João 8

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ju Jesús alh ju akstijun junta ixmacha ju lacapu'olivos.
1 Jesus voltou ao monte das Oliveiras,
2 Chai acsni tuncunchokopa vats'isin anchokolh ju Jesús ju la'ixpujitat'an ju ist'a'israelitanin. Chai chux ju lapanacni talak'alh ju Jesús. Chai ju yuchi tavi chai tsuculh amalanini'.
2 mas na manhã seguinte, bem cedo, estava outra vez no templo. Logo se reuniu uma multidão, e ele se sentou e a ensinou.
3 Ju acsnich ju ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin chaich ju fariseonin talhiminilh pumatam chako'ulh ju lhitajucalh ni ixt'a'alactu'unun pumatam jok'at. Ta'ulalh la'ixlacaitat junta ixvi ju Jesús.
3 Então os mestres da lei e os fariseus lhe trouxeram uma mulher pega em adultério e a colocaram diante da multidão.
4 Tajunich: ―Amamaka'unu' ju ani chako'ulh lhitajucalh ni ixt'ajun t'a'alactu'unu' pumatam jok'at.
4 “Mestre, esta mulher foi pega no ato de adultério”, disseram eles a Jesus.
5 Pus ju Moisés ju la'ixlhamap'aksin quintajunan ni aclacat'alhmauch ju chunchach talai. Para ju uxint'i t'as na'unch.
5 “A lei de Moisés ordena que ela seja apedrejada. O que o senhor diz?”
6 Ju tapusacmi chunch va ixtalakts'intanuputunch ju Jesús. Ts'a ma laich ixtalhitajunilh tu'u' ju laich catalhichivimak'alh. Para ju Jesús lana tak'entalh. Tsuculh ats'oknu' la'ixk'elilimaca' ju lacat'un.
6 Procuravam apanhá-lo numa armadilha, ao fazê-lo dizer algo que pudessem usar contra ele. Jesus, porém, apenas se inclinou e começou a escrever com o dedo na terra.
7 Para ni va k'asi k'asi tasacmich pus tak'oxitolhchokolh chai ajunich: ―Pus ni alin xamati' milhi'uxijnan ju jantu ca'alactu'unulh yuchach ju p'ulhnanch ca'alacat'alhmanalh.
7 Eles continuaram a exigir uma resposta, de modo que ele se levantou e disse: “Aquele de vocês que nunca pecou atire a primeira pedra”.
8 Aktam tak'entachokopa chai tsucuchokopa ats'oknu' ju lacat'un la'ixk'elilimaca'.
8 Então inclinou-se novamente e voltou a escrever na terra.
9 Acsni tak'asmatlh ju naulh ju Jesús pus ju achivimak'anin taxcanilh ju ix'alhunut'an. Pumatamin pumatamin tatsuculh taxtunin. P'ulhnan tataxtulh ju xapapanin. Chai astan ta'alh ju paitat lapanacni. Pus va is'akstuch tavilh ju Jesús. T'atamacaulh ju chako'ulh ju ixya la'ixlacaitat junta ixvi ju Jesús.
9 Quando ouviram isso, foram saindo, um de cada vez, começando pelos mais velhos, até que só restaram Jesus e a mulher no meio da multidão.
10 Acsni tak'oxitolhchokolh ju Jesús jantu xamati' lakts'ilh ju achivimak'anin. Va is'akstu ju ixya ju chako'ulh. Pus junich: ―Chako'ulh tas xata'anch ju ixtachivimak'anan. Ja jantu xamati' xa'ulaniyan ju mintalak'alhin.
10 Então Jesus se levantou de novo e disse à mulher: “Onde estão seus acusadores? Nenhum deles a condenou?”.
11 Pus ju chako'ulh ak'alhtayanalh. Naulh: ―Jantu xamati' ji qui'ucxtin. Pus ju Jesús junich: ―Nin quit'in jantu acti'ulanin ju mintalak'alhin. A'inchich chai jantuch ali' alact'u'unch'ok'o.
11 “Não, Senhor”, respondeu ela. E Jesus disse: “Eu também não a condeno. Vá e não peque mais”.
12 Ju Jesús aktam chivinchokopa. Chai ajunich ju lapanacni: ―Quit'in icjunita tachi ju tu'u' maclhcu ni icmalacpucujui la'ixtac'atsan'an ju lapanacni. Ju aquinch'ak'ok'aya' jantu ts'is cajuna' ixtac'atsan. Acmalacpucujuniya' ju ixtac'atsan ni laich ca'alilh ju is'atsucunti jonk'alhita.
12 Jesus voltou a falar ao povo e disse: “Eu sou a luz do mundo. Se vocês me seguirem, não andarão no escuro, pois terão a luz da vida”.
13 Pus ju acsnich ju fariseonin tajunich: ―Va laminchivinti mi'akstu na'un ni xak'ai'at. Ju minchivinti jantu slivasalh.
13 Os fariseus disseram: “Você faz essas declarações a respeito de si mesmo! Seu testemunho não é válido”.
14 Ak'alhtayanalh ju Jesús. Ajunich: ―Mas ca va laquinchivinti ju icnajun ni icxak'ai para ju quinchivinti stavasalanti ni icc'atsai ta anchach ju icmintacha chai ta anchach ju ac'anchokoya'. Para ju uxijnan jantu c'ats'ayat'it ta anchach ju icmintacha nin ta anchach ju ac'anchokoya'.
14 Jesus respondeu: “Meu testemunho é válido, embora eu mesmo o dê, pois eu sei de onde vim e para onde vou, mas vocês não sabem de onde vim nem para onde vou.
15 Ju uxijnan quila'ulaniyau ju quintalak'alhin tachi ju talai ju va lhilapanac. Ju quit'in jantu xamati' ic'ulani ixtalak'alhin.
15 Vocês julgam por padrões humanos, mas eu não julgo ninguém.
16 Chai mas ic'ulani ju ixtalak'alhin apumatam para stavasalanti ju tuchi acnona' ni jantu va qui'akstu quit'in ju ic'ulai talak'alhin. Yuchi ju ict'amuc'ai talak'alhin ju quimpai ju quimacaminta.
16 E, mesmo que o fizesse, meu julgamento seria correto, pois não estou sozinho. O Pai, que me enviou, está comigo.
17 Ju lamilhamap'aksin'an najun acsni va lakatamch chivinti catanaulh ixpumat'ui'an lapanacni pus soknic'ach ju tuchi tanajun.
17 A lei de vocês diz que, se duas pessoas concordarem sobre alguma coisa, seu testemunho é aceito como fato.
18 Pus quit'in qui'akstu icnajun tichi chavaich ju quit'in. Chai ju quimpai ju quimacaminta vachu' najun tichi chavaich ju quit'in.
18 Eu sou uma testemunha, e meu Pai, que me enviou, é a outra”.
19 Tajunich chavai: ―Tas anchach ju ya ju mimpai. Ak'alhtayanalh ju Jesús: ―Nin quit'in jantu quilamispayau. Ja va a ti quimpaich lai amisp'at'it. Pus ni xaquilamispau ju quit'in pus vachuch ju quimpai ca'ismisp'at'it.
19 “Onde está seu Pai?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Uma vez que vocês não sabem quem sou eu, não sabem quem é meu Pai. Se vocês me conhecessem, também conheceriam meu Pai”.
20 Ju ani chivinti ju Jesús naulh acsni ixt'ajun amalanini' ju la'ixlacpujitat'an ju ist'a'israelitanin junta ixtaxt'ak'a ixtumin'an. Para jantu xamati' lai lacach'apalh ju acsnich ni jantuca' ixchin ju ix'avilhchan.
20 Jesus fez essas declarações enquanto ensinava na parte do templo onde eram colocadas as ofertas. No entanto, não foi preso, pois ainda não havia chegado sua hora.
21 Ju Jesús ajunchokopa: ―Ju quit'in ac'anach. Chai aquilapuxcoyauch. Para junta ac'ana' ju uxijnan jantu lai at'ip'it'it. Ju uxijnan acsni aniya'it'it jantu mak'ot'inic'ant'at'it ju mi'alactu'unti'an.
21 Mais tarde, Jesus lhes disse outra vez: “Eu vou embora. Vocês procurarão por mim, mas morrerão em seus pecados. Não podem ir para onde eu vou”.
22 Ju acsnich talaclajunich ju ist'a'israelitanin: ―Ja va is'akstu nu' ju maknichokoputuncan ni najunch ni jantu lai ca'anau junta ca'ana'.
22 Os judeus perguntaram: “Será que ele está planejando cometer suicídio? A que ele se refere quando diz: ‘Não podem ir para onde eu vou’?”.
23 Ju Jesús ajunich: ―Ju uxijnan xanavin unt'at'it ju ani lacamunutpa'. Ju quit'in lact'iyan icmintacha. Ju uxijnan va amachak'an lacamunutpa' unt'at'it. Ju quit'in jantu ic'amachaka' ju ani lacamunutpa'.
23 Jesus prosseguiu: “Vocês são daqui de baixo; eu sou lá de cima. Vocês pertencem a este mundo; eu não.
24 Pus iclajunauch ni aniya'it'it ju lami'alactu'unti'an. Pus ni jantu lac'a'iyat'it ni chun icjunita tachi ju iclajunau pus aniya'it'it ju lami'alactu'unti'an.
24 Foi por isso que eu disse que vocês morrerão em seus pecados, pois a menos que creiam que eu sou lá de cima, morrerão em seus pecados”.
25 Tajunich: ―Tis chavaich'at ju uxint'i. Pus ju acsnich ajunich ju Jesús: ―Acsni ictai'ula ju qui'amalaninti va tachi iclajuntauch tichi chavaich ju quit'in.
25 “Quem é você?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Sou aquele que sempre afirmei ser.
26 Na lhu taxtokni ju iclhichivimputun ju milacata'an chai lai acla'ulaniyau ju mintalak'alhin'an. Para ju quimalakachatachilh yuchi ju najun ju stavasalanti. Chai tuchi ju ick'asmatnita la'ixmacni pus yuchach ju icnajun ju ani lacamunutpa'.
26 Tenho muito que dizer e julgar a respeito de vocês, mas não o farei. Digo ao mundo apenas o que ouvi daquele que me enviou, e ele é inteiramente verdadeiro”.
27 Para ju yu'unch jantu tamachakxanilh ni ixpai Dios ju ixlhichivinin.
27 Ainda assim, não entenderam que ele lhes falava a respeito do Pai.
28 Ajunich chavai ju Jesús: ―Acsni tavanan aquilaxtucmuc'ayau talaclhman ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani pus acsnich ju amach'akxaya'it'it tichi chavaich ju quit'in. Vachu' amach'akxaya'it'it ni jantu tu'u' icnavi ju va laqui'akstu. Yuchi ju icchivinin tachi ju quimasunitach ju quimpai Dios.
28 Então Jesus disse: “Quando vocês me levantarem, entenderão que eu sou o Filho do Homem. Não faço coisa alguma por minha própria conta; digo apenas o que o Pai me ensinou.
29 Chai ju quimacaminta quint'a'alhtanan. Chai ni akts'iya icnavich tuchi ju k'oxich lhiulai ju yuchi pus yuchi jantu tavanan quilhimacajun.
29 E aquele que me enviou está comigo; ele não me abandonou, pois sempre faço o que lhe agrada”.
30 Acsni naulh ju chunch ju Jesús pus na lhu talhilaca'alh ju yuchi.
30 Muitos que o ouviram dizer essas coisas creram nele.
31 Ju Jesús ajunich ju anuch ist'a'israelitanin ju ixtalhilaca'antach ju yuchi: ―Pus ju uxijnan ni va tachi alac'a'it'it ju quinchivinti pus slivasalh ni qui'amamaka'unti a'una'it'it.
31 Jesus disse aos judeus que creram nele: “Vocês são verdadeiramente meus discípulos se permanecerem fiéis a meus ensinamentos.
32 Chai amisp'aya'it'itch ju istavasalanti. Chai acsni amisp'aya'it'it ju istavasalanti pus amaxt'uc'ana'it'it ju mimpuxalapanacni'an.
32 Então conhecerão a verdade, e a verdade os libertará”.
33 Ju acsni ta'ak'alhtayanalhch ju ali'in lapanacni: ―Ju quijnan mak'aniya ix'apapanatnich Abraham icjuntau. Chai jantu tavanan ju va xalapanacni quintanavitan xamati'. Tajuch ni va na'unch ju uxint'i ni acmaxtucanau ju quimpuxalapanacni quinc'an.
33 “Mas somos descendentes de Abraão”, disseram eles. “Nunca fomos escravos de ninguém. O que quer dizer com ‘Vocês serão libertos’?”
34 Ju Jesús ak'alhtailh: ―Slivasalh ju iclajunau. Tachi chun ju tanavi alactu'unti pus yuchi ju ix'ucxtin'an tanavita ju alactu'unti.
34 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: todo o que peca é escravo do pecado.
35 Ju va xalapanac jantu lai tsucuk'alhi ju la'ixchaka' ju tam ix'ucxtin. Para ju akts'iya ists'alh ju amachaka' catsucuk'alhiya' anch.
35 O escravo não é membro permanente da família, mas o filho faz parte da família, para sempre.
36 Pus ju quit'in ju ists'alh Dios icjunita ni aclamaxtuyau ju lamimpuxalapanacni'an pus slivasalhch jantu va xalapanacni a'una'it'it.
36 Portanto, se o Filho os libertar, vocês serão livres de fato.
37 Icc'atsai ni is'ask'at'an ju mak'aniya Abraham unt'at'it. Para ni va quilamakniputumpalau ni jantu lac'a'ip'ut'unat'it ju quinchivinti ju iclajuntau.
37 Sim, eu sei que vocês são descendentes de Abraão. E, no entanto, procuram me matar, pois não há lugar em seu coração para a minha mensagem.
38 Ju quit'in yuchi ju icnajun ju iclakts'intach la'ixmacni ju quimpai. Tachi ju uxijnan ni naviyat'itch ju k'asmat'at'it la'ixmacni ju mimpai'an.
38 Eu lhes digo o que vi quando estava com meu Pai, mas vocês seguem o conselho do pai de vocês”.
39 Chai ju lapanacni ta'ak'alhtayanalh. Tajunich: ―Pus ju mak'aniya quimpai quinc'an yuchi ju Abraham. Chai ajunich ju Jesús: ―Ni vasalh ix'apapanatnich ca'ix'unt'it ju Abraham ju mak'anch ixt'ajun pus ixnavit'it tachi ju navilh ju Abraham.
39 “Nosso pai é Abraão!”, declararam eles. Jesus respondeu: “Se vocês fossem, de fato, filhos de Abraão, seguiriam o exemplo dele.
40 Para ju chavai ni va quilamakniputumpalau. Ju quit'in ni va iclajumpalau ju stavasalanti ju ick'asmat'ach la'ixmacni ju quimpai Dios. Ju Abraham jantu chunch ixnavi.
40 Em vez disso, procuram me matar porque eu lhes disse a verdade que ouvi de Deus. Abraão nunca fez isso.
41 Ju uxijnan va ixlhich'alhcat ju mimpai'an ju naviyat'it. Pus tajunich: ―Jantu akchunan icjuntau. Va pumatam ju quimpai quinc'an. Yuchi ju Dios.
41 Vocês estão imitando seu verdadeiro pai”. “Não somos filhos ilegítimos!”, retrucaram. “O próprio Deus é nosso verdadeiro Pai!”
42 Pus ju Jesús ajunich: ―Ni mimpai'an cava ju Dios ca xaquilamapainiu ju quit'in ni la'ixmacni Dios ju icminta ju ani. Chai mas icminta ju ani jantu va laqui'akstu ju icminta. Is'akstu ju Dios ju xaquimacaminchokoi.
42 Jesus lhes disse: “Se Deus fosse seu Pai, vocês me amariam, porque eu venho até vocês da parte de Deus. Não estou aqui por minha própria conta, mas ele me enviou.
43 Tajuch ni jantu lai mach'akxayat'it ju tuchi iclajunau. Ca ixlhiyuchi ni jantu quilak'asmatniputunau ju tuchi iclajunau.
43 Por que vocês não entendem o que eu digo? É porque nem sequer conseguem me ouvir!
44 Ju mimpai'an ju uxijnan yuchi ju lhacaticuru. Chai va ixk'achat yuchi ju navip'ut'unat'it. Ju yuchi amaknini' junita tus la'ixputai'ulacan ju lacamunutpa'. Jantu tavanan najunta ju stavasalanti ni lana jantu mispai tuchi ixtalakxtuch ju stavasalanti. Acsni najun ju ta'aklhtamat va najun tuchi alin ju la'ix'alhunut ni va ta'aklhtaman junita. Chai xapai ju ta'aklhtamat junita.
44 Pois são filhos de seu pai, o diabo, e gostam de fazer as coisas perversas que ele deseja. Ele foi assassino desde o princípio. Sempre odiou a verdade, pois não há verdade alguma nele. Quando ele mente, age de acordo com seu caráter, pois é mentiroso e pai da mentira.
45 Yuchi jantu quilalhilaca'iniyau ju quit'in ni icnajun ju istavasalanti.
45 Portanto, quando eu digo a verdade, é natural que não creiam em mim!
46 Tis chavaich ju milhi'uxijnan ju lai aqui'ulanilh ju quintalak'alhin. Ni icnajun ju stavasalanti pus tajuch ni jantu quilalaca'iniyau ju uxijnan.
46 Qual de vocês pode me acusar de pecado? E, uma vez que lhes digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Ju is'ask'at'a Dios k'asmatni ju ixchivinti. Ju uxijnan jantu k'asmatp'ut'unat'it ni jantu is'ask'at'an Dios unt'at'it.
47 Quem pertence a Deus ouve as palavras de Deus. Mas vocês não ouvem, pois não pertencem a Deus”.
48 Ju acsnich ju ist'a'israelitanin ta'ak'alhtayanalh. Tajuni ju Jesús: ―Ja jantu c'u'u slivasalh tachi ju iclajunau ni va amachaka'at Samaria chai va p'acxant'a ju lhacaticuru.
48 “Samaritano endemoninhado!”, responderam os líderes judeus. “Não temos dito desde o início que está possuído por demônio?”
49 Chai ak'alhtayanalh ju Jesús. Ajuni ju lapanacni: ―Ju quit'in jantu icpacxanta ju lhacaticuru. Alai va iclajumputunau ni yuchi ju xak'ai ju quimpai Dios. Chai ju uxijnan jantu tu'u' quilalhiulayau.
49 “Não tenho em mim demônio algum”, disse Jesus. “Pelo contrário, honro meu Pai, e vocês me desonram.
50 Jantu va qui'akstu ju iclacasq'uin ni catanaulh ju lapanacni ni icxak'ai. Alin tichi chavaich ju lacasq'uin ni catanaulh ju lapanacni ni icxak'ai. Chai yuchi ju alakts'intanunu'.
50 Eu não procuro minha própria glória; há quem a procure para mim, e ele é o Juiz.
51 Slivasalh ju iclajunau. Ju camuctaxtuya' ju quinchivinti jantu catini.
51 Eu lhes digo a verdade: quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!”
52 Ju acsnich ju ist'a'israelitanin tajunich: ―Ju chavai icc'atsayauch ni va p'acxant'a ju lhacaticuru. Ju Abraham ni nipa. Chai ju lapanacni ju ixtanajun ju ixchivinti Dios vachu' tani. Chai ju uxint'i ni va nomp'alai ni jantu catini ju camuctaxtuya' ju minchivinti.
52 Os líderes judeus disseram: “Agora sabemos que você está possuído por demônio. Até Abraão e os profetas morreram, mas você diz: ‘Quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!’.
53 Ju uxint'i ja palai xak'ai'at. Ja palai jantu ju mak'aniya quimpai quinc'an Abraham. Ju yuchi ni nipa. Chai vachu' tanita ju lapanacni ju ixtanajunch ixchivinti Dios. Pus ju uxint'i tis chavaich'at navich'ok'oc'an mi'akstu.
53 Por acaso você é maior que nosso pai Abraão? Ele morreu, assim como os profetas. Quem você pensa que é?”.
54 Chai ak'alhtayanalh ju Jesús. Ajunich ju lapanacni: ―Ni va qui'akstu cava ju iclacasq'uin ni catanaulh ju lapanacni ni icxak'ai pus jantu catilhitapalalh mas chunch catanaulh. Yuchi ju quimpai ju najun ni icxak'ai. Chai ju uxijnan ni va nomp'alat'it ni yuchi ju miDios'an.
54 Jesus respondeu: “Se eu quisesse glória para mim mesmo, essa glória não contaria. Mas é meu Pai quem me glorifica. Vocês dizem: ‘Ele é nosso Deus’,
55 Ju uxijnan jantu misp'ayat'it ju yuchi. Para ju quit'in icmispai ju yuchi. Ni acnaulh ni jantu icmispai ju yuchi pus vachu' va ixnona' ta'aklhtamat acva tachi ju uxijnan. Para ju quit'in icmispai ju yuchi. Chai icmuctaxtuich tuchi najuntach ju yuchi.
55 mas nem o conhecem. Eu o conheço. Se eu dissesse que não o conheço, seria tão mentiroso quanto vocês! Mas eu o conheço e lhe obedeço.
56 Ju mak'aniya mimpai'an Abraham lhik'achalh ni ixlaca'ita ni calakts'ina' ni acmina'. Chai lakts'ilh. Chai lhik'achalh.
56 Seu pai Abraão exultou com a expectativa da minha vinda. Ele a viu e se alegrou”.
57 Pus ju acsnich ju ist'a'israelitanin tajunich: ―Ju uxint'i jantuca' p'acxant'a cincuenta c'ata. T'as laich lhina'un ni lakts'inch ju Abraham.
57 Os líderes judeus disseram: “Você não tem nem cinquenta anos. Como pode dizer que viu Abraão?”.
58 Ajunich chavai ju lapanacni ju Jesús: ―Slivasalh ju iclajunau. Acsni tuca' istsucui ju Abraham xact'ajunch.
58 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: antes mesmo de Abraão nascer, Eu Sou!”.
59 Chai tasaclich chavai ju chiux ju ixtaput'alhputunch. Para ju Jesús lana apak'osnulh ju lapanacni chai taxtulh ju la'ixpujitat'an ju ist'a'israelitanin. La'ixlacaitat ixtalhavat lapanacni ju putapasatilalh acsni tavanan alh.
59 Então apanharam pedras para atirar em Jesus, mas ele se ocultou deles e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.