Lucas 10
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NAA
1 Astan ju Jesús asacxtulh setenta ix'amamaka'ui chai amalakachalh pumat'iyun pumat'iyun. Chai ju yu'unch ta'alh tachi chun ju lak'achak'anixni junta ca'anach is'akstu ju Jesús astan.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e os enviou de dois em dois, para que fossem adiante dele a cada cidade e lugar onde ele haveria de passar.
2 Chai ajunich ju ix'amamaka'ui: ―Acsni na c'at'ata ju tu'u' xatoc'at slivasalh na lhu ch'alhcatnin ju maktasq'uinican ni laich soko camak'aixtokcalh. Pus vana va chun ju lapanacni. Slivasalh na lhu ju aquintalhilaksi ni xamati' ca'ajunilh. Para jantu lhu alin ju ta'amputun ajuninin. Pus yuchi alhit'ap'aininit'it ju Dios ju lhinajun la'ixlhich'alhcat ni camaca'alh ali' ju ixlapanacni la'ixlhich'alhcat.
2 E lhes disse:
3 Pus a'inchit'it. Iclamalakachayau tachi ju va borregojni junta na alin ju maktilin.
3 Vão! Eis que eu os envio como cordeiros para o meio de lobos.
4 Jantu alhi'it'it ju mintumin'an nin mimpasti'an nin alakatam ju minch'anxtak'an'an. Chai jantu xamati' panicni at'ach'ivinint'it acsni amac'amiya'it'it ju lacati.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias; e não saúdem ninguém pelo caminho.
5 Chai va tuchi chaka' junta ast'acnana'it'it pus acsni at'anuya'it'it p'ulhnan ma chani ana'unt'it: “Lhik'ach ats'uc'uya'it'it ju uxijnan ju t'anuyat'it ju ani lacachaka'”.
5 Ao entrarem numa casa, digam primeiro: “Paz seja nesta casa!”
6 Chai ni t'ajun ju anch pumatam ju ca'amaklhtayanamputulh ju k'ox atsucunti ju xt'ak'a ju Dios pus vasalh chunch cajuna' tachi ju xasq'uin ixlacata. Para ni mati' xamati' ju chunch ju anch lacachaka' pus jantu tu'u' ixtapalhni cajuna' ju minchivinti'an.
6 Se houver ali uma pessoa que ama a paz, sobre ela repousará a paz de vocês; se não houver, a paz voltará sobre vocês.
7 Chai va lakatam chaka' ju at'ola'it'it. Chai a'uya'it'it va tuchi cataxtakniyanch. Chunch ju alat'it ni lhijunch ni caxtaknicalh ju ixtalhaja ju makch'alhcatna'. Jantu lakatam lakatam chaka' at'anuya'it'it.
7 Fiquem na mesma casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; porque o trabalhador é digno do seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Chai va tuchi lak'achak'an junta ap'ina'it'it chai ni cata'amaklhtayananan pus a'uya'it'it va tuchi ju cataxtakniyan.
8 Quando entrarem numa cidade e ali forem bem-recebidos, comam do que lhes for oferecido.
9 Ac'uch'ut'it ju tak'ank'anin ju anch tat'ajun. Chai a'una'it'it ni chavaich laich calhinaulh ju Dios la'is'atsucunti'an ni va catalacasq'uilh ju yu'unch.
9 Curem os doentes que nela houver e digam ao povo dali: “O Reino de Deus se aproximou de vocês.”
10 Para vanta lhi'anchach lak'achak'an junta at'anuya'it'it chai ni jantu cata'amaklhtayananan pus at'ayat'it ju lacati chai chanich ana'unt'it:
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, saiam pelas ruas, dizendo:
11 “Mas yuchi ju xapokxni ju milak'achak'an'an ju quintach'anjucan laquinch'aja' quinc'an icch'anc'alhap'uxcanau ni jantu xaquila'amaklhtayananau. Chai ju chunch ap'uc'ats'aya'it'it ni talak'alhin ju xanaviyat'it. Chai mas jantu xaquila'amaklhtayananau para ac'ats'at'it ni chavai avilhchan laich ixlhinaulh ju Dios lami'atsucunti'an ni va ixlac'asq'uint'it cava”. Chunch ju a'una'it'it ju amachak'an anch.
11 “Até o pó desta cidade, que grudou nos nossos pés, sacudimos contra vocês! No entanto, saibam que está próximo o Reino de Deus.”
12 Pus iclajunau ni palai na ca'alina' ju ixmak'alhk'ajnat'an ju amachak'an ju anu' lak'achak'an ju anu' avilhchan acsni camak'osaspitcanach ju lapanacni. Palai jantu ju amachak'an Sodoma mas na alactu'unin ixtajunita ju yu'unch. Ju ali'in jantu ta'alaca'inimputun Ju Jesús tailhi'alh ju ixchivinti chai chani ju ajuni ju lapanacni:
12 Eu digo a vocês que, naquele dia, haverá menos rigor para Sodoma do que para aquela cidade.
13 ―Paini'itnich ju uxijnan ji amachak'an Corazín. Paini'itnich ju uxijnan ji amachak'an Betsaida. Pus ni ca'ixnavicancha ju lak'achak'an Tiro chai ju lak'achak'an Sidón ju lhamak'an ju ixnavinic'ant'at'it pus mak'anch ixtamacaulh ix'alactu'unti'an chai ixtalakch'ilh ju smalaka ixpumpu'an chai ixtatavi lacalhc'ac'a ni cac'atsacalh ni vasalh ixtamacomputun ix'alactu'unti'an.
13 — Ai de você, Corazim! Ai de você, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que foram feitos em vocês, há muito que elas teriam se arrependido, assentadas em pano de saco e cinza.
14 Pus ixlhiyuchach acsni camuc'anicana' ju ixtalak'alhin'an ju lapanacni pus ju amachak'an Tiro chai ju amachak'an Sidón palai jantu lhu ca'alina' ju ixmak'alhk'ajnat'an. Palai lhu ju amamak'alhk'ajnic'ana'it'it ju uxijnan.
14 Mas, no Juízo, haverá menos rigor para Tiro e Sidom do que para vocês.
15 Chai ju uxijnan ji quint'a'amachak'an ju lak'achak'an Capernaum na va t'ak'ayayat'it. Para amamaxanic'ana'it'it.
15 — E você, Cafarnaum, pensa que será elevada até o céu? Será jogada no inferno!
16 Chai tailhi'alh ju chivinti ju ixt'ajun ajunini' ju ix'amamaka'unti. Ajuni: ―Ju catak'asmatniyan ju uxijnan pus tachi ju va jun quit'in ju quintak'asmatni. Chai ju jantu tu'u' catalhiulayan ju uxijnan pus tachi ju va jun quit'in ju jantu tu'u' quintalhiulai. Chai ju jantu tu'u' quilhiulai pus va nomputun ni jantu tu'u' talhiulai ju quimpai ju quimacaminta.
16 — Quem ouve vocês ouve a mim; e quem rejeita vocês é a mim que rejeita; quem, porém, me rejeita está rejeitando aquele que me enviou.
17 Acsni tatasp'itcha ju isetenta'an ix'amamaka'ui ju Jesús pus na ixtak'achan. Tajunilh ju Jesús: ―Qui'ucxtin mas yu'unch ju lhacaticurulhni xaquintaquiclaca'iyan acsni xack'ayau lamintapaka'ut.
17 Então os setenta voltaram, cheios de alegria, dizendo: — Senhor, em seu nome os próprios demônios se submetem a nós!
18 Chai ju Jesús ajuni: ―Chunchach ni iclakts'ilh ju Satanás ni xacaxtucalh ju lact'iyan chai vats'alhti patajulh tus lacat'un tachi ju tu'u' mak'alipni'.
18 Jesus lhes disse:
19 Chai iclaxtaknitau ju tachaput ni laich ap'ut'ayaya'it'it ju lu chai ju statsucu chai laich at'alalha'aya'it'it tachi chun ju ixtachaput ju lhacaticuru chai jantu tu'u' catanaviniyan macxcai.
19 Eis que eu dei a vocês autoridade para pisarem cobras e escorpiões e sobre todo o poder do inimigo, e nada, absolutamente, lhes causará dano.
20 Para jantiyu' ju alhik'ach'ant'it ni laich taquiclaca'iyan ju lhacaticuru. Alai yuchi ju alhik'ach'ant'it ni ts'ok'ulacantacha lact'iyan ju mintapaka'ut'an.
20 No entanto, alegrem-se, não porque os espíritos se submetem a vocês, e sim porque o nome de cada um de vocês está registrado no céu.
21 Pus ju acsni pants'iquis ju Spiritu Santu xtaknilh ju Jesús lhu ju ixk'achat. Chai ju Jesús chani junilh ju ixpai: ―Ju uxint'i ji quimpai xa'ucxtin'at ju lact'iyan chai ju lacat'un. Chai icjunan lak'ailakts'iuch ni jantu amavasalanit'a ju ani taxtokni ju na talhilaksi ixtac'atsan'an chai ix'atalaninti'an is'akstu'an. Alai amavasalanit'a ju yu'unch ju talhilaksiyan tachi ju lai tam ask'at'a ju lhilaksi ix'amamaka'unu' ni yuchi ju camalaniya' tu'u'. Pus chunchach ji quimpai. Chunchach ju k'ox xalhiulai ju uxint'i. Chai ju acsnich ju Jesús chani ajuni ju lapanacni:
21 Naquela hora, Jesus exultou no Espírito Santo e exclamou:
22 ―Ju quimpai quixtaknik'ota tachi chun ju taxtokni. Chai jantu xamati' vasalh quimispai. Va yuchi ju quimpai. Chai jantu xamati' vasalh mispai ju quimpai. Va quit'in ju ists'alh icjunita chai tachi chun ju iclacasq'uin ni catamispa.
22 — Tudo me foi entregue por meu Pai. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e também ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 Chai ju acsnich ju Jesús laca'anchokopa junta ixtavilanancha ju ix'amamaka'unti chai va yu'unchach ju axak'ala. Ajuni: ―Slivasalh na lhik'ach ju mi'atsucunti'an ju uxijnan ni lakts'inat'it tachi chun ju ani taxtokni ju t'ajun tapasana'.
23 E, voltando-se para os seus discípulos, Jesus lhes disse em particular:
24 Pus iclapujunau chunch ni na lhu ju lapanacni ju ixtanajun ixchivinti Dios chai ju ucxtinin ju mak'anchich ixtat'ajun na ixtalakts'imputun ju tuch'i lakts'inat'it ju uxijnan. Para jantu talakts'ilh. Chai na ixtak'asmatputun tuch'i k'asmat'at'it. Para jantu tavanan tak'asmatlh.
24 Pois eu lhes digo que muitos profetas e reis quiseram ver o que vocês estão vendo, mas não viram; e quiseram ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
25 Chai pumatam ju na ixlhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin taya. Va ixlakts'intanuputun ju Jesús. Chai chani ju junilh: ―Amamaka'unu' tijuch ju acnavilh ni laich ca'alilh ju qui'atsucunti ju cajonk'alhi.
25 E eis que certo homem, intérprete da Lei, se levantou com o objetivo de pôr Jesus à prova e lhe perguntou: — Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 Chai ju Jesús juni: ―Pus tas ts'okcanta ju lamilhamap'aksin. Tas lhimach'akxaich.
26 Então Jesus lhe perguntou:
27 Chai ju yuchi ak'alhtayanalh. Junich: ―Pus ju lhamap'aksin najun ni ma acmapaini ju qui'ucxtin Dios ixlhichux qui'alhunut chai ixlhichux ju quintac'atsan chai ixlhichux ju quintachaput chai ixlhichux ju qui'atalacpast'ac'at. Chai vachu' najun ni ma acmapaini ju quint'alapanac tachi ju va jun qui'akstu.
27 A isto ele respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, com todas as suas forças e todo o seu entendimento.” E: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
28 Pus ju acsnich ju Jesús junich: ―K'oxich ju xaq'uilhik'alht'aich. Anavit'i ju chunch chai ca'alina' ju mi'atsucunti ju conk'alhiya'.
28 Então Jesus lhe disse:
29 Para ju yuchi ni jantu ixlacasq'uin ni camuc'anicalh ixtalak'alhin pus junilh ju Jesús: ―Para tis quint'alapanac ju acmapainiya'.
29 Mas ele, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: — Quem é o meu próximo?
30 Pus ju acsnich ju Jesús chani juni: ―Pumatam israelita ixtaxtutacha ju lak'achak'an Jerusalén. Ix'amputun ju lak'achak'an Jericó. Para tach'apayaulh ju ak'alhonin. Chai ju yu'unch talhi'anilh ju ixpumpu' chai talakanekma. Chai paitat xanin tamacoma. Chai ta'alh.
30 Jesus prosseguiu, dizendo:
31 Chai chanich ju tapasalh. Pus pumatam quimpali'an ju israelitanin juntau ix'anta ju anu' lacati. Chai acsni lakts'ilh ju anu' probe lapanac pus na makat pu'inilh.
31 Por casualidade, um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho e, vendo aquele homem, passou de largo.
32 Chai vachu' pumatam lapanac ju ixch'alhcatnan lacpujitat ix'anta ju anu' lacati. Chai acsni ixcha'amputun vanin junta ixma ju anu' lapanac pus lakts'ilh para vachu' na makat ju pu'inilh.
32 De igual modo, um levita descia por aquele lugar e, vendo-o, passou de largo.
33 Para pumatam amachaka' ju xa'estado Samaria vachu' ix'anta ju lacati. Chai vanin milh junta ixma ju anu' lapanac. Chai acsni lakts'ilh pus na mapaini.
33 Certo samaritano, que seguia o seu caminho, passou perto do homem e, vendo-o, compadeceu-se dele.
34 Chai lak'alh. Chai tsuculh lacch'inini' junta ixlacac'atsani. Muc'anilh ju aceite chai ju vino. Chai ch'ixmuc'alh la'ixpuru. Chai lhi'alh junta mach'ixtakcan chaka'. Chai lhistaclh ju yuchi.
34 E, aproximando-se, fez curativos nos ferimentos dele, aplicando-lhes óleo e vinho. Depois, colocou aquele homem sobre o seu próprio animal, levou-o para uma hospedaria e tratou dele.
35 Chai acsni tuncunchokopa chai ix'anchokoputun ju lacati ju anu' amachaka' Samaria pus maxtulh lakat'ui denarius tumin. Chai xtaknilh ju amachaka' chai junilh: “Alhist'act'i ju anu' lapanac. Chai ni tu'u' ali' ju amac'ap'ina' ju mintumin pus acmapalhniyanch acsni actasp'itchokoyanta”.
35 No dia seguinte, separou dois denários e os entregou ao hospedeiro, dizendo: “Cuide deste homem. E, se você gastar algo a mais, farei o reembolso quando eu voltar.”
36 Pus t'as na'unch. Tis chavaich ju ixpumat'utu'an ju talacasulh ni vasalh mapainilh ju anu' tach'apayaulh ju ak'alhonin.
36 Então Jesus perguntou:
37 Chai ju anu' ju na ixlhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin naulh: ―Pus yuchi ju navilh lamapainin. Pus ju acsnich ju Jesús junilh: ―A'inchich chai chunchach vachu' ju anavit'i.
37 O intérprete da Lei respondeu: — O que usou de misericórdia para com ele. Então Jesus lhe disse:
38 Pus ju Jesús alhtanampa ju lacati chai tanuchalh lakatam lak'achak'an. Chai pumatam chako'ulh ju Marta ixjuncan amaklhtayanalh la'ixchaka'.
38 Quando eles seguiam viagem, Jesus entrou numa aldeia. E certa mulher, chamada Marta, hospedou-o na sua casa.
39 Chai ix'alin pumatam isp'isek'e ju Marta ju Malia ixjuncan. Pus ju yuchi tavi vanin la'ixch'aja' ju Jesús ni va ixk'asmatniputun ju ixchivinti.
39 Marta tinha uma irmã, chamada Maria, que, assentada aos pés do Senhor, ouvia o seu ensino.
40 Para ju Marta na ixlhamak'aninin ju ixlhich'alhcat ni ixt'ajun lak'oxini' ju vaiti. Pus lak'alh ju Jesús chai juni: ―Amamaka'unu' ja va jantu q'uilakts'in ni va qui'akstu quimacaunuta ju quimp'isek'e ju lacalhich'alhcat. A'unch ni chach quimilh aktaijunu'.
40 Marta agitava-se de um lado para outro, ocupada em muitos serviços. Então se aproximou de Jesus e disse: — O Senhor não se importa com o fato de minha irmã ter deixado que eu fique sozinha para servir? Diga-lhe que venha me ajudar.
41 Para ju Jesús juni: ―Marta slivasalh na lhu alin ju mi'atalacpast'ac'at ju navip'ut'un.
41 Mas o Senhor respondeu:
42 Para va lakatam taxtokni ju maktasq'uinican. Chai ju Malia sacxtuta ju taxtokni ju palai k'ox chai jantu lai xamati' catitai'inilh.
42 mas apenas uma é necessária. Maria escolheu a boa parte, e esta não lhe será tirada.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.