Lucas 10
Sug Begu Ne Kalegenan (STB) vs NAA
1 Na, dluwat ini, mikpili' su Ginu'u ne dlain pa nek pitu pulu' bu' ruwa' ne nga getaw bu' sinugu'en ilan nek pidduwa' tawan bu' pi'unaan tu se kada ne dlunsud bu' se dlugar nek pa'agawaan.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e os enviou de dois em dois, para que fossem adiante dele a cada cidade e lugar onde ele haveria de passar.
2 Miktalu' giin ri senilan, “Meleget gupiya su geniin ma'ad miika' ra sung menggeniyan. Aas megampu' amu ri se gapu' ne geniin arun mekpawit pa giin ned dugang neng menggeniyan ri sek pedlegeniyaan.
2 E lhes disse:
3 Na, pedlaang amu! Gaku' miksugu' seniyu maa' ne ngang nati ne karniru ritu se ngang mekebelu' ne ngang menanap.
3 Vão! Eis que eu os envio como cordeiros para o meio de lobos.
4 Ndi' amu meguwit nek pitaka awas gambag awas ngak sandalyas. Bu' ndi' amu melangan mektuntul ri sed dalan.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias; e não saúdem ninguém pelo caminho.
5 Bu' isan ta' neg balay ne gempenaikan niyu, pepiyanay niyu reli' su getaw ketu bu' telu'ay niyu, ‘Pengumpiyanan nud Diwata suk pamilya mu duma se kelinaw.’
5 Ao entrarem numa casa, digam primeiro: “Paz seja nesta casa!”
6 Bu' mbaya' ilan ned dumawat nek pengumpiya ri sek tinalu' mu, pengumpiyanan ilan gaid, bu' ndi' ilan mbaya', suk pekpengumpiya niyu ri senilan mpuli' ra ri seniyu.
6 Se houver ali uma pessoa que ama a paz, sobre ela repousará a paz de vocês; se não houver, a paz voltará sobre vocês.
7 Penaik amu ri se guna neg balay ne su gapu'en dumawat ri seniyu. Bu' landuni ilaken ri seniyu, aan niyu, tendeng ay su ngang minerbahu mbaya' gaid su'ulan. Ndi' amu pedlelegalin nek penaikan.
7 Fiquem na mesma casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; porque o trabalhador é digno do seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Na, bu' meritu amu sek sala ne dlunsud, bu' duwaten amu ne nga getaw ritu, aan amu isan landun ne gilak ri seniyu.
8 Quando entrarem numa cidade e ali forem bem-recebidos, comam do que lhes for oferecido.
9 Petelen niyu su ngang minlaru ritu bu' esuyay niyu ilan, ‘megaud na riin senilan suk pedlegari' ned Diwata.’
9 Curem os doentes que nela houver e digam ao povo dali: “O Reino de Deus se aproximou de vocês.”
10 Ma'ad isan ta' ne dlunsud ne gempa'agawan niyu bu' ndi' amu temba'en nu nga getaw ritu, gawas amu ri se ngad dalan bu' talu' niyu,
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, saiam pelas ruas, dizendo:
11 ‘Isan su dlubek rini se dlunsud niyu neng mineket ri se nga geksud nami, tektaken nami arun mesuunan niyu ne sud Diwata meksilut ri seniyu. Ma'ad pegena'ena' niyu ne suk Pedlegari' ned Diwata megaud na.’
11 “Até o pó desta cidade, que grudou nos nossos pés, sacudimos contra vocês! No entanto, saibam que está próximo o Reino de Deus.”
12 Telu'an'u amu ne suk silut ri se nga getaw ri se dlunsud ketu ne genda' peddawat riin seniyu gembagel pa kampuun sinangkali' sek taga Sodoma se Gendaw nek Pegukum.”
12 Eu digo a vocês que, naquele dia, haverá menos rigor para Sodoma do que para aquela cidade.
13 Bu' miktalu' puli' si Jesus, “Mekelelaatlelaat amu ne ngak taga Corazin bu' gamu ne ngak taga Betsaida! Bu' su ngang milagru riin seniyu, mibaal pa ritu sek Tiro bu' sek Sidon, mpayat ilan na siya mekseluk nek saku bu' megbetang ne gabu ri se gulu nilan sek pegilala neng middiksu' ilan ri se ngak sala' nilan.
13 — Ai de você, Corazim! Ai de você, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que foram feitos em vocês, há muito que elas teriam se arrependido, assentadas em pano de saco e cinza.
14 Ngani' se Gendaw nek Pegukum, suk silut nek para seniyu gembagel pa kampuun sinangkali' sek silut nek para se ngak taga Tiro bu' ngak taga Sidon.
14 Mas, no Juízo, haverá menos rigor para Tiro e Sidom do que para vocês.
15 Bu' gamu, ngak taga Capernaum, migena'ena' amu ba nek siya'en amu nu dlaunan tu se dlangit? Leddu'en amu ritu se gapuy se gimpirnu!”
15 — E você, Cafarnaum, pensa que será elevada até o céu? Será jogada no inferno!
16 Bu' rayun miktalu' si Jesus ri se ngak tinu'unaan, “Su nga getaw neng menginengeg ri seniyu, menginengeg rema ri senaan; su nga getaw neng memilas ri seniyu, memilas rema ri senaan; rayun ta' sung memilas ri senaan, pemilasenen rema sung miksugu' ri senaan.”
16 — Quem ouve vocês ouve a mim; e quem rejeita vocês é a mim que rejeita; quem, porém, me rejeita está rejeitando aquele que me enviou.
17 Sek pekpuli' nu ngak pitu pulu' bu' ruwa', pidleliyag ilan gaid gupiya bu' laung nilan, “Ginu'u, isan su ngak penulay mikpetu'u riin senami pebiyan ri se ngalan mu!”
17 Então os setenta voltaram, cheios de alegria, dizendo: — Senhor, em seu nome os próprios demônios se submetem a nós!
18 Bu' miktalu' rayun si Jesus, “Mi'ita'u suk pekeladdu' ni Satanas buwat se dlangit maa' se kinlap ne gilat.
18 Jesus lhes disse:
19 Penginengeg amu, binegayan'u amu ne ga'em, arun me'indegindegan niyu su ngang mamak bu' gulangulang bu' daagen niyu su ga'em ni Satanas. Bu' nda'irun gairing mekepedlaat ri seniyu.
19 Eis que eu dei a vocês autoridade para pisarem cobras e escorpiões e sobre todo o poder do inimigo, e nada, absolutamente, lhes causará dano.
20 Ma'ad ndi' amu pedleliyag tendeng ay su ngang melaat ne gispiritu mikpetu'u na ri seniyu, bu' ndi', pedleliyag amu tumu' ay su nga ngalan niyu misulat na ritu se dlangit.”
20 No entanto, alegrem-se, não porque os espíritos se submetem a vocês, e sim porque o nome de cada um de vocês está registrado no céu.
21 Sek panahun ketu, binatik ni Jesus su dleliyag neng migbuwat se Gispiritu Santu, bu' miktalu' giin, “Ama', gapu' nu dlangit bu' dlupa', siya'en'u dya'a tendeng ay su kemetuuran ne inedlud mu ri se ngang metau bu' duuni ngak sinuunaan, pisuun mu tumu' tu se ngad yanu ne getaw. Ama', salamat gaid tendeng ay giin nini su dliyagan mu neng mehitabu'.”
21 Naquela hora, Jesus exultou no Espírito Santo e exclamou:
22 “Su dlaun ne ngag betang nek tinudyan na ri senaan nu Gama'u. Su Gama' raing mikilala ri senaan neg Bata'en. Bu' Gaku' ra sung mikilala ri se Gama'u bu' su dlaun ne getaw ne dliyagan'u pe'ilala tu se Gama'u.”
22 — Tudo me foi entregue por meu Pai. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e também ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 Mbuus inatubang ni Jesus su ngak tinu'unaan bu' miktalu' senilan ne gilan ra, “Pedleliyag amu gaid ay mi'ita' gaid niyu ngag betang keni!
23 E, voltando-se para os seus discípulos, Jesus lhes disse em particular:
24 Ay meleget ne ngak propeta bu' nga gari' nud diin ne dliyagan nilan megenleng bu' menginengeg se dlaunan neng mi'ita' bu' mirengeg niyu. Ma'ad nda' ini mehitabu' ri sek timpu nilan.”
24 Pois eu lhes digo que muitos profetas e reis quiseram ver o que vocês estão vendo, mas não viram; e quiseram ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
25 Bu' duunik sala tawan neng menintulu' ri se Kesugu'an neng migindeg bu' miksaak arun indanan si Jesus, “Sir, lama run mai gembaya'u baalen arun mekerawatu se ketubu' ne genda'i gekteben?”
25 E eis que certo homem, intérprete da Lei, se levantou com o objetivo de pôr Jesus à prova e lhe perguntou: — Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 Bu' miksembag si Jesus ri seniin, “Landun maing misulat ri se Kesugu'an? Landun mai gulugaan nini?”
26 Então Jesus lhe perguntou:
27 Bu' miktalu' su getaw, “Petail mu su Ginu'u ned Diwata mu sek tibuuk nek pusung mu, sek tibuuk ne kalag mu, sek tibuuk nek sekeg mu, bu' sek tibuuk nek pengena'ena' mu. Bu' petail mu suk sumbalay mu maa' sek pekpetail mu ri se gegulingen mu.”
27 A isto ele respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, com todas as suas forças e todo o seu entendimento.” E: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
28 “Ginsaktu gupiya suk sembag mu,” miktalu' si Jesus; “Baal mu ini bu' merawat mu su ketubu' ne genda'i gekteben.”
28 Então Jesus lhe disse:
29 Ma'ad getaw ketu liyagaan mpe'ita' ne ginsaktu giin ri sek tinalu'en. Aas miksaak pa gaid giin, “Ta' ma rekay suk sumbalay'u?”
29 Mas ele, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: — Quem é o meu próximo?
30 Bu' sinembag giin ni Jesus pebiyan ri se galing, “Duunik sala tawan ned dinumiksun pagaw seg Jerico buwat seg Jerusalem. Bu' saanain meddiksun, inapa' giin nu ngak tulisan. Inuwan nilan su dlaun neg betangen asta na suk suuben, binentul nilan giin rayun bineleng nilan seng megaud na giin matay.
30 Jesus prosseguiu, dizendo:
31 Bu' peketubus itu, duunik sala nek pari' neng minayan. Bu' ali'en me'ita' su getaw, linumiyaw giin tu sed dipag ne geksid ned dalan bu' biniyanaan ma'aray.
31 Por casualidade, um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho e, vendo aquele homem, passou de largo.
32 Mbuus tubus itu, duun na pelumik sala ne getaw neng minayan ne suk terbahuun megabang ritu se ngak pari' sek templo. Sek pekiita'en run su getaw ketu, linumiyaw gusay giin bu' minayan ma'aray.
32 De igual modo, um levita descia por aquele lugar e, vendo-o, passou de largo.
33 Sek tambinai', duuning minayan ne getaw nek taga Samaria. Bu' sek pekiita'en run su getaw neg binentul, milelaat run giin.
33 Certo samaritano, que seguia o seu caminho, passou perto do homem e, vendo-o, compadeceu-se dele.
34 Aas, mikpegaud giin, rayun binulungen ne dlana bu' neg binu suk samaren bu' pingegberaan. Tubus itu, binetangen giin ri se dlekud nek sinekayaan nek petubu'en; bu' dinelung giin nu getaw nek taga Samaria ritu seg balay nek pektulugan bu' kinetaan giin.
34 E, aproximando-se, fez curativos nos ferimentos dele, aplicando-lhes óleo e vinho. Depois, colocou aquele homem sobre o seu próprio animal, levou-o para uma hospedaria e tratou dele.
35 Sek pekemanlema' migbegay giin nek selapi' tu se gapu' neg balay, laungen, ‘Ketaay mu giin bu' kulang pa suk selapi' neg binegay'u seni'a, dugangan'u ra sek pekpuli'u rini.’”
35 No dia seguinte, separou dois denários e os entregou ao hospedeiro, dizendo: “Cuide deste homem. E, se você gastar algo a mais, farei o reembolso quando eu voltar.”
36 Bu' tinubus ni Jesus su galing ketu sek peksaak, “Seni'a nek pengena'ena', ta' ma sek telu ketu sung mikpi'ita' ne giinik sumbalay ne getaw keni nek tinulis?”
36 Então Jesus perguntou:
37 Bu' miksembag sung menintulu' ri se Kesugu'an, “Sung milelaat ri seniin.”
37 O intérprete da Lei respondeu: — O que usou de misericórdia para com ele. Então Jesus lhe disse:
38 Na, mikpeddayun medlaang si Jesus bu' su ngak tinu'unaan, bu' mirepet ilan sek sala neg baryu. Seg baryu ketu, duuni dlibun ritu ne giningelanan si Marta neng mingalimba' ri senilan tu seg balain.
38 Quando eles seguiam viagem, Jesus entrou numa aldeia. E certa mulher, chamada Marta, hospedou-o na sua casa.
39 Bu' duunik pateren ne giningelanan ne si Maria. Si Maria keni, migingkud ri seng megaud ne geksud ni Jesus ay liyagaan menginengeg sek penintulu' ni Jesus.
39 Marta tinha uma irmã, chamada Maria, que, assentada aos pés do Senhor, ouvia o seu ensino.
40 Ma'ad si Marta miribuleng gupiya sek pegandam se gaan nilan ni Jesus. Bu' mikpegaud giin riin ni Jesus bu' miktalu', “Ginu'u, nda' ba ma'ad ri seni'a nek pisaddanu nek pated'u sek pegandam ne gaan? Tabal mu seniin neng merini arun ebangan naun.”
40 Marta agitava-se de um lado para outro, ocupada em muitos serviços. Então se aproximou de Jesus e disse: — O Senhor não se importa com o fato de minha irmã ter deixado que eu fique sozinha para servir? Diga-lhe que venha me ajudar.
41 Miksembag su Ginu'u ri seniin, “Uu, Enang Marta, migu'ul bu' migules'a se dlaun ne ngag betang,
41 Mas o Senhor respondeu:
42 ma'ad sala ra su kina'enlan. Bu' pinili' ni Maria sung melengas run gupiya, bu' nda'irun gairing mekuuwan run buwat ri seniin.”
42 mas apenas uma é necessária. Maria escolheu a boa parte, e esta não lhe será tirada.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.