Lucas 23
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs VC
1 Pus ju acsnich ixchux'an ju xalack'ajin sia yu'unch ju israelitanin talhi'alh ju Jesús la'ixpu'ucxtin ju Pilato. Pus ju yuchi ix'ucxtin'an ixjunita ju romanonin.
1 Levantou-se a sessão e conduziram Jesus diante de Pilatos,
2 Chai ju lapanacni tatsuculh ulaninin ixtalak'alhin ju Jesús. Tajunich ju Pilato: ―Ju ani ya lapanac iclhitaju ni va lak'alhiputun ju lak'achak'an chai k'alhtsajui ni amapalanancan la'ixmacni ju César. Chai ixnajun ni is'akstu ju Cristo junita chai k'ai ucxtin junita.
2 e puseram-se a acusá-lo: Temos encontrado este homem excitando o povo à revolta, proibindo pagar imposto ao imperador e dizendo-se Messias e rei.
3 Pus ju acsnich ju Pilato sacmilh ju Jesús. Junich: ―Ja uxint'ich ju ix'ucxtin'an ju israelitanin. Chai ju Jesús junich: ―Chunch tachi ju na'un.
3 Pilatos perguntou-lhe: És tu o rei dos judeus? Jesus respondeu: Sim.
4 Pus ju acsnich ju Pilato ajuni ju xalack'ajin palijni chai ju ixtalhavat lapanacni: ―Jantu tu'u' talak'alhin iclhitajuni ju ani lapanac.
4 Declarou Pilatos aos príncipes dos sacerdotes e ao povo: Eu não acho neste homem culpa alguma.
5 Para ju yu'unch va apalai p'as tajuni: ―Para ju yuchi va amalasani ju lapanacni chai amalani ju lapanacni ju ixlhamap'aksin tachi ixlhilacaputs'un ju xa'estado Judea. Pus tai'ulachalh tus ju xa'estado Galilea chai tailhi'alh tus chilh ju ani.
5 Mas eles insistiam fortemente: Ele revoluciona o povo ensinando por toda a Judéia, a começar da Galiléia até aqui.
6 Pus ju Pilato acsni k'asmatlh ju ixchivinti'an pus sacmilh ni amachaka' junita ju xa'estado Galilea.
6 A estas palavras, Pilatos perguntou se ele era galileu.
7 Chai acsni c'atsa ju Pilato ni amachaka' anch ixjunita ju Jesús junta ixlhinajun ju gobernador Herodes pus lana malakachanilh ju yuchi. Chai ni c'atan ixjunita ju acsnich pus ju Herodes vachu' anch ixvilhcha ju lak'achak'an Jerusalén.
7 E, quando soube que era da jurisdição de Herodes, enviou-o a Herodes, pois justamente naqueles dias se achava em Jerusalém.
8 Chai ju Herodes acsni lakts'ilh ju Jesús pus na k'achalh ni na mak'an ju ixlakts'imputun. Pus na lhu taxtokni isk'asmat'a ixlacata yuchi chai na ixlakts'imputun ni tu'uch lhamak'an canavi.
8 Herodes alegrou-se muito em ver Jesus, pois de longo tempo desejava vê-lo, por ter ouvido falar dele muitas coisas, e esperava presenciar algum milagre operado por ele.
9 Pus na lhu chivinti ju xasacmi. Para ju Jesús jantu tu'u' xalhik'alhtaji.
9 Dirigiu-lhe muitas perguntas, mas Jesus nada respondeu.
10 Chai vachu' ixtavilanalh ju xalack'ajin palijni chai ju ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin. Chai ju yu'unch tap'astu ixtachivimak'an ju Jesús.
10 Ali estavam os príncipes dos sacerdotes e os escribas, acusando-o com violência.
11 Pus ju acsnich ju Herodes chai ju ixtaropajni tatalacasunilh ni jantu tu'u' ixtalhiulai ju Jesús. Chai talhimak'ak'amanalh. Tamalakch'inilh ju c'usi pumpu' tachi ju talakch'i ju xalack'ajin. Chai acsni talhimak'ak'amanank'o pus malakachanichokopa ju Pilato.
11 Herodes, com a sua guarda, tratou-o com desprezo, escarneceu dele, mandou revesti-lo de uma túnica branca e reenviou-o a Pilatos.
12 Pus ju acsnich avilhchan talama'amigoxla ju Pilato chai ju Herodes. Pus ju p'ulhnan va ixtalaxcajich.
12 Naquele mesmo dia, Pilatos e Herodes fizeram as pazes, pois antes eram inimigos um do outro.
13 Pus ju acsnich ju Pilato at'asanichokolh ju xalack'ajin palijni chai ju xalack'ajin sia yu'unch ju israelitanin chai ixtalhavat lapanacni.
13 Pilatos convocou então os príncipes dos sacerdotes, os magistrados e o povo, e disse-lhes:
14 Chai ajunich: ―Ju uxijnan quilalhiminitauch ju ani lapanac ni va nonat'it ni amalasani lapanac junita. Para ju quit'in icquilhasacmita ju yuchi ju lami'ucxlacapu'an chai jantu tu'u' iclhitajuni talak'alhin tuch'i lhich'ivimak'anat'it ju uxijnan.
14 Apresentastes-me este homem como agitador do povo, mas, interrogando-o eu diante de vós, não o achei culpado de nenhum dos crimes de que o acusais.
15 Chai nin yuchi ju Herodes jantu xalhitajuni ju ixtalak'alhin. Yuchi quilhimalakachanichokochilh. Pus ju ani lapanac jantu tu'u' talak'alhin navita ju lai calhimakni.
15 Nem tampouco Herodes, pois no-lo devolveu. Portanto, ele nada fez que mereça a morte.
16 Pus yuchi aclhinona' ju ix'ulanica chai acmaconach.
16 Por isso, soltá-lo-ei depois de o castigar.
17 Pus ju anu' c'atan ju lapanacni akts'iya istasq'uini ju gobernador ni ca'amaconicalh pumatam tach'in ni chunch ixtalhilanita.
17 {Acontecia que em cada festa ele era obrigado a soltar-lhes um preso.}
18 Pus ju ixtalhavat'an lapanacni va k'aixtam p'as tanaulh: ―Jantu amac'au ju ani ya lapanac. Alai yuchi ju alhinauch ixlhi'anca. Yuchi ju Barrabás ju iclacasq'uinau ni aquilamaconiuch.
18 Todo o povo gritou a uma voz: À morte com este, e solta-nos Barrabás.
19 Pus ju anu' Barrabás ixlhit'alhnucanta ni va ix'amalasani ju amachak'an anch chai va ix'amakninin.
19 {Este homem fora lançado ao cárcere devido a uma revolta levantada na cidade, por causa de um homicídio.}
20 Para ju Pilato ni va ixmacomputun ju Jesús pus aktam axak'alachokopa ju ixtalhavat'an lapanacni.
20 Pilatos, porém, querendo soltar Jesus, falou-lhes de novo,
21 Para ju yu'unch na p'as ixtanonchokopalai: ―Amaq'uilht'at'ich ju lacacurus.
21 mas eles vociferavam: Crucifica-o! Crucifica-o!
22 Chai ajunchokopa ju ixlhipakt'utu: ―Para tajuch. Tis talak'alhin ju navita ju yuchi. Ju quit'in jantu tu'u' talak'alhin ju iclhitajuni ju lai aclhinaulh ixmaknica. Alai va aclhinonach ix'ulanica chai acmaconach.
22 Pela terceira vez, Pilatos ainda interveio: Mas que mal fez ele, então? Não achei nele nada que mereça a morte; irei, portanto, castigá-lo e, depois, o soltarei.
23 Para ju yu'unch na p'as ixtanajun acsni istasq'uinch ni camaquilhtacalh ju lacacurus. Pus ju la'ixchivinti'an ju yu'unch chai la'ixchivinti'an ju xalack'ajin palijni tat'alalhajalh.
23 Mas eles instavam, reclamando em altas vozes que fosse crucificado, e os seus clamores recrudesciam.
24 Chai ju Pilato lhinaulh ni chach navicalh tachi istasq'uinta ju ixtalhavat'an lapanacni.
24 Pilatos pronunciou então a sentença que lhes satisfazia o desejo.
25 Chai amaconilh ju anu' lapanac ju ixlhit'alhnucanta ni va ix'amalasani ju lapanacni chai ni va amaknini' ixjunita. Yuchach ju istasq'uinita ju lapanacni. Chai mak'axtaklich ju Jesús ju la'ixk'achat'an ju yu'unch.
25 Soltou-lhes aquele que eles reclamavam e que havia sido lançado ao cárcere por causa do homicídio e da revolta, e entregou Jesus à vontade deles.
26 Chai acsni talhi'alh ju Jesús pus tach'apayaulh pumatam lapanac ju Simón ixjuncan. Amachaka' xalacat'un Cirene. Ju yuchi va ixmintacha lacacuxtu. Pus tamakxk'ok'alh ju curus chai ju yuchi tamalhi'anilh junta ixp'ulai ju Jesús.
26 Enquanto o conduziam, detiveram um certo Simão de Cirene, que voltava do campo, e impuseram-lhe a cruz para que a carregasse atrás de Jesus.
27 Chai na lhu lapanacni ixtach'ak'ok'ata ju Jesús. Chai na lhu chakolun ixtamak'anta vachu' chai na ixtalack'alhun chai na p'as ixtalact'asai.
27 Seguia-o uma grande multidão de povo e de mulheres, que batiam no peito e o lamentavam.
28 Para ju Jesús atalakasp'itnilh chai alacjunich: ―Chakolun amachak'an Jerusalén jantu aquilalhik'alhu ju quit'in. Alai mi'akstu'an alhik'alhunch'ok'oc'ant'it. Chai alhik'alhunt'it ju mi'ask'at'an.
28 Voltando-se para elas, Jesus disse: Filhas de Jerusalém, não choreis sobre mim, mas chorai sobre vós mesmas e sobre vossos filhos.
29 Chunch ju alat'it ni camina' ju avilhchan acsni chani catanonach ju lapanacni: “Na k'ox ju is'atsucunti'an ju chakolun ju jantu lai ix'alin ju is'ask'at'a chai ju jantu tavanan ta'ak'ainalh chai ju jantu tavanan ta'amats'iquinilh ju tam ask'at'a”.
29 Porque virão dias em que se dirá: Felizes as estéreis, os ventres que não geraram e os peitos que não amamentaram!
30 Pus ju acsnich avilhchan ju lapanacni catanona' ni palai k'ox cava ni va capuk'aitajunulh ju tu'u' talhpa chai ca'amakni. U ni va ca'akxtakma ju tu'u' lacat'icst'i talhpa.
30 Então dirão aos montes: Caí sobre nós! E aos outeiros: Cobri-nos!
31 Chunch catanona' ni ca'alina' ju k'ai mak'alhk'ajnat ju acsni. Pus ju tu'u' lhtacni q'uiu jantu xavacan. Pus vana va chun ju quit'in. Jantu lhijun ni acmaknicalh ni mati' ju quintalak'alhin ju quit'in. Para ju uxijnan chunch unt'at'it tachi ju tu'u' xaxixni q'uiu ju xavacan. Pus ju alin ixtalak'alhin mamak'alhk'ajnican. Chai ixlhiyuchi amamak'alhk'ajnic'ana'it'it ju uxijnan.
31 Porque, se eles fazem isto ao lenho verde, que acontecerá ao seco?
32 Chai talhi'alh vachu' apumat'ui tach'inin ju cat'amaknicananta ju Jesús. Para ju yu'unch akts'iya ixtanavita tu'u' talak'alhin.
32 Eram conduzidos ao mesmo tempo dois malfeitores para serem mortos com Jesus.
33 Chai acsni tacha'alh ju anu' akstijun junta sa'aktsulh juncan pus anchach ju tamaquilhta ju Jesús chai ixt'iyun'an alactu'unin. Ju pumatam tamaquilhta la'ixlhicana iscurus ju Jesús. Chai ju ak'antam la'ixlhimacx.
33 Chegados que foram ao lugar chamado Calvário, ali o crucificaram, como também os ladrões, um à direita e outro à esquerda.
34 Chai ju Jesús naulh: ―Quimpai amac'acxaninch ju ani tayanalh lapanacni ni jantu tac'atsai tuchi tanavi. Chai talalhvaknilh ixpumpu' ju Jesús. Chai talhilaslajlich ni catac'atsaya' tis ix'anuch cajuna' ju lakatam c'us ixpumpu'.
34 E Jesus dizia: Pai, perdoa-lhes; porque não sabem o que fazem. Eles dividiram as suas vestes e as sortearam.
35 Chai ju ixtalhavat lapanacni va task'otutulh. Chai mas yu'unch ju xalack'ajin ixtalhits'i'inch ju Jesús. Ixtanajun: ―Ju yuchi amak'alhtaxtulh ju ali'in. Pus chach mak'alhtaxtucalh is'akstu ni sala yuchi ju Cristo ju sacxtuta ju Dios.
35 A multidão conservava-se lá e observava. Os príncipes dos sacerdotes escarneciam de Jesus, dizendo: Salvou a outros, que se salve a si próprio, se é o Cristo, o escolhido de Deus!
36 Chai vachu' ju taropajni talhits'i'ilh. Talakcha'alh ni va ixtaxtakniputun ju pinquin ju jantu can ixjunita.
36 Do mesmo modo zombavam dele os soldados. Aproximavam-se dele, ofereciam-lhe vinagre e diziam:
37 Chai tajunich: ―Ni sala ix'ucxtin'at ju mint'a'israelitanin pus amak'alht'axt'uc'ach mi'akstu.
37 Se és o rei dos judeus, salva-te a ti mesmo.
38 Chai ists'okcanta la'is'aktsulh iscurus ju chivinti ju chani ixnajun: “Ju ani yuchach ju ix'ucxtin'an ju israelitanin”. Chai ists'okcanta lacalhigriego chai lacalhilatin chai lacalhihebreo.
38 Por cima de sua cabeça pendia esta inscrição: Este é o rei dos judeus.
39 Chai pumatam ju anu' alactu'unin ju ix'at'amaquilhtacanta ju Jesús ixlhits'i'in vachu'. Chai juni: ―Ju uxint'i ni sala Cristo'at pus amak'alht'axt'uch'ok'oc'ach ju mi'akstu chai vachu' ju quijnan.
39 Um dos malfeitores, ali crucificados, blasfemava contra ele: Se és o Cristo, salva-te a ti mesmo e salva-nos a nós!
40 Para k'ailh ju ak'antam. Junich: ―Ja jantu lana t'alhoni ju Dios ni vana va chun ju mak'alhk'ajnan ju uxint'i tachi ju yuchi.
40 Mas o outro o repreendeu: Nem sequer temes a Deus, tu que sofres no mesmo suplício?
41 Chai ju quijnan'an islivasalh lhijun ni camak'alhk'ajnanauch ni navitauch ju alactu'unti. Para ju ani jantu tu'u' alactu'unti ju navita.
41 Para nós isto é justo: recebemos o que mereceram os nossos crimes, mas este não fez mal algum.
42 Pus ju acsnich ju yuchi junilh ju Jesús: ―Aq'uimp'ast'ac'a'ich ju quit'in acsni ucxtin at'anch'ok'oya'.
42 E acrescentou: Jesus, lembra-te de mim, quando tiveres entrado no teu Reino!
43 Chai ju Jesús junich: ―Slivasalh ju icjunan. Chavai avilhchan ju aq'uint'at'ola' ju lact'iyan.
43 Jesus respondeu-lhe: Em verdade te digo: hoje estarás comigo no paraíso.
44 Acsni cha'alh tachi k'atuncu pus na ts'is va ixlhilacaputs'un ju anu' lacat'un. Chai chunchach va tus lakat'utu hora atok'oxana'.
44 Era quase à hora sexta e em toda a terra houve trevas até a hora nona.
45 Va ts'ank'alh ju avilhchan. Chai ju lacpujitat ix'alin lakatam k'ai pumpu' ju ixyocanta ni pulact'ui ixpunavicanta. Pus ju acs pants'iquis pus lana lht'it tak'exlh ju anu' pumpu' la'ixlacaitat.
45 Escureceu-se o sol e o véu do templo rasgou-se pelo meio.
46 Chai ju Jesús ts'au t'asalh. Chai naulh: ―Quimpai lamimaca' icmak'axtakniyan ju quintacuvin. Chai acsni naulh ju chunch pus lana nilh.
46 Jesus deu então um grande brado e disse: Pai, nas tuas mãos entrego o meu espírito. E, dizendo isso, expirou.
47 Chai ju xacapitán ixtaropajni ju romanonin acsni lakts'ilh tuchi tapasalh pus lak'aya ju Dios acsni naulh: ―Ju ani lapanac slivasalh na soknic'a ixjunita.
47 Vendo o centurião o que acontecia, deu glória a Deus e disse: Na verdade, este homem era um justo.
48 Pus na lhu lapanacni ixtayanalh ni va ixtalakts'imputun ju ani lhamak'an. Chai ixchux'an acsni talakts'ilh tuchi tapasalh pus alactanquilhacsacalh ni chunch ixtanavi ju acsnich ni na ixta'amak'aninin. Chai ta'anchokolh la'ixchaka'an.
48 E toda a multidão dos que assistiam a este espetáculo e viam o que se passava, voltou batendo no peito.
49 Para chux ju ixt'alamispan ju Jesús chai ju chakolun ju ixtach'ak'ok'ata ju ixtat'amintacha ju xa'estado Galilea pus va makat ixtayanalh. Ixtalakts'in tuchi tapasalh.
49 Os amigos de Jesus, como também as mulheres que o tinham seguido desde a Galiléia, conservavam-se a certa distância, e observavam estas coisas.
50 Chai ix'alin pumatam lapanac ju José ixjuncan. Amachaka' Arimatea. Chai ju yuchi makyu'unch ixjunita ju xalack'ajin sia yu'unch ju israelitanin. Chai ju yuchi na k'ox lapanac ixjunita chai na soknic'a.
50 Havia um homem, por nome José, membro do conselho, homem reto e justo.
51 Ju yuchi vachu' ixpacxantaji ju avilhchan acsni k'ai ucxtin cajuna' ju Dios. Chai jantu k'ox xalhiulai ju yuchi tachi ixtalhichivinin ju Jesús ju ixt'axalack'ajin nin tachi ju xatanavi.
51 Ele não havia concordado com a decisão dos outros nem com os atos deles. Originário de Arimatéia, cidade da Judéia, esperava ele o Reino de Deus.
52 Pus ju yuchi lak'alh ju Pilato chai quisq'uinilh ju ixlacatuna ju lijunto Jesús.
52 Foi ter com Pilatos e lhe pediu o corpo de Jesus.
53 Chai ni lak'a'inilh ju Pilato pus ju yuchi alh chai p'uxlich. Chai pach'i lacalhman pumpu'. Chai quimacnucalh ju lacalhucucu talhpa. Chai ju anch jantuca' xamati' ixmacnucanta.
53 Ele o desceu da cruz, envolveu-o num pano de linho e colocou-o num sepulcro, escavado na rocha, onde ainda ninguém havia sido depositado.
54 Chai ju acsnich xamisparas ixjunita ju avilhchan pa'astacni acsni jantu lai ixtach'alhcatnan.
54 Era o dia da Preparação e já ia principiar o sábado.
55 Chai ju chakolun ju ixtat'amintacha ju Jesús ju xa'estado Galilea tach'ak'ok'alh ju José. Talakts'ilh junta macnucalh ju lijunto Jesús chai ta yu xamamacan ju ixlacatuna.
55 As mulheres, que tinham vindo com Jesus da Galiléia, acompanharam José. Elas viram o túmulo e o modo como o corpo de Jesus ali fora depositado.
56 Chai ju chakolun ta'anchokolh la'ixchaka'an. Talak'oxilh ju ach'itin chai ju c'uch'u ju na c'us acamin. Chai ta'astacnalh ju avilhchan pa'astacni tachi ju ixnajun lacalhamap'aksin.
56 Elas voltaram e prepararam aromas e bálsamos. No dia de sábado, observaram o preceito do repouso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.