Atos 10
Maslyarw (SLU) vs AAI
1 Ti nus Kaisarea neke, iry lema Yahudike it ma ani a Kornelius. I neke suldat Romawi-nare wait uskwe khatu kompike, neke wasi suldatke irkye atw. Ma kompi neke rosy a batalionke it ma kani a Batalion Italiake.
1 Caesarea imaim orot wabin Cornelius Rome baiyowayah hai orot ukwarin baiyow ana kou’ay wabin Italian Regiment.
2 I neke yor wasi sekye kralake mumu ne randil ma rtoha Hulasokwe tunanare ode ramtaut Hulasokwe, biar ma lema iry a Yahudi sir dakun. Ode kyaki-kyaki ne Kornelius neke syambayan ti Hulasokwe, ode kyalamo syaluk iry Yahudi lema manait sra o hah nekre ma yal kuban ti sir.
2 Cornelius i God ana orot ta, i ana nibur tutufin etei God hikwakwafir, baibais gagamin maiyow yababan wairafih bitih, naatu mar etei God isan yoyoyoban. Cornelius eyoyoyoban|alt="Cornelius praying" src="cn01943B.tif" size="col" loc="Act 10.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="10.2"
3 Ode sekwe it bonyo, anakyai kyoban enatelw ti sekwe iba ne, desikeo Kornelius myatakit ktela Hulasokwe isusu ti ike, neke yatos Hulasokwe wasi nyaso manosy laitke it, ma syukar ei wasi sekye kralake, ode yabw ma byohe, “Kornelius!”
3 Veya ta rabirab three korok na’atube matan hibora’ah God ana tounamatar na run wabin su’ub eo, “Cornelius!”
4 Bonyo Kornelius imtaut ti iatos Hulasokwe wasi nyaso desy, dendye tyanuk ma byohe, “Amam lan o! Kolkya?”
4 Cornelius matan takiyat itinkikin erebirubir auman eo, “Regah abisa kukokok?”
5 Lemadendye senweke maso iry dum ma rbai nus Yopeke, ma ti rbalan irkye it ma ror i mai ne. Iry desike ani Simon Petrus.
5 Imih boun orot afa iniyafarih hinan Joppa orot Simon, wabin ta Peter, i hinanawiy bairi hinan.
6 Ma i desy imin ti iry a kyalamo masisik heal a iblut nekre wasi sekye, ma knyey a namwatake. Iry masisik heal a iblut nekre ani Simon dakun.”
6 Simon bobaituw kanabihimaim sawar yumatah ta ta sakirayan i ana baremaim bairi tema’am, ana bar tor rewan ebatabat.”
7 Ode kyoat Hulasokwe wasi nyaso manosy lait desike itanuk maktei bonyo bya. Dendye Kornelius yabuk irkye enaru toha wasi makarya ti seike, rtabal suldat majaga ike. Suldat neke indil ma tyoha Hulasokwe tunanare dakun.
7 Basit tounamatar hairi hio inan ufut, Cornelius ana bowayah orot rou’ab naatu baiyowayah orot ta’imon e’af ayuwih. Iti baiyowayan orot auman i God ana orot, Cornelius biyan ana tafafarayan orot.
8 Lemade Kornelius ihes nam ribun imatakit desikre ti sir, maktei o yaso sir ma rbai nus Yopeke.
8 Sawar etei himamatar na’atube hai tur eowen, basit iyafarih hin Joppa hitit.
9 Ode bolbolke anakyai kyoban hean a kresi enaru ti sekwe idutw ne, iry detelw a Kornelius iaso desikre rnoh ma rait nus Yopeke. Kyoat desy dakun o Petrus syai ei iry masisik heal a iblut desikre wasi sekye srake ti syambayan.
9 Mar to orot efamaim hina Joppa hibiyubin auman, Peter auyit yen in bar tafan yoyoban isan.
10 Kyoat isambayan bonyo, kyoman o imlar, dendye byuma iknam. Lemade malmata rasososan kotw ti i bonyo, kyala mait neke Hulasokwe syusu namke it ti i. Neke kola ne Petrus myey o
10 Basit bayumih morob ana kok i bay taa, bay hibogaigiwas bifotamih i matan taratan.
11 yatos laitke ma kimlakat, desikeo namke it ma kola ne raety taskye ti kain helhelake ksusu deatke, ma rtolar rosy a laitke ei lasmyerke khaha ne.
11 Mar botawiy naatu sawar ta rar gagamin na’atube umasusun kwafe’en hikuhamihamiy re me yan titit itin.
12 Ode ti kainke krala desike, heal ribun salno salik nekre ramin ti. Neke heal a lwaw deat o, heal malamy o, rtabal manu mata mnas nekre.
12 Nati wanawanan for yumatah ta ta, kok uma’ar, gabunam, naatu kutor mamu. Peter matan hibora’ah masanuw kakafih biyah gubagug auman itah|alt="Peter’s vision" src="cn01945B.tif" size="col" loc="Act 10.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="10.12"
13 Desikeo tyomolu telke it ma ktyanuk ti i de kbyohe, “Petrus o! Mbwatar ma mkwotal heal desikre, ode mnwoha sir ma mu.”
13 Orot fanan nowar eo, “Peter kumisir iti sawar kurouw ku’aa.”
14 Keskyede Petrus hyalas ma byohe, “Edo, Amam Lan O, kete koldyesy. Lema bisa ma ku heal desikre, kali heal desikre aramy misusi sir. Kali ktyoha ara wasimy ktela kubkubakke mo heal desikre raray.”
14 Baise Peter iya’afut eo, “Men karam Regah, ayu men kafai sawar iti na’atube karitanih eregubagub auman aa’umih.”
15 Keskyede tel desike ktyanuk ti Petrus huruk ma kbyohe, “Nam sai Hulasokwe byohe nelnyely, desikemo kete mbwohe nam desy kiray.”
15 Orot fanan iban bairou’abin e’af maiye, “Sawar abisa God eorereb gewasin rarouw men o a notamaim kakafin inarouw inao.”
16 Tel neke ktyanuk nini kdi a kla-teluke bonyo, kain desike ksyai ei laitke huruk.
16 Sawar iti na’atube mar tounu matar, imaibo naniyan meyemeye sawar matabir maiye yen mar run.
17 Lemade Petrus ryekan ti ralake kralake ma byohe, “Nam kuatos nekre kbuan sai de?”
17 Peter matan hibora’ah sawar iti i’itin anayabin so’ob isan kasiy ma binotanot, orot Cornelius iyafarih hinan bar hitita’ur hina fur awan hibat.
18 ode rabw ei sekye kralake ma rena de rbohe, “Mlay bain o mwakun mamin ti sey neke ani Simon Petrus e?”
18 Hi’afariy hibatiyih hio, “Orot wabin Simon Peter iti a baremaim ema’am?”
19 Ode kyoat desy dakun o, moluk a Petrus ryekan nam iatoske a nggora bonyo, Hulasokwe Memeanke ktyanuk ti i de kbyohe, “Petrus o! Irkye enatelw sir ne robak a o.
19 Peter matan hibobora’ah isan boro’ika ma binotanot, Anun Kakafiyin iu eo, “Simon, orot nah tounu o tenunuwihi.
20 Lemade morw ei hahke, ode kete ralamkwe kakan, de mtwoha sir bo. Kali Yaw ne kuaso sir ma rama ne.”
20 Imih kumisir kura’iy bar baban, men a inakutan baise bairi kwanan, anayabin ayu aiyafarih hina.”
21 Dendye Petrus yorw ei hahke ma inait iry desikre bonyo, tyanuk ti sir de byohe, “Amakw e, yaw ne miobak yaw ne. Ode mima neke kbuan sai de?”
21 Peter misir ra’iy naatu iuwih eo, “Ayu orotoban iti kwa ayu kwanunuwuhu, kwa a’an aisim kwana?”
22 Iry desikre rhalas i ma rbohe, “Suldatare wait uskwe khatuke it ma ani Kornelius, i ne iaso aramy ne. Kornelius neke iry a mlakye ode imtaut Hulasokwe, ma iry Yahudi-nare dakun o rbohe iry ne eras a i. Ode Hulasokwe wasi nyaso manosy laitke it a mya ma tyanuk ti Kornelius ma yaso ma rabuk a o. Dendye yaso aramy ma mmya ma myabuk o mane. Ma aramy myor o ma tbai wasi sekye, ti tyomolu nam ana mutanukare.”
22 Hiya’afut hio, “Aki i baiyowayan orot ukwarin wabin Cornelius iyafari ana. Iti orot ana yawas i gewasin, naatu God ebibiruw, Jew sabuw etei iti orot i tekakakafiy. Tounamatar kakafiyin iu, o tifefeyani itan ana bar, saise o abisa itao’o i tanowar isan.”
23 Dendye Petrus byu ti sir ma rsukar ei sekye kralake ma ana renaf ti desy metdyetke sasam.
23 Basit Peter nah tounu buwih bar hirun bairi fai ta’imon hi’in.
24 Ode bolbolke huruk bonyo, nenmo rait a nus Kaisareake. Ti desike, malmata Kornelius yor wai o lian iabuk ma rawahuk sir desikre rakita bo.
24 Veya baitonin hina Caesarea hitit. Cornelius i ma matan ef i’itin, taintuwan afa e’af ayuwih hina ana baremaim bairi hima Peter hikakaif.
25 Ode kyoat Petrus rait a Kornelius wasi sekye bonyo, Kornelius byaa byalan sir, ode syakitil ma you ti Petrus.
25 Peter na bar rur ana maramaim, Cornelius nanamaim sun yowen kwafir re.
26 Keskyede Petrus kyumak Kornelius ma byitil a i, ode tyanuk ti i ma byohe, “Mumdiry! Kete mala koldyesy! Kali yaw neke iry a yaw kola o dakun bo.”
26 Baise Peter imisiruw eo, “Kumisir ayu i orot o na’atube.”
27 Lemade Kornelius imdiry, ode Petrus ihes tun a yor i ma raktem a rsukar ei sekye kralake. Desikeo Petrus yatos o iry ribunke rawahuk sir ti sekye krala desy.
27 Peter tur busuruf auman Cornelius hairi hirun hin bar wanawanan hitit naatu sabuw kou’ay gagamin na’in hima’am kouh yen.
28 Dendye tyanuk ti sir de byohe, “Enakw o amakw e, dene mhye ohe iry Yahudi-nare ara wasimy tnyetak kubkubakke kbyu eta ma kete aramy msyukar iry lema Yahudi-nare wait seire, ode lema bisa ma aramy mika lui myor sir dakun. Keskyede Hulasokwe lyosu ma yaw, ma lema bisa ma krwekan de kbwohe irkye iray.
28 Iuwih eo, “Kwa etei kwaso’ob Jew hai ofafar men ebibasit boro Ufun Sabuw atinanawani bairi tatitayo’ay. Baise God i’obaiyu aitin ayu men orot ta biyan karitanin o gubagub anarouw anao.
29 Lemadendye yaw dakun o lema kkweyer ti miabuk yaw ma kumai hah ne. Ode kobak ma khwe ohe, kyanmwane miabuk a yaw ne de?”
29 Imih ayu isou tur kwabiyafar, ayu men erekwahir auman anamih. Ayu kwa abibatiy, aisim ayu isou tur kwaiyafar ana?”
30 Dendye Kornelius hyalas i ma byohe, “Sekwe enatelw kyelak eta de, ma anakyai kyoban enatelw ti sekwe iba ne kola senwe dakun, desikeo moluk a kswambayan ti wasikw sekye, kyala mait bonyo irkye it a imdiry wasikw lulw ne. Desikeo hyonak rabit bokbokke ma knyely malay.
30 Cornelius iya’afut eo, “Veya kwafe’en na’atube sawaraka, veya three korok na’atube rabirab au baremaim ayoyoyoban, naniyan meyemeye orot ana faifuw kwes nau’umaim bat eo,
31 Ode iry desike tyanuk ma yaw de byohe, ‘Kornelius! Hulasokwe tyomolu wasimw sambayanke, ode imukmuka I, khyali wasimw alala eraske.
31 ‘Cornelius, ayoyoban God nowar naatu a siwar sabuw yababan wairafih ibitih imaim ana not kusib.
32 Lemadendye maso iry dum ma rbai nus Yopeke, ma ti rabuk irkye it ma ani Simon Petrus. I desy imin ti iry a kyalamo masisik heal a iblut nekre wasi sekye, ma knyey a namwatake. Iry masisik heal a iblut nekre ani Simon dakun.’
32 ‘Orot ta kwiyafar en Joppa imaim orot wabin Simon wabin ta Peter i Simon bobaituw kanabihimaim sawar ta ta sakirayan ana bar tor rewanamaim ema’am biyan etit.’
33 Dendye lema kukita, de kaso wasikw irire ma ti rabuk a o elik mane, Amo. Ode ralamkwe nelnyely ma mmwa de. Lemade senwe aramy mumu ne miwahuk aramy ti ne ma msyara Hulasokwe, ma aramy mtyomolu nam ribun a Hulasokwe iaso ma mulosu ma aramy ne mumu.”
33 Imih o isa tur saisewat aiyafar, naatu gewasin maiyow o ina itit, naatu aki etei God nanamaim Regah sawar etei eo biyuni nowaramih ama akakaif.”
34 Dendye Petrus tyanuk ti sir ma byohe, “Enakw o amakw e! Senweke khwe bain-bain ohe Hulasokwe lema iseak mat.
34 Imaibo Peter busuruf binan eo, “Ayu bounabo aso’ob, God men orot babin ta’imon itin yan ebaibimih.
35 Lemade iry manosy a negara kabei ta kabei bo, kolnye imtaut Hulasokwe ode yala ktela mlaire, desikemo Hulasokwe ralake kdyakin iry desy.
35 Baise orot menan ta ta iyab i tibibiruw naatu abisa gewasin tisisinaf.
36 Enakw o amakw e, mhye o brit manosy Hulasokwe ne ilosu ma iry a Israel aramy ne. Neke Brit Eraske ohe Hulasokwe ika eras yor irkye, khyali Yesus a Hulasokwe isusu ma ika Raja ode iaorif irkye ne. Yesus Kristus neke Amam Lan I ti irire mumu.
36 Tur God iyafar na Israel biyah titit i etei kwaso’ob, iti tur gewasin i tufuw Jesu Keriso wanawanamaim ema’am. It etei ata Regah.
37 Ode kyoat Yohanes iabrita ode ibabtis irire ne maktei bonyo, ei neke mhye dakun o ktela Yesuske iala nekre mumu ne kdi ti de, neke kyala kyosy a propinsi Galileake ma ti kyait lasmyer a Yahudike ktem ne mumu.
37 Naatu kwaso’ob sawar abisa Judea wanawanan mamatar, John bapataito isan bibinan ufunamaim iti sawar i Galilee imaim busuruf.
38 Ode mhye dakun ohe Hulasokwe syusu Yesus a iry Nazaret desy, ode yal Memeanke ktyabal amalkyauke ti I. Lemade Yesuske byai kabei ta kabei bo, ma yala ktela erasare, ode yesak ngkeskwaure wait uskwe khatuke toha irire ma eras sir. Kali Hulasokwe inonor I bo.
38 Mi’itube Anun Kakafiyinamaim God Jesu Nazareth matuwan tafan eof nowah naatu fair tafan bisuwai i kwaso’ob. Naatu ana bowabow mi’itube run tit bow yawas gewasin sinaf, sabuw iyab afiy hai fairamaim hima’am etei biyawasih auman i kwaso’ob, anayabin God i hairi hima’am.
39 Ode aramy neke myatos ktela ribun Yesuske iala nekre mumu ti lasmyer a Yahudike ktem ne ma ti kyait nus Yerusalemke dakun. Ode ti Yerusalem, desikeo rbakw a I ti tul masanwalw ike maktei o rtabahunw a I.
39 Sawar abisa Jew hai me yan naatu Jerusalemamaim sisinaf etei i aki a’itah sif arurubon. Naatu onaf afe’enamaim hikubar momorob auman i aki aso’ob.
40 Keskyede sekwe enatelw bonyo, Hulasokwe yala Yesuske ma myorif huruk, maktei o Hulasokwe yala huruk ma irire ratos a Yesuske tenanke.
40 Baise veya tounu ufunamaim God morobone bora’ah maiye naatu iwa’an tit irerereb sabuw hi’itin.
41 Keskye irire mumu ne lema ratos I, de lenla aramy bo. Aramy neke Hulasokwe syusu aramy kyala kyosy khyehyeike, ma aramy msyeak a kmuna ktela nekre ma aramy mlyosu ti irire. Lemade imaty maktei ode imorif desy, desikeo aramy miknam o myenw myor I.
41 Men sabuw etei hi’itin, baise sabuw iyab God rurubinihiwat, nati i aki iyab morobone mimisir maiye ufunamaim bairi a’aa atomatomawat.
42 Ode Yesuske yaso ma aramy myabrita Brit Eraske ti irire ma aramy mlyosu ohe, I neke Hulasokwe syusu I ma yukun tun ti irkye, neke yukun tun ti iry a mamaty o mamorif.
42 Naatu eobaiyuni tur gewasin sabuw etei isah ana binan hai tur ana’owen Jesu i God Rubin sabuw yawayawasih naatu murumurubih baibabatiyih isan.
43 Heitlulswo iry manety Hulasokwe wasi nyano desikre rahes Yesuske ma rbohe, esei desike tyohak I, desikeo Hulasokwe ana syos iry desy wasi lim o sal ba, khyali Yesuske Anike.”
43 Dinab orot etei isan hibinan hio sabuw iyab i wabinamaim hinabitumatum boro hai bowabow kakafih nanotawiyen.”
44 Malmata Petrus ihes tun bonyo, Hulasokwe Memeanke kyorw ti iry ribun matomolu tun desikre mumu.
44 Peter iti na’atube bat eo inan wanawanan Anun Kakafiyin ra’iy sabuw iyab hima tur hinonowar tar gabuwih.
45 Lemade iry Yahudi matohak Yesuske, neke iry a Yope-nare ma ror Petrus, sir ne mumu rheran ti ratos Hulasokwe Memeanke ma lema kyorw ti iry Yahudi-nare rmesan bo, de kyorw ti iry a lema Yahudi-nare dakun.
45 Jew baitumatumayah afa Peter bairi Joppa’ane hinan hifofofor men kafaita. God ana usar Anun Kakafiyin Ufun Sabuw auman tafahimaim isuwai re’ere isan.
46 Ode rhe ohe Hulasokwe Memeanke kimin a iry a lema Yahudi desikre, kali rtomolu ma iry desikre rahes tun, desikeo ral tel salno salik lema rahe nekre ma ratunak, ode rleru Hulasokwe Anike dakun. Lemade Petrus tyanuk ma byohe,
46 Naatu sabuw menah botabir tur ta ta hio God hibora’ara’ah.
47 “Myatos, iry nekre Hulasokwe Memeanke kimin sir kola ity ne dakun. Koldyesikemo tbabtis iry nekre, de lema bisa ma irkye it a byu eta yal ity!”
47 “Iti sabuw boro yait harewamaim bapataito bain isan na’otanih? Anayabin Anun Kakafiyin it tabaib na’atube i auman hibaika.
48 Lemadendye Petrus yaso ma ral Yesus Kristuske Anike ma rbabtis iry desikre. Ode kyoat rababtis sir maktei bonyo, Kornelius yor lianare raten Petrus ma yor sir ti desy sekwe enai ne aduk.
48 Basit iuwih Jesu Keriso wabinamaim bapataito hibai, naatu Peter veya bai’ab na’atube bairi ma isan hifefeyan nati’imaim bairi hima.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.