Marcos 7

Sug Begu Ne Kalegenan (STB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Sud duma ne ngak Pariseo bu' su ngang mentetendu' se Kesugu'an neng minateng buwat seg Jerusalem miktipung pelibut riin ni Jesus.
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Mi'ita' nilan ne sud duma ne ngak tinu'unan ni Jesus minaan neng melemu' su nga gemeg nilan—bu' senita pa, nda' ilan mekepengunaw sumala' sek pebiyan nek tinendu' ne ngak Pariseo neg baalen ne nga getaw.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 Su ngak Pariseo bu' su dlaun ne nga getaw Judeo miksunud se nga ketendu'an neng mirawat buwat se nga gepu'an nilan. Ndi' ilan maan bu' ndi' nilan me'unawan se ginsaktu su nga gemeg nilan;
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 awas ndi' ilan maan isan landun neg buwat ri sek pemeledya'an gawas neng me'ugasan nilan nini guna. Bu' sinunud nilan sung melaun ne ngak sugu', neng mirawat nilan, maa' se ginsaktu nek pegugas se ngak tasa, ngak pitsil, nga kaldiru, bu' ngag beliliran.)
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Aas su ngak Pariseo bu' su ngang mentetendu' se nga Kesugu'an miksaak ri ni Jesus, “Tuma ma su ngak tinu'unan mu nda' ma peksunud se nga ketendu'an neg binilin nu nga gepu'an ta, tumu' minaan ilan isan melemu' su nga gemeg nilan?”
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Miksembag si Jesus tu senilan, “Ginsaktu gaid suk pekpengatuk ni propeta Isaias metendeng seniyu! Gamu sung mikpelaunglaung, sumala' sek sinulaten:
6 Jesus respondeu:
7 Nda'irunik paluun suk peksimba nilan ri senaan,
7 A adoração deste povo é inútil,
8 “Binibay niyu suk sugu' ned Diwata bu' tinuman niyu su nga ketendu'an ne nga getaw.”
8 E continuou:
9 Bu' middugang pa gaid mektalu' si Jesus, “Metau amu gaid megbibay sek sugu' ned Diwata arun mpetuman niyu su gegulingen niyu ne ketendu'an.
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Ay si Moses miksugu', ‘Pegbesaay mu su gama' mu bu' su gina' mu,’ bu' ‘sung mementalu' neng melaat kuntra tu se gama' awas gina'en kina'enlan gaid nek petain.’
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Ma'ad miktendu' amu, ne bu' su nga getaw duuning me'abang nilan tu se gama' awas gina' nilan, ma'ad mektalu' ilan, ‘Korban ini’ (neng migulugan nek sinaad para begay tu sed Diwata),
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 ndi' ilan na mbaya' megabang ri se gama' awas gina' nilan.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Seng maa' nini nek pebiyan, nda' niyu tendu' suk talu' ned Diwata riin se ngak penendu'an nek pisunud niyu ri sed duma. Bu' melaun pa ne ngag betang neng maa' nini neg binaal niyu.”
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Rayun tinawag puli' ni Jesus suk panen ne nga getaw tu seniin, bu' miktalu' tu senilan, “Penginengeg amu ri senaan, dlaunan niyu, bu' sabut niyu ini:
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 nda'irunig betang nek sumeled riin seg baba' niyu neg buwat ri se gawas neng mekepelemu' ri seniyu. Tumu', landun sung menggawas riin seg baba' niyu, giin sung mekepelemu' ri seniyu.”
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 — ausente —
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Seng migawa' si Jesus tu se nga getaw bu' sinumeled tu seg balay, su ngak tinu'unaan miksaak ri seniin metendeng se galing ketu.
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 Miktalu' si Jesus tu senilan, “Nda' amu ba rekay mekesabut? Nda' ba niyu mesabut ne su dlaun neg buwat se gawas nek sumeled riin seg baba' niyu, ndi' mekepelemu' ri seniyu,
18 Então ele disse:
19 tendeng ay ndi' ini meseled ri sek pengena'ena' niyu ma'ad riin sek tiyan niyu, bu' rayun gumawas ra ini ri se dlawas?” (Sek pektalu' ni Jesus run nini, mikpemetuud ne su dlaun ne ngak pekaan mbaya' aanen.)
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Bu' mikpeddayun giin sek pektalu', “Landuni gumawas riin se gena'ena' niyu, giin nini sung mekepelemu' ri seniyu.
20 Ele continuou:
21 Ay buwat ri se gena'ena' niyu, gumawas sung melaat nek pengena'ena' ne giining megunut ri seniyu seg imural nek pekpekighilawas, sek peddaaw, sek pekpatay,
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 sek pekpenapaw, se kerelaw, sek pegbaal se dlaun nek pekemelaat, sek pekpenlimbung, sek pekpetuyang seg imural nek pekpekighilawas, se kesina, sek pedlaat ri sed duma, sek pekemelipetaasen, bu' seg binural—
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 dlaun ne ngang mekelaat ne ngag betang keni megbuwat ri se gena'ena' niyu bu' mekegbaal neng mekepelemu' ri seniyu.”
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Mbuus migawa' si Jesus se dlugar ketu bu' miritu giin se nga dlugar neng megaud sek siyudad sek Tiro. Sinumeled giin tu seg balay bu' ndi'en liyagan ned duuning mekesuun ned ditu giin. Ma'ad ndi' gaid giin mekegedlud.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 Sala gina', ne sug bata'en ne dlibun duuning melaat ne gispiritu riin seniin, mikerengeg metendeng ri ni Jesus bu' miritu rayun seniin bu' middempug riin se geksuren.
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 Dlibun keni gena' Judeo, mi'etaw ritu se dlugar sek Fenicia nek sakup sek Syria. Migandyu' giin ri ni Jesus nek peguwasenen sung menulay buwat riin seg bata'en.
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Ma'ad miktalu' si Jesus, “Paanen ta reli' guna su nga gembata'. Ay ndi' mpiya ne uwanen su gaan ne nga gembata' bu' tikpu'en tu se nga gitu'.”
27 Mas Jesus lhe disse:
28 “Sir,” miksembag giin, “Isan su nga gitu' ri sed diyalem ne dlemisaan mekekaan se ngang mumu se nga gaan ne nga gembata'!”
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Aas miksembag si Jesus tu seniin, “Tendeng seng maa' niin nek sembag, uli'a na; bu' me'ita' mu ne suk penulay ginumawas na tu seg bata' mu ne dlibun!”
29 Jesus disse:
30 Minuli' giin bu' mi'ita'en sug bata'en neng mikpegbelilid; bu' suk penulay ginumawas na ri seniin.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Rayun migawa' si Jesus tu se dlugar nek Tiro bu' minetas tu sek Sidon pagaw tu sed danaw Galilea, dluwaten, biyanay su dlugar nek sakup sed Decapolis.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Sud duma ne nga getaw miguwit tu seniin nek sala ne getaw neg bengel bu' ndi' gupiya meketuntul, bu' mikpe'ilelaat ilan ri ni Jesus ned depenaan giin.
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Aas inuwit giin ni Jesus pelayu' tu se ngak panen ne nga getaw, ineksuken su ngak tendu'en tu se ngak telinga nu getaw, middula' giin, bu' inikapen sud dila' nu getaw.
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 Rayun migangag si Jesus tu se dlangit, middegu, bu' miktalu' tu se getaw, “Efata!” ne su gulugan, “Mpukaa!”
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Bu' mikerengeg rayun su getaw, suk pekegugelen mitelen, bu' mpalas na suk pegabiten.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Rayun si Jesus mimandu' tu se nga getaw ne ndi' ilan mengasuy tu se isan ta'; ma'ad seng middugang pa la' na giin sek pekpemandu', miksamet ilan na ma'ad tumu' mengasuy.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Su dlaun neng mikerengeg mitingala gupiya bu' miktalu', “Su dlaun ne ngag betang neg binaalen melengas! Isan sug bengel miperengegen bu' su gugel mipetuntulen.”
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.