Atos 28
Biibilya Nyēē Tiliil (SPYNT) vs AAI
1 Nto mii yu kabokeeyit araarayta taban, kēēbēēru kule ākoo ki Maalta ꞉kōōroonoo kikiikwēēn ꞉bēēko.
1 Ataiy ana dones ayey men yait ta aboyouw, naatu nuw imaibo ai’inan, aki i ana Malta nuw ayen.
2 Kitoroocheech ꞉biikaab kōōroonoo nyēē karaam. Nto kuuyu kimii ꞉roobta ānku kaytit ꞉kōōrēēt, kōōloowēēch maata.
2 Nuw sabuw merarayow gewasin maiyow hiti, ai merar hiyi wairaf hi’asir rari, anayabin toun i yarayar naatu tutuban ea’ani.
3 Kiwokukweyaat ꞉Bāwulō kweenik alak, nto yu kēēkoochi ma, kusiikunee ꞉eereeneet kweenichaa yu kasyool ꞉maata ānkunooynoochi keey āwutaab Bāwulō.
3 Paul ai heaf na wairaf wan yayara’aten, naatu kok wairaf wabuburin bai kayam tit, Paul uman yub fifin.
4 Yu kakas ꞉biikaab kōōroonoo kuu nyooto, koosoot kule, “Ākoy ku rumiin ꞉chiichi. Ānkoo kaakoomuuch kuchililee meet nyoo kātānyōōru ām araaray, tākurubē ꞉mnyaat.”
4 Nuw sabuw Paul umanamaim kok fifin inu’in hi’itin basit taiyuwih hio, iti orot i uman rara. Riy yan yawasin taiy na yen, baise koubaitotorayan ana god men ekokok boro yawasin nama.
5 Nteenee kilelekta ꞉Bāwulō eereeneet kōōsuuchi mā nyēē manaam inee ꞉kiy.
5 Baise Paul uman ta’asiy kok wairaf wan yen earah naatu men abisa ta isan matar.
6 Kiisōōtē ꞉biiko kule makookwa ꞉āwut nto kule makooryaakta keey ankume. Kikānyiis ꞉bichooto kulōōyiit kumāchē kukas kiyēē makuyeyakay. Yu kukas kule māmii ꞉kiyēē kaam Bāwulō kulē, “Tōōs āynāt ꞉chiichi.”
6 Sabuw hima hi’itin hinotanot i boro uman tadaw o an ta’uy tare tamorob. Baise manin maiyow hima hikakaif men abisa ta isan matar, imih hai not hibotabir hio, “Iti orot i god wari’en!”
7 Kimiitē yooto ꞉mbareetaab chiitaab kōōroonooto. Kitookunoot ꞉chiichoo /ānkikēēkuurēē Bubliiyō. Kitaacheech ꞉chiichoo ām mooyēēt nyēē lēēl kebe kanyii ānkuriibēēch nyēē karaam bēsyōōsyēk sōmōk.
7 Nati dones inan sisibin turin i orot wabin Publius ana bar merar. Publius i nati nuw hai orot gagamin. Ai merar yi, veya tounu ana nanawan na’atube bairi ama ituwi.
8 Kimnyoonē ꞉kwaaniitaab chiichooto ām kō ānkimii kāru kitiintiri. Kilāyēē ꞉maat ānkōōbuuntooy ꞉mooyēēt. Wokoorwaam ꞉Bāwulō ānkutiinyēē āwunnyēk ānkusoochi. Yooto, kusob ꞉boontoonoo.
8 Publius tamah sawow biyan ana fora’abin ra’at, naatu yan yub ana gem yan inu’in. Paul na ana bar run isan yoyoban, biyan butubun naatu yawas.
9 Yu kakas ꞉biikaab kōōroonoo chēē kimnyoontōōs, kukwa wōlēē mii ꞉Bāwulō ānkōōsoob.
9 Sawar iti mamatar ana tur hinowar, sabuw iyab nati nuwamaim hisawow hi’inu’in hinan etei hiyawas.
10 /Kikēēkoonyitēēch ām kēēlwookik chēē chaang'. Nto yu kikēēmiitē kēēchōbē keey sikeebe, kukōōnootēēch ꞉bichoo tukun chēē chaang'.
10 Naatu hai kakaf gagamin na’in aki hiti, wa afe’en ayey ana veya ai remor isan abisa akokok etei hibaisi.
11 Yu kābēk ꞉ārook sōmōku, kēētoowu baanta subak. Kikeelaany mwēēnkēēt ake nyēbo *kiriinkēētaab Alekisaantrya nyēē kikiimuunyēē kōōroonooto kule kukeeyta ꞉wusōōnēēt. /Kikēēkuurēē mwēēnkoonoo “Āynātōōs saram Kastoor āk Bolukis.”
11 Sumar tounu ama’ama ufunamaim wa ta Alexandria’ane nan abai. Iti wa wabin, “God Kikifu” anayabin iti wa nanamaim i Kastor naatu Folux hairi hai yumat hikirum hi’inu’in. Rarab siba’u aki nati nuwamaim wa tafan ama in rarab siba’u sawar.
12 Kikeebe ākoy yēēt ake yēē /kikēēkuurēē Sirakuusa ānkēēbēēnii yooto bēsyōōsyēk sōmōk.
12 Wa abai atit an tafaram wabin Sarakus imaim arun veya tounu imaim ama.
13 Nto bēsyēēt nyēē kiikēērē, keebe ākoy Rēkiyō. Nto yu kāyyēēkunēē, kuwusunēē ꞉yoomeet komostaab sōōy kuchaakteeneech ākoy *kiriinkēētaab Bōtyōōli.
13 Naatu nati’imaim atit anunuw ana Rhegium bar merar gagamin arun imaim a’in. Mar to waruw gurufune busuruf babin, naatu aki atit anunuw veya bairu’abin Puteoli arun.
14 Kikeenyoorte wōlooto bo kiriinkoonoo mbo ng'eetaabiya alak chēē kitaacheech kiibuurtē keey ām bēsyōōsyēk tisab. Nto mii yoo nanyuun, keebeetee kērēēnkōōk kēētākyi keey Rooma.
14 Nati’imaim baitumatumayah afa hima’am atitourih naatu hifefeyani bairi fur ta’imon ama. Imaibo aremor ana Rome atit.
15 Yu kāwokukas mbo ꞉ng'eetaabiya ām wōlooto bo Rooma kule kikēēmiitē kēēkwoonii, kutōrōōkwēēch. Kikānyiis ꞉alake yēē /kēēkuurē kule “Kooriik sōmōk chēē /kiimuunyēē,” nteenee kikēēw ꞉chuut ākoy yēē /kēēkuurē kule “Sōkōōniitaab Ābiiyō.” Yu kāwokōōbuurto keey ꞉Bāwulō bichoo, kubirchi Yēyiin kōōnkōy. Kiyey ꞉yooto inee kukich.
15 Baitumatumayah Rome hima’am aki anan bigai hinowar basit hina Apius ahar ana efan hitit, naatu afa hina Nanawan Bar Tounu hibatabat imaim hi’iti ai merar hiyi, Paul iti sabuw i’itih ana veya God ana merar yi naatu i koufair gagamin maiyow bai.
16 Nto yu kabokeeyit Rooma, /kēēchāmchi Bāwulō kōōbuur nkit āk riibiintēēt akeenke.
16 Ana Rome atitit ana veya, Paul akisin ma isan ana baibasit hitin, naatu baiyowayah orot ta hiyai kaif hairi hima.
17 Yu kakeeyta ꞉bēsyōōsyēk sōmōku kukakeeyit Rooma, kukuur ꞉Bāwulō kāāntōōyikaab Yuutayeek. Nto yu kikiikōōruruuch keey, kumwoochi ꞉Bāwulō icheek kule, “Mbo ng'eetaabiya, mānāākōchōnkyi biikyoo nto mbo ātēbuutēkaab mbo kuuko. Nteenee /kikeenama ām Yēērusālēēm /ānkiiyokoochoo biikaab Rooma.
17 Veya tounu ufunamaim Jew orot ukwarih etei Paul eaf hiru’ay. Eaf hiruru’ay ana veya’amaim iuwih eo, “Taitu ayu i men kafa’imo ata sabuw isah asinaf kakaf, naatu uwatanah hai binanakwar abisa hibitit aigigimimih, baise Jerusalem imaim ayu hifatumu naatu hibuwu Rome gawan umanamaim hiya’u.
18 Kōōkuumwoo ꞉bichoo ankumach kule kootyaaktaa kuuyu kimāmii ꞉lēēlis ake tukul nyēē kinyoolchoo /keebakachaa.
18 Ayu ubar hitu bairi ao hinunutitiy au kakafin men ta hitita’ur boro ata morob, imih hikok boro hitabotaitu.
19 Nto yu kabokukwiil ꞉Yuutayeek /kiityaaktaa, akas kule kaykay /kiiyyoong'tēēnoo taayeetaab *Kayisaar, ānkoo kimāmii ꞉kiy nyēē miyaat nyēē chāāmwooyē kule kiyēwoo ꞉biikyuu.
19 Baise Jew sabuw men hikok ayu hitabotaitu, imih ayu Caesar isan ai fefeyan. Iti asisinaf i men ata sabuw ubar baitih na’atube abiwa’an.
20 Ng'ālyoontooniitēnyi ꞉nyēē kayeya amach kule akasaak ōō, booyichu. /Kakeerateenaa nyōrōōrōōnichu kubo nyoo ikēnēē keey ꞉mooyēētaab Isrāyēēl kumukuul.”
20 Ana’an iti isan ayu kwa aifefeyan kwatan kwata’itu bairit tatao isan. Ayu hifatumu dibur ama’am anayabin i Israel sabuw orot nati biyanamaim nuhih fot tema’am isan.”
21 Yooto, kukētyi ꞉bichoo Bāwulō kule, “Nto yu mānāākēēnyōōru ꞉acheek ng'ālyoo ake tukul nyēē chōōnēē Yuuteeya nyēē rubtooy keey āk inyiing'. Mānāāmwoowēēch ꞉mbo ng'eetaabiya chēē kwoonēē wōlooto kiy ake tukul nyēē miyaat nyēē rubtooy keey āk inyiing'.
21 Hiya’afut hio, “Aki Judea’ane men fef ta o isa abaimih, na’atube taituwat nati’ine men o asinaf isan naatu abisa isisinaf kakaf ana tur men ta na eo anowar.
22 Nteenee kēēmāchē keekas kule imwooyē nee ꞉inyiing', kuuyu mii ꞉biiko wōlēē wōō kung'āloolē nyēē miyaat kurubta keey āk bichēēb Kiriistō.”
22 Baise aki akokok o anot i ku’o anowar, anayabin efan ta ta etei sabuw iti o a kou’ay boubun isan hio tegamigam anonowar.”
23 Kunyoo, kichōb ꞉bichooto āk Bāwulō bēsyēēt nyēē mākutuuyo.
23 Basit Paul bairi veya hiyai naatu nati veya’amaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay. Paul ma’am ana efanamaim. Mar auman Paul busuruf God ana aiwob isan kubuna naatu eorerereb etei hinowar. Sinaftobon Moses ana ofafaramaim naatu dinab oro’orot hai turamaim sabuw botabirih Jesu dogoroh baitinin isan ma iuwih in veya re.
24 Kichāmchiin ꞉alake āk ng'aleekaab Bāwulō, nto alak kutāchiin.
24 Sabuw afa abisa eo i hitumatum, baise sabuw afa i men hitumatum.
25 Kibēētii ꞉bichoo kukwiilootē keey kubo ng'aleechaa kikiikukas āk yu kāwokumwoochi ꞉Bāwulō kule, “Kimwoochi ꞉Tāmirmiryēētaab Yēyiin mbo kuukoong' manta, yoo kimwooyē kubununēē wōōrkooyoontēēt *Isaaya kule,
25 Taiyuwih wanawanahimaim Paul ana tur yomanin eo isan hibusuruf hibibas ufunamaim himisir hitit hin. Paul eo, “Anun Kakafiyin i turobe uwatanah isah dinab orot Isaiah iwan eo,
26 ‘Iwē wōlēē mii ꞉bichu ānkuwēēmwoochi kule:
26 ‘Kwen sabuw iti isah kuo,
27 Kuuyu wuuyēch bichu ꞉mētēwoy,
27 Anayabin nati sabuw fudirih i fokar.
28 Kunyi, āmāchē āboorwook kule kookucham ꞉Yēyiin kooraraach biiko choo mā Yuutayeek ānkumākuyēbchi yiit ꞉icheek ng'aleechaa.”
28 Isan imih ayu akokok kwa kwanaso’ob, God ana yawas i Ufun Sabuw isah ebiyafar naatu i boro tur hinanowar!”
29 — ausente —
29 Tur iti eo ufunamaim Jew hihamiy taiyuwih higam auman hin.
30 Kiibuur ꞉Bāwulō wōlooto kēnyiisyēk āyēēng' kutēbunēē kōōnyii nyēē kikwēytooy kiy. Kitoochē biiko tukul choo kāruutoon
30 Kwamur rou’ab tutufin Paul bar ta tutubun imaim ma naatu sabuw iyab itinamih hinan i mar etei hai merar yiy.
31 ānkwoomchinē ng'ālyoontēēt nyēē māmuyē kurubta keey āk bāytooyiisyēētaab Yēyiin, ankooneet mbo kurubta keey āk Mokoryoontēēt Yēēsu Kiriistō.
31 Nati’imaim ma’am men kafa’imo bir naatu men abisa ta ana ef ya’afutimih, baise God ana aiwob isan ma binan, naatu Jesu Keriso isan sabuw i’obaibiyih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.