, recebe aquele que me enviou; pois quem dentre vós for o menor, esse será grande.
49 Pus ju acsnich ju Xivan junilh ju Jesús: ―Amamaka'unu' iclakts'iu pumatam ju ixcoxtui ju lhacaticuru la'ixlacatuna'an ju lapanacni lamintapaka'ut. Chai ick'ajiuch ni jantu ch'ak'ok'ayan tachi ju quijnan.
49 João tomou a palavra e disse: Mestre, vimos um homem que expelia demônios em teu nome, e nós lho proibimos, porque não é dos nossos.
50 Para ju Jesús ajunilhch: ―Jantu ak'a'it'it. Pus ju jantu quint'alaxcai'an quilak'auch'an.
50 Mas Jesus lhe disse: Não lho proibais; porque, o que não é contra vós, é a vosso favor.
51 Chai acsni ixchimputun ju avilhchan acsni ca'amaklhtayananchokocana' ju Jesús ju lact'iyan pus ju yuchi naulh ni jantu tu'u' catisastuclh ni ca'ana' ju Jerusalén.
51 Aproximando-se o tempo em que Jesus devia ser arrebatado deste mundo, ele resolveu dirigir-se a Jerusalém.
52 Pus acsni tuca' ixcha'an pus ju Jesús amalakacha ju ixlapanacni ni cata'alh ju alakatam lak'achak'an puxconin ju vaiti chai ju chaka' junta lai cata'astacnalh. Pus ju yu'unch ta'alh chai tatanuchalh la'ixlak'achak'an'an ju samaritanonin.
52 Enviou diante de si mensageiros que, tendo partido, entraram em uma povoação dos samaritanos para lhe arranjar pousada.
53 Para ju amachak'an anch jantu ta'amaklhtayanamputulh ju Jesús ni ixtac'atsai ni ix'amputun ju lak'achak'an Jerusalén chai ju yu'unch lana jantu ixtalakts'imputun ju amachak'an Jerusalén.
53 Mas não o receberam, por ele dar mostras de que ia para Jerusalém.
54 Pus ixt'iyun'an ju ix'amamaka'ui ju Jesús yu'unch ju Jacobo chai ju Xivan acsni talakts'ilh ju ani pus tajunilh ju Jesús: ―Qui'ucxtin ja lac'asq'uin ni acsq'uinvich ju jipi ju camilh lact'iyan tachi ju navilh ju mak'aniya milapanac ju Elías ixjuncan. Chach lacxavak'o ju ani amachak'an.
54 Vendo isto, Tiago e João disseram: Senhor, queres que mandemos que desça fogo do céu e os consuma?
55 Para ju Jesús talakasp'itlh chai ak'ailh. Ajunich: ―Ju uxijnan lana jantu mach'akxayat'it ta yu junita ju ixlhamap'aksin ju Spiritu Santu ju t'ajun lami'alhunut'an.
55 Jesus voltou-se e repreendeu-os severamente. {Não sabeis de que espírito sois animados.
56 Pus ju quit'in jantiyu' ju iclhiminta ni va acmilh mak'ats'ank'ana' ju is'atsucunti'an ju lapanacni. Va icminta amak'alhtaxtunu'. Pus ju acsnich ta'alh alakatam lak'achak'an.
56 O Filho do Homem não veio para perder as vidas dos homens, mas para salvá-las.} Foram então para outra povoação.
57 Chai acsni ixta'anta ju lacati pus pumatam lapanac junilh ju Jesús: ―Qui'ucxtin acch'ak'ok'ayan vanta anchach ju ap'ina'.
57 Enquanto caminhavam, um homem lhe disse: Senhor, seguir-te-ei para onde quer que vás.
58 Para ju Jesús junich: ―Ju zorra alin junta tanui. Chai ju ts'ok'o alin junta tatoc'ai. Para ju quit'in mati' ju quinchaka' junta lai ac'astacnalh. Quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
58 Jesus replicou-lhe: As raposas têm covas e as aves do céu, ninhos, mas o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça.
59 Chai ju Jesús junilh apumatam: ―Aq'uinch'ak'ok'ach. Para ju yuchi juni: ―Qui'ucxtin yauch aq'ui'un ni act'at'olaca' ju quimpai. Ni caniya' ju yuchi pus acmacnuya' chai acsnich ju acch'ak'ok'ayan.
59 A outro disse: Segue-me. Mas ele pediu: Senhor, permite-me ir primeiro enterrar meu pai.
60 Para ju Jesús junich: ―Chach tamacnu ju mimpai ju yu'unch ju ta'amacnunun ju tanita. Para ju uxint'i a'inchich ajunini' ju lapanacni ni Dios lhinomputun la'is'atsucunti'an.
60 Mas Jesus disse-lhe: Deixa que os mortos enterrem seus mortos; tu, porém, vai e anuncia o Reino de Deus.
61 Pus ju acsnich apumatam xak'alachokopa ju Jesús. Juni: ―Acch'ak'ok'ayan para chach ictiqui'amac'ami ju tavilanancha laquinchaka'.
61 Um outro ainda lhe falou: Senhor, seguir-te-ei, mas permite primeiro que me despeça dos que estão em casa.
62 Para ju Jesús junich: ―Tachi chun ju lapanacni ju catach'apaya' ju ixtiq'uiu ju pucuxtu para jantu vasalh catanaviya' cuenta para catalaca'anchokoya' la'ixlhipulacan'an pus jantu sok catalhoknuna'. Pus vana va chun ju lakat'ui junita ju ix'atalacpast'ac'at. Ju yuchi jantu lai k'ox ca'amalaniya' ju lapanacni ixlacata ju Dios ni jantu va yuchi ju navi cuenta.
62 Mas Jesus disse-lhe: Aquele que põe a mão no arado e olha para trás, não é apto para o Reino de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.