1 Coríntios 10
Biibilya Nyēē Tiliil (SPYNT) vs AAI
1 Mbo ng'eetaabiya, āmāchē āsōōtwook kiyēē kiyeyakay ām wōlēē mii ꞉mbo kuuko. Kiriib icheek ꞉boolteet ankwaay ꞉tukul tōōliilēēt.
1 Taitu, ata a’agir Moses nawiyih hititit ana veya abisa isah mamatar i kwananot. Ata a’agir etei rofom re tafafarih nawiyih Red Sea yan owasasin hirabon rewan rounane hiyen.
2 Yooto kwooyē ꞉icheek tōōliiloonoo ānkuriibootē ꞉booltaanaa, kuyēk ꞉icheek tukul rubiikaab *Muusa.
2 Rofom wanawanan naatu riy wanawanan hirarabon ana veya, etei bapataito hibai Moses ana bai’ufununayah himatar.
3 Kyaam ꞉tukul āmnyoontēēt nyoo kikōōnu ꞉Yēyiin
3 Naatu Ayubih ana bay itinin ta’imon marane hire’er etei hibow hi’aa.
4 ānkuyyēē bēēko kibtaman chēē kikwoonēē rwaanteet ām keel nyēbo kwōng'uut. Kiiyyoonkyinē ꞉rwaantaanaata Kiriistō.
4 Na’atube ayubit ana harew itinin ta’imon marane re’er etei hitom, naatu ayubit ana To’one harew tit hitomatom nawiyih bairi hin, nati to i Keriso taiyuwin.
5 Mānāāng'ērēkyi ꞉Yēyiin kāāburtaab bichoo wōlēē wōō sōōkāsē kule kibēkyinoot ꞉bichoo suurkwēēnēēt.
5 Baise God ata a’agir moumurih na’in isah men iyasisir, imih himorob arar yan hai rarik awan karatan.
6 Kunyoo, kēēkāsēē ng'aleechaa kule mēērook kēēkōchōnkyi Yēyiin kuu wōloo kiyēytooy ꞉bichoo.
6 Naatu sawar iti himamatar i bai’obaiyen na’atube it isat, ebimatnuwit saise men kakafin sinafumih nakura’ara’ahit hisisinafube tanasinafumih.
7 ‑Mōōyēku biich chēē ōkutunkyinē āynātōōs kuu wōloo kiwuunto ꞉bichooto alake, kuuyu mwooyē ꞉siruutēkaab Yēyiin kule, “Kiswēē ꞉biich saakwaanaa kuyyēēsyo bokōōsuuchi ng'al chēē mākāroomēch.”
7 Wagabur ata a’agir sawar iu’inuwih hikwakwafirih na’atube tanasinafumih. Buk Atamaninamaim iti na’atube eo “Sabuw himare hiyuw hi’aa hibiyasisir, hai yasisir botabir hitom hikoko’aw himisir hiwa’an kwanekwan.
8 ‑Makaraam /kēēmārtooy kuu yoo kiyēyē ꞉alake ām bichoo sukubēku bēsyēēt akeenke ꞉chēē kiyitē kisyēērōōk tibtēm āk sōmōk.
8 Imih uwatanah afa hibiwa’an kwanekwanabe men taniwa’an kwanekwan, anayabin nati na’atube hisisinaf, veya ta’imon wanawanan sabuw etei 23,000 ah uy hire himorob.
9 Māmāchāktōōs /kēētyēmē Mokoryoontēēt kuu wōloo kityēmtooy ꞉alake ām bichoo sukubākāchē icheek ꞉ēērēēnōōk.
9 Ata Regah men routobonamaim tanayai, uwatanah afa na’atube hisinaf Regah hirurutubun etei tuwamorob yubih himorob.
10 ‑Mōōng'unyng'uunyē kuu yoo kiyēyē ꞉alake sukubākāchē icheek *꞉malayikeet nyoo āroontooy biich.
10 Men tanagam kwanekwan, anayabin afa na’atube hisisinaf gurugurusen ana tounamatar na etei rouw himorob.
11 Kēēkāsēē yooto ng'aleechu kuyēk kāānēētēywoo. /Kikēēsirwēēch sukung'eet kēēriibēē keey ꞉acheek choo kēēminyē kōōrēēt ām bēsyōōsyēchu kaakuriik ꞉tabanta.
11 Sawar iti himamatar etei i bai’obaiyen na’atube it isat, naatu baimatnuwit isan bukamaim hikirum. Anayabin veya iti boun tama’ama i tana mar yomanin tatit.
12 Kunyoo, yoo ōbērē ōtitiirootiin kumāchāktōōs ōriibē keey ‑/makeekentaak.
12 Imih o yait kunotanot i kubatabatkikin, inakaif gewas men inare’emih.
13 Tyēmuutyēēt ake tukul nyēē chōōnchook ku nyoo nāmē chii ake tukul. Ōmuuchē omaang'tee keey Yēyiin kuuyu mēēbērē makwaastaak /keetyemaak kukeeytee tyēmiisyēēt nyēē ōmuuchē. Nto yoo /kakeetyemaak, mākōōboorwook kēēlto nyēē soochuntee ānkubōōkich.
13 Routobon mar etei o kubaib na’atube, nati routobon ta’imon sabuw etei tebaib. Baise God ana omatanen mar etei ekakaif. Imih boro men nihamiy routobon gagamin inab a fair nanatabir a niyaweyaw inare’emih. Baise routobon inabaib ana veya i boro fair nit inabatkikin naatu ef nabotawiy inahaiw inatit.
14 Kunyoo ii, chōōrōōnuutēkyuu chēē āchāmē, osatee keey ōkutunkyinē āynātōōs.
14 Isan imih au ofonah, wagabur hai bowabow etei kwanihamiyen.
15 Āmiitē āng'āloolwook akweek biich chēē ōsēwunootiin, kunyoo, ōrōōtootē ꞉akweek kiyēē āmwooyē.
15 Ayu iti tur i kwa not wairafi isa ao, saise au tur naniyan kwanab abisa ao kwana’itin.
16 Yoo kēēyyēēwunēē terekyeet nyoo kēēbirchinēē Yēyiin kōōnkōy, kēēmiitē yooto kēēyēmtooy korotiikaab *Kāārārookiintēēt. Nto yoo kēēbētēsē mukaatiit, kēēyēmtooy bōōrtaab Kāārārookiintēēt.
16 Merarayow ana kerowas imaim God ana merar tayiy tatomatom ana veya, Keriso ana rara etei tafafaram. Naatu rafiy taimasib ta’ani’aan ana veya it etei’imak Keriso biyan tafafaram.
17 Kuu yoo akeenke ꞉mukaatiinaa, kēēwuuyē akeenke, ānkoo kēēchoong'ēch, kuuyu kyoomē mukaatiinaata akeenke.
17 Anayabin rafiy fafar i ta’imon, it moumurit na’in, baise biyat i ta’imon, imih rafiy ta’imon tafafaram.
18 Okas baa, akweek biikaab *Isrāyēēl. Yēmtooy oob ꞉biiko choo bēēlē kōrōsēēk kiyēē /kēēbēēlē ām *kāābkōrōs, yoo āmiisyē?
18 Israel sabuw hai sinaf i kwananot. Sheep tebow terouw gem tafanamaim tisibor finimih turih tefaram ta’aau i God bairi nati’imaim tibita’imon maiye.
19 Yoo āmwooyē kuu nyooto, āmiitē ābooru kule kōrōsēēchoo /kēēyēchinē āynāt ku kiy, nto kule kiy ꞉āynātoonoo?
19 Men kwananot ayu nati wagabur naatu sibor nati wagabur isah kwasisibor i abibasit kwanarouw.
20 Achicha! Māwuu nyoo. Kōrōsēēk tukul choo yēyē ꞉biiko choo mānēēyēnchi Yēyiin, kuyēchinē ꞉choo tāmirmirook chēē miyootēch āmēēbērē yēchinē Yēyiin. ‑Māāmākyook akweek ōyēmtooy kiy āk tāmirmiroy.
20 En! Baise, abisa au’uwi ana’an i iti na’atube. Eteni Sabuw hai sibor i wagabur isah tisisibor, men God isan. Imih ayu men akok kwa wagabur bairi kwanikofan.
21 Mēēmuuchāktōōs ōyyēēwunēē terekyeetaab Mokoryoontēēt āk nyēbo tāmirmirook chēē miyootēch. Mēēmuuchāktōōs ō-āmē Saakweetaab Mokoryoontēēt āk āmit choo /kākēēsooytoochinē tāmirmirook chēē miyootēch.
21 Kwa men karam boro Regah ana kerowasamaim kwanatom, naatu iban maiye wagabur hai kerowasimaim kwanatom. Naatu men karam Regah ana gem kakafiyinamaim kwanaa, naatu wagabur ana gem tafanamaim kwanaa maiye.
22 Ara, yoo ōmiitē ōyēyē kuu nyooto, ōmiitē ōwuruurē oob Mokoryoontēēt kung'woonchi ꞉moo? Ōsōōtē kule ōmuuchē wōlēē tēēnto ꞉kāāmuukēywēēkaab Mokoryoontēēt?
22 Men tanasinaf Regah ana yaso’ar tanakura’ahimih. Kwanotanot it Regah ana fair tanatabir? En!
23 Mwooyē ꞉alake ām akweek kule, “/Kēēchāmwoo kiy ake tukul.” Nteenee āmwoowook kule mā karaam ꞉kiy ake tukul. Mātēēchē biich ꞉kiy ake tukul.
23 Sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men ta ana gewasin nitimih. Naatu sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men hinibaisimih.
24 ‑Mēēchēēnkyinootē keey nkit karaamat, nteenee ichēēnkyinootē alak.
24 Men yait ta akisin ana gewasin nanuwetamih, baise taituwan hai gewasin nanuwet.
25 Ō-āmē bēēny ake tukul nyoo koo-alee wōlēē /kyoolēē banyeek amookany kwaamaak mēt kule ara /kākēēsooytoochi āynātōōs nto acha.
25 Ahar efanamaim masanuw kwanatotobon kwana’aamo, men anot hinamour kwanibatebatemih.
26 Mwooyē ꞉siruutēk kule, “Bo Yēyiin ꞉kōōrēēt āk tukuuk chēē mii kōōrēēt.”
26 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “Me yan sawar tutufin etei tema’am i Regah nowan.”
27 Yoo kākuurook ꞉chii nyēē mānēēyēnchi *Kāārārookiintēēt kule bōō-āmiisyē ām kanyii ānkōōmāchē kule obe, obe. O-am bēēny ake tukul nyoo kākōōnook amookany kwaamaak mēt kule ara /kēēchāmwook o-am.
27 Orot baitumatum atin nifefeyani airi bay aamih kwanamare abisa namaim nayayare ina’aan, men anot hinamour inibatebatemih.
28 Nteenee, yoo kāmwooy ꞉chii kule /kākēēsooytoochi āmiichu āynātōōs, mēērook o-am kubo chiichooto kāmwoowook, kuuyu yoo koo-am āmiichoo kōōsōōtē ꞉chiichoo kule miyaat.
28 Baise orot ta tainimaim na’afare nao, “Iti bay i wagabur isah hisibor.” Nati bay men ina’aan, orot eo’otani i inakakafiy anayabin masanuw ina’ani’aan boro inasinaf kakaf.
29 Mā akweek ꞉chēē ōsōōtē kule miyaat, nteenee chiichooto ꞉nyēē imuuchē koosoot kuu nyooto.
29 Nati i men o kakafin kusisinafumih, baise orot nati eo’otani na’iti boro o kakafin sinaf narouw nao. Aisim boro ayu au roufamen abaib sabuw afa hai notamaim ayu hinafufunu?
30 Yoo ākoo āmiitē ā-āmiisyē ābirchinē Yēyiin kōōnkōy ii, kwaam ꞉nee sukung'alaaleenaa ꞉chii kule kaayey nyēē miyaat?”
30 “Ayu au bay isan God aifefeyan igegewasin abai ani’aan, aisim sabuw boro au bay abigegewasin isan kakafin hinarouw hinao?”
31 Kookas, yoo ō-āmē nto yoo ōyyēē kiy, nto yoo ōyēyē kiy ake tukul, kumāchāktōōs ōyēyē ōkoonyitē Yēyiin.
31 Imih abisa ku’ani’aan o kutomatom o kusisinaf etei God wabin bora’ara’ahin isan inasinaf.
32 ‑Mooyey kiy nyēē miyaat ām wōlēē mii ꞉biiko ānku Yuutayeek, choo mā Yuutayeek nto ku biikaab Kiriistō.
32 Jew sabuw, Greek sabuw, na’atube ekaleisia sabuw wanawanahimaim men yait ta iniwa’an yababan nab nare’emih.
33 Āsyēēmē ang'ereech chii ake tukul ām kēēlto ake tukul. ‑Māāmiitē āchēēnkyinootē keey ꞉anii nkit karaamat nteenee āchēēnkyinootē biiko chēē chaang', /sikiiraraach.
33 Ayu i mar etei asisinaftobon sabuw afa aniyasisirih, saise anibaisih yawas hinab, men ayu taiyuwu aniyasisiru.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.