João 18
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH
1 Ju Jesús acsni nonk'o ju ani chivinti alact'ataxtulh ju ix'amamaka'ui. Alact'a'alh ju lhimak'antacutni ju xaxk'ati Cedrón junta ixch'ancan xaq'uiu ju olivo. Anch ju alact'atanuchalhch ju Jesús ju ix'amamaka'ui.
1 Depois de fazer essa oração, Jesus saiu com os discípulos e foi para o outro lado do riacho de Cedrom. Havia ali um jardim, onde Jesus entrou com eles.
2 Chai vachu' ju anu' lapanac ju Judas ixjuncan ismispaich ju anu' pu'olivos. Yuchi ju Judas ju camak'axt'ak'ach ju ix'ucxtin. Pus ni na paklhu ju ix'alact'aquilata ju anch ju Jesús ju ix'amamaka'ui pus yuchi ixlhimispaich ju Judas ju anu' pu'olivos.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar porque Jesus tinha se reunido muitas vezes ali com os discípulos.
3 Judas ju ap'ulhnilh ju ixtaropajni ju k'ai ucxtin chai ixtaropajni ju xalack'ajinch palijnich chai ju fariseonin. Pus ju yu'unch ixtalhi'anta ixlacmaclhcu'an chai ixk'a'ichi'an chai ixmachita'an.
3 Então Judas foi ao jardim com um grupo de soldados e alguns guardas do Templo mandados pelos chefes dos sacerdotes e pelos fariseus . Eles estavam armados e levavam lanternas e tochas.
4 Ju Jesús ni isc'atsak'ojuich tachi chun ju taxtokni ju catapasayach la'is'atsucunti pus va k'oxiya qui'apakxtoklh. Ajunich: ―Tis chavaich ju p'uxc'oyat'it.
4 Jesus sabia de tudo o que lhe ia acontecer. Por isso caminhou na direção deles e perguntou:
5 Chai tajunich: ―Yuchi icpuxcoyau ju Jesús ju amachaka' Nazaret. Chai ju Jesús ajunich: ―Pus quit'inch ju quilapuxcoyau. Ju Judas ju xa'amak'axtakna' ix'alact'amintach.
5 — Jesus de Nazaré! — responderam. Judas, o traidor, estava com eles.
6 Chai acsni naulh ju Jesús ni yuchach pus lana tin tapu'alh ixpulacan'an chai lana tatamak'ocha.
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, eles recuaram e caíram no chão.
7 Aktam asacmichokopa ju Jesús. Ajunich: ―Tis chavaich ju p'uxc'oyat'it. Tanonchokopa ju taropajni: ―Yuchi ju Jesús amachaka' Nazaret.
7 Jesus perguntou outra vez: — Jesus de Nazaré! — tornaram a responder.
8 Chai aktam ajunchokopa ju Jesús: ―Ni iclajumpalauch ni quit'inch. Pus ni quit'inch ju quilapuxcoyau pus chach ta'ancha ju ani tayanalh.
8 Jesus disse:
9 Chunch ju pu'uctaxtulh ju chivinti ju ixnajunta ju Jesús acsni chani naulh: “Ju yu'unch ju q'uixt'aknit'ach jantu xamati' icmak'ats'ank'ata”.
9 Jesus disse isso para que se cumprisse o que ele tinha dito antes: “Pai, de todos aqueles que me deste, nenhum se perdeu.”
10 Ju acsnich ju Simón Pitalu' ni ixch'apata ju ixmachita pus lana xak'axtulh laxa'axt'ak'an. Lana catuchakxlh ju ixlapanac ju xak'ai pali. P'uxnilh ju ix'ak'axk'olh la'ixcatucana. Chai ju yuchi ixlapanac ixjunita ju xak'ai pali ju Malco ixjuncan.
10 Aí Simão Pedro tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou a orelha direita dele. O nome do empregado era Malco.
11 Ju acsnich ju Jesús junilhch ju Pitalu': ―Amak'ach'ok'och ju mimachita laxa'axt'ak'an. Ju anu' na ts'inq'ui mak'alhk'ajnat ju quilhilhcatach ju quimpai ja va na'un ni jantu acmuctaxtuya'.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Ju acsnich ju taropajni chai ju xacomandante chai ju xataropajnich ju israelitanin lana tach'apalh ju Jesús. Tach'in tanavi.
12 Em seguida os soldados, o comandante e os guardas do Templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 P'ulhnan talhi'anilh la'ixpu'ucxtin ju Anás. Ju yuchi ixput'ijok'at ixjunita ju Caifás. Yuchi ju xak'ai pali ixjunita ju acsni c'ata.
13 Então o levaram primeiro até a casa de Anás. Anás era o sogro de Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote .
14 Ju ixjuncan Caifás yuchi ju ix'amap'aksi ju ist'a'israelitanin. Ix'ajunich ni akts'iya istasq'uini ni canilh pumatam jok'at ixlacata'an ju lapanacni.
14 Caifás era quem tinha dito aos líderes judeus que era melhor para eles que morresse apenas um homem pelo povo.
15 Ju Simón Pitalu' chai ju apumatamch ixt'atamaka'un yu'unchach ju ixtach'ak'ok'ata ju Jesús acsni lhi'ancalh tach'in. Chai ju xak'ai pali na ixt'alamispaich ju anu' pumatam chai yuchi lhit'amapasacalh ju Jesús ju yuchi la'ixpulacni junta ixlakachak'axnucanta ju ixchaka' ju xak'ai pali.
15 Simão Pedro foi seguindo Jesus, junto com outro discípulo. Esse discípulo era conhecido do Grande Sacerdote e por isso conseguiu entrar no pátio da casa dele junto com Jesus.
16 Para ju Pitalu' va makspa' taya laxamalhtich. Pus taxtuchilh ju anu' ixt'atamamaka'un. Ju yuchi ni na ixt'alamispaich ju xak'ai pali pus tapaininilh ju anu' atsi' ju ixlhistacna' ju malhtich. Chai acsnica' ju tanulh ju Pitalu'.
16 Mas Pedro ficou do lado de fora, perto da porta. O outro discípulo, que era conhecido do Grande Sacerdote, saiu e falou com a empregada que tomava conta da porta. Então ela deixou Pedro entrar
17 Ju acsnich ju anu' atsi' ju ixlhistacna' ju malhtich junich ju Pitalu': ―Ju uxint'i ja jantu vachu' ixlapanac'at ju anu' jok'at. Pus ju Pitalu' naulh ni jantu.
17 e lhe perguntou: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Eu, não! — respondeu ele.
18 Chai ixtayanalh ju xalapanacnich anch chai ju ixtaropajni ju xalack'ajin palijni. Chai ixtamalhculata ni na lhic'asnin ixjunita. Va ixtalacsk'onvilanalh. Chai ju Pitalu' vachuch anch maktaya ni va isk'omputunch.
18 Por causa do frio, os empregados e os guardas tinham feito uma fogueira e estavam se aquecendo de pé, em volta dela. Pedro estava de pé, no meio deles, aquecendo-se também.
19 Ju xak'ai pali sacmilh ju Jesús ixlacata ju ix'amamaka'ui chai tuchi ju ix'alhimalanich ju lapanacni.
19 O Grande Sacerdote fez algumas perguntas a Jesus a respeito dos seus seguidores e dos seus ensinamentos.
20 Ju Jesús ak'alhtayanalh: ―Ju quit'in xacchivinin la'ix'ucxlacapu'an ju ixtalhavat lapanacni. Chai lamilacpujitat'an chai lacak'ai mimpujitat'an xac'amalani ju ixchivinti Dios junta akts'iya ixtatak'aixt'ok'ach ju quint'a'israelitanin'an. Jantu tu'u' ju va sek xacnajun.
20 E Jesus respondeu:
21 Tajuch ni va q'uisacmip'alai. Asacmit'ich ju lapanacni ju tak'asmat'ach ju tuchi xac'ajunich. Ju yu'unch tac'atsaich tuchi ju xac'ajunich.
21 Então, por que o senhor está me fazendo essas perguntas? Pergunte aos que me ouviram, pois eles sabem muito bem o que eu disse a eles.
22 Acsni naulh ju chunch ju Jesús pus ju pumatam taropa ju ixmakyalh anch lanach paknisalh ju Jesús. Junich: ―Ja chunchach ju alhik'alht'aya' ju xak'ai pali.
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas do Templo que estavam ali deu-lhe uma bofetada e disse: — Isso é maneira de falar com o Grande Sacerdote?
23 Chai ak'alhtayanalh ju Jesús: ―Ni jantu sok ju xacnajun pus anauch tas anchach ju jantu soknic'a. Para ni soknic'a ju xacnajun t'as ni va xaq'ui'ulanich.
23 — Se eu disse alguma mentira, prove que menti! — respondeu Jesus. — Mas, se eu falei a verdade, por que é que você está me batendo?
24 Ju acsnich ju Anás tach'in malakachachokopa ju Jesús junta ixvilhcha ju Caifás ju xak'ai pali.
24 Depois Anás mandou Jesus, ainda amarrado, para Caifás, o Grande Sacerdote.
25 Pus ju Simón Pitalu' anch ixyak'alhi junta ixt'ajun sk'onu'. Tajunich: ―Ja jantu vachu' uxint'i ju ixtamamaka'un'at ju anu' lapanac. Para ju Pitalu' naulh ni jantu.
25 Pedro ainda estava lá, de pé, aquecendo-se perto do fogo. Então lhe perguntaram: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Não, eu não sou! — respondeu ele.
26 Chai ju pumatam ixlapanac ju xak'ai pali ixlhilak'au ixjunita ju anuch ju catuchakxp'uxlh ju Pitalu'. Yuchach ju sacmichokopa ju Pitalu'. Junich: ―Ja jantu iclakts'inchan ju lacapu'olivos junta ixvilhcha ju anu' lapanac.
26 Um dos empregados do Grande Sacerdote , parente do homem de quem Pedro tinha cortado a orelha, perguntou: — Será que eu não vi você com ele no jardim?
27 Pus ju Pitalu' aktam nonchokopa ni jantu mispai. Chai lanach t'asalh ju puyux.
27 E outra vez Pedro disse que não. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Chai lana maxtucalh ju Jesús ju la'ixchaka' ju Caifás. Talhi'alhch la'ixpu'ucxtin ju xagobernador Roma. Vats'isinca' ixjunita. Para ju israelitanin jantu tatanulh ju lacapu'ucxtin ni jantu ixlhijun ju la'ixlhamap'aksin'an ni lai catatanu ni jantu ixlak'oxicanta ju anu' pu'ucxtin. Ni jantu catatanuya' ju lacapu'ucxtin pus laich catalhic'ataniya' ju ixborrego'an ni catuncunchokoya' chai laich cata'uyach.
28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para o palácio do Governador romano. Já era de manhã cedo. Os líderes judeus não entraram no palácio porque queriam continuar puros , conforme a religião deles; pois só assim poderiam comer o jantar da Páscoa .
29 Pus ju gobernador Pilato acsni taxtuchilh ju la'ixpu'ucxtin ajunich ju lapanacni: ―Tijuch ju lhich'ivimak'anat'it ju ani ya jok'at.
29 Então o governador Pilatos saiu, foi encontrar-se com eles e perguntou: — Que acusação vocês têm contra este homem?
30 Chai ta'ak'alhtayanalh ju lapanacni. Tanajunch: ―Ni jantu cava alin ixtalak'alhin pus jantu cava xaclamak'axtakniu.
30 Eles responderam: — O senhor acha que nós lhe entregaríamos este homem se ele não tivesse cometido algum crime?
31 Pus ju Pilato chanich ajunich acsni ak'alhtailh ju lapanacni: ―Alaich alhip'inchit'it mi'akstu'an. Alakts'int'itch ta yu najunch lamilhamap'aksin'an. Para ju israelitanin tanaulh: ―Jantu lhijun ju lhamap'aksin ni acmakniu tam xamati' ju quijnan ju israelitanin icjuntau.
31 Pilatos disse: — Levem este homem e o julguem vocês mesmos, de acordo com a Então eles responderam: — Nós não temos o direito de matar ninguém.
32 Acsni naulh ju chunch pus uctaxtulh ju tuchi ixnajuntach ju Jesús ixlacata tuchi anintich ju capuniya'.
32 Isso aconteceu assim para que se cumprisse o que Jesus tinha dito quando falou a respeito de como ia morrer .
33 Ju acsnich ju gobernador Pilato tanuchokopa ju la'ixpu'ucxtin. T'asanilh ju Jesús. Junich: ―Ja uxint'ich ju xa'ucxtin'at ju israelitanin.
33 Pilatos tornou a entrar no palácio, chamou Jesus e perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Ju acsnich ju Jesús k'alhtailh. Junilh ju Pilato: ―Ja va mi'akstu xap'ast'ac'a ju ani xaq'ui'uni u va xamati' juntan.
34 Jesus respondeu:
35 Ju Pilato lhik'alhtailh: ―Ja ic'israelita ni laich acnaulh ni xak'aich'at. Yu'unch ju mint'a'amachak'an chai ju xalack'ajin palijni ju xatamak'axt'ak'an ju laquimacni. Tijuch ju xa'anavini.
35 — Por acaso eu sou judeu? — disse Pilatos. — A sua própria gente e os chefes dos sacerdotes é que o entregaram a mim. O que foi que você fez?
36 Ak'alhtayanalh ju Jesús: ―Ju quimpu'ucxtin jantu xanavin ju ani lacamunutpa'. Ni ani lacamunutpa' cava ju quimpu'ucxtin pus ca'ixtalasa ju quilapanacni. Ju chunch jantu lai ca'ixquintitach'apalh ju quint'a'israelitanin. Para jantu ani ju quimpu'ucxtin.
36 Jesus respondeu:
37 Ju acsnich ju Pilato junich: ―Ja vasalh'as ni ucxtin'at. Chai ak'alhtayanalh ju Jesús: ―Vas ju na'un ni ic'ucxtin. Yuchi xaclhilak'ajunch ju ani lacamunutpa'. Chai iclhimilhch ju ani lacamunutpa' ni laich ac'ajuna' ju lapanacni ju stavasalanti. Tachi chun ju tak'achani ju stavasalanti tak'asmat'a ju quinchivinti.
37 — Então você é rei? — perguntou Pilatos.
38 Chai ju Pilato asacmininch: ―Tijuch ju stavasalanti. ―Juncanch ju Jesús. Ju Jesús mak'axtakcalh la'ix'aninti Acsni naulh ju ani pus alak'anchokopa ju israelitanin ju gobernador Pilato. Ajunich ju yu'unch: ―Jantu tu'u' iclhitajuni ixtalak'alhin ju ani lapanac.
38 — O que é a verdade? — perguntou Pilatos. Depois de dizer isso, Pilatos saiu outra vez para falar com a multidão e disse: — Não vejo nenhum motivo para condenar este homem.
39 Pus aquilajuniuch tichi tach'inch ju aclhinona' ixmaxtuca ju lacapulach'in tachi ju akts'iya lhilanit'at'it acsni uyat'it ju mimborrego'an tachi ju chavaich c'atan. Ja lac'asq'uinat'it ni yuchi ju acmaxtulh ju mi'ucxtin'an ju uxijnan ji israelitanin.
39 Mas, de acordo com o costume de vocês, eu sempre solto um prisioneiro na ocasião da Páscoa . Vocês querem que eu solte para vocês o rei dos judeus?
40 Ju acsnich ixchux'an p'as talacchivinchokopa. Tajunich ju k'ai ucxtin: ―Jantiyu' ju iclacasq'uinau. Yuchi ju calacamaconcana' ju Barrabás. Pus ju Barrabás va ak'alhona' ixjunita.
40 Todos começaram a gritar: — Não, ele não! Nós queremos que solte Barrabás! Acontece que esse Barrabás era um criminoso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.