João 9

Salt-Yui New Testament (SLL_TBL) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ena Yisas na gina kina wiyala pire yal ta omeling gi dungwo mongwo hamingi. Yal iwe, homa aang yong miling sina omeling gi dire mena ungwi.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Ena na gamnahobo Yisas yu sirin bol tomingi, “Tisao, yal ara tal nigi dongwo ol tongure, aang yong miling sina omeling gi dire ume? Irang om mo, aang om mo, nin ome?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Diminba Yisas yu di na tongwi, “Omeling gi dungwo yal i irang aang tal nigi dongwo ongure te nin tal nigi dongwo ongure omeling gi dimua dingiwe, memini yu paikimia. Omeling gi dikima God yulang tekinangwo pamba, omeling gi dimia God yulang tere a pila di tenangwo hananga pamua.
3 Jesus respondeu:
4 Omaga ari ya dungwo meri na bai nu sungwo yal God honagi ol i naminga pamia. Te hamen kul engwo gin i, hamen si bonangwo honagi onaminga haung ta dikinamia.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Na omaga ganba baniya ya molgiwe, ganba kewa lampi dongwo meri mole arihobi au di te moliwa.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Dire ebil si ganba bani ole nonere omeling holo holi aklu gale bil tongwi.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Bil tere yu ditongwi, “Ni Siloam nir digan bigi sinana po.” Dungure ere pire grang gumang bigi sungwi. Sire ere memini ure omeling wai dungure hangwi.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Hamiawe, eni hobi molere, “homa yal i homaulung ami di molere, moni na to dire hong di na te mongwo haminiraya, omaga yal i mom mo, ari wo mome?” dungwi.
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Dimba yal tau “momua” dungwi. Yal tau “gumang grang hongwo meri irai homba, molkimua” dungwi.
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Dimba yal i nin mole, “na weni kara molge,” dungwi. “Tal ongere nin omin pila dime?” dungwi.
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 “Yal ta haang Yisas wa dinga yal irawe, ganba nonere omena holo holi aklu gale bil na tomia. Tere, Siloam nir digan bigi sinana po di na tomia. Di na tongwo meri pire bigi sigere omena gumana wai dungure talhan para haniwa,” dungwi.
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 “Awai ol ni tongwo yal i makena mome?” dungwi. “Mongwo hankiwa,” dungwi.
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Ena yal i omeling haya gi dungure aule ire Perisi mongwo ongwi.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Ongwo gin iwe, Sabat habang Yisas banba dirin nonere yal i omeling apila ditongwi.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Ena Perisi yalhobi yal i hon sirin bol tongwi, “Ni omin pila dingi talmere ol ni tome?” dungwi. “Yal i ganba nonere omena bani aklu gale bil na tongure bigi si olega omena wai dimua,” ditongwi.
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Dungure Perisi yal tau mole, “Yal i Sabat habang ta wine olkimia, God yal i ta nu si olekimua,” dungwi. Te yal tau mole, “A, tal nigi dongwo ongwo yal i awai honagi ol tekinamba, omia hankino?” dungwi. Dire ari sikira dire bolbin di mongwi.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Molere omeling gi dungwo yal i hon sirin bol tongwi, “Yal i omen apila di ni tongwo ni talwa di pir tene?” dungwi. “Yal iwe, God hana togu yal moma diwa,” dungwi.
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Dimba Yuda ari hobi yal i omeling gi dungwo apila di tongure moma di hane molkima. Molkimba, irang aang gala dungure ure di tibi olungwi.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Ena Yuda ari aang irang ha hol ol tere, “Ni yasuri wani momo? Kul nega haung omeling gi dire mena umua dino? Dinba omaga omeling wai dungwi hankino?” dungwi.
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Dimba irang aang suri yu ditongwi, “Gir iwe, na yasu kul ebilga momia. Mena ungwiwe, na yona milna sina omeling gi dire mena ungure i waga momia.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Momba omeling pila dire wai dungwiwe, na yasuri han po sikibilua. Sikibilio, te yal ta apila di tongwo yal iwe, ere para han po sikibilua. Sikibilia, ni yalhobi nin yal i sirin bol piro. Pinanga ari gir momia, nin hamia di tibi olamua.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Ena irang aang suri iwe, Yuda ari hobi kulung pirere ha yu ditongwi. Te Yuda ari hobi iwe, homa nin ha yu di ere momia. “Yal ta ha maing oo ala ure, Yisas singaba Kraist momua dinangwo yali, ha maing oo ala hon huyo” dire, hobang si tenamua di emia.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Yu di engwo ipire, irang aang suri kul pirere, “Yal i ari gir momia, nin sirin bol piro,” ditongwi.
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Ena ari hobi omeling gi dungwo yal i hon gala dire yu ditongwi, “God maulung bani ha di nima pire ani apli di hole ha weni kara diralua, di na to. Yal irai tal nigi dongwo ongwo yal momia han po siminua.” Dungure omeling gi dungwo yu ditongwi, “Talime om mo, olkim mo, na han po sikiwa.
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Sikiba, na homa omena gi dungworai hon pila dungure talhan para hanere wa molga yawe,” dungwi.
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 “Yal i tal ol ni tome? Omen pila dingi tal ol ni tongwo dine?” dungwi.
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 “Na haya di ni tega irai pirikinua do. Talongwo hon hon di ni teralga pirala di dine? Ni yalhobi yali doling bolala di dino?” dungwi.
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Dungure ari hobi ha nigi dongwo dire yu ditongwi, “Ayo ni nin yal i gamahobo monia. Na yalhobi yal Moses gamahobo mominga timawe.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 God Moses ha di tere tere ongwo haminga irawe. Haminiraba, yal i ungwo kwaling han po sikiminue.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Dungure omeling gi dungwo yal i ha pring yu ditongwi, “Ayo, yalhobiya, ha di ta ta olungwo tima pire. Ni yalhobi yali ungwo kwaling hankiwa dinba, ure na omena i a pila di na tomia.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Ena God iwe, talime ol wangwo yalhobi pire tekungwo nan haminua. Tekimba yal ta God maa e tere grang ha wine ole doling bonangwo yal iwe, God yal i pir tongwo haminia.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Homa weni hamen ganba ol engwo mol i uminga haung i yal ta omeling gi dungwo a pila di tenangwo hankiminga irawe.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 God yal i nu si olekima, omena a pila di na tekungure.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Dungure ari hobi yu ditongwi, “Ni nimai nabin kuni nere ni kul engwo monia. Talongwo ha di holo ol na tene?” Dire ha maing oo ala aule ire pire, pia si maini ole, “ere po” ditongwi.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Ena Yisas pungure, Yuda ari omeling gi dungwo yal i si doling i maini olimua dungwo pungwi. Pire wa du i pire omeling gi dungwo yal i mongwo hanere yu ditongwi, “Ni Ari Wang Weni pir ten mo tekine?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Dungure, “Yal Yisas ye, Ari Wang Weni ara han dine? Han dinanga yal i na pir tenaminba?” dungwi.
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 “Ni haya hangiwe. Pir tenanga yal i ni kina omaga ereho mole ha di yuwo ya ol mongiwe,” dungwi.
37 E Jesus lhe disse:
38 “Yisas ye, ni pir ni teiwa,” dungwi. Dire ikwi bole Yisas maa e tongwi.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Ena Yisas ha aine yu ditongwi, “Na ganba bania ugiwe, ari ebir sirala dire wiwa. Ebir sigere ari omeling gi dungwo hobi hon a pila di teralgere talhan para hanamua. Te omeling pila dungwo hobi omeling gi dungwo yal mongwo meri monamua.”
39 Jesus continuou: —
40 Dungure Perisi yalhobi kina ereho molere ha dungwo i pire yu ditongwi, “Na yalhobi para omena gi dungure dino?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Dungure Yisas yu ditongwi, “Ni yalhobi omin gi dinangure monanga iwe, tal nigi dongwo ol wanga God pring ni tekinamia. Ni tekinamba, omena wai dimua diniraya monga bani tal nigi dongwo ol wanga pring ya dimua,” dungwi.
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.