João 5

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Acsni tapasalh ju ani taxtokni pus ju Jesús alh ju lak'achak'an Jerusalén chai ju acsni ixc'atan'an ixjunita ju israelitanin.
1 Depois disso, Jesus voltou a Jerusalém para uma das festas religiosas dos judeus.
2 Ju lak'achak'an Jerusalén ix'alin lakatam malhtich junta ix'apumanucan ju borregojni. Chai anch ixvi lakatam tanque ju ixjuncan lacalhihebreo Betesda. Chai ix'alin lakaquis samakspa'.
2 Dentro da cidade, junto à porta das Ovelhas, ficava o tanque de Betesda, com cinco pátios cobertos.
3 Ju anch na lhu ix'amamacanta ju tak'ank'anin. Ju ali'in va alak'ach'ix ixtajunita. Ju ali'in va ixch'antak'alhita. Ju ali' va ixtaxixta la'ixlacatuna'an. Sich yu'unch ju ixtapacxanch ni calucunulh ju xcan.
3 Ficavam ali cegos, mancos e paralíticos, uma multidão de enfermos, esperando um movimento da água,
4 Aktamixnin pumatam anquilh ixmalucuni ju anu' xcan. Chai ju p'ulhnan catajuya' ju lacatanque acsni lucununtach ju xcan pus palai ixjun mas va tuchi tak'ank'at cach'apalh.
4 pois um anjo do Senhor descia de vez em quando e agitava a água. O primeiro que entrava no tanque após a água ser agitada era curado de qualquer enfermidade que tivesse.
5 Chai ixma pumatam lapanac ju ixpacxanta ixtak'ank'at lakap'uxamcautsajin c'ata.
5 Um dos homens ali estava doente havia 38 anos.
6 Ju Jesús lakts'ilh junta ixma. Chai c'atsalh ni na mak'aniya tak'ank'at ju ixch'apata. Pus junich: ―Ja lac'asq'uin ni palai a'unt'i.
6 Quando Jesus o viu e soube que estava enfermo por tanto tempo, perguntou-lhe: “Você gostaria de ser curado?”.
7 Pus ak'alhtayanalh ju anu' tak'ank'an. Junich: ―Qui'amigo mati' xamati' ju lai aquimuju ju lacxcan acsni t'ajun lucunu'. Acsni ictajuputun ju quit'in ak'antamch tajumapa.
7 O homem respondeu: “Não consigo, senhor, pois não tenho quem me coloque no tanque quando a água se agita. Alguém sempre chega antes de mim”.
8 Ju Jesús junich: ―Ak'ost'a'ulhch. Asact'ich ju mimputaman chai alht'anch.
8 Jesus lhe disse: “Levante-se, pegue sua maca e ande!”.
9 Ju acsnich lana palai va ju lapanac. Saclh ju ixputaman chai alhtanalh. Ju acsnich avilhchan pa'astacni ixjunita.
9 No mesmo instante, o homem ficou curado. Ele pegou sua maca e começou a andar. Uma vez que esse milagre aconteceu no sábado,
10 Ju acsnich ju xalack'ajin israelitanin chani tajuni ju anu' tak'ank'an ixjunita: ―Ju chavai avilhchan pa'astacni junita. Jantu lhijun lacalhamap'aksin ni lai ac'uc'a ju mimputaman.
10 os líderes judeus disseram ao homem que havia sido curado: “Hoje é sábado! A lei não permite que você carregue essa maca!”.
11 Pus ju tak'ank'an ixjunita alack'alhtailich. Ajunich: ―Ju palai xaquinavi is'akstu ju xaquijuni ni acsaclh ju quimputaman chai ac'alhtanalh.
11 Mas ele respondeu: “O homem que me curou disse: ‘Pegue sua maca e ande’”.
12 Pus palai taquilhasacmi. Tajuni: ―Tis chavaich ju xajunan ni asact'ich ju mimputaman chai alht'anch.
12 “Quem foi que lhe disse uma coisa dessas?”, perguntaram eles.
13 Pus ju anu' ju palai ixnavicanta jantu ismispai tichi chavaich ju palai ixnavita. Ju Jesús ixmakpulacnat'ajun la'ixtalhavat lapanacni ju ixtayanalh anch.
13 O homem não sabia, pois Jesus havia desaparecido no meio da multidão.
14 Chai ju astan lacpujitat ju t'alapakxtoklh ju Jesús ju anu' ixc'uch'uta. Chai junich: ―Alakts'ich. Palaich unit'a. Tun alact'u'unump'alh. Tun palai macxcai camilh ju mimak'alhk'ajnat.
14 Mais tarde, Jesus o encontrou no templo e lhe disse: “Agora você está curado; deixe de pecar, para que nada pior lhe aconteça”.
15 Ju anu' lapanac alh ajunini' ju xalack'ajin israelitanin ni yuchach ju Jesús ju palai ixnavita.
15 O homem foi até os líderes judeus e lhes disse que tinha sido Jesus quem o havia curado.
16 Pus ixlhiyuchach talhixcailich ju Jesús ju xalack'ajin israelitanin. Chai ixtalhimakniputunch ni ixnavich ju ani taxtokni ju va avilhchan pa'astacni.
16 Então os líderes judeus começaram a perseguir Jesus por não respeitar as regras do sábado.
17 Ju Jesús ak'alhtayanalh: ―Ju quimpai tus chavai ju ch'alhcatnan. Chai vachu' ju quit'in icch'alhcatnan.
17 Jesus, porém, disse: “Meu Pai sempre trabalha, e eu também”.
18 Pus acsnich ju palai ixtalhimakniputun ju israelitanin ju Jesús. Para jantu va yuchi ju ixtalhimakniputun ni va ch'alhcatnalh ju anu' avilhchan pa'astacni para vachu' ixlaca'atalh ni va ixnajunch ni Dios ju ixpai. Ju chunch ixnomputun ni va ixt'achunchach ixjunita ju Dios.
18 Assim, os líderes judeus se empenharam ainda mais em encontrar um modo de matá-lo, pois ele não apenas violava o sábado, mas afirmava que Deus era seu Pai e, portanto, se igualava a Deus.
19 Chai ak'alhtayanalh ju Jesús. Ajunich: ―Slivasalh ju iclajunau. Ju quit'in ni va icsa'ask'at'a pus jantu lai icnavi tu'u' ju va laqui'akstu. Yuchi ju icnavich ju icmaklakts'inch ju quimpai. Ju chunch tachi chun ju navi ju quimpai vachuch yuchi ju icnavi ni ists'alh ju quit'in.
19 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: o Filho não pode fazer coisa alguma por sua própria conta. Ele faz apenas o que vê o Pai fazer. Aquilo que o Pai faz, o Filho também faz.
20 Ju quimpai na quimapaini ni ists'alh ju quit'in. Chai quimalacasunik'ojuta tachi chun ju taxtokni ju navi ju yuchi. Chai aquimalacasuniya' palai k'ai lhamak'an ni laich alhamak'aninina'it'it.
20 Pois o Pai ama o Filho e lhe mostra tudo que faz. Na verdade, o Pai lhe mostrará obras ainda maiores que estas, para que vocês fiquem admirados.
21 Tachi ju quimpai ni lai malok'oni ju nitach chai xtaknichokoi ju is'atsucunti pus chunchach vachu' ju quit'in ni ists'alh icjunita. Vachu' lai acxtakniya' ju is'atsucunti va tichi chavaich ju acxtakniputunach.
21 Pois assim como o Pai dá vida àqueles que ele ressuscita dos mortos, também o Filho dá vida a quem ele quer.
22 Ju quimpai jantu lakts'intanui xamati'. Para quixtaknita quimpuxak'ai ni lai ac'alakts'intanu ju lapanacni.
22 Além disso, o Pai não julga ninguém, mas deu ao Filho autoridade absoluta para julgar,
23 Pus yuchi aquintalhilak'ayayach tachi chun ju lapanacni tachi ju talak'ayaich ju quimpai. Ju jantu quilak'ayai ju quit'in ni ists'alh icjunita pus sin quimpai jantu lak'ayai ni yuchi ju quimalakachatachilh.
23 para que todos honrem o Filho como honram o Pai. Quem não honra o Filho certamente não honra o Pai, que o enviou.
24 Slivasalh ju iclajunau. Ju cak'asmat'a' ju quinchivinti chai ju calhilaca'anach tichi chavaich ju quimalakachatachilh pus alinch is'atsucunti jonk'alhita lact'iyan. Ju yuchi jantuch calakts'intanucana' ixlacata ixtalak'alhin. Chai jantu cati'alh junta jonk'alhita mak'alhk'ajnat. Alai tus chavai lana alinch is'atsucunti ju conk'alhiyanta tus lact'iyan.
24 “Eu lhes digo a verdade: quem ouve minha mensagem e crê naquele que me enviou tem a vida eterna. Jamais será condenado, mas já passou da morte para a vida.
25 Slivasalh ju iclajunau. Ju atipu'anta u mas chavai ju jantuca' talhilaksi ju Dios aquintak'asmatniyach ju quinchivinti ni ists'alh ju Dios ju quit'in. Chai tachi chun ju aquintak'asmatniyach catatsucuchokoyach.
25 “E eu lhes asseguro que está chegando a hora, e de fato já chegou, em que os mortos ouvirão minha voz, a voz do Filho de Deus. E aqueles que a ouvirem viverão.
26 Tachi ju quimpai ni lai axtakni ju is'atsucunti'an ju lapanacni pus chunchach vachu' ju quit'in ni ists'alh icjunita. Ju yuchi quixtaknita ju quintachaput ni lai ac'axtakniya' is'atsucunti'an ju lapanacni.
26 O Pai tem a vida em si mesmo, e concedeu a seu Filho igual poder de dar vida,
27 Pus vachuch quixtaknilh ju quimpok'ai ni laich ic'alakts'intanui ju lapanacni ni quit'inch ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
27 e lhe deu autoridade para julgar a todos, porque ele é o Filho do Homem.
28 Jantu alhamak'aninint'it ju ani. Camina' ju avilhchan acsni catak'asmat'ach ju quinchivinti tachi chun ju ta'acnununta.
28 Não fiquem tão surpresos! Na verdade, vem o tempo em que todos os mortos ouvirão, em seus túmulos, a voz do Filho de Deus
29 Chai catata'acxtuyach. Ju tanavita k'ox ca'axtaknicanach is'atsucunti'an jonk'alhita lact'iyan. Ju tanavita ju talak'alhin ca'axtaknicanach ixmak'alhk'ajnat'an junta jonk'alhita. Ixnonin ixlacata ju Cristo Ju Jesús tailhi'alh ju ixchivinti chai chani ajunilh ju ist'a'israelitanin:
29 e ressuscitarão. Aqueles que fizeram o bem ressuscitarão para terem vida eterna, e aqueles que continuaram a fazer o mal ressuscitarão para serem julgados.
30 ―Jantu lai icnavi tu'u' ju va qui'akstu. Tachi ju icjuncanch chunchach ju icmuc'ai ju talak'alhin. Chai mas icmuc'ai ju talak'alhin ju quit'in para soknic'a ju icnavi ni jantu va quink'achat qui'akstu icpuxcajui. Va yuchi ju quimpai icnaviniputun ju ixk'achat ni yuchi ju quimacaminta.
30 Não posso fazer coisa alguma por minha própria conta. Julgo conforme aquilo que Deus me diz. Logo, meu julgamento é justo, pois não faço minha própria vontade, mas a vontade do Pai, que me enviou.”
31 Pus ni va qui'akstu cava ju icnajun ni icxak'ai pus ju quinchivinti jantu ca'ixlhitapalalh.
31 “Se eu testemunhasse a respeito de mim mesmo, meu testemunho não seria válido.
32 Para alin pumatam ju xt'ak'a ju chivinti ju quilacata. Chai icc'atsai ni stavasalanti ju tuchi najun.
32 Mas há outro que também testemunha sobre mim, e eu lhes asseguro que tudo que ele diz a meu respeito é verdadeiro.
33 Chai uxijnan mi'akstu'an ju malak'ach'anit'it pumatam ju Xivan ju amakpaxana' ni caquilhasacmi ta lhijunitach. Chai ju yuchi tajunin ju istavasalanti.
33 Vocês enviaram investigadores para ouvir João, e o testemunho dele sobre mim é verdadeiro.
34 Pus ju quit'in jantu tu'u' iclhiulai ju va ixchivinti lapanac. Ju iclapujunauch ju ani ts'a ma laich at'ak'alht'axt'ut'it ju uxijnan.
34 Claro que não tenho necessidade alguma de testemunhas humanas, mas digo estas coisas para que vocês sejam salvos.
35 Ju Xivan tachi maclhcu ixjunita ju maktaji chai mapulhcui. Ju uxijnan lhik'ach'ant'it pants'iquis ni ixtamapulhcuniyan lamintac'atsan'an.
35 João era como uma lâmpada que queimava e brilhava e, por algum tempo, vocês se empolgaram com a mensagem dele.
36 Para ju lhamak'an ju icnavi putasui tichi chavaich ju quit'in. Ju yuchi palai lhitapalai. Palai jantu ju tuchi quilhichivinilh ju Xivan. Ju quimpai quixtaknilh ju ixlhich'alhcat ni acnavinik'o. Chai ju anu' lhich'alhcat ju icnavi yuchach ju putasui tichi chavaich ju quit'in ni quimpai ju quimalakachatachilh.
36 Mas eu tenho um testemunho maior que o de João: as obras que realizo. O Pai me deu essas obras para concluir, e elas provam que ele me enviou.
37 Chai quimpai ju xaquimalakachayachilh yuchi ju xtakta ju chivinti ju quilacata. Ju uxijnan jantu tavanan k'asmat'at'it ju ixchivinti nin alakts'int'it ta yu junitach.
37 E o Pai, que me enviou, testemunhou, ele próprio, a meu respeito. Vocês nunca ouviram sua voz, nem o viram pessoalmente,
38 Ju uxijnan jantu p'acxant'at'it ju ixchivinti lami'alhunut'an va ixlacata ni jantu quilaquiclaca'iyau mas yuchi ju quimalakachatachilh.
38 e não têm sua mensagem no coração, pois não creem em mim, aquele que foi enviado por ele.
39 Tasq'uini ni alhit'amak'a'ut'it k'ox ju ixchivinti Dios ni nonat'itch ni anch ju alhit'a'uya'it'it ju atsucunti ju conk'alhiyanta tus lact'iyan. Chai alhit'a'uya'it'it ni vana anch quilhichivinin quilacata.
39 “Vocês estudam minuciosamente as Escrituras porque creem que elas lhes dão vida eterna. Mas as Escrituras apontam para mim!
40 Para ju uxijnan jantu t'amp'ut'unat'it ju laquimacni ni laich ap'acxant'it ju mi'atsucunti'an ju jonk'alhita.
40 E, no entanto, vocês se recusam a vir a mim para receber essa vida.
41 Ju quit'in jantu iclacasq'uin ni canaulh ju va tam lapanac ni icxak'ai.
41 “Sua aprovação não vale nada para mim,
42 Icc'atsai ni jantu map'ainiyat'it ju Dios lami'alhunut'an ju uxijnan.
42 pois eu sei que o amor a Deus não está em vocês.
43 Ju quit'in la'ixtapaka'ut ju quimpai icminta. Chai jantu tu'u' quilalhiulayau. Para ni apumatam camilh la'ixtapaka'ut is'akstu pus ju yuchi na tu'u' alhiulaya'it'it.
43 Eu vim em nome de meu Pai, e vocês me rejeitaram. Se outro vier em seu próprio nome, vocês o receberão.
44 Tas laich aquilalhilaca'iniyau ju quit'in ni va lamilhi'akstu'an ju la'unat'it ni na xalack'ajin unt'at'it. Jantu lac'asq'uinat'it ni Dios ju canaulh ni xalack'ajin unt'at'it.
44 Não é de admirar que não possam crer, pois vocês honram uns aos outros, mas não se importam com a honra que vem do único Deus!
45 Tun va ana'unt'it ni quit'in ju iclachivimak'anau ju la'ix'ucxlacapu' ju quimpai. Alin tichi chavaich ju tachivimak'anan. Yuchi ju ixjuncan Moisés mas yuchi ju lhilac'ap'inat'it ju uxijnan.
45 “Mas não sou eu quem os acusará diante do Pai. Moisés os acusará! Sim, Moisés, em quem vocês põem sua esperança.
46 Ju uxijnan ni vasalh cava ixlac'a'init'it ju Moisés pus vachu' xaquilalaca'iniuch ju quit'in ni quilhi'ats'oknunta quilacata ju yuchi.
46 Se cressem, de fato, em Moisés, creriam em mim, pois ele escreveu a meu respeito.
47 Para ni jantu lac'a'iyat'it ju is'ats'oknut ju Moisés tas alhilac'a'iya'it'itch ju quinchivinti.
47 Contudo, uma vez que não creem naquilo que ele escreveu, como crerão no que eu digo?”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.