Lucas 9
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH
1 Ju Jesús amak'aixtoklich ju ixpumacaut'ui'an ix'amamaka'ui chai axtaknilh ixtachaput'an chai ju ixpuk'ai'an ni laich cataxcoxtuya' ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an ju lapanacni chai lai palaich catanaviya' tachi chun ju tak'ank'anin.
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 Chai amalakacha ni cata'alh ajuninin ju lapanacni ni lhinomputun ju Dios la'is'atsucunti'an chai ni palaich catanaviya' ju tak'ank'anin.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 Chai ajuni: ―Jantu tu'u' alhip'it'it ju ixlacata ju lacati. Nin mimpalic'an nin mimpasti'an nin mini'an nin tumin nin yuchi ni lai alhip'it'it k'alht'ui ju mimpumpu'an.
3 Ele disse:
4 Chai va tuchi chakach junta ast'acnana'it'it pus anch ju at'olhk'alhiya'it'it tus acsni at'axt'uch'ok'oya'it'it ju anu' lak'achak'an.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Chai va tuchi lak'achak'an ju jantu cata'amaklhtayananan pus acsni at'axt'uch'ok'oya'it'it ju anch ach'anc'alhap'uxc'ant'it ju pokxni laminch'anxt'ak'an'an ni catapuc'atsaya' ni jantu k'ox tanavita.
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Pus tataxtulh ju yu'unch chai ta'alh chux ju lak'achak'anixni. Chai ixlhilacaputs'un ju anu' lacat'un ixtajuni ju lapanacni ta yu laich catatak'alhtaxtulh. Chai palaich ixtanavi ju tak'ank'anin.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Pus ju gobernador Herodes k'asmatlh tachi chun ju taxtokni ju ixnavi ju Jesús. Chai ju yuchi na ixlhamak'aninin ni ixtanajun ju ali'in ni va lok'onchokolh ju Xivan la'ix'aninti.
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 Chai ju ali' ixtanajun ni va minchokolh ju mak'aniya ixlapanac Dios ju Elías ixjuncan. Chai ju ali'in ixtanajun ni va lok'onchokolh apumatam mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Para ju Herodes naulh: ―Quit'in qui'akstu iclhinaulh ix'acch'uc'uca ju Xivan. Pus ju ani tis chavaich nu' ju lhichivinincan na lhu taxtokni. Chai ju Herodes na ixlakts'imputun ju Jesús.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Pus acsni tatasp'itchokocha ju ix'alacmalakachata ju Jesús ni cata'alh pumat'iyun pumat'iyun amalaninin ju lapanacni pus talakminchokolh ju Jesús chai tajunk'o tachi chun ju taxtokni ju tanavichalhch. Chai ju Jesús ak'ailhi'alh alacatam junta aseknic'a ixjunita. Junta vanin ixjunita ju lak'achak'an Betsaida.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Para acsni tac'atsa ju lapanacni pus lana ta'ach'ak'ok'analh. Chai ju Jesús lhik'ach amaklhtayanalh. Chai tsuculh alacjunini' ni lhinomputun ju Dios la'is'atsucunti'an. Vachu' ac'uch'u ju tak'ank'anin.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Chai acsni ixtok'oxaputun pus ju ixpumacaut'ui'an talak'alh ju Jesús chai tajuni: ―Amalak'ach'at'i ju lapanacni. Chach ta'ancha lak'achak'anixni junta vanin tasui chai chux ju lacchaka' ju lacacuxtu tasui. Chach ta'ancha sq'uininin ju chaka' junta laich catalakacujlh chai junta laich catavailh. Pus junta vilau ni mati' tu'u'.
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Para ju Jesús alacjuni: ―Amavat'itch ju uxijnan. Chai ju yu'unch tajuni: ―Para va akxquisich vati ju xaclhitajuyau chai lakat'ui lact'icst'i pamata. U ni jantu pus ca ac'anauch tamonin ju vaiti ixlacata chux ju ani lapanacni.
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 Pus ixcha'anta tachi lakaquis milh jok'atni. Pus ju acsnich ju Jesús alacjunilh ju ix'amamaka'ui: ―Chach tatolhcha chai alhc'a'ulachich cincuenta ju quilhmaktamin.
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Pus chunch ju tanavi. Chai tatolhcha ixchux'an.
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Pus ju acsnich ju Jesús ch'apalh ju akxquis vati chai ju lakat'ui pamata chai talakst'alh ju lact'iyan. Xtaklh lhak'ailakts'in chai ch'ek'elh chai axtaknilh ju ix'amamaka'ui ni cataxtaknilh ju ixtalhavat lapanacni.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Pus ta'ok'o ixchux'an chai talhilalh. Chai tasacchokolh ju tamaxajnicha chai talaktsama lakacaut'ui tank'alin.
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Lakatam avilhchan acsni va is'akstu ixvi ju Jesús pus tsuculh t'achivini' ju Dios. Va yu'unch ju ix'amamaka'unti ju ix'alact'avi. Chai acsni t'achivink'o pus alacsacmilh ju ix'amamaka'ui. Ajunich: ―Tas tanajun ju lapanacni. Tis chavaich quintalhiulai ju quit'in.
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 Chai ju yu'unch tak'alhtayanalh. Tajuni: ―Ju ali'in tanajun ni ma Xivan'at ju amakpaxana'. Chai ju ali'in tanajun ni ma Elías'at. Chai ju ali'in tanajun ni ma uxint'ich pumatam mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios. Ma va lok'onch'ok'och.
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Chai ju Jesús ajuni: ―Chai ju uxijnan tis chavaich quilalhiulayau ju quit'in. Chai ju Pitalu' junich: ―Uxint'ich ju Cristo'at ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios.
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Pus ju Jesús slivasalh alhimap'aksi ju ix'amamaka'ui ni jantu xamati' catajunilh ni Cristo junita.
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 Chai ajuni: ―Akts'iya tasq'uini ni aclhimak'alhk'ajnalh na lhu taxtokni ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Chai jantu tu'u' aquintalhiulaya' ju xapapanin ju quint'a'israelitanin'an chai ju xalack'ajin palijni chai ju yu'unch ju na talhatalanininta ju milhamap'aksin'an. Chai aquintamakniya'. Para aclok'onchokoya' ju ixlhilakat'utu avilhchan.
22 E continuou:
23 Chai astan ju Jesús ajuni ixchux'an ju anch ixtavilanalh: ―Ni xamati' quilapanac jumputun pus jantu lai catinavi ixk'achat is'akstu. Chai chux tuncujun cach'ixlh ju mak'alhk'ajnat ju ca'alina' va ixlaca'atalh ni quilhilaca'anta ju quit'in. Chai va tachi aquinch'ak'ok'alh.
23 Depois disse a todos:
24 Pus va tichi chavaich ju najun ni jantu quinch'ak'ok'aputun va ixlaca'atalh ni va lai maknicalh pus ju yuchi camak'ats'ank'aya' ju sa'atsucunti ju lact'iyan. Para va tichi chavaich ju camak'ats'ank'aya' ju is'atsucunti va ixlaca'atalh ni quinch'ak'ok'ai ju quit'in pus ca'alina' ju is'atsucunti ju lact'iyan.
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Pus jantu tu'u' lhajai tam lapanac mas calhajak'o chux ju xataxtokni ju ani lacamunutpa' ni va calhimak'ats'ank'a ju is'atsucunti chai jantu lai cati'alh ju lact'iyan.
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 Pus va tichi chavaich ju aquint'amaxanana' ju quit'in chai cat'amaxanana' ju quinchivinti pus vachu' ju quit'in act'amaxanana' ju yuchi. Quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Act'amaxanana' ju yuchi acsni acminchokoya' chai k'ai ucxtin acjuna'. Acmina' la'ixtachaput ju quimpai chai la'ixtachaput'an ju anquilhnin ju tavilanancha lact'iyan.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Chai iclajunau ju stavasalanti. Alin ju lamilhi'uxijnan ju vilat'it ju ani ju jantu cataniya' tus acsni catalakts'ina' ta yu tasui acsni vi ju Dios la'ixpu'ucxtin.
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 Pus tachi ixlhilakatsajin avilhchan ixtapasata acsni ix'ajunita ju lapanacni ju ani chivinti. Pus ju acsnich ju Jesús alact'asanilh ju Pitalu' chai ju Xivan chai ju Jacobo. Chai alact'a'alh' ju lakatam k'ai talhpa. Alh t'achivini' ju Dios.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Chai acsni ixt'ajun t'achivini' ju Dios pus lana tapaxalh ju ix'ucxpu' ju Jesús. Chai ju ixpumpu' lana na xlap'ap'a ixmaktajita chai na xnapapa ixjunita.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Chai vachu' tatalacasucha ixpumat'ui'an lapanacni ju ixtat'achivinin ju Jesús. Yu'unch ju Moisés chai ju Elías ju mak'anch ixtat'ajun.
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 Chai ju yu'unch vachu' tatalacasulh la'ix'amatuncunit ju Dios. Chai ixtalhichivinin ju ix'aninti ju Jesús ju catapasaya' ju lak'achak'an Jerusalén.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Para ju Pitalu' chai ju ix'alact'avi slivasalh na ixtalaclhtatai. Chai acsni xcaya tacujlh pus talakts'ilh ni xlap'ap'a ixmaktajita ju anch. Vachu' talakts'ilh ju ixt'iyun'an lapanacni ju ix'alact'aya ju Jesús.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Chai acsni tats'ank'a la'ix'alac'avanti'an ju anu' ixt'iyun'an pus ju Pitalu' junich ju Jesús: ―Amamaka'unu' na k'oxich iclhiulayau ni anich icvilau. Acnaviyauch ak'at'utu pac'ats'a. Ak'atamch ju mi'anu'. Chai ak'atamch ju ix'anu' ju Moisés. Chai ju ak'atamch ix'anu' ju Elías. Chunch ju naulh ju Pitalu' para jantu isc'atsai tuchi ixnajunch.
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Pus acsni ixt'ajun nona' ju ani pus milh lakatam ataputs'i chai a'akxtakmak'o. Chai ju yu'unch lana na tatalhanalh acsni tatanulh ju laca'ataputs'i.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Chai tak'asmatlh lakatam chivinti ju xaminacha laca'ataputs'i chai ixnajun: ―Ju ani yuchi ju quints'alh chai na icmapaini. Yuchach ju ak'asmatnit'it.
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Chai acsni chivink'o pus ju ixtamamaka'un ju Jesús talakts'ilh ni va is'akstu ixya ju Jesús. Para astan jantu xamati' tu'u' tajuni tuchi ju ixtalakts'inta.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 Acsni tuncunchokopa pus ju Jesús chai ixpumat'utu'an ixtamamaka'ui taminchokocha ju anu' lactalhpa. Chai na lhu lapanacni ju taqui'apakxtoknulh.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Chai pumatam lapanac ju ixmakminta lana xak'ala ju Jesús. Chai na p'as ju chivinilh acsni chani juni: ―Amamaka'unu' ictapaininiyan ni a'akt'ai'ut'ich ju quints'alh ni va lakatamch.
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Pus va tanui ju lhacaticuru la'ixlacatuna chai lana va tam pants'iquis ts'au t'asai. Chai tin lhinek chai na akpupui. Chai acsni xcaya macajunch pus na talacac'atsanita ju yuchi.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Chai ictapaininilh ju mintamamaka'un ni cataxcoxtulh ju lhacaticuru para jantu lai ixtaxcoxtui.
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Pus ju acsnich ju Jesús ajunich: ―Tis va yuchach ji lapanacni ni lana jantu lai lac'a'iyat'it. Ja tasq'uini ni lana na mak'an aclat'atolau chai aclach'ixniu tus acsni alac'a'iya'it'it. Alhit'ach ju mints'alh.
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Para acsni ixminta ju anu' ask'at'a pus ju lhacaticuru lana tin lhinekchokolh chai lhtucu lhtucu ucxuntama. Para ju Jesús k'ailh ju lhacaticuru chai junilh ni cataxtulh la'ixlacatuna ju anu' ask'at'a. Chai lana palaich va ju anu' ts'alh. Chai mak'axtaknichokolh ju ixpai.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Chai chux ju lapanacni na ixtalhamak'anininch ixtachaput ju Dios. Ju Jesús nonchokopalai ni camaknicana' Chai acsni ixtalhamak'aninin ixchux'an tachi chun ju taxtokni ju ixnavich ju Jesús pus ju yuchi ajunilh ju ix'amamaka'ui:
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 ―Anavit'it cuenta ju ani ju iclajunau chai jantu tavanan ac'ap'a'it'it. Ju quit'in acmak'axtakcana' la'ixmaca'an ju lapanacni. Quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. ―Chunch ju ajunilh ju Jesús.
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 Para ju ix'amamaka'ui jantu lai ixtamachakxai tuchi ixnomputun junima chivinti chai jantu ix'alak'a'inican ni laich catamachakxa ju acsnich. Chai ju yu'unch ni va ixtatalhoni ju Jesús pus jantu istasacmiputun tuchi ixnomputun.
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Pus ju ix'amamaka'ui ju Jesús tatsuculh lhilak'ainin tichi chavaich ju palai xak'ai ixjunita.
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Para ju Jesús acsni c'atsalh tuchi ixtapast'ac'a la'ix'alhunut'an pus xak'atailh pumatam ask'at'a chai yaulh vanin junta ixvi ju yuchi.
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 Chai ajuni ju ix'amamaka'ui: ―Va tichi chavaich ju ca'amaklhtayanana' tam ask'at'a tachi ju ani ya va ixlacata ni quilhilaca'anta ju quit'in pus tachi ju va jun quit'in ju qui'amaklhtayanan. Chai va tichi chavaich ju qui'amaklhtayanan ju quit'in pus vachu' amaklhtayanan ju quimpai ju quimacaminta. Pus va tichi chavaich ju lamilhi'uxijnan ju jantu tu'u' calhitak'aya yuchach ju palai xak'ai.
48 Aí disse:
49 Pus ju acsnich ju Xivan junilh ju Jesús: ―Amamaka'unu' iclakts'iu pumatam ju ixcoxtui ju lhacaticuru la'ixlacatuna'an ju lapanacni lamintapaka'ut. Chai ick'ajiuch ni jantu ch'ak'ok'ayan tachi ju quijnan.
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 Para ju Jesús ajunilhch: ―Jantu ak'a'it'it. Pus ju jantu quint'alaxcai'an quilak'auch'an.
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Chai acsni ixchimputun ju avilhchan acsni ca'amaklhtayananchokocana' ju Jesús ju lact'iyan pus ju yuchi naulh ni jantu tu'u' catisastuclh ni ca'ana' ju Jerusalén.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Pus acsni tuca' ixcha'an pus ju Jesús amalakacha ju ixlapanacni ni cata'alh ju alakatam lak'achak'an puxconin ju vaiti chai ju chaka' junta lai cata'astacnalh. Pus ju yu'unch ta'alh chai tatanuchalh la'ixlak'achak'an'an ju samaritanonin.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Para ju amachak'an anch jantu ta'amaklhtayanamputulh ju Jesús ni ixtac'atsai ni ix'amputun ju lak'achak'an Jerusalén chai ju yu'unch lana jantu ixtalakts'imputun ju amachak'an Jerusalén.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Pus ixt'iyun'an ju ix'amamaka'ui ju Jesús yu'unch ju Jacobo chai ju Xivan acsni talakts'ilh ju ani pus tajunilh ju Jesús: ―Qui'ucxtin ja lac'asq'uin ni acsq'uinvich ju jipi ju camilh lact'iyan tachi ju navilh ju mak'aniya milapanac ju Elías ixjuncan. Chach lacxavak'o ju ani amachak'an.
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Para ju Jesús talakasp'itlh chai ak'ailh. Ajunich: ―Ju uxijnan lana jantu mach'akxayat'it ta yu junita ju ixlhamap'aksin ju Spiritu Santu ju t'ajun lami'alhunut'an.
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 Pus ju quit'in jantiyu' ju iclhiminta ni va acmilh mak'ats'ank'ana' ju is'atsucunti'an ju lapanacni. Va icminta amak'alhtaxtunu'. Pus ju acsnich ta'alh alakatam lak'achak'an.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Chai acsni ixta'anta ju lacati pus pumatam lapanac junilh ju Jesús: ―Qui'ucxtin acch'ak'ok'ayan vanta anchach ju ap'ina'.
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Para ju Jesús junich: ―Ju zorra alin junta tanui. Chai ju ts'ok'o alin junta tatoc'ai. Para ju quit'in mati' ju quinchaka' junta lai ac'astacnalh. Quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
58 Então Jesus disse:
59 Chai ju Jesús junilh apumatam: ―Aq'uinch'ak'ok'ach. Para ju yuchi juni: ―Qui'ucxtin yauch aq'ui'un ni act'at'olaca' ju quimpai. Ni caniya' ju yuchi pus acmacnuya' chai acsnich ju acch'ak'ok'ayan.
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Para ju Jesús junich: ―Chach tamacnu ju mimpai ju yu'unch ju ta'amacnunun ju tanita. Para ju uxint'i a'inchich ajunini' ju lapanacni ni Dios lhinomputun la'is'atsucunti'an.
60 Jesus disse:
61 Pus ju acsnich apumatam xak'alachokopa ju Jesús. Juni: ―Acch'ak'ok'ayan para chach ictiqui'amac'ami ju tavilanancha laquinchaka'.
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Para ju Jesús junich: ―Tachi chun ju lapanacni ju catach'apaya' ju ixtiq'uiu ju pucuxtu para jantu vasalh catanaviya' cuenta para catalaca'anchokoya' la'ixlhipulacan'an pus jantu sok catalhoknuna'. Pus vana va chun ju lakat'ui junita ju ix'atalacpast'ac'at. Ju yuchi jantu lai k'ox ca'amalaniya' ju lapanacni ixlacata ju Dios ni jantu va yuchi ju navi cuenta.
62 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.