João 11
Sug Begu Ne Kalegenan (STB) vs NAA
1 Na, duunik sala tawan neng midlaru ne su ngalanen si Lazaro. Mikengel giin tu seg Betania. Bu' su ngak pateren ne si Maria bu' si Marta mikengel rema ritu.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 Bu' si Maria keni, giin su dlibun neng migbunag nek pegemut ri se nga geksud ne Ginu'u nek pinunasaan rema neg buuken. Tendeng ay suk pated nilan ne si Lazaro midlaru,
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 aas pisuun nilan nini ri ni Jesus. Laung nilan, “Ginu'u, suk pinetail mu midlaru.”
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Sek pekerengeg run nini ni Jesus, miktalu' giin, “Ndi' giin matay run seng megeel keni. Mihitabu' ini arun mpesiddengegan sud Diwata bu' pebiyan run nini, mpesiddengegan sug Bata' ned Diwata.”
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Na, pinetail ni Jesus sung mekpated ketu ne si Marta, si Maria, bu' si Lazaro.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Ma'ad seng misuunan ni Jesus ne si Lazaro midlaru, migelat pa giin ned duwa' endaw ritu se dlugar nek pikengelaan.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Mbuus, miktalu' giin tu se ngak tinu'unaan, “Mpuli' ita na pelun tu seg Judea.”
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 Miktalu' su ngak tinu'unaan ri seniin, “Rabi, gena' ba santa' endaw pa neg betuun'a siya ritu ne ngag Judeo? Bu' liyagan mu ba ne mpuli' pelun ritu?”
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Miksembag si Jesus tu senilan pebiyan ri se galing, “Ndi' ba duunik sepulu' bu' ruwa' guras sek sendaw? Aas su getaw neng medlaang se gendaw ndi' meterukpa' ay me'ita'en ma su kerelaag rini seg benwa.
9 Jesus respondeu:
10 Ma'ad bu' isan ta' neng medlaang se gebii, meterukpa' giin, ay nda'irun ma kerelaagen.”
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Dluwat ini, miktalu' pa gaid si Jesus tu senilan, “Suk sambat ta ne si Lazaro miktulug. Ma'ad lawan'u giin arun tenuren.”
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Miksembag su ngak tinu'unaan, “Ginu'u, bu' miktulug giin, me'uli'an pa giin.”
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Su gulugan sek tinalu' ni Jesus neng minatay na si Lazaro ma'ad laung run nu ngak tinu'unaan miktulug na run si Lazaro.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 Aas inesuyan ilan ni Jesus se kelaru: “Minatay na si Lazaro.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 Ma'ad pidleliyagu,” miktalu' si Jesus, “ne nda'u ritu. Para ini ri se kelengasan niyu arun mektu'u amu. Ala, meritu ita seniin.”
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Aas si Tomas, ne giningelanan rema ne Gapid, miktalu' tu se ngak sementaunen, “Meddunut ita isan bu' matay ita tendeng sek peksunud ri seniin.”
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Sek peddateng ni Jesus seg Betania, mirengegaan ne gepaat endaw na linebeng si Lazaro.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Na, sug Betania megaud ri seg Jerusalem, mektelu kilumitru ra.
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 Bu' melaun ne ngag Judeo neng miritu arun sek pedduma ri se kegu'ul ni Marta bu' ni Maria tendeng ay minatay suk pated nilan.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Sek pekerengeg ni Marta neng megaud na mateng si Jesus, ginumawas giin arun sek peksungkak ri seniin, ma'ad si Maria mikpebilin tu seg balay.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Sek pegita' ni Marta bu' ni Jesus, miktalu' giin, “Ginu'u, bu' dinia pa, ndi' siya matay suk pated'u.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Ma'ad misuunan'u ne isan nandaw megbegay sud Diwata seni'a isan landun nek penengiin mu ri seniin.”
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 Miktalu' si Jesus ri seniin, “Metubu' puli' suk pated mu.”
23 Jesus disse a ela:
24 Miksembag si Marta, “Misuunan'u neng metubu' giin puli' sek peketubu' puli' ri se ketapusan ne gendaw.”
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Miktalu' si Jesus seniin, “Gaku' sung mekpetubu' puli' ri se ngang minatay, bu' gaku' su getaran ri se ketubu'. Isan ta' sung mektu'u ri senaan, isan matay pa giin, metubu' puli'.
25 Então Jesus declarou:
26 Bu' su dlaun neng medleketubu' bu' miktu'u ri senaan ndi' matay. Miktu'ua ba run nini?”
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 “Wa'a, Ginu'u,” miksembag si Marta, “Miktu'uu gaid ne dya'a sung Misiyas, sug Bata' ned Diwata, suk pirateng nami neng mateng rini seg benwa.”
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Dluwat ini telu'ay ni Marta, mipuli' giin tu seg balay nilan bu' tinawagen suk pateren ne si Maria bu' inilemaan giin, “Keni na sung Menintulu' bu' pinengaw'a niin.”
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Sek pekerengeg run itu ni Maria, migindeg giin bu' miksempun gumawas arun sek peksungkak ri ni Jesus. (
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 Nda' pa mekeseled si Jesus se dlunsud seg Betania. Ditu pa giin sed dapit nek sinungkakan ni Marta ri seniin.)
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Sek pekiita' ne ngag Judeo neng midduma ri se kegu'ul ni Maria tu seg balay, neng miksempun megindeg bu' ginumawas, sinunud nilan giin. Ay laung nilan run neng meritu giin se dlinebengan nek pateren arun meksegaw ritu.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Miritu si Maria sed dapit ned ditu si Jesus. Sek pekiita'en riin ni Jesus, middempug giin ri se geksud ni Jesus neng miktalu', “Ginu'u, bu' rinia pa, ndi' siya matay suk pated'u.”
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Sek pekiita'en run neng miksegaw si Maria bu' asta na su ngak sementaunen ne ngag Judeo, binatiken gupiya su keliseran nilan bu' migu'ul gupiya giin.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 Miksaak rayun giin senilan, “Ta' ma niyu giin linebeng?”
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Aas miksegaw rayun si Jesus.
35 Jesus chorou.
36 Aas miktalu' su ngag Judeo, “Mi'ita' niyu bu' gendun kebagel suk pekpetailen riin ni Lazaro!”
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Ma'ad sud duma miktalu', “Gena' ba pitelenen su ngang mata ne ngag buta? Na, lama nda'en me'ebengay run si Lazaro arun ndi' matay?”
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Mibatik na pelun ni Jesus su keliseran nilan saanay mikpagaw giin tu se dlebeng. Su dlinebengan run nini sala buuk ne dlangeb nek tinempengan sug bengawaan neg batu.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Peddateng nilan ritu, miktalu' si Jesus, “Awa' niyuig batu kiin.”
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Miktalu' si Jesus ri seniin, “Gena' ba neng miktalu'u seni'a ne bu' miktu'ua, me'ita' mu su kesanag ned Diwata?”
40 Jesus respondeu:
41 Aas inawa' nilan sug batu nek tinampeng ri se dlebeng. Migangag rayun si Jesus bu' miktalu', “Gama', mikpesalamatu seni'a tendeng ay pinginengegan mau.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Misuunan'u ne kenunay'a minginengeg ri senaan, ma'ad inasuy'u ini para se nga getaw keni nandaw neng midlibut ri senaan, arun mektu'u ilan ne dya'a sung miksugu' ri senaan.”
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Dluwaten nini telu'ay, migbeksay giin, “Lazaro, gawas'a riin!”
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Bu' ginumawas rayun sung minatay ne su gemegen bu' geksuren miputus pa nek penepeten, bu' sung mulu'en miputus rema nek penepeten. Miktalu' rayun si Jesus senilan, “Ugbaray niyu giin arun mekedlaang.”
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Melaun ne ngag Judeo, neng migbentaw ri ni Maria bu' mikiita' seg binaal ni Jesus, miktu'u ri seniin.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 Ma'ad sud duma senilan miritu se ngak Pariseo bu' miktabal ri seg binaal ni Jesus.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Aas su ngak Pariseo bu' su nga geseg ne ngak pari' miktawag nek pektipung se dlaun nek sakup ri se Dlabaw ne Gukuman. Bu' miktalu' ilan, “Landun maig baalen ta? Melaun ne nga ketingelaan neng mibaal ne getaw keni.
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Bu' peseddanen ta na ma'aray giin,” miktalu' ilan, “Su dlaun ne nga getaw mektu'u ri seniin. Bu' mateng su nga geseg nek taga Roma bu' geba'en nilan suk Templo ta bu' suk tibuuk neng nasud ta.”
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Ma'ad suk sala nek sementaun nilan ne si Caipas ne Dlabi Geseg nek Pari' sek taun ketu, miktalu', “Nda'irun gairing misuunan niyu!
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Nda' amu ba mekegena'ena' ne mpiya kampuun nek sala tawan raing matay lungkan sek tibuuk nasud sung megeba'?”
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Tinalu' ni Caipas ini gena' buwat ri se gegulingenen nek pengena'ena' tendeng ay giin su Dlabi Geseg nek Pari' ri sek taun ketu. Inatuken ne kina'enlan neng matay si Jesus gisip teles para se nga getaw Judeo.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 Bu' gena' na run para se nga getaw Judeo, bu' ndi' para rema se dlaun neg bata' ned Diwata neng mibelagbelag ri sed duma ne dlugar arun metipung bu' mesalabuuk ilan.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Gatad rayun se gendaw ketu, mikpelanu su geseg ne ngag Judeo sek pekpatay riin ni Jesus.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Aas nda' na giin pedlaang ritu seg Judea. Ma'ad miritu giin se dlugar megaud se kemingawan, sek sala ne dlunsud ne giningelanan neg Efraim, ne ritu mikengel giin duma su ngak tinu'unaan.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Nandaw, megaud na su kese'ulugan ne ngag Judeo, ne giningelanan ne kese'ulugan sek Paska. Aas melaun ne nga getaw neng miritu seg Jerusalem neg buwat ri se dlain ne nga dlunsud arun se gendi' pa mateng su kese'ulugan, mekepenlimpiyu ilan pa ri se gegulingen nilan sumala' seng mibetasan nilan.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Aas pinengaw nilan si Jesus bu' saanay mingindeg ilan ritu sek Templo, miksesaakay ilan, “Landun ma ri se gena'ena' niyu? Tumambung ba sakan giin ri se kese'ulugan?”
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Sek panahun ketu, miksugu' na daan su nga geseg ne ngak pari' bu' ngak Pariseo tu se nga getaw ne isan ta' neng mekesuun bu' ta' si Jesus, kina'enlan megasuy senilan arun meraap nilan giin.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.