João 9

Southeastern Tepehuan NT (STP_TBL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Baꞌ nammɨ gama jaꞌk na ba jimchuꞌ gu Jesuus, ba tɨɨ maaꞌn gu maaꞌnkam cham ñia kam na mi jaꞌp daa, na dɨɨlh pur pu chuꞌm nat dɨr maaxir.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Baꞌ xi chɨkka am gu noonbiꞌñ, jup tɨtda am: ―Jiñ jaduuñ, ¿dɨɨlh aam uaꞌtulh dhi jaduuñ nat baꞌ cham ñia kam maaxir, kaꞌ gu gɨꞌkorgaꞌn aa?
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Baꞌ gu Jesuus jup ja tɨtda: ―Cham tuꞌ ji na tuꞌ ja uaꞌtulhdharaꞌ gu gɨꞌkorgaꞌn puiꞌ dhuuk am dhiꞌ, nix chuꞌ gu dɨɨlh uaꞌtulhdhargaꞌn. Jaꞌpji nat puiꞌ jaꞌk pu duu gu Dios na baꞌ gatuuk duaꞌñdhaꞌ na bhaan matgilhiaꞌ na cham tuꞌ xijaichuꞌn na pu tu duñiaꞌ.
3 Jesus respondeu:
4 Baꞌñ aꞌm jum aaꞌ nañ xip tu buimɨi nat jɨꞌk jax jiñ chɨɨꞌn guiꞌ nat bhañ joot, kapbhaiꞌ na kax chu maax, na guꞌ noꞌ bax chukgam, cham jax kax bhaaiꞌn kaꞌ.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Na guꞌ xib nañ maaxik yaꞌ ka oirɨ dhi oiꞌñgaꞌn bhaan, joidham gɇꞌ tanoor iñ na kɨꞌn jix chu maax kɨr bap tuiꞌñgɨdaꞌ gu jaroiꞌ noꞌ moox aaꞌndaꞌ gɨt.
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Baꞌ puiꞌ xi chɨꞌɨɨk mi jaꞌp xi xixbuk dɨbɨɨr taꞌm palhɨɨp xi dhaꞌmunak bhaiꞌ xi juulh buupuiram gu cham ñia kam.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Miꞌ dhɨr baꞌp tɨtda: ―Xib jap baꞌ xim ikoimdharaꞌ gum buibas muni Siloe, na paiꞌ kolhbixdhix gu suudaiꞌ. ―Siloe jaꞌp kaiꞌñkam jup jum kaiꞌch nat jumai mu jootsak. Baꞌ mam ikoimdham gu cham ñia kam mu na paiꞌ tu aagiꞌñ gu Jesuus. Joidham bhaiꞌ ji ñiata nat jax jum ikoim, jix kɨɨꞌ mummu jaꞌk ba ai kiaꞌmiꞌñ.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Baꞌp kaiꞌch am gu mi jaꞌp oiꞌñkam gio guiꞌ nam mu jaꞌp ka nɨiꞌñdhaꞌ na cham ñia kam mi jaꞌp daakat ka tu taandaꞌ gu tuumiñ nam onbaiꞌñdhaꞌ: ―¿Cham aar diꞌ gu yaꞌni kiokam nax joiꞌñdhaꞌ na mi jaꞌp daakat ka ja taandaꞌ gu jaꞌtkam gu tuumiñ?
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Baꞌ jɨꞌmaꞌn jup kaiꞌch am: ―Dhiiꞌ dhor diꞌ. Guꞌ ji nam guꞌ jaiꞌ cham tɨ jɨɨgiꞌñ nar diꞌ, jup kaiꞌch am: ―Jir jumai ji dhiꞌ, guꞌ ji na guꞌ pu chuꞌm jup tɨ nɨiꞌñ. Baꞌ dɨɨlh jup ba tu aaꞌ guiꞌ na cham ñia kat, jup kaiꞌch: ―Aañiꞌ dhor diꞌ.
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Baꞌx bhaiꞌ bhaiꞌ ji chɨkka mɨt, jup tɨtda am: ―¿Guꞌ jax baꞌ moo duuk joidham jup ba ji dhudua dhim buupui nap cham ñia kat?
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Baꞌ guiꞌp ja tɨtda: ―Dho maaꞌn gu jaduuñ guiꞌ na saak Jesuus tɨɨꞌ nat jaꞌp jix bhaiꞌ dhuu nat jiñ dhuaꞌñ. Mi jaꞌp pɨx xi xixbuk dɨbɨɨr taꞌm palhɨɨp xi dhaꞌmunak yaꞌ xiñ juulhdhak jiñ buupui am jup jiñ chɨtda: “Xim ikoimdhamɨr baꞌ xib muni Siloe.” Aañ baꞌ mu jimɨɨk jup xiñ ikoim, pu joidham bhaiꞌ ji ñiata ñich.
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Baꞌ giop xi chɨkka am, jup tɨtda am: ―¿Paa baꞌ jaꞌk bhɨi nach machiaꞌ nar jaroiꞌ dhaꞌ? Baꞌ guiꞌ na cham ñia kat jup ja tɨtda: ―Dho cham maat iñ nat pa jaꞌk bhɨi.
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Miꞌ dhɨr baꞌ nam miꞌ puiꞌ xi kaiꞌchimɨk, ba baidhak jamɨt guiꞌ na cham ñia kat bhammɨ nam paiꞌp tuꞌiiꞌ guiꞌ nam pariseos jum tɨɨtɨꞌndaꞌ,
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 nam guꞌx maat na janoꞌ cham tum juandaꞌ nat paiꞌ dhuuk duaꞌñ gu Jesuus, nat palhɨɨp xi dhaꞌmunak gu dɨbɨɨr chiñborgaꞌn kɨꞌn bhaiꞌ xi juulh buupuiram.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Baꞌ na mɨt bhammɨ ba aich ja bui gu pariseos, bhaiꞌ ji chɨkka mɨt ɨp nat jax dhuuk dua na cham ñia kat. Baꞌ guiꞌp ja tɨtda: ―Dho dai nat palhɨɨp xi dhaꞌmunak gu dɨbɨɨr yaꞌ xiñ juulh jiñ buupui am guiꞌ nañ jaroiꞌ ba aaꞌ, gio baꞌ na ñich xiñ ikoimdham, pu joidham bhaiꞌ ji ñiata ñich na pim jax bañ ñɨiꞌñ.
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Baꞌ miꞌ ba ji ñiokbo mɨt dɨɨlh gu pariseos, jɨꞌmaꞌn jup kaiꞌch am: ―Cham ji nach ɨlhiiꞌñ nat Dios bha joot gu jaroiꞌ nat puiꞌ duaꞌñ dhich jaduuñ, na baꞌ cham tuꞌ kaꞌm nɨiꞌñ na paiꞌ dhuuk cham tum juan. Jaiꞌ maakam bhaiꞌp ji chɨi mɨt, jup kaiꞌch am: ―¿Guꞌ baꞌ ɨlhiiꞌñ japim aa na gu jax chuꞌm jaꞌppɨx maaꞌnkam jix uaꞌtulhdhix kam puiꞌp ba tu buadaꞌ na tuꞌr jix bhaiꞌm duukam? Baꞌ miꞌ puiꞌ xi kaiꞌchimɨk cham maaꞌn ñiꞌook kap duuk am.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Baꞌ xi chɨkka am ɨp gio guiꞌ na cham ñia kat, jup tɨtda am: ―¿Aap gi jax ɨlhiiꞌñ jiñ jaduuñ? ¿Tuꞌ chir jup tuꞌm daꞌ gu jaroiꞌ nat puiꞌm duaꞌñ nap cham ñiakat? Baꞌ guiꞌp ja tɨtda: ―Aañ ɨlhiiꞌñ na dhiꞌ bhaankamuꞌn jup ba tu aꞌga guch Gɨꞌkoraꞌ jaꞌp na jax saak gu bɨjɨk dɨr kam nam bhaankamuꞌn tu aꞌgimɨk.
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Guꞌ ji na guꞌ gu gɇꞌgɇrkam Israel kam cham tɨ jɨɨgiꞌñ am na dhiꞌr diꞌ guiꞌ na cham ñia kat, na guꞌx kɨkɨɨꞌ gu buupuiꞌñ nam bhaiꞌ xi nɨiꞌñ. Puiꞌ mɨt ma tu ja joochxi gu gɨꞌkorgaꞌn nam mu jiimdaꞌ.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Baꞌ guiꞌ muiꞌp ma jii mɨt. Baꞌ na mɨt bhammɨ ba ai, ba ja tɨkka am, jup ja tɨtda am: ―¿Dhiꞌñi aar diꞌ gu jam mar nat saak cham ñia kam maaxir na pim jup kaiꞌchdhaꞌ? ¿Jax dhuuk dua?
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Baꞌ bhaiꞌ ji ñio mɨt gu gɨꞌkorgaꞌn, jup kaiꞌch am: ―Dho guꞌ jax gip biaꞌ ich nach tɨꞌyaꞌ, nach guꞌx maat na dhiꞌr jich mar nat cham ñia kam maaxir.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Guꞌ nat jax dhuuk jum kɨɨꞌñdha, cham bhaaiꞌ ji nach jax dhui jax aagiꞌñdhaꞌch jaaduñ, noꞌt jaxjɨ jaroiꞌ duaꞌñ nat baꞌ bhaiꞌ jim kɨkgidha gu buupuiꞌñ, cham jach dho baꞌ maat. Jix maat ji dɨɨlh na pim xi chɨkkaꞌ na jam aagiꞌñdhaꞌ, na guꞌ bar gɇꞌ maaꞌnkam juraaꞌn biaꞌ kam.
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Baꞌ dhiꞌ nam puiꞌ jɨꞌ kaiꞌch gu gɨꞌkorgaꞌn, nam jix ja ɨɨbhiꞌñ gu gɇꞌgɇrkam Israel kam, nam guꞌ bɨɨpɨꞌ dɨr pu puiꞌ ba tɇ kɇɇ nam sap jup kaiꞌchdhaꞌ nam cham ka doꞌñchoꞌ gu jaroiꞌ na mu bakiaꞌ nam paiꞌ jax tu daandaꞌ noꞌ jax kaiꞌch na gu Jesuus jir diꞌ guch Xoiꞌkam.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Puiꞌ kum baꞌp kaiꞌch pɨx: “Jix maat ji dɨɨlh na pim xi chɨkkaꞌ, na guꞌ bar gɇꞌ maaꞌnkam juraaꞌn biaꞌ kam.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Baꞌ xi baidhak jup tɨtda am ɨp gio guiꞌ na cham ñia kat: ―Xi chum uañdhaꞌ ap buiñor gu Dios na pich ba dua, cham tuꞌ gu jaroiꞌ buiñor nat puiꞌ panaas jum duaꞌñ. Nach guꞌ aach jix maat nat giilhim bam uaꞌtulh guiꞌ gu maaꞌnkam.
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Baꞌ bhaiꞌ ji ñio guiꞌ na cham ñia kat, jup ja tɨtda: ―Aañ cham jup maat ji noꞌx uaꞌtulhdhix, daipuꞌ ji nañ jix maat nañ aañ cham ñia kat. Xib jix kɨkɨɨꞌ guñ buupui nat jiñ dhuaꞌñ.
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Baꞌ gio bhaiꞌp ji chɨkka mɨt, jup tɨtda am: ―¿Jax moo duuk jum duaꞌñ? ¿Jax bhaiꞌ ji chu duu na baꞌ bax kɨkɨɨꞌ dhim buupui?
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Baꞌ guiꞌp ja tɨtda ɨp gio: ―Dho gi nañ guꞌ tɨi ba jam aagiꞌñ, guꞌ ji na pim guꞌ cham jiñ jɨɨgiꞌñ. ¿Kaꞌ na pim jix aaꞌ aa na pim tɨ jɨɨꞌñdhaꞌ buiñor ku pim baꞌx aaꞌ nañ pɨx mu dɨr bhaiꞌ ji kɨksadaꞌ nañ jam aagiꞌñdhaꞌ?
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Baꞌ pɨx am bhaak jamɨt nat puiꞌ xi ja tɨɨꞌn, giilhim tɨtda am na jax cham jir am kat nam tɨɨdaꞌ, jup kaiꞌch am: ―Aap chi noꞌp jix aaꞌ jia nap mu jaꞌk kaichgɨdaꞌ gum bɨɨm tuꞌm. ¿Jaroo gip jum daaꞌ siap mu kaichuꞌ? Aach nach guꞌ miꞌ puiꞌ tu daaꞌñchuꞌ nat jax tu uaꞌnak gu Moisees,
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 nach guꞌx maat nat Dios bha ñioꞌkdhak na baꞌ bhaankamuꞌn tu aꞌgimɨk. Guꞌ guiꞌ gu maaꞌnkam, pu cham maat ich ji na paiꞌ dhɨr jaꞌk jimdat ya jaꞌp pu tu buim.
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Baꞌp ja tɨtda: ―Jaꞌp moo joidham cham jum ɨlhdham jup bañ dhuaꞌñ jia gu jaduuñ, sia ku pim cham maat na paiꞌ dhɨr jaꞌk jim. Tɨɨꞌ nax kɨkɨɨꞌ xib guñ buupui.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 ¿Jax japim baꞌ duukat maakam ɨlhiiꞌñ? ¿Jax dhui moo joidham jup ba ji palhbuidhaꞌ gu Dios gu jaroiꞌ noꞌx uaꞌtulhdhix, sia ku tɨi xi ɨlhiiꞌñ nap tu duñiaꞌ gu tuꞌ nar jix bhaiꞌm duukam? Dai noꞌ tuꞌ kaꞌm nɨiꞌñ gu Dios gio noꞌ miꞌ puiꞌ jimchuꞌ na jax jix aaꞌ na baꞌ puiꞌ ji chu buusnichgɨdaꞌ na jax ɨlhiiꞌñdhaꞌ.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 ¿Paa gi dhuuk jaroiꞌ mu paiꞌ pɨx ba kaidhaꞌ nat ba duaꞌñ gu jax chuꞌm cham ñia kam?
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Guꞌ dhiꞌx maatɨꞌ ji nat Dios bha joot. ¿Jax dhui puiꞌp ba tu buidhaꞌ gɨt noꞌ dɨɨlh pɨx?
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Baꞌ bhaiꞌ ji ñio mɨt gu gɇꞌgɇrkam, jup tɨtda am: ―¿Guꞌ aap ba ɨlhiiꞌñ aa nap yaꞌ bach aagiꞌñdhaꞌ nach jax jaꞌk tuiꞌñgɨdaꞌ na pich pux uaꞌtulhdhix kam maaxir? Puiꞌ xi chɨɨdak gammɨjɨ xi joot jamɨt.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Baꞌ nat puiꞌ ba tɨ kai gu Jesuus na mɨt maiꞌ joot guiꞌ nat duaꞌñ na cham ñia kat, ma gaagam. Nammɨ gama jaꞌk tɨɨgɨk jup tɨtda: ―¿Tɨ jɨɨgiꞌñ ap aa buiñor gu Maraaꞌn gu Dios?
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Baꞌp kaiꞌch guiꞌ na cham ñia kat: ―¿Jaroo gi dhaꞌ? Noꞌ pich iam jiñ aaꞌñ jiñ jaduuñ nañ baꞌ tɨ jɨɨꞌñdhaꞌ buiñor.
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Baꞌ gu Jesuus jup tɨtda: ―Aañiꞌ dhor diꞌ nañ yaꞌ tum aꞌgiꞌñ. Xib japich baꞌ bañ maat.
37 E Jesus lhe disse:
38 Baꞌ guiꞌ na cham ñia kat nat jax oꞌlhiaꞌn kɨꞌn kɨkbuk jup tɨtda: ―Tɨ jɨɨgiꞌñ iñ dho bɨɨx jiñ jur kɨꞌn aap jum bui.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Baꞌ miꞌ dhɨr jup tɨtda gu Jesuus: ―Dho guꞌ aañ bhaiꞌ pɨx ja mattudam ji gu jaꞌtkam yaꞌ dhi oiꞌñgaꞌn nam jax chuꞌm miꞌ puiꞌ jiim na jax jix aaꞌ guñ Gɨꞌkoraꞌ gio guiꞌ nam jax chuꞌm cham miꞌ puiꞌ jiim, nam baꞌ bhaiꞌ ji chɨ tɨgiaꞌ guiꞌ nam cham ñiññia. Guꞌ baꞌ guiꞌ nam puiꞌm aaꞌ nam jix ñiññia, naiꞌ ji chutkiaꞌ gu ja buupui.
39 Jesus continuou: —
40 Baꞌ jɨꞌmaꞌn gu pariseos nam mi jaꞌp guꞌkat kɇɇ nat puiꞌ jɨꞌ tɨi gu Jesuus, jup tɨtda am: ―¿Aach jap bɨɨx jich aagɨt jup kaiꞌch nach cham ñiññia?
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Baꞌ gu Jesuus jup ja tɨtda: ―Noꞌ pim aapiꞌm cham ñiññia kaꞌ gɨt, cham tuꞌ kuiñcha biaꞌkaꞌ pim gɨt ji kɨꞌn gu jam uaꞌtulhdharaꞌ. Guꞌ ji na pim guꞌp kaiꞌch na pim jix ñiññia, giilhim jix uꞌuaꞌtulhdhix japim.
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.