João 12

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Acsni chinchokocha ju Jesús ju lak'achak'an Betania pus lakachaxanca' avilhchan ixtic'acxaca' acsni cajunach ju anu' c'atan ju lak'achak'an Jerusalén. Ju Betania ixlak'achak'an ixjunita ju anu' Lázaro ju ixnita chai ixlok'onchokota la'ixtachaput ju Jesús.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Anch ju tanavinilh lakatam lacvaiti ju Jesús. Chai ju Marta ixt'ak'a vaiti. Chai ju Lázaro ixmaktapakstitama junta ixta'akstitamanalh ju Jesús junta ixtat'ajun venin ni chunchach ixtalhilanita.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Ju acsnich ju Malia ch'apalh paitat kilo ju na saksi c'uch'u ju va ach'itin ixnavicanta chai na laklhu ixtapalh ixjunita. Chai ju yuchi ch'anmuc'alh la'ixch'anch'aja' ju Jesús chai lhich'anxaca la'ix'ai. Pus ju chaka' na c'us pulac'acamilh ju lacac'uch'u.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Para pumatam ixtamamaka'un ju Jesús jantu k'ox lhiula. Ju yuchi Judas Iscariote ixjuncan. Ists'alh Simón. Yuchi ju anu' camak'axt'ak'a' ju Jesús. Pus ju yuchi naulh:
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 ―Tajuch ni jantu lakat'utu cientos xalhist'ai ju ixc'uch'u chai ca'ix'axtaknilh ju quilhpatinin.
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Mas chunch ju naulich para jantu slivasalh ni va camapaini ju quilhpatinin. Alai punaulh ni va ak'alhona' ixjunita. Chai yuchi ju ixmak'atach ju ixtumin ju Jesús chaich ixtumin'an ju ix'at'amamaka'uich. Chai anch ju ixk'alhomacutuich ju tumin.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Ju acsnich ju Jesús junich: ―Amac'auch. Ju yuchi ixmak'ata ju ani c'uch'u. Chai ju chavai quixt'ek'emuc'anilh ni camak'acana' ju quilacatuna. Chunch ju xanavich tachi ju lhilanitauch ni nican.
7 Então Jesus respondeu:
8 Ju quilhpatinin akts'iya catat'a'alhtananan. Para ju quit'in jantu lai actilat'a'alhtanank'alhiu.
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Na lhu ju israelitanin tac'atsa ni anch ixvi ju Jesús la'ixchaka' ju Malia. Para jantu va yuchi ixtalhiminta ni va ca'ixtalakts'imputulh ju Jesús. Para vachu' ixtalakts'imputunch ju Lázaro ju ixlok'onchokotach la'ixtachaput ju Cristo acsni ixnita.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Ju xalack'ajin palijni ixtalajunich ju sia yu'unch ni camaknicanach vachu' ju Lázaro.
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 Pus va ixlaca'atalh ni malok'onichokocalh ju Lázaro na lhu ju israelitanin tapumacaulh ju ixpalijni'an chai talhilaca'alh ju Jesús. Yuchi ixtalhipast'ac'ach ni camaknicalh ju Lázaro.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Acsni tuncunchokopa ju ixtalhavat lapanacni ju ixtachinta junta ixlai ju anu' c'atan tak'asmatlh ni mintach ju Jesús ju lak'achak'an Jerusalén.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Pus tachakx'ilh ju ix'axtacna'an chai tach'apalhch chai ta'alh pakxtoknin ju Jesús. Ixtanajunch: ―Calak'ayacalh ju Dios. Paxcat ju ix'ucxtin'an ju israelitanin ju minta la'ixtapaka'ut ju Dios.
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Ju Jesús lhitaju lakatam puru chai putoc'alh. Tachi ju ts'okcanta junta najun:
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 — ausente —
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Ju acsni jantu tamachakxa ju ani taxtokni ju ix'amamaka'ui ju Jesús. Para acsni anchokolh lact'iyan ju Jesús acsnica' ju tapastaclh ju ani taxtokni ni chunchach ists'okcanta ixlacata yuchi chai ni chunchach ju tamuctaxtulh ju lapanacni.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Tachi chun ju lapanacni ju ixtalakts'inch ju Jesús acsni malok'onichokolh ju Lázaro acsni junilh ni cataxtulh junta ixmacnucanta pus yu'unch ju ixtanajunch ni vasalh chunch ju navilh ju Jesús.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Ju lapanacni ni ixtak'asmat'ach tuchi lhamak'an ixnavita pus yuchi taquilhipakxtoklh ju Jesús.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Pus ju fariseonin ixtalaclajunich ju sia yu'unch: ―Alakts'int'it. Ju quijnan'an jantu quiclaca'icanau. Chux ju lapanacni catach'ak'ok'ayach ju anu' lapanac ju Jesús juncan.
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Vachu na lhu ixtamak'anta ju griegonin junta ixta'anta ju israelitanin ju ixtamaknajun ni Cristo yuchi ju xak'ai. Chunch ixtanajun junta lai c'atan.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Ju yu'unch talak'alh ju Pilipe ju amachaka' Betsaida lhiGalilea. Tatapaininilh. Tajunich: ―Qui'amigo. Iclakts'imputunau ju Jesús.
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Pus ju Pilipe alhch junini' ju Tilix. Chai ju Tilix t'a'alhch ju Pilipe. Ta'alhch juninin ju Jesús.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Ju acsnich ju Jesús alack'alhtailh. Ajunich: ―Vaninch chinch ju avilhchan acsni catac'atsayach ju lapanacni ni icxak'ai. Quit'inch ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
23 Então ele respondeu:
24 Slivasalh ju iclajunau. Ju satalhts'i trigo ni jantu capuch'ilh ju ix'axt'ak'a junta ch'ancanta lacat'un pus jantu lai tu'u' catixtaklh ju xalhi'ut. Para ni capuch'iya' pus cap'una' chai caxajtachilh chai na lhu caxt'ak'a' ju xalhi'ut. Pus tachi ju tapasai lasatalhts'i trigo pus chunchach vachu' ju catapasaya' ju laqui'atsucunti'an.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Ju na mapaini is'atsucunti ju ani lacamunutpa' cats'ank'ayanta ju sa'atsucunti ju lact'iyan. Para ju jantu tu'u' lhiulai ju is'atsucunti ju ani lacamunutpa' pus pulhajai ju is'atsucunti jonk'alhita lact'iyan.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Ni xamati' quinch'alhcatnaniputun pus aquinch'ak'ok'alh. Chai vanta anchach ju actsucuya' ju quit'in pus anchach vachu' catsucuya' ju quilapanac. Ni xamati' quinch'alhcatnaniputun pus camispacana' ni xak'ai la'ixmacni ju quimpai. Ju Jesús alacjuni ni caniya' Ju Jesús tailhi'alh ju ixchivinti chai chani naulh:
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 ―Ju chavai quixcani ju qui'alhunut. Tijuch ju acnona'. Ja acnonach: “Quimpai aquimak'alht'axt'uch ju anu' minta pants'iquis”. Jantu lai actinaulh ju chunch ni yuchi iclhitsucuta ju ani lacamunutpa'.
27 Jesus continuou:
28 Alai acnona': “Quimpai chach tac'atsa ju lapanacni ni xak'aich'at”. Chai acsni naulh ju chunch ju Jesús pus lana mincha lakatam chivinti ju lact'iyan ju naulh: ―Tac'atsalh ju lapanacni ni icxak'ai chai aktam camasunichokocana'.
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Ju anu' lapanacni ju vanin ixtayanalh tak'asmatlich ju anu' chivinti. Chai ixtanajunch ni va t'asalh t'ajin. Chai ju ali'inch ixtanajunch ni anquilh ju xaxak'alai.
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Ak'alhtayanalh ju Jesús. Ajunich: ―Jantu quilacata ju xalhimin junima chivinti. Para milacata'an.
30 Mas ele disse:
31 Ju chavai amuc'anicalhch ixtalak'alhin'an ju lapanacni. Chai ju xa'ucxtin ju a'okxchok'oi chux ju lacamunutpa' jantuch lai catilhinonk'o.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Ju quit'in ni acxtucmuc'acana' ju lacacurus pus ac'at'asanik'oyach ju laquimacni tachi chun ju lapanacni.
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Ju punaulich ju chunch ju Jesús va ix'amamachakxaninimputunch ta yu capuniyach.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Ta'ak'alhtayanalh ju ixtalhavat lapanacni: ―Ju quijnan ick'asmat'auch ni najun ju lacalhamap'aksin ni catsucuk'alhiya' ju Cristo ju noncan camalakachatachilh ju Dios. Para ju uxint'i na'un ni tasq'uini ni caxtucmuc'acalh lacacurus ju malakachatachilh ju Dios ni lapanac catsucuya' ju ani. Tis chavaich ju ani ju malakachatachilh ju Dios ni lapanac catsucuya' ju ani. Ja yuchi ju Cristo juncan.
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Ju acsnich ju Jesús ajunich: ―Pus va pants'iquisch ju ti'alin ju atuncunu' ju lamilhi'uxijnan. Alac'asq'uint'it ni chach tamapulhcunin ju lami'alhunut'an ni alinca' ju tachi atuncunu' lamilhi'uxijnan. Ni jantu lak'a'iyat'it pus jantu xcai ni catak'alhi ju mi'atsucunti'an. Chunch a'una'it'it tachi tam xamati' ju alhtanan laca'atats'isni. Ju yuchi jantu c'atsai ta'anchach ju pu'an.
35 Jesus respondeu:
36 Ju quit'in tachi ju atuncunu' icjunita. Pus ni ictilat'avilau pus tus chavai aquilalhilaca'au. Ju chunch ats'uc'uya'it'it tachi ju lapanacni ju tat'ajun laqui'atuncunu'. Ju ani chivinti acsni naulh ju Jesús pus lana alh. Alack'osmak'alh ju lapanacni.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Ju Jesús mas navilhch ju la'ix'ucxlacapu'an ju lapanacni na lhu lhamak'an nin chunch jantu ixtalhilaca'an.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Ni chunchach talalh pus uctaxtulh ju ixchivinti ju mak'aniya lapanac ju Isaías ixjuncan. Ju yuchi ixnajun ixchivinti Dios chai chani ju junilh ju Dios:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Chunch ju naulh ju Isaías. Chai ni jantu lai ixtalaca'i pus uctaxtulh ixchivinti ju Isaías junta chani nonchokoi laca'alacatam ats'oknut:
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 — ausente —
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Yuchach ju ani ju naulh ju Isaías acsni masunilh ju Dios ni yuchach ju Dios ju xak'ai tucan. Chai chunch ju lhichivinilh.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Akts'iya na lhu ju xalack'ajin talhilaca'alh ju Jesús. Para va ixlaca'atalh'an ju fariseonin jantu ixtapunomputun ju anuch xalack'ajin ni ixtalhilaca'anta ju Jesús. Va ixtanajunch ni jantu ca'axcoxtucalh la'ixpujitat'an ju ist'a'israelitanin ni jantu xamati' cac'atsa ni talhilaca'anta ju Jesús.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Chunch ju talalh ni va palai k'ox ixtalhiulai ni catanaulhch ju ixt'alapanacni ni xalack'ajin tajunita. Palai jantu tu'u' talhiula ni Dios ju canaulh ni xalack'ajinch catava.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Ju Jesús p'as naulh: ―Ju quilhilaca'antach jantu va quit'in ju quilhilaca'anta. Para vachu' yuchi ju lhilaca'an ju quimacaminta.
44 Jesus disse bem alto:
45 Chai va tichi chavaich ju quilakts'in pus tachi ju va lakts'in ju quimacaminta.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Ju quit'in icminta ju ani lacamunutpa' tachi ju tu'u' maclhcu ni laich ac'amalacpucujuya' ju lapanacni. Ju chunch tachi chun ju quintalhilaca'anch quit'in jantu va tachi ts'ista cajuna' ju la'ixtac'atsan'an.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Ju cak'asmat'a' ju quinchivinti para ni jantu tu'u' calhiulaya' pus jantu quit'in ju ic'ulani ixtalak'alhin. Jantiyu' iclhiminta ju quit'in ni va ac'a'ulanilh ixtalak'alhin'an ju lapanacni. Va icminta amak'alhtaxtunu' ju lapanacni.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Alin tuchi ixtalakxtuch ju ulani ixtalak'alhin ju jantu tu'u' quilhiulai chai ju jantu laca'i ju quinchivinti. Ju chivinti ju icnajunta anch ju caputasuyach ixtalak'alhin'an acsni cachina' ju avilhchan ju ix'aclanti lacamunutpa'.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Chai jantu va qui'akstu ju icchivinin. Para yuchi ju icnajun tuchi quijuni ju quimpai ju quimacaminta. Chai yuchi ju quimavasalanilh ta yu laich acnona'.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Chai icc'atsaich ni alin ju atsucunti jonk'alhita acsni muctaxtucan ju la'ixlhamap'aksin ju quimpai Dios. Pus yuchi ju icnajunch tachi ju quijunitach ju quimpai Dios.
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.