João 6

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Astan ju Jesús alh ju lhimak'antacutni ju atants'in Galilea junta vachu' juncan Tiberias.
1 Depois disso, Jesus atravessou o lago da Galileia, que também é chamado de Tiberíades.
2 Na lhu lapanacni tach'ak'ok'alh ju Jesús ni ixtalakts'inch ju lhamak'an ju ix'anavini ju tak'ank'anin.
2 Uma grande multidão o seguia porque eles tinham visto os milagres que Jesus tinha feito, curando os doentes.
3 Pus ju Jesús alh ju lactalhpa chai anch alact'atolhcha ju ix'amamaka'ui.
3 Ele subiu um monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 Quilhpaminta ixc'atan'an ixjunita ju ist'a'israelitanin acsni ixpupastaccan ju anu' atats'isni acsni tatak'alhtaxtulh la'ix'aninti'an ju xalack'ajin ists'alan ju mak'aniya israelitanin.
4 A Páscoa , a festa principal dos judeus, estava perto.
5 Acsni laca'anchokolh ju Jesús junta pumilh pus lakts'ilh ni na lhu ixtaminta ju lapanacni. Pus ju Jesús junich ju Pilipe: ―Tas anchach ju lai catama'u ju vaiti ni camavauch ju lapanacni.
5 Jesus olhou em volta de si e viu que uma grande multidão estava chegando perto dele. Então disse a Filipe:
6 Para ju chunch punaulh ju Jesús va ixpulakts'intanuputun ju Pilipe. Ju Jesús is'akstu isc'atsai tuchi ju canaviya'.
6 Ele sabia muito bem o que ia fazer, mas disse isso para ver qual seria a resposta de Filipe.
7 Pus ak'alhtayanalh ju Pilipe. Najunch: ―Mas aclhitamaulh ju vaiti xatalhaja lakat'ui cientos avilhchan ca jantu catitalhilalh mas va lacts'unin ju ac'axtaknilh ju lapanacni.
7 Filipe respondeu assim: — Para cada pessoa poder receber um pouco de pão, nós precisaríamos gastar mais de duzentas moedas de prata .
8 Pus ju pumatam ixtamamaka'un isp'isek'e ju Simón Pitalu' ixjunita. Ju yuchi ixjuncan Tilix. Ju yuchi junilh ju Jesús:
8 Então um dos discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 ―Ani ya pumatam ts'alh ju ch'apata aksquis xavati cebada chai lakat'ui pamata. Va yuchi ni va lacats'unin. Ju lapanacni na ilhu'an.
9 — Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isso para tanta gente?
10 Ju acsnich ju Jesús ajunich ju ix'amamaka'ui: ―A'unit'itch ju lapanacni ni catatavilhch. Pus na ixma ats'in junta tatavilhch ju lapanacni. Ixtacha'anta lakaquis milh jok'atni.
10 Jesus disse: Então todos se sentaram. (Havia muita grama naquele lugar.) Estavam ali quase cinco mil homens.
11 Ju Jesús acsni ch'apalh ju anu' vati pus xtaknilh lhak'ailakts'iuch ju Dios. Astan ju axtaknilh ju ix'amamaka'ui. Pus ju anuch ix'amamaka'ui tamakpitsilh la'ixtalhavat lapanacni ju ixtavilanalhch lacats'inan. Vana va chun navicalh ju pamata. Chai ta'ulhch tachi ju talacasq'uilhch.
11 Em seguida Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os repartiu com todos; e fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Acsni talhilalhch pus ju Jesús ajunich ju ix'amamaka'ui: ―Asact'itch ju vaiti ju xajacha. Ju chunch jantu tu'u' cats'ank'aya'.
12 Quando já estavam satisfeitos, ele disse aos discípulos:
13 Pus acsni tasaclh cha'alh lakacaut'ui tank'alin ju xajchalh ju anu' aksquis xavati cebada. Yuchi ju tamaxajnichalh ju ta'ulh ju ixtalhavat lapanacni.
13 Eles ajuntaram os pedaços e encheram doze cestos com o que sobrou dos cinco pães.
14 Ju anuch lapanacni acsni talakts'ilh ju anu' lhamak'an ju navilh ju Jesús pus tanaulh: ―Ju ani slivasalh ca yuchach ju anu' lapanac ju caminach nona' ixchivinti Dios ju ani lacamunutpa'.
14 Os que viram esse milagre de Jesus disseram: — De fato, este é o
15 Ju Jesús acsni machakxalh ni va tap'astu ixtanaviputun k'ai ucxtin pus alack'osmak'alh ju lapanacni. Alh tolhna' lactalhpa.
15 Jesus ficou sabendo que queriam levá-lo à força para o fazerem rei; então voltou sozinho para o monte.
16 Acsni ixt'ajunch tok'oxana' pus ta'alh ju laca'atants'in ju ix'amamaka'ui ju Jesús.
16 De tardinha, os discípulos de Jesus desceram até o lago.
17 Chai tataju ju lacabarco. Va ixta'amputunch lhimak'antacutni ju atants'in junta ixvilhcha ju lak'achak'an Capernaum. Pus tamaklhtats'islich ju laca'atants'in chai ju Jesús ju acsni tuca' sip ixlai.
17 Subiram num barco e começaram a atravessar o lago na direção da cidade de Cafarnaum. Quando já estava escuro, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Pus ju xcan na p'as ixt'ajun lucunu' ni na p'as ixlai ju k'ai un.
18 De repente, um vento forte começou a soprar e a levantar as ondas.
19 Acsni ta'alhtanalh tachi lakaquis u lakachaxan kilometro pus talakts'istuclich ju Jesús ni ix'alhtanamintach la'ix'ucxni xcan. Vaninch ixminta ju lacabarco. Pus lana na tatalhanalh.
19 Os discípulos já tinham remado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando em cima da água e chegando perto do barco. E ficaram com muito medo.
20 Para ju Jesús ajunich: ―Quit'in. Jantu aquilatalhoniu.
20 Mas Jesus disse:
21 Ju acsnich va lhik'ach ta'amaklhtayanalh ju lacabarco. Pus lana va ts'alhti tacutcha ju barco. Tacha'alh ju anu' lacat'un junta ixta'anta.
21 Então eles o receberam com prazer no barco e logo chegaram ao lugar para onde estavam indo.
22 Ni tuncunchokopa ju anu' lapanacni ju tatamacontolhcha ixlhilak'antacutni ju atants'in tapastaclich ni va lakatam ixjunita ju barco. Chai ixtalakts'inch ju Jesús ni jantu alact'a'alh ju ix'amamaka'ui acsni ta'alh ju lacabarco. Para va is'akstu'an ju ta'alh.
22 No dia seguinte a multidão que estava no lado leste do lago viu que ali só havia um barco pequeno. Sabiam que Jesus não tinha embarcado com os discípulos, pois estes haviam saído sozinhos.
23 Para ju ali' barco tamincha ju lak'achak'an Tiberias. Ta'astacnalh vanin junta ixtakta lak'ailakts'iuch ju Dios ju Jesús junta amavalh ju lapanacni.
23 Enquanto isso, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades e encostaram perto do lugar onde a multidão tinha comido pão depois de o Senhor Jesus ter dado graças.
24 Pus ju lapanacni acsni talakts'ilh ni jantu anch ixvi ju Jesús nin yu'unch ju ix'amamaka'ui pus vachu' tatajulh ju yu'unch ju lacabarco. Taminchokolh ju lak'achak'an Capernaum. Va ixtapuxcajui ju Jesús.
24 Quando viram que Jesus e os seus discípulos não estavam ali, subiram nos barcos e saíram para Cafarnaum a fim de procurá-lo.
25 Acsni talhitaju ju Jesús ju lhimak'antacutni ju atants'in tajuni: ―Amamaka'unu' tas vananch ju xach'it'an ju ani.
25 A multidão encontrou Jesus no lado oeste do lago, e perguntaram a ele: — Mestre, quando foi que o senhor chegou aqui?
26 Chai ak'alhtayanalh ju Jesús. Ajunich: ―Slivasalh ju iclajunau. Ju uxijnan quilalhipuxcoyau ni ut'it ju vati chai lhilat'it. Jantiyu' quilalhich'ak'ok'ayau ni lakts'int'at'it ju lhamak'an.
26 Jesus respondeu:
27 Tun t'ich'alhc'atnant'it va ixlacata ju vaiti ju va tak'alhi. Para ach'alhc'atnant'it ixlacata ju tumpa vaiti ju xt'ak'a ju atsucunti jonk'alhi. Yuchach ju aclaxtakniyau ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Chai quimpai Dios ju xaquixtakni ju quintachaput ni laich acxtaklh ju anu' vaiti.
27 Não trabalhem a fim de conseguir a comida que se estraga, mas a fim de conseguir a comida que dura para a vida eterna. O
28 Pus tajunich ju Jesús: ―Tijuch ju acnaviyau ni laich acnaviu ju ixlhich'alhcat ju Dios.
28 — O que é que Deus quer que a gente faça? — perguntaram eles.
29 Ak'alhtayanalh ju Jesús. Ajunich: ―Yuchach ju ani ju ixlhich'alhcat ju Dios ni aquilalhilaca'au ju quit'in ju quimacaminta ju Dios.
29 — Ele quer que vocês creiam naquele que ele enviou! — respondeu Jesus.
30 Ju acsnich tajunich: ―Pus tijuch ju lai aquilamalacasuniyau chai laich aclakts'inau chai laich aclapulaca'iniyauch ju uxint'i. Tijuch ju lai navi ju uxint'i.
30 Eles disseram: — Que milagre o senhor vai fazer para a gente ver e crer no senhor? O que é que o senhor pode fazer?
31 Ju quilacpai'an ju mak'anch ixtat'ajun ta'ulh ju anu' ju ixjuncan mana junta aseknic'a. Chunch ju tapasalh tachi ju ts'okcanta junta najun: “Lact'iyan ju amacaminicancha ju vati. Chai ta'ulh”.
31 Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, como dizem as Escrituras Sagradas : “Do céu ele deu pão para eles comerem.”
32 Pus ju Jesús ajunich: ―Slivasalh ju iclajunau. Jantiyu' ju Moisés ju xataxtakniyan ju xavati ju lact'iyan. Va yuchi ju quimpai ju taxtakniyan ju anu' tachi vati ju xaminacha lact'iyan ju xt'ak'a ju stavasalanti atsucunti.
32 Jesus disse:
33 Ju vati ju xt'ak'a ju Dios yuchi ju anu' ju mincha lact'iyan chai axtakni is'atsucunti'an ju lapanacni.
33 Porque o pão que Deus dá é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Tajunich: ―Qui'amigo pus va tachi aquilaxtakniyauch ju ani vati.
34 — Queremos que o senhor nos dê sempre desse pão! — pediram eles.
35 Pus ju Jesús ajunich: ―Quit'inch ju xavati ju xt'ak'a atsucunti jonk'alhi. Ju minta laquimacni jantuch tavanan cachavana' la'ixtac'atsan. Ju quilhilaca'antach quit'in jantuch tavanan caquicxixchokoya' ju la'is'atsucunti.
35 Jesus respondeu:
36 Pus anich iclajunau. Mas quilalakts'inauch jantu lac'a'iyat'it.
36 Mas eu já disse que vocês não creem em mim, embora estejam me vendo.
37 Tachi chun ju lapanacni ju quixtaknita ju quimpai aquilakminach ju quit'in. Chai ju minta laquimacni jantu tavanan actixcomak'alh.
37 Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim; e de modo nenhum jogarei fora aqueles que vierem a mim.
38 Yuchi iclhitaxtucha ju lact'iyan ni acnaviniyach ixk'achat ju quimacaminta. Jantiyu' ni acnavilh ju quink'achat qui'akstu.
38 Pois eu desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou e não para fazer a minha própria vontade.
39 Yuchach ju ani ju ixk'achat ju quimacaminta. Tachi chun ju lapanacni ju quixtaknita ju yuchi jantu actimak'ats'ank'a xamati'. Para ac'amalok'onichokoya' ju la'ix'aclanti ju lacamunutpa'.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum daqueles que o Pai me deu se perca, mas que eu ressuscite todos no último dia.
40 Yuchach ju ani ju ixk'achat ju quimpai. Tachi chun ju quilakts'in ni ists'alh Dios ju quit'in chai quilhilaca'anch pus ca'alina' ju is'atsucunti jonk'alhita. Chai quit'inch ju acmacxtuchokoya' la'ix'aninti ju la'ix'aclanti ju lacamunutpa'.
40 Pois a vontade do meu Pai é que todos os que veem o Filho e creem nele tenham a vida eterna; e no último dia eu os ressuscitarei.
41 Ju acsnich ju israelitanin macxcai chivinti talhichivinilh ju Jesús ixlacata tuchi ixnajun acsni tavanan naulh ni yuchach ju xavati ju xamincha lact'iyan.
41 Eles começaram a criticar Jesus porque ele tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Ixtanajunch: ―Ju ani ja jantiyu' ju Jesús ju ists'alh José. Ju ixpai chai ixnati mispayau ju quijnan'an. Tas laich lhinajun: “Ju quit'in lact'iyan xacminacha”.
42 E diziam: — Este não é Jesus, filho de José? Por acaso nós não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que agora ele diz que desceu do céu?
43 Pus ju Jesús ak'alhtayanalh. Ajunich: ―Jantu ana'unt'it macxcai chivinti ju uxijnan.
43 Jesus respondeu:
44 Jantu xamati' lai quilakmin ju quit'in ni jantu cak'ailhimilh laquimacni ju quimpai ju quimacaminta. Chai acmalok'onichokoya' la'ix'aclanti ju lacamunutpa'.
44 Só poderão vir a mim aqueles que forem trazidos pelo Pai, que me enviou, e eu os ressuscitarei no último dia.
45 Chani tats'ok'ula ju mak'aniya lapanacni ju ixtanajun ju ixchivinti Dios. Tanaulh: “Dios ju camalanik'oya' tachi chun ju lapanacni”. Pus ju quit'in icnajun ni tachi chun ju tak'asmatni ixchivinti ju quimpai chai talani tuchi malani ju yuchi pus cataminach laquimacni.
45 Nos
46 Jantu icnomputun ni xamati' lakts'inta ju quimpai. Va quit'in ju iclakts'inta ni la'ixmacni yuchi ju xactaxtuyacha. Quit'inch ju iclakts'inta ju quimpai.
46 Isso não quer dizer que alguém já tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; ele já viu o Pai.
47 Slivasalh ju iclajunau. Ju quilhilaca'anch quit'in alinch is'atsucunti jonk'alhita lact'iyan.
47 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Quit'inch ju xavati ju xt'ak'a ju atsucunti jonk'alhita.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Ju mak'aniya milacpai'an mas ta'ulh ju anu' ju mana ixjuncan junta aseknic'a para tanilh.
49 Os antepassados de vocês comeram o maná no deserto, mas morreram.
50 Quit'inch ju icxavati ju xacminacha lact'iyan. Chai ni xamati' ca'amaklhtayanana' ju qui'acanit tachi acsni amaklhtayanancan ju tu'u' vaiti pus jantu cati'alh junta maktaik'alhita ju jipi. Yuchi iclhimilh ju quit'in ju ani.
50 Aqui está o pão que desce do céu; e quem comer desse pão nunca morrerá.
51 Quit'in ju icxavati ju xt'ak'a atsucunti chai xacminacha lact'iyan. Ni xamati' ca'amaklhtayanana' ju qui'acanit tachi acsni amaklhtayanancan ju tu'u' vaiti pus ca'alinanta is'atsucunti jonk'alhita lact'iyan. Chai ju anu' vati ju acxt'ak'a' yuchi ju quilacatuna ju acxt'ak'a'. Yuchi ju laich capu'alina' is'atsucunti'an ju lapanacni ju lact'iyan.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Se alguém comer desse pão, viverá para sempre. E o pão que eu darei para que o mundo tenha vida é a minha carne.
52 Pus ju acsni ju israelitanin ixtalaclak'aji ju sia yu'unch. Ixtanajun: ―Tas laich aquintalhixtakniyan ju ix'acanit tachi acsni xtakcan tu'u' vaiti.
52 Aí eles começaram a discutir entre si. E perguntavam: — Como é que este homem pode dar a sua própria carne para a gente comer?
53 Pus ju Jesús ajunich: ―Slivasalh ju iclajunau. Ni jantu amaklht'ayanana'it'it ju qui'acanit tachi acsni amaklhtayanancan tu'u' vaiti chai ni jantu amaklht'ayanana'it'it ju qui'ac'alhni tachi acsni amaklhtayanancan tu'u' xcan pus jantu p'acxanat'it mi'atsucunti'an jonk'alhita ju lact'iyan.
53 Então Jesus disse:
54 Pus ju amaklhtayanan ju qui'acanit tachi tu'u' vaiti chai ju amaklhtayanan ju qui'ac'alhni tachi ju tu'u' xcan pus alinch ju is'atsucunti jonk'alhita. Chai quit'inch ju acmacxtuchokoya' la'ix'aninti acsni ca'aclayach ju lacamunutpa'.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Ju ca'amaklhtayanana' ju qui'acanit tachi ju tu'u' vaiti chai ca'amaklhtayanana' ju qui'ac'alhni tachi ju tu'u' xcan pus capu'alinach ju istavasalanti is'atsucunti.
55 Pois a minha carne é a comida verdadeira, e o meu sangue é a bebida verdadeira.
56 Pus ju ca'amaklhtayanana' ju qui'acanit tachi ju tu'u' vaiti chai ca'amaklhtayanana' ju qui'ac'alhni tachi ju tu'u' xcan pus t'ajunch ju laquimacni. Chai ju quit'in la'ix'alhunut yuchi ju ict'ajunch.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue vive em mim, e eu vivo nele.
57 Tachi ju quimpai ju lak'ajunta ni quimacamilh chai yuchi ju quixtaknita ju qui'atsucunti pus vanach va ixt'achunch ju ani. Ju aqui'amaklhtayanana' tachi ju tu'u' vaiti pus pu'amaklhtayanan ju is'atsucunti ju jonk'alhita.
57 O Pai, que tem a vida, foi quem me enviou, e por causa dele eu tenho a vida. Assim, também, quem se alimenta de mim terá vida por minha causa.
58 Quit'in ju icxavati ju xacmincha lact'iyan. Jantu chun tachi ju anu' ju ta'ulh ju mak'aniya milacpai'an. Ju yu'unch mas ta'ulh ju anu' vati ju mana ixjuncan jantu anch ju tapulhitaju is'atsucunti'an ju jonk'alhita tus lact'iyan. Para ju aqui'amaklhtayanana' tachi ju amaklhtayanancan tu'u' vaiti pus ca'alina' is'atsucunti jonk'alhita.
58 Este é o pão que desceu do céu. Não é como o pão que os antepassados de vocês comeram e mesmo assim morreram. Quem come deste pão viverá para sempre.
59 Ju Jesús noncha ju ani taxtokni laxapujitat lak'achak'an Capernaum acsni ixt'ajun amalanini' ixlacata Dios.
59 Jesus disse isso quando estava ensinando na sinagoga de Cafarnaum.
60 Pus ju ali'in ix'amamaka'ui ju Jesús acsni tak'asmatlh ju ani chivinti tanaulh: ―Na ts'inq'ui ju ani chivinti. Tis chavaich ju laich camuctaxtu ju chunch chivinti.
60 Muitos seguidores de Jesus ouviram isso e reclamaram: — O que ele ensina é muito difícil! Quem pode aceitar esses ensinamentos?
61 Pus ju Jesús ni c'atsa ju la'ix'alhunut ni jantu k'ox ixtalhiulai ju ani chivinti ju ix'amamaka'ui pus ajunich: ―Ja jantu lai ch'ixat'it ju ani chivinti.
61 Não disseram nada a Jesus, mas ele sabia que eles estavam resmungando contra ele. Por isso perguntou:
62 T'as anona'it'it ni aquilalakts'inau ni acta'akst'achokoya' junta xacvilhcha p'ulhnan.
62 E o que aconteceria se vocês vissem o
63 Pus ju Spiritu Santu yuchi ju xt'ak'a ju atsucunti jonk'alhita. Ju tu'u' ixlacata ju quilacatuna'an jantu lai xt'ak'a ju atsucunti jonk'alhi tus lact'iyan. Ju chivinti ju iclamavasalaniyau pus ixlacata ju mi'alhunut'an junita chai yuchach ju xt'ak'a ju atsucunti jonk'alhita.
63 O Espírito de Deus é quem dá a vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida,
64 Para alin ju milhi'uxijnan'an ju jantu talaca'i. Pus ju Jesús isc'atsai tus la'ixputai'ulacan tichi chavaich ju jantu catalaca'iya' chai tichi chavaich ju camak'axtaknana'.
64 mas mesmo assim alguns de vocês não creem. Jesus disse isso porque já sabia desde o começo quem eram os que não iam crer nele e sabia também quem ia traí-lo.
65 Pus najunch: ―Yuchi iclalhijunau ni jantu lai xamati' quilakmin ni jantu xtaknita ju chun atalacpast'ac'at ju quimpai.
65 Jesus continuou:
66 Ju acsnich na lhu ju ix'amamaka'ui ju Jesús jantu tach'ak'ok'ak'alhiputulh. Lana tamacoyaulh ju yuchi.
66 Por causa disso muitos seguidores de Jesus o abandonaram e não o acompanhavam mais.
67 Ju acsnich ju Jesús alacjunich ju ixpumacaut'ui'an: ―Ja vachu' p'imp'ut'unat'it ju uxijnan.
67 Então ele perguntou aos doze discípulos:
68 Ak'alhtayanalh ju Pitalu' ju ixjuncan Simón. Junich: ―Qui'ucxtin tis chavaich ju lai aclak'anauch ni uxint'i ju p'acxant'a ju chivinti ju xt'ak'a ju atsucunti jonk'alhita.
68 Simão Pedro respondeu: — Quem é que nós vamos seguir? O senhor tem as palavras que dão vida eterna!
69 Ju quijnan iclaca'iyauch chai iclamispayauch ni uxint'ich ju Cristo'at. Ists'alh'at Dios ju lak'ajunta.
69 E nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo que Deus enviou.
70 Pus ju Jesús alack'alhtailh: ―Ja jantu quit'in ju iclalhca'ulatau ju mimpumacaut'ui'an. Chai pumatam ju milhi'uxijnan'an valhch ixlapanac ju lhacaticuru.
70 Jesus disse:
71 Yuchach ju ixlhichivincan ju Judas ists'alh ju Simón Iscariote ni yuchach ju camak'axtaknana'. Yuchi ju pumatam ju ixlhipumacaut'ui'an ixjunita.
71 Ele estava falando de Judas, filho de Simão Iscariotes. Pois Judas, embora fosse um dos doze discípulos, ia trair Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.