Romanos 11
Biibilya Nyēē Tiliil (SPYNT) vs AAI
1 Kunyoo ātēēbē kule ii, ara kitay ꞉Yēyiin biikyii nkit? Achicha! Āyēku ꞉anii Isrāyēēliintēēt nyēbo kōōtaab Abraam ānkāābooyē areetaab Beenchamiin.
1 Ayu kwa abibatiyi: Kwanotanot Israel sabuw God kwahirih? Aiyabin! Ayu i Israel orot, Abraham ana rara’ane atufuw naatu au durun i Benjamin.
2 Mātāyē ꞉Yēyiin biikyii chēē kisimkukwey. Osootee keey baa siruutēk choo ibooru kiyoo kimwooy *꞉Eliiya yoo kiriirchinē Yēyiin kung'āloolēē biikaab Isrāyēēl nyēē miyaat.
2 God ana sabuw marasika nowanamih rurubinih men kwahirihimih. Buk wanawanan efan ta’amaim Elijah Israel sabuw isah gam God iu kwanotanot?
3 Kimwooy kule, “Mokoryoontēēt, kiikubakach ꞉bichu *wōōrkooyikuuk ankooburyeet kāābkōrōs. Kwāāng'ētu ꞉anii nkit ānkumii kusyēēmē kule kubakachaa nkanii.”
3 “Regah ifefeyan eo, “Regah a dinab orot etei hirouw himorob sawar, naatu a sibor hai gemogem i etei hikwayam hihururuw hire, ayu akisu’umo kutatabuw ama’am. Naatu boun i tesisinaftobon ayu hinarabu ana morobomih.”
4 Yooto kukētyi ꞉Yēyiin Eliiya kule, “Kwaatuuch kaabkuutekyuu chēē yitē kisyēērōōk tisab choo mānāākutunkyi *Baal.”
4 Baise God Elijah iya’afut eo, “Ayu au bai’ufununayah sabuw etei seven thousand iyab Baal men hikwakwafir i tema’am.”
5 Ānkoo ra kuu nyi, mii ꞉kaabkuutekaab Isrāyēēl chēē kiikukwey ꞉Yēyiin ām chamateenyii.
5 Ef i nati ta’imon boun emamatar. Sabuw matanta’amo iyab God ana manaw ana kabeberamaim rurubinih i tema’am.
6 Yu kikwēyē ꞉Yēyiin bichoo ām chamateenyii, ku kiy ꞉nyoo nyēē kirōōbchinē ꞉Yēyiin icheek buch, mēēbērē kituwēnēē kubo kiyēē kiyey. Nto /kikēētuwēnēē, nto mēēbērē ki rōōbēywoo.
6 I ana roubinen i manaw kabeber tafanamaim bat esisinaf. Men sabuw hai bowabowamaim. Anayabin God ana roubinen sabuw hai bowabowamaim na’itin narurubiniyih na’at, nati manaw kabeber i yabin en.
7 Kunyi, mānāānyōōr ꞉biikaab Isrāyēēl kiyēē kichēēng'ē. Chēē kinyōōr churtaayeet ku choo kikwēyootiin, nto chuut alak /keeyey kukōryo
7 Ana itinin nati isan, Israel sabuw abisa isan hinot hinunuwet men hitita’urimih, baise sabuw matan ta God rurubinihiwat hinunuwih hitita’ur. Sabuw turin God ea’afih tainih gogor naatu dogoroh fokar.
8 kuu yoo mwooyē ꞉siruutēk kule, “Kiyey ꞉Yēyiin kuyoomcho ꞉mētēwoy. Tinyē koonyek āmākāstēē, kutinyē yiitiik āmākāsē ng'al ākoy kura.”
8 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
9 Mwooyē ꞉nkinee *Tāwuti kule, “Irooko /keetechee sookwoonuutēchookwaa kōōbutiis /ānkiing'woonchi.
9 Naatu David eo na’atube,
10 Irook kutubākiis ꞉koonyekwaa simakas kiy ānkukuuykuuyoot ākookoy.”
10 Matah kubofafar, saise men hinanuw,
11 Ātēēbēēnook subak kule ii, ara kinyōōr ꞉Isrāyēēliik kāānākuut nyēē mākoy tābokusyoong'? Achicha! Nteenee kuuyu kiikuyey ꞉icheek lēēluut, +/makiiraraach choo mā Yuutayeek sukuchōlyo ꞉Yuutayeek.
11 Abibatiy maiye. Israel sabuw ah rusukun hire’er boro na’atuka hina’in? En anababatun! Baise boro hinamisir maiye. Anayabin i hai ra’iyemaim ef botawiy yawas gewasin na Ufun Sabuw hibai, isan imih Israel sabuw isah tibibobowen.
12 Yoo kiyēyē ꞉Yuutayeek lēēlisto, /kiibēruur choo mā Yuutayeek. Kunyi, tyaa nanyuun ꞉bērur nyēē mākunyōōr ꞉biiko yoo kēēyēnchi ꞉Yuutayeek Yēēsu kuyēk Kāārārookiintēēng'waa!
12 Jew sabuw hai kakafihimaim baigegewasin gagamin tit tafaram etei ebaib. Naatu i ayubih ana kasiyomaim Ufun Sabuw baigegewasin gagamin na’in suware tebaib. Imih Israel sabuw moumurih na’in hinarur ana veya baigegewasin i boro gagamin na’in hinab.
13 Āmiitē āng'āloolwook akweek choo mā Yuutayeek. /Kiikeeyeya āyēku *lēbkēēyiintēētaab choo mā Yuutayeek. Kunyi, ābirchinē Yēyiin kōōnkōy kubo yiisyoonootonyuu,
13 Boun i kwa Ufun Sabuw isa ao. Ayu iti na’atube kwa Ufun Sabuw a tur abarayan ana ma’am, ayu iti bowabow wanawananamaim boro anasinaftobon anabow gewas.
14 kuuyu ātinyēē mooyēēt kule ayey biikyuu choo Yuutayeek kuchusyo, nto anyuun /kiiraraach kereeryaa.
14 Saise imaim anotanot au sabuw Jew hita’it ra’ahu hinanugigir ibo hinan yawas hinab.
15 Yoo kitāyiisyē ꞉icheek, /kiichoomnyo kōōrēēt āk Yēyiin. Nto yoo kāchāmiis ꞉icheek, kukērkēyiitu yoo /kakiing'eetee meet biiko.
15 Anayabin Jew sabuw kouh God hibitinimaim, tafaram wanawanan sabuw God ana rakit hima’am botabirih hina bairi hitounuw. Imih God sabuw bairi tibitounuw ana veya, ana itinin i sabuw murumurubih bow na yawas ebitih maiye na’atube.
16 Yoo /kiikiitāboonchi mbo kuuko Yēyiin, kōōtāboonootiin ꞉nkicheek keseniisyek. Yoo /kakiitabaan tiikiitēk, kōōtāboonootiin ꞉nkicheek sokonaak.
16 Rafiy kafuf imasib reban sibor kuyayara’ah, kafuf tutufin etei i kakafiyin matar, naatu ai wairoron turin God ana sibor inabitin na’at, famefamen auman i nowan himatar.
17 Man, /kikeebetech sokonaak alak chēbo *musēytuuniit /ankeeroobtaak akweek kēētooto ānkoo kyōō-ābu kēētitaab wōōk. Neennyi ōmiitē ōchuutē ānyiinyēēt nyēē chōōnēē tiikiitēkaab kēētooto.
17 Kwa Ufun Sabuw a’itinin i kutor olive famefamen na’atube. Baise hi’afuw umatanum olive famenamaim hituwituw hikuboubunih hiyen, imih boun kwa i Jew sabuw hai yasisir turin kwabai kwabiyasisir.
18 Ānkoo /kikeebetekta sokonaachaa, mēērook ōmōōntooy. Māchē ōnkētē kule mābiitēēnook akweek ꞉tiikiitēk, nteenee akweek chēē ōbiitēē tiikiitēk.
18 Isan imih sabuw nati ai famehibe hi’afuw hire’ere men kwananuw furuwih kwani’o’orotomih. Anayabin kwa i ai famefamen, naatu ai famen ana fair i ai anane ana fair ebaib.
19 Ōmuuchē omwaay kule, “/Kikēēbētēktooy sokonaak chuut /sikiikeereeneech.”
19 Kwa boro iti na’atube kwanao, “Ai famen hi’afuw hisaroun, imih ayu boro i ana efanin anab hinitutuwu.”
20 Man, /kikeechwenta kuuyu kimēēkoosēē keey *Kāārārookiintēēt. Nteenee /kikeechamaak kuuyu kyōōkoosēē keey inee. Kunyoo, ‑mōōyib keey barak nteenee māchāktōōs ōriibē keey,
20 Nati i turobe. Nati sabuw ai famehibe hi’afuw hibisaroun, anayabin men hitumatum, kwa i kwaitumatum imih kwana hai efan kwabai. Baise nati isan men kwanio’oro’ot.
21 kuuyu yoo ‑kimēēmuuchē ꞉Yēyiin kootuuch sokonaak choo kibiititooy ꞉kēētit ii, /bokeemwa nee akweek choo /kikēērōōbtook, māchwēntook nkakweek?
21 Anayabin Jew sabuw i ai famen anababatun men yawananih, baise e’afuw isaroun, imih kwa auman boro men nayawanan nihamiy kwanama’amih.
22 Kunyi, ōrōōtootē wōlēē kirurto Yēyiin ꞉moo āk kōrōōmātēēt nyēē boonto. Kōrōōm ām wōlēē miitē ꞉choo kiikuchuunnyēē ng'aleekyii nteenee ruroot ꞉moo ām wōlēē ōmiitē ꞉akweek kātikoo baateey ōtāsē taay ōkoosēē keey inee, nto buch, +/makeechwentaak nkakweek.
22 Imih God ana kabeber naatu ana yaso’ar hairi kwana’itin. Sabuw iyab kakafin sinafuyah God nati sabuw isah i yan esoso’ar, baise kwa isa i ekakabeber. Naatu i ana kabeberamaim kwanama’am na’at i mar etei ana gewasin kwanama. Baise men imaim kwanama’am kwa i boro na’afuw nabosairi kwanatit.
23 Nto nkicheek Yuutayeek, yoo kātēbi kut kumēto ng'aleekwaa ānkōōyēnchi Yēyiin, +/mākēēkētyi yoo /kākēēchwēntēē kuuyu tinyē ꞉Yēyiin kāāmuukēywēēk kukētyi yooto.
23 Sabuw nati hinamatabir maiye hinabusuruf God hinabitumitum, boro nabow hai efanamaim naya. Anayabin God ana fair ema’am karam boro nasinaf.
24 Ara yoo kichāmē ꞉Yēyiin kutaachaak ꞉akweek choo mā Yuutayeek ii, kutoochē oob areet akeenke Yuutayeek kuuyu /kisimkiitāboonchi inee?
24 Kwa Ufun Sabuw, kwa i kaiyar olive famen na’atube kwama’am hi’afuw kwana umatanum olive famenamih hitutuwi. Naatu Jew sabuw i umatanum olive na’atube. Isan imih God karam ai famefamen anababatun hitagagagir ti’inu’in boro nabow nitutuwen maiye.
25 Mbo ng'eetaabiya, māmāchē ōsōōtē kule ōkāroomēch kusiir Yuutayeek. Kunyi āmwoowook ng'ālyoontooni /kikiiboorwoo. /Kikeeyey kuyoomcho ꞉mētēwookaab Yuutayeek alak kut /kokiiraraach biiko choo mā Yuutayeek kuyem chēē māchē ꞉Yēyiin.
25 Ayu akokok iti tur ana kirikirifot i kwanaso’ob gewas, saise men kwa akis not wairafih kwanarouw kwana’omih. Israel sabuw afa dogoroh i fokar, imih boro nati na’atube hinama nanan Ufun Sabuw runamih hio ana fofonin hinan hinarun.
26 Yooto +/makiiraraach biikaab Isrāyēēl kutēē yēē tēē, kuu yoo /kikeesir kule, “Mākuchōōnēē *꞉Kāārārookiintēēt *Sāāyōōn, ankuyey matakutay ꞉kōōtaab Yāākōbō Yēyiin.
26 Ef iti na’atube namatar saise Israel sabuw etei boro niyawasih, Buk Atamaninamaim iti na’atube eo.
27 +Maayey kiirootyaaniitēnyi āk icheek yoo ābuuktoochinē ng'ōōkiswookikwaa.”
27 “Naatu
28 Kurubta keey āk lōkōōywēk chēē kāroomēch, buun ꞉Yuutayeek ām wōlēē mii ꞉Yēyiin. Yooto, /kēēkōōnook akweek lōkōōywēchoo. Nto kurubta keey āk kwēyiisyēēt, tākuchāmē ꞉Yēyiin bichoo, kuuyu kisimkukwey ꞉inee mbo kuukaanyii.
28 Israel sabuw hina God ana rakit na’atube himatar, saise Tur Gewasin kwa Ufun Sabuw isa tan. Baise Israel i God ana rourubinen sabuw, imih God ebiyabuwih anayabin uwahinah oro’orot wabih gagamin.
29 Māwēēchwēēchē ꞉Yēyiin kāāsōōtēywēēkyii kurubta keey kiyēē rōōbchinē biiko āk kiyēē kuurchinē.
29 God men kafa’imo siwar bitih umahimaim bosair naatu ana sabuw rurubinih isah nuhin burumih.
30 Kikyōōchuunnyēē ꞉akweek Yēyiin yu kibo taay nteenee yoo kitāyē ꞉Yuutayeek Yēēsu, ōnyōōru ꞉akweek kiisaytaab Yēyiin.
30 Baise kwa Ufun Sabuw marasika God fanan kwasair, baise boun ana kabeber i’obaiyi kwa’i’itin, anayabin Israel sabuw fanan hisair.
31 Ām kēēlto nyēē wuu nyooto kōōkuchuunnyēē ꞉nkicheek Yēēsu kunyoo, mākunyōōr ꞉icheek kiisayaata.
31 Naatu ef i ta’imon, kabeber nati kwakwabaib i boun Jews sabuw auman God i’obaiyih ti’i’itin.
32 Chāmchinē ꞉Yēyiin biiko tukul kutēwēchākiis sukoomuuch kuriiree chii ake tukul.
32 Anayabin sabuw etei hibifanasair isan God ibasit hifanasair, saise hai fanasairane etei’imak takabibirih.
33 Wōō ꞉Yēyiin lēyyē! Tyaa sōō ꞉bērurnyii anku baraay ꞉mēt nyēē tyaa! Mākoy kusabsab ꞉chii kāātiilēywēēkyii! Māmii ꞉chii nyēē imuuchē kut kōōnkēt kēēlwookikyii!
33 Yowe! abifofofor men kafaita,
34 Mwooyē ꞉siruutēk kule, “Ng'oo ꞉nyēē kiikōōnkēt kiyēē isōōtē ꞉Yēyiin? Nto kule ng'oo ꞉nyēē kiikōōrwookyi Yēyiin?”
34 O yait Regah ana not iso’ob?
35 Mwooyē mbo subak ꞉siruutēk kule, “Ng'oo ꞉nyēē kiikōōkoochi Yēyiin kiy sukumāchē kuyookyi ꞉Yēyiin?”
35 O yait God a sawar itin,
36 Kwoonēē ꞉tukuuk tukul wōlēē miitē ꞉Yēyiin, kiyēyē kiy ake tukul nyoo miitē kōōrēēt ānku cheechii ꞉tukuuchooto tukul. Kunyoo, kutōrōriit ꞉Yēyiin ākookoy. Kuwuuyiit nyooto!
36 Anayabin sawar tutufin etei hai an i God,
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.